Vous êtes sur la page 1sur 2

2014 KAWLGAM MADAWK PAHTAWINA KIPIA 2014 KAWLGAM MADAWK PAHTAWINA KIPIA 2014 KAWLGAM MADAWK PAHTAWINA KIPIA

2014 KAWLGAM MADAWK PAHTAWINA KIPIA 2014 KAWLGAM MADAWK PAHTAWINA KIPIA (President Arard for txellency) (President Arard for txellency) (President Arard for txellency) (President Arard for txellency) (President Arard for txellency)
2014 Kawlgam madawk President Pahtawina hunpi May 3 ni-in Union President House ah thupi takin
kibawl hi. Amasapen hun ah Buddhist Siadaw 8- Tachileik Nagani Sang, Mingalodon Tawtaih Sang, Mandalay Maha
wisaza nanthisali Sang, Mandalay lnt'l Theravada Buddha Mission University, Yangon Maha Witungda Pari University,
Yangon Int'l Theravada Bindala Mission Unversity, Zewai Samatang Youth Development Garden, Mon Shre Parami
Taura Sang Siadawte kawlgam madawk President Pahtawina kipia hi.
Aban zomin President Innpi Ngushwewa Hall ah Kawlgam Madawk President Pahtawina hun kibawl a, kumpi
uliante, Pahtawina ngahte, Namkim Madawk Khangnote ( - .; . ...) - 525, Redcross Madawk Khangno
(..;_._.;. ) -146 le Scoup Khangno (.....) - 490 kihel hi. 2013-2014 budget kum ah UMCCI Company
member 36982 om a, Private Public Company - 421, Small/medium Enterprenuer - 3842 leh Kanteng Small Scale
Nasep 16042, agawm nasep vekpi 54466 om ta hi.
Kawlgam Nasep Madawk President Pahtawina nam 17 om hi. Akhangtopen Myone 3 - Pyay (Pagy), Magwe leh
Taungyi, (2) Akhangtopen khuano 3 - Lezin khua (Monywa- Sagaing), Kanna khua (Pakokku- Magwe) leh Asin khua
(Yi, Mon) ; (3) Lokho Madawk mi 3 - U Zi Taung Nwe (Kanbalu - Sagaing), U Win Myint (Thantapin-Yangon), U Kyaw
Zaw (Taungyi-Shan); (4) Gankhawi Mi 3 - Daw Ni Ni Soe (Tachileik - Shan), U Win Nai (Pha-An, Kayin) leh Dr. Si Thu
(Myitkyina - Kachin) ; (5) Gankhawi Nasep Madawk 3 - U Win Mg (Bawngkhawi - Kyaukse, Mandalay), U Than Myint
(TM Bawngnawi - Migaladon, Yangon) leh Dr Thein Sein (Tatchaung - Taungyi, Shan); (6) Tuisung Ganhingkhawina
Madawk 3 - U Kyaw Nai (Twinti- Yangon), U Tin Swe (Pagu) leh U Khin Mg Kyaw (Beik -Tanintari) (7) Social Welfare
Nasep Madawk 3 - Setkhuh Parami (Henzada, Irrawady) , Thukha kari Society (Sagaing) leh Htoo Foundation (Kachin)
(8) Donghu Mihon Nasep Madawk mi 3 - U Than Pe (Maypon- Rakhine), U Thi Nai (Yangon) le U Khin Oo (Kawlin,
Sagaing) (9) Kimawl Madawk Mi 3- U Win Tun (Chess- Yangon), U Win Thike (Kanu- Yangon) leh U Wai Phiu Aung
(Wushu-Yangon) (10) Non-Profit Eco Society 3- Monywa Godown (Sagaing), Ngakhamipawl (Tanintari) leh Industrial
Products Society (Yangon) (11) Progit Eco-Society 3- Magwe Kanteng pawl, Shan Lashio kumpi nasemte Kanteng
(Sumkhol sumleitawi) leh Mandalay Kanteng (12) Export Nasep 3 - U Win Bo (Ayeyawadi Co. Ltd, Tanintari), Daw Nam
Kham Zone (Sanlwin Shwepyi Co. Ltd, Muse) leh U Ohn Sai (Latha - Yangon) (13) High quality Product 3 - U Thay Aung
(Sathau Set), Dr. Aung Lwin (Aung Myat Phiu Company) leh U Ye Myint Aung (Myanmar Belle Co. Ltd, Hehu)( (14) Tax
Dutyfull 3 - U Tun Lwin (Chairman, Shweme Company Yangon), U Khin Mg Aye (Chairman, Co.op Bank) leh U Aung
Zaw Nai (MD, Shwetaung) (15) Small Scale Product Nasep 3 - U Win Aung (Chairman, Myanmar Wood Mart Co. Ltd),
U Aung Cho Oo (A -1 Thukbawlpa) leh U Aung San (Aungwaitu Siktui Set) (16) Medium Scale Nasep 3- U Kyaw Min
(Seng + Mya Dunlop) , U Ko Ko Nai (Manaw Thukha) leh Dr. Khin Mg Lwin (Tame Zatui set) (17) Union President
Special Award 2- Yangon Ziwita Dana Zato leh KBZ Bank kipia hi.
Namkim Madawk Khangnote Pahtawina pen SHS. No. 1 Nianglipen Tan 10 Sangnaupang Mg. Phiu Wai Lin,
RedCross Madawk Khangnote Pahtawina- Molmein RedCross Ma Sandi Thike Leh Scoup Khangno Pahtawina zong
SHS No. 4 Ahlone Tan 7 Sangnaupang Ma Mya Sandi thungah President U Thein Sein in pia hi. MAL 4 May 14
ZOGAM THUTHANG (ZOGAM NEWS)
GZA Thuzaksakna GZA Thuzaksakna GZA Thuzaksakna GZA Thuzaksakna GZA Thuzaksakna: :: :: GZA President Rev. Dr. S. Pau Khan
En in Leitungbup Zomite tungah thuzaksakna nei a, GZA-
Tedim Khawmpi pan geelna - Zomi Census ah Zomi kigelh
kimciat, lungdamna leh GZA -Tedim thukhensatte 2020
ciangin Tedim ah Pucca building 500 leh Education Foun-
dation lunggulhna ah mapankhop ding leh GZA makai 6te
sungah atawp omlo hi cih pulak hi. Internet
Tonzang RC Diamond Jubilee Tonzang RC Diamond Jubilee Tonzang RC Diamond Jubilee Tonzang RC Diamond Jubilee Tonzang RC Diamond Jubilee K KK KKibawl ibawl ibawl ibawl ibawl: :: :: 25-27 April sungin
Tonzang ah RC atun 1939 khit, kum 75 cinna pawi thupi
takin kibawl hi. Pope palai Thai Archbishop paiin Tulpi (Bishop)
- 2, Siampi (Rev. Fr) - 70, Sister - 90, Brother-30, zin 6000
tawh mi 10000 val pha hi. Khua 101 paikhawm a, Rome,
Germany, Belgium, USA, Singapore, Malaysia leh India kihel
hi. Sial 17, Bawng 7, vok 101, Ak 200 kigo hi. April 25 ni
Music tawh phatna biakpiakna kinei hi. April 26 ni 9:00 Am
hunin Mualsuang honna leh Jubilee, April 27 ni Jubilee la mi
296 biakpiakna leh letsong piakna, Tonu vakpihna khuasung
ah kinei hi. Nitaksim Pasian thungenna om a, RC peuhmah
zu ne nawnlo ding, Praise + worship nasiatak nei ding cih
kigen hi. Music siam Cinpi leh alawmte pai hi. Mawtaw 60 leh
saikel 300 val pha hi. Thawng Lin Khual (Kawl pi)
Zomi USA 2014 Khawmpi Tulsa ah Kibawl Ding Zomi USA 2014 Khawmpi Tulsa ah Kibawl Ding Zomi USA 2014 Khawmpi Tulsa ah Kibawl Ding Zomi USA 2014 Khawmpi Tulsa ah Kibawl Ding Zomi USA 2014 Khawmpi Tulsa ah Kibawl Ding: :: :: 2014 July
4-6 sung in Tulsa Khuapi ah Zomi Khawmpi USA 2014 kibawl
ding hi. Bawhlung (Soccer), Music + La kidemna, Zolia
Zotang, Zomi gamthu genna cihte thupitak kinei ding hi.
Kawlgam leh Indai pan kipawlna makai tampi sam uhi cih thu
kiza hi. ZT
Zomi Association USA Kum 5 Cing Zomi Association USA Kum 5 Cing Zomi Association USA Kum 5 Cing Zomi Association USA Kum 5 Cing Zomi Association USA Kum 5 Cing: :: :: Rev. Dr. Zam King Mang
(Portland,USA) Makaih Zomi Association USA in kum 5 Cinna
2014 May 10 (6-8pm) sung, IRCO Asian Family Center,
8040 NE Sandy Blvd, Portland, OR 97213 ah bawl dinga,
Rev. Dr. Pum Za Thang Tombing leh Pu Neng Hau Kim
(ZNC,ZAM Founding member} in thugenna nei ding hi,
Tulaitakin Rev. Dr. Do Suan Mung zong USA ah om hi. Sia
King Mang hanciamna tawh Porland ah Zolai kisin hi. ZT
Mizoram Ah CM 5 Vei Ngah Mizoram Ah CM 5 Vei Ngah Mizoram Ah CM 5 Vei Ngah Mizoram Ah CM 5 Vei Ngah Mizoram Ah CM 5 Vei Ngah: :: :: Pu Lalthanhawla (CongressI)
in Mizoram ah CM 5 vei ngah lungdampihna Thantlang
gam Salachhuah khua ah May 9 ni leh Vuangtu khua ah
May 12 ni nei ding uhi. Zonet
Siallum Kulh Kum 125 Cin Pawi kibawl Siallum Kulh Kum 125 Cin Pawi kibawl Siallum Kulh Kum 125 Cin Pawi kibawl Siallum Kulh Kum 125 Cin Pawi kibawl Siallum Kulh Kum 125 Cin Pawi kibawl : :: :: 2014 May 4 ni ,
Voklat khua ah Siallum kulh (Siallum Fort) kum 125 cinna
kibawl hi. Siallum kulh pen Kawlpi pan tai 30, Zawngkong
pan tuaksuk leh nai 3 sungin kitunga, longitude 93 44 leh N.
latlitude 23 / 3' kikal ah om hi. 1965 kumin Zozum ulian Col.
Son Kho Lian in kumpi tungah Siallum kulh puahna ding
ngen a, Ks. 3400/- ngah hi. 1965 leh 1967 July 15 ni Kawl
kumpi laihawm ah Siallum kulh thu suakngei hi. 1885 kumin
England kumpi in Kawlgam la a, Capt. Rike makaiin Chin
State do hi. Kalaymyo pan Galdalna kulh mun 5 Zomite in
bawl napi Mangkang galkapte in la hi. Atawpna ah U Lian
Kam Hausa (Ukpi) makaiin Siallum kulh ah galpang hi.
Siallum Kulh pen Kulh 5 - Kulhpi, Nupi Kulh, Kulhbang,
Kulhpizsng, Galvil kulh ci-in bawl uh hi.Lt. W. G Michael leh
Capt. Mayne in do-in Mangkang galkap 36 si, 38 liamin
Surgeon Le Quesne in Victoria Cross (C.V) ngah hi. Zonet
KAWLGAM THUTHANG (MYANMAR NEWS)
DVB Reporter Kawlgam Pan Kihawlkhia DVB Reporter Kawlgam Pan Kihawlkhia DVB Reporter Kawlgam Pan Kihawlkhia DVB Reporter Kawlgam Pan Kihawlkhia DVB Reporter Kawlgam Pan Kihawlkhia: Yangon DVB
Multimedia News English Journalist Australiami Angus
Watson pen Business visa tawh Kawlgam visa nei hinapi
DVB Journalist Ko Zaw Pe kimat kha 1 cin Kiphinna ah
kihel hi ci-in Immigration uliante in samin May 8 ni-in
Yangon pan Thai vanleng ah kha uhi. Ko Zaw Pe zong
akikham huang sung ah lutsim hi cih thu tawh kumpi in
thongkhia a, Media nasem khempeuh kipawlin Kumpi
tungah Deihlahna nei uh hi. BBC
Biakna Khelna Leh Taneihzah Ngeina Kideihlo Biakna Khelna Leh Taneihzah Ngeina Kideihlo Biakna Khelna Leh Taneihzah Ngeina Kideihlo Biakna Khelna Leh Taneihzah Ngeina Kideihlo Biakna Khelna Leh Taneihzah Ngeina Kideihlo: May 8 ni-
in kumpi in Biakna khelna leh Taneihzah ciangtanna-minam
kepcingna Ngeina tawh kisai Kawl phunggyi makaite tawh
kikupna nei uh a, numeite leh kipawlna 97 in hoihsalo-in
deihlohna pulak uhi. Adeihlote sungah Tualsuak numeite,
88 G Sangnaupangte, Misivui (Yangon), Political Science
Sang, Yadana Mitta ... cihte kihel hi President U Thein Sein
Minam kepcingna Law Commission mipil 20 tawh bawlin
ZOMI TIMES ZOMI TIMES
ZOMI TIMES ZOMI TIMES ZOMI TIMES
V VV VVol. 8, No ol. 8, No ol. 8, No ol. 8, No ol. 8, No. 17 . 17 . 17 . 17 . 17 Inf Inf Inf Inf Information T ormation T ormation T ormation T ormation To oo oow ww wwar ar ar ar ards D ds D ds D ds D ds Dev ev ev ev evelopm elopm elopm elopm elopment ent ent ent ent 10 May 2014 10 May 2014 10 May 2014 10 May 2014 10 May 2014
WEEKLY NEWs
ESTD. 2007
H.O.: Thazin 2/70, Ngeisok St,
Phualpi Veng, Kalaymyo,
Myanmar 02091
Ph: 959 47073027, 400476507
Email:
zomitimes2007@gmail.com
zodek ta uh a, May MP Khawmpi ah pulak ding hi. Yadana
Mitta Chairman U Myint Swe in 2015 kiteelna vai mipi
lungsim aheina hi ci-in gen hi.Phunggyite lungkimlo hi. BBC
By-Election Mun-30 Ah Kinei Ding: Kachin, Chin,
Mon, Karen, Rakhine, Shan gam ah mun-awng 30 ah
kiteelna om ding hi. 2012 by-election ah mun 43 lak ah
USDP-1 leh NLD in 42 ngah a, 2014 by-election pen No-
vember sungin kinei ding hi. Chin state ah Pu Suan Do Cin
mun leh Pu Nah Thang (si) mun awng hi. MAL
Kawlgam Tualsuak Thautawite Tawh Ceasefire
Laibawl Pen Mipi Gen Ding: MPC in Kawlgam kumpi leh
NCCT thukimna laibawlte mipi tungah pulak dinga, mipi lungsim
kila ding hi ci-in gen hi. Kawllai leh Manglai tawh kihawm ding hi.
Mitmakha
Quintana Mun Ah Yang Hee Lee Kikoih: Kawlgam
tawh kisai Human Rights UN palai Thomas Quiritana mun
ah S.Korea mi Ms. Yang Hee Lee kikoih hi. Amah in Wash-
ington DC Georgetown University pan B.Sc zo-a, 2003 kumin
Child Right Committee Chairman sem hi. May 9 ni kiteel hi.
Daw Suh Kyi Sitni Jared Gensen leh UK mipil Guy Horton
tawh kitelkak ahi hi. DVB
2008 Thukhun Puahna Ah NLD, 88 leh USU Kipawl
Ding: NLD leh 88 Sangnaupangte in Kawlgam Thukhun
2008 puahna ah Kawlgam University sangnaupang kipawlna
zong kihel dingin May 8 ni-in tangko uhi. Hih University
Sangnaupang kipawlna ah University Sang 7 kihel hi. RFA
Kawlgam Misimna 2014 August Ah Kisuang Ding:
U Khin Yi (Misim Mangpi) in Kawlgambup misimna mimal
min pen August kha sungin State, Region, District, Myone
zawin kisuaksak ta ding hi ci-in gen hi. Mimal phazah lahna
hiding a, neihsa tawh kisai adangte akimin 2015 January
ma kipulak ding hi ci-in gen hi. MAL
Kawlgam Innpi Khawmpi Kisam Kik: Kawlgambup
Innpi khawmpi masa, 10 veina pen 2014 May 28 ni om kik
dinga, Thra Shwe Man, Innpipa min tawh kisuah hi.
Gambup Innpi tawh kituakin Mipi Innpi Nuainung leh Minam
Innpi tungnung zong kisam hi. MAL 7 May 14
MJA Khawmpi Masapen Kibawl: 2014 May 3 ni-in
Yangon, Botataung Orchid Hotel ah amasapen akhatveina
MJA-Myanmar Journalist Association Khawmpi kibawl hi.
Consultant Pho Taukya, Chairman U Ko Ko in thu genna
nei hi. Myanmar Media Council, Myanmar Journalist Net-
work leh Myanmar News Union in deihsakna laikhal pia hi.
MJA pen 2012 August 11 ni kiphuan a, state, Region MJA-
12 leh member 2000 om hi. MAL 5 May 14
LEITUNG THUTHANG (WORLD NEWS)
N NN NNigeriaThautawite in Sangnaupang Numei 230 Man igeriaThautawite in Sangnaupang Numei 230 Man igeriaThautawite in Sangnaupang Numei 230 Man igeriaThautawite in Sangnaupang Numei 230 Man igeriaThautawite in Sangnaupang Numei 230 Man: Nigeria
Bokuharam thautawite in April 14 niin Bono State, Chibawh khua
ah sangnaupang numei laivuan 230 manin Truck Mawtaw tawh
pua uh a,Cameron gamgi mun khat ah selin zuak nung ci-in
tangko uhi. Hih Bokuharam thautawite in tank mawtaw nangawn
nei uh a, Pasian in zuak ding phalna pia hi ci uhi. Hih thu hangin
nulepa in kumpi phu-in leitung in patauhpih mahmah ta hi. April
14 ni mahin Nigeria khuapi Abuja ah bomb puakkham a, mi 75
si hi. Nigeria gam buaisak zo uhi. Reuter
Ukrain Tualgal kipan Ta Ukrain Tualgal kipan Ta Ukrain Tualgal kipan Ta Ukrain Tualgal kipan Ta Ukrain Tualgal kipan Ta: Russian deih Crimea Russia mite
Ukrain kumpi galkapte in do uh a, tualgal kipan ta hi. Slovian
khuapi sungah nasia takin kikap uh a, alangtuak si uhi. Ukrain
kumpi Russia huh hi acih hangin Krimlin Russia kumpi in nial
hi. Tu-in USA leh Russia kigalging uhi. BBC
T TT TThai PM YingLuck Kikhawlsak hai PM YingLuck Kikhawlsak hai PM YingLuck Kikhawlsak hai PM YingLuck Kikhawlsak hai PM YingLuck Kikhawlsak : Thai PM Yingluck Shinawatra
leh Cabinet minister 6te pen 2011 kum Galkapmang panmun
amah akipiakna thu manlo hi ci-in Mr.Niwatthamrong Boonsong
phaisan pen Acting PM dingin thukhenmangte in koih uhi. Thai
kiteelna pen 2014 February sungin aneih hangin alangte hangin
dinkhawl a, tun Yingluck leh Kiteel Commission in July 20 ni
kiteel dingin thukimna nei uhi. Thai PM Yingluck in sum
nekgukna donlo mawhna nei hi ci-in mawhsakna ngah a, PM
kitawpsakin, kum 5 sung politics semtheilo ding leh thusitna
thuak ding hi ciin May 7 ni-in Yingluck pen Thai PM pan
akikhawlsak hita hi. BBC
Leitung ah Bawhlung Club Hauhna Leitung ah Bawhlung Club Hauhna Leitung ah Bawhlung Club Hauhna Leitung ah Bawhlung Club Hauhna Leitung ah Bawhlung Club Hauhna: (1) Real Madrid (Spain)
$ 3440 million (2) Bacelona (Spain) -$ 3200m (3) Man U
(UK)- $ 2810 million (4) Banyan Munich (Germany) -$ 1850m
(5) Arsenal (UK) -$ 1330m (6) Chelsea (UK)- $ 868m (7) Man
Zomi Times : The Organ of GNI Ministries. : Rev. Kam Khen Pau
Chief Editor : Rev. Dr. Lang Khan Khai : Sia Kham Lam Tuang
Managing Editor : Siapi Tuan Khan Pau : Rev. Dal Khan Ngin
Editors : Rev. Cin Ngaih Thang : Sia Lian Khan Tuang
: Tung (EP) Manager : Ciin Theih Kim, Sia Song Za Tuang
(toif;awmfowGif;uefU)
TATNA:
1. Kawlpi
______
2000
2. Gamsung
______
2500
3. Gamdang
______
U S $25
Hong uk kumpite thu na mang ciat un.
(Rom. 13:1)
City (UK)- $863 (8) AC Milan (Italy) -$ 856m (9) Juventus (Italy)
$ 850m (10) Liverpool (UK) -$ 691m. BBC
USA ah Pingpei Nasia USA ah Pingpei Nasia USA ah Pingpei Nasia USA ah Pingpei Nasia USA ah Pingpei Nasia: USA gamsung Oklahoma New York
leh Arkansas ah Pingpei huihpi nunga, innlelo tampi siasak
hi. USA Oklahoma khuapi ah Tornado Pingpei kumsim om
den hi. Hih Pingpei hangin innsang kilamlo a, leinuai
kikhuatzaw hi. BBC
Malay UN Card Tawite Vai Malay UN Card Tawite Vai Malay UN Card Tawite Vai Malay UN Card Tawite Vai Malay UN Card Tawite Vai: Malaysia ah UN card tawi galtai mi
142160 lak ah Kawlgam mi 132187 om a, Bengali (Rohingja)
- 27000 om hi. Malay panin gam 3na- USA, Australia, Canada,
Denmark, Germany, New Zealand, Norway gamte kipuak hi.
Malay kumpi UN Card tawite agam ah puak kik ding gen uh a,
buaina omin puakkiklo zel uh hi. MAL 3May 14
Afgan gam leicimin mi 2100 val si Afgan gam leicimin mi 2100 val si Afgan gam leicimin mi 2100 val si Afgan gam leicimin mi 2100 val si Afgan gam leicimin mi 2100 val si: Afganistan gam ah guahci-
in tuikhangin mualpi khat kicim a, inn 300 apha khua khat
vukcip hi. Mi 2100 val si ding hi ci-in kigen a, UN in misi
luang 350 mu u hi. Reuter
Editorial ............... Editorial ............... Editorial ............... Editorial ............... Editorial ...............
NUTE NI (Mother' Day) (Mother' Day) (Mother' Day) (Mother' Day) (Mother' Day)
1. Nute Ni Pianna Thu: 1. Nute Ni Pianna Thu: 1. Nute Ni Pianna Thu: 1. Nute Ni Pianna Thu: 1. Nute Ni Pianna Thu:
Nute pahtawi ni hi ci-in abawl masa penpen USA mi
Julia Word Howe hi-a, 1872 June 2 ni-in bawl hi. USA
Lentucky khuami Sangsia Mary Towles Sasseen in 1887
kumin bawl ngei a, USA Indiana khua mi Frank E. Hering in
1904 kumin bawl hi. USA mi Ms. Anna Marie Jarvis in
leitunglup ah numeite in Nu Ni bawlciat dingin tongko-in 1908
May 10 ni-in Nu Ni limtak bawl hi. 1912 kum ciangin USA
methodist pawlpi in Nute ni bawlin apan masapen. Anna
Marie Jarvis hi ci-in ciamteh hi. 1914 May 8 ni-in USA
gambup in Nute Ni thupi takin bawl hi.
2. Nute Ni kibawlzawh kum 100 cingta: 2. Nute Ni kibawlzawh kum 100 cingta: 2. Nute Ni kibawlzawh kum 100 cingta: 2. Nute Ni kibawlzawh kum 100 cingta: 2. Nute Ni kibawlzawh kum 100 cingta:
2014 May 11 ni, Nute Ni kibawl leh kum 100 acing
hi ta hi. Zomite in Nute Ni bangzah vei bawl ta ihiam? Nute
ni banghangin kibawl ahitam? Banghangin leitungbpup in
Nute Ni thupi takin bawl uhiam? Nute ithuai isa hiam? Ahih
kei leh, Nute bawlsia, khasiasak hizaw ihiam? Nute
lungdamna dingin khankhat sungin khatvei tak beek ibawl
ngei hiam? Nute tungah lungdamna iko ngei hiam?
3. Nu Kiteel theilo, Zi leh Mo kiteel thei: 3. Nu Kiteel theilo, Zi leh Mo kiteel thei: 3. Nu Kiteel theilo, Zi leh Mo kiteel thei: 3. Nu Kiteel theilo, Zi leh Mo kiteel thei: 3. Nu Kiteel theilo, Zi leh Mo kiteel thei:
Nu kiteel theilo a, hoihleh hoih keileh inu a hi hi. Nu
kikhek theilo a, Nu kipai theilo hi. Lei tung ah ihin lai eng inu
pen einu hi-a, mite kipia theilo hi. Zi leh mo bel akiteel thei hi-
a, zi/mo ineih ilak ding ciangin inu ipa hong itsak dingte ilak
ding thupi hi. Mophwi bawl ung ei, hong pai aw acih leh "
Sahang ai nahi kha tam maw" cih akigen ngei om bangin
nulepa khasiasak li om a, asiahuaizaw pen ama pianna nu
asimmawh, akhasia sak, anusiate huaisiapen hi. Nulepa
donlo, khasiasakte kamsia ding hi ci-in LST sungah kigelh hi.
4. Ta kiteel Theilo, Mo leh Mak kiteel Thei: 4. Ta kiteel Theilo, Mo leh Mak kiteel Thei: 4. Ta kiteel Theilo, Mo leh Mak kiteel Thei: 4. Ta kiteel Theilo, Mo leh Mak kiteel Thei: 4. Ta kiteel Theilo, Mo leh Mak kiteel Thei:
Tate pen ineih bangbang, hoihin hoihta kei leh itate
hi-a, kipai thei lo hi. Ahi zongin tate nangawn a'it theilo,
anusia, abawisia nulepa om tazen hi. Ama tate hoihsalo a,
gensiasia a, midangte tate hoihna agengen nulepa zong
aginalo ahi hi. Mo leh Mak dingpen ei leh itate teel theih hi-
a, ahoih ingah ding thupi hi. Apasal azi bek it mo leh makte
zong miginalote a hi hi.
5. Teek leh Sung kiteel Theilo, Pasal leh zi Kiteel Thei: 5. Teek leh Sung kiteel Theilo, Pasal leh zi Kiteel Thei: 5. Teek leh Sung kiteel Theilo, Pasal leh zi Kiteel Thei: 5. Teek leh Sung kiteel Theilo, Pasal leh zi Kiteel Thei: 5. Teek leh Sung kiteel Theilo, Pasal leh zi Kiteel Thei:
Pasal leh zi ineih khit leh iteek isungte gina taleh
gina takei leh inu ipa suak a, mudah, ensan ding hilo hi. Ih
pasal itin izi i'it leh iteek isungte it ding ahi hi. Pawlkhatte in
apasal azi bek deihin ateek asungte itlo a, abawlsia om
thei hi. Tuate khang, suanlekhak nuam asa amlo a, amau
bawlbang mahin amo amakte in bawi hi. Numei/mo in
Teeknu leh teekpa pen Nu aw, Pa aw' ci-in apasal nulepa
asap ciangin thupha ngah hi. Tua bangin pasal/ mak in
zong asung apute Boaz bangin "Nu aw, Paaw" a cih theih
ciangin migina ahi hi.
6. Nu Adam lai in itbawlin Khaiin Pathian Ciat Ni: 6. Nu Adam lai in itbawlin Khaiin Pathian Ciat Ni: 6. Nu Adam lai in itbawlin Khaiin Pathian Ciat Ni: 6. Nu Adam lai in itbawlin Khaiin Pathian Ciat Ni: 6. Nu Adam lai in itbawlin Khaiin Pathian Ciat Ni:
Nu aneilaite in Nute pahtawi ciat ni. Nute Ni bek
hilo-in nisim itin khoiin maizum khasiasak kei ni. Haksat
iituah ciangin, "Nu ei" cileng ina vak tuam hi. Nute khalum
in hong ompih den hi. Nu neinawnlote in phawkna leh itna
hangin nasep hahkatin minsiatna neilo,nuhoih pahoih
isuahna dingin hanciam ni.

Vous aimerez peut-être aussi