Edmund Laugasson: "Vaba Tarkvara Mujal Maailmas"

Vaba tarkvara mujal maailmas. Koostanud Edmund Laugasson, 1.03.2010, edmund.laugasson@eesti.
ee
Vaba tarkvara mujal maailmas

Põhilised allikad:
http://www.artsturm.ee/odf/
http://pingviin.org/
http://www.google.ee otsingud
Sisukord
Vaba tarkvara mujal maailmas.................................................................................................................................1
OpenDocument-i failivormingute kasutuselevõtt...............................................................................................2
Taani – 25.09.2009.........................................................................................................................................3
IBM – 14.09.2009..........................................................................................................................................3
Holland – 18.07.2009.....................................................................................................................................3
Norra – 01.01.2011........................................................................................................................................3
Saksamaa LV – 2010......................................................................................................................................3
Rootsi, Lõuna-Korea, Itaalia – 03.09.2008....................................................................................................4
NATO – 28.07.2008.......................................................................................................................................4
Uruguai – 07.07.2008....................................................................................................................................4
Lõuna-Aafrika Vabariik – oktoober 2007......................................................................................................4
Horvaatia – 02.04.2008..................................................................................................................................4
Malaisia Pahangi osariik võtab kasutusele OpenOffice.org-i........................................................................4
GNU/Linux-i kasutuselevõtt...............................................................................................................................5
Malaisia – sääst ~132 mln krooni..................................................................................................................5
Prantsuse politsei säästab miljoneid Ubuntuga..............................................................................................5
Prantsuse haridusministeerium võtab kasutusele Red Hati (2007)................................................................5
Kuuba võtab kasutusele oma Linuxi distro "Nova".......................................................................................5
Venetsueela hakkab Linuxiga varustatud arvuteid müüma............................................................................6
Venetsueela ostab miljon Linuxiga arvutit haridussüsteemile.......................................................................6
Saksa koolid katsetavad Linuxiga virtuaalmasinaid......................................................................................6
Saksamaa tööturuamet kolis Linuxile (2008)................................................................................................6
Saksa ülikoolid võtavad kasutusele Linuxi (2007)........................................................................................6
Kanada valitsus vaatab avatud lähtekoodi poole...........................................................................................7
Vietnam seadis eesmärgiks 2010 aastaks 100% OSS-ile kolimise................................................................7
Norra vaatab avatud lähtekoodiga tarkvara poole..........................................................................................7
Hollandi patendiamet võtab kasutusele vaba tarkvara...................................................................................7
Holland võtab kasutusele vaba tarkvara (13.12.2007)...................................................................................7
Large Hadron Collider - kasutab Linuxit.......................................................................................................8
Brasiilia riiklik IT firma valis Debiani...........................................................................................................8
Brasiilia 430 tuhat valimismasinat kolitakse Linuxile...................................................................................8
Brasiilia haridusministeerium ostab 3000 Debianiga arvutit (12.12.2007)...................................................8
Šveitsi koolides viiakse 9000 arvutit üle Linuxile.........................................................................................9
Vene Post uurib Linuxile kolimist..................................................................................................................9
Vene koolid võtavad kasutusele Linuxi.........................................................................................................9
Makedoonia üliõpilased hakkavad kasutama Linuxit (2007)........................................................................9
Ecuador valis vaba tarkvara...........................................................................................................................9
Filipiinid pööravad pilgu Linuxile.................................................................................................................9
Põhja - ja Lõuna-Korea teevad koostööd Linuxi alal..................................................................................10
Hiina Linuxi turg kasvas ligi 30%...............................................................................................................10
Itaalia parlament plaanib kasutusele võtta Linuxi (2007)............................................................................10
Lõuna Aafrika Vabariigi First National Bank paigaldab 12 000 arvutile Linuxi (2007).............................10
Kes veel Linuxit kasutavad?........................................................................................................................10
1 / 18
Vaba tarkvara mujal maailmas. Koostanud Edmund Laugasson, 1.03.2010, edmund.laugasson@eesti.ee
Intrigeerivaid artikleid...........................................................................................................................................11
USA kohus keelas MS Word-i müügi USA-s...................................................................................................11
Microsoft Office 2007 SP2 ODF tugi on täielik fiasko....................................................................................12
ODF failivormigu ja vaba tarkvara võidukäik..................................................................................................12
Tartu Maavalitsuses saab asju ajada avatud dokumendivormingutes...............................................................12
ODF (OpenDocument) failivormingu esmamaining Eesti Vabariigi seadusandluses......................................12
Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas: Komisjon toetab ODF-i...................................................................13
OpenDocument (ODF) dokumendivorming EU standardiks...........................................................................13
Haagi deklaratsioon – vabad ja avatud digitaalsed standardid.........................................................................13
Gartner hoiatab – Microsofti avatuse lubadused sisaldavad patendilõkse.......................................................14
Nimekiri US tarkvarapatentidest, mis sisalduvad Microsoft OOXML “open” dokumendiformaadis.............14
Dokumendivormingud ja nende turvaprobleemid............................................................................................14
Soovitused loobuda MS Internet Explorer-i kasutamisest................................................................................14
Microsoft koolitab poemüüjaid: Linux imeb....................................................................................................14
Linux leidis mainimist ka president Ilvese kõnes.............................................................................................15
Firmade nimekiri, kes kasutavad oma tööks Ubuntut......................................................................................15
Euroopa Komisjon trahvis Microsofti 1.3 miljardi dollariga...........................................................................15
Kuidas vaba tarkvaraga säästa pea 100 000 USD............................................................................................15
Linuxi riistvara tugi parem kui Windowsil.......................................................................................................15
Vaba tarkvara osakaal USA-s 38%, Inglismaal 48% ja Saksamaal 59% (2007)..............................................16
Vaba tarkvara aastatulud...................................................................................................................................16
Miks Linux ei levi — tasuta olemise needus....................................................................................................16
Karol Kallas: Operatsioonisüsteemita pole e-iseseisvust.................................................................................16
Harivaid viited.......................................................................................................................................................18
OpenDocument-i failivormingute kasutuselevõtt

Mis on OpenDocument-i failivormingud?
Tsiteerin aadressilt http://www.artsturm.ee/odf/opendocument/
OpenDocument ehk ODF on lühem nimi avatud OASIS elektrooniliste dokumentide failivormingule ODF —
Open Document Format for Office Applications, mis on ühtlasi ka rahvusvaheliseks standardiks ISO/IEC
26300.
OpenDocument on avatud failivorming, mis tähendab, et faili salvestatud digitaalse dokumendi struktruur on
vastavuses mitmete avalike organisatsioonide ja paljude firmade koostöös valminud standardiga ja
spetsifikatsioon on kõigile soovijaile kättesaadav.
Avatud failivorminguna on OpenDocument sõltumatu ühest kindlast rakendusprogrammist, tootjast või
operatsioonisüsteemist.
Kokkuvõtlikult, OpenDocument on:
• Avatud, XML põhine elektrooniliste dokumentide failivorming
• OASIS (Organization for the Advancement of Structured Information Standards) avatud standard
• ISO ja IEC poolt heakskiidetud rahvusvaheline standard ISO/IEC 26300
• Failivorming, mis täidab Euroopa Liidu kriteeriumid standardite avatuse osas
• RISO poolt soovitatav failivorming kasutamiseks mitmepoolset redigeerimist vajavates riigi- ja avalik-
õiguslike asutuste dokumentides
Enimkasutatavad OpenDocument-i faililaiendid on:
• .odt – tekstidokumendid
• .ods – tabelarvutus
• .odp – esitlused
• .odg – graafika
2 / 18
Taani – 25.09.2009
Allikas: http://www.artsturm.ee/odf/2009/11/28/taani-parlament-haaletas-jah-odf-failivormingule/
Taani parlamendis (folketingis) toimus 25. novembril 2009 hääletus, kus võeti vastu otsus muuta ODF
(OpenDocument) failivormingu kasutamine kõigis avaliku haldusala ametites (sh ministeeriumid,
omavalitsused jne) kohustuslikuks – st ametnikud tohivad salvestada dokumente ainult ODF failivormingus.
Mõned, ilmselt Microsofti lobistidest valitsuse ministrid üritavad siiski otsusele veel vastu sõdida.
IBM – 14.09.2009
Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2009/09/14/ibm-viskab-microsoft-officei-valja/
IT tööstuse hiiglane IBM plaanib kõigist oma personali kasutuses olevatest arvutitest Microsoft Office
kontoritarkvara kustutamist. Saksamaa ajalehe Handelsblatt andmeil viidi augusti lõpuks 360 000 IBM töötajat
Microsoft Office pealt üle IBM enda Lotus Symphony kontoritarkvarale. IBM hakkas seda üleminekut ette
valmistama juba 2008 a. juunis mitmete pilootprojektidega. Lisaks peavad IBM töötajad 2009. a. lõpuks
salvestama kõik dokumendid avatud ODF failivormingus, mis on ka Lotus Symphony vaikevorminguks failide
salvestamisel.
Microsoft Office’t tohib IBM töötaja arvutisse installeerida ainult vastava eriloa olemasolul.
Plaani kohaselt kustutati Microsoft Office ja installeeriti Lotus Symphony kõigisse IBM töötaja arvutitesse 10
tööpäeva jooksul.
Väidetavalt pole IBM eesmärgiks mitte niivõrd raha kokkuhoidmine Microsofti litsentside pealt, vaid IBM
tahab tagada, et kogu tema kontoritarkvaraga loodav informatsioon oleks vajadusel kättesaadav mitmetes
operatsioonisüsteemides ja internetis ning kasutatav erineva tarkvaraga, s.t dokumendifailid on salvestatud
avatud standardsesse ODF (OpenDocument) failivormingusse.
Holland – 18.07.2009
Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2009/07/18/odf-failivorming-saamas-uldkasutatavaks-hollandis/
Hollandi valitsus on väga aktiivselt asunud toetama avatud lähtekoodiga tarkvara ja avatud standardeid.
Muuhulgas on loodud riiklik programm ODF (OpenDocument) failivormingu kasutuselevõtuks.
Norra – 01.01.2011
Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2009/07/03/norra-odf-ja-pdf-failivormingute-kasutamine-kohustuslikuks-
dokumentide-vahetamisel-riigiasutustes/
Norra valitsus on avaldanud uue standardite loetelu (PDF) ja juhised nende kasutamiseks riigi- ja
omavalitsusasutustes. Muuhulgas on seal näiteks kohustuslik nõue, et valitsus- ja avalik-õiguslikud
organisatsioonid kasutaksid dokumentide saatmisel e-posti manustena ainult ODF ja PDF failivorminguid, seda
alates 01. jaanuarist 2011.
Lisaks andmevahetusvormingute ühtlustamisele on seaduse eesmärgiks tagada kõigile kasutajatele võrdne
juurdepääs valitsuse informatsioonile ja teenustele. “Riik ei tohi diskrimineerida kasutajaid sõltuvalt sellest,
millist tarkvara nad kasutavad. Käesoleva otsuse kaudu tagame kasutajatele õiguse informatsioonile avatud
failiformaatide kaudu, mis ei ole fikseeritud ühe tootja või turusektori poolt,” ütleb Norra valitsuse pressiteate.
Saksamaa LV – 2010
Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/12/05/saksamaa-lv-valitsus-asub-juurutama-odf-failivormingut/
Saksamaa LV föderaalvalitsus otsustas hiljemalt aastaks 2010 kasutusele võtta ODF (ehk OpenDocument)
failivormingu. Riigisekretär Dr. Hans Bernhard Beus, föderaalvalitsuse IT juht ja IT nõukogu esimees
kommenteerisid seda ODF failivorminguga seotud otsust, kui “suurt sammu tarkvaratootjate vahelise
konkurentsi tõstmisel, IT julgeoleku edendamisel ning andmetevahetuse ja koostöö parandamisel”.
3 / 18
Rootsi, Lõuna-Korea, Itaalia – 03.09.2008

Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/09/03/odf-nuudsest-rootsi-louna-korea-ja-itaalia-rahvuslik-standard/
SIS, Swedish Rootsi standardiamet (Standards Institute) võttis ODF (ehk OpenDocument) standardi üle
rahvuslikuks standardiks SS-ISO/IEC 26300:2008.
Samuti on ODF juba mõnda aega ka Lõuna-Korea ja Itaalia rahvuslikuks standardiks (UNI CEI ISO/IEC
26300:2007).
NATO – 28.07.2008
Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/07/28/odf-nuudsest-nato-standardite-nimekirjas/
NATO (North Atlantic Treaty Organization) on ametlikult lisanud ISO/IEC 26300 ODF (OpenDocument)
failivormingu oma kohustuslike standardite nimekirja.
Jan Wildeboer (Red Hat Europe) kommenteeris seda NATO sammu sõnadega, et avatud standardid ja
failivormingud on ainuke otstarbekas võimalus tagada andmete tõrgeteta vahetatavus ja sõltumatus mingist
konkreetsest tootjast.
Uruguai – 07.07.2008
Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/07/07/odf-ja-pdf-uruguai-eelistatud-dokumendivorminguteks/
ODF Alliance teatab, et ODF ja PDF on nüüdsest Uruguai eelistatud dokumendivormingud. Uruguai AGESIS
(Agency for the Development of Government Electronic Management and Information and Knowledge Society)
soovitab ametlikult redigeerimist vajavates dokumentides ODF (OpenDocument) failiformaati ja kinnitatud vm
redigeerimist mittevajavate dokumentide korral PDF failiformaati.
Lõuna-Aafrika Vabariik – oktoober 2007

Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/04/22/odf-louna-aafrika-vabariigi-rahvuslik-standard/
2007. a. oktoobris võttis Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus vastu otsuse hakata valitsusasutustes kasutama
ODF (ISO/IEC 26300) failivormingut (Minimum Interoperability Standards for Information Systems in
government (MIOS)). Vastavalt plaanile on alates 2008. a. märtsist kõik riiklikud ametkonnad võimelised
avama ODF dokumente ja aasta lõpuks peavad kõik publitseeritavad dokumendid olema eranditult ODF
failivormingus.
Lisaks sellele võttis Lõuna-Aafrika Vabariigi standardiamet (South African Bureau of Standards (SABS))
hiljuti ODF (ehk OpenDocument) standardi üle ka rahvuslikuks standardiks, millega tagatakse kodanike parem
teavitamine ja standardi lihtsam kättesaadavus.
Horvaatia – 02.04.2008
Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/04/02/horvaatia-kinnitas-odf-dokumendivormingu-riiklikuks-
standardiks/
Hollandi, Saksamaa, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Belgia, Norra, Brasiilia, Malaisia ja Vietnami kõrval
lisandus Horvaatia nende riikide nimekirja, kes on sätestanud ametliku riikliku digidokumentide
failiformaadina ODF (Open Document Format for Office Applications, ISO/IEC 26300) standardi.
Malaisia Pahangi osariik võtab kasutusele OpenOffice.org-i

Allikas - http://pingviin.org/ftopic5155.html
Open Malaysia annab teada, et Malaisia Pahangi osariik võtab valitsusasutustes kasutusele OpenOffice.org
tarkvara. Ülemineku peamised põhjused on:
• OpenOffice.org on multiplatvormne - seega saab kasutusele võtta lisaks Windowsile ka Linuxi, Solarise
ja FreeBSD-ga arvuteid
• OpenOffice.org on tasuta ja seoses sellega kahanevad ka kulutused
4 / 18
• OpenOffice.org toetab mitmeid erinevaid failiformaate
GNU/Linux-i kasutuselevõtt
Malaisia – sääst ~132 mln krooni

Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2009/01/15/malasia-riik-on-saastnud-avatud-lahtekoodiga-tarkvara-
kasutamisega-132-miljonit-krooni/
Pingviin.org, Linux Journal ja Open Malaysia vahendavad Malaisia riikliku agentuuri Open Source
Competency Center (OSSC) of the Malaysian Administrative Modernisation and Management Planning Unit
(MAMPU) jaanuaris ilmunud kvartaalse infobülletääni artiklit “RM40 million Savings From OSS Adoption“,
mille kohaselt on Malaisia riik säästnud vaba tarkvara kasutusele võtmisega hiigelsuuri summasid riigi ja
kohalike omavalitsuste eelarvetes. Malasia hakkas avalikes asutustes 2004 aastast alates juurutama erinevaid
avatud lähtekoodiga lahendusi. Kokkuhoid ainuüksi litsentsitasude pealt on ümmarguselt RM40 miljonit (132
miljonit krooni) . Sealhulgas näiteks Openoffice.org kasutusele võtmine on võimaldanud riigil kokku hoida
RM11 miljonit (36,3 miljonit krooni) Microsoft Office litsentsitasude pealt. Lisaks nendele summadele on
kokku hoitud ka tarkvara hoolduskuludelt.
Prantsuse politsei säästab miljoneid Ubuntuga

Prantsuse politsei hinnangul on antud käik andnud neile säästu ligi 50 miljonit eurot. Kuna tegu on üsna
korraliku säästuga, siis plaanitakse 2015 aastaks kõik 90 000 tööjaama kolida Ubuntu Linuxi peale.
Microsoft Office asemel kasutatakse Prantsuse politseis valdavalt OpenOffice.org-i, meiliklientidena on
kasutusel Thunderbird ja veebi vaadatakse Mozilla Firefoxiga.
Prantsuse politsei esindajate sõnul olid Microsofti algsed hirmutamised kasutajate ümberkoolitamiste
probleemidest valed. Kolimine Windows XP-lt Ubuntule läks tunduvalt sujuvamalt, kui seda loodeti. Peamine
erinevus olid teised ikoonid ja mängud. Kuna mängud pole just tööalase tegevusega seotud, siis pidi lihtsalt
inimestele selgeks tegema, mis ikoone nad nüüd vajutama peavad.
Ka IT meeskonnad on rahul, sest Linuxiga on neil tunduvalt lihtsam nüüd teostada kaughaldusi arvutite üle.
Linuxi kasutusele võttu plaanivad ka mitmed teised Prantuse ametkonnad.
Prantsuse haridusministeerium võtab kasutusele Red Hati (2007)

Red Hat andis teada, et Prantsuse haridusministeerium võtab ligi 2500 serveris kasutusele Red Hat Enterprise
Linuxi (RHEL). Otsus võeti vastu ministeeriumi poolt, et vabastada ennast omandusliku tarkvara lõksudest ja
hakata vaba tarkvara juurutama.
Prantsuse haridusministeerium on olnud pikka aega seotud erinevate riistvara tarnijate poolt kaasa müüdud
omandusliku tarkvaraga, mille käigus hoidmise hind hakkas aga ühe suuremaks paisuma. Selleks, et lõpuks
pääseda suletud ringist, mis nõudis pidevalt litsentside uuendamist, seejärel riistvara uuendamist võetigi lõpuks
ette see oluline samm. RHEL valiti aga välja oma hea ja tunnustatud tugiteenuse tõttu.
Kuuba võtab kasutusele oma Linuxi distro "Nova"

Kuuba Vabariik, kes üritab end kaitsta USA „imperialistlike salasepitsuste” eest, võtab kasutusele oma
versiooni Linuxi operatsioonisüsteemist.
Nova nimelist Linuxi versiooni tutvustati Havanna „Tehnoloogilise sõltumatuse“ arvutikonverentsil. Tegemist
on tähtsa osaga Kuuba valitsuse soovist saada lahti enamikes saareriigi arvutites kasutusel olevast Microsofti
tarkvarast.
Kuuba näeb Microsofti tarkvara kasutamises ohtu ja väidab, et USA salateenistustel on ligipääs selle koodile.
Osa probleemist seisneb ka selles, et tänu USA Kuuba-vastasele embargole ei saa sealsed inimesed legaalset
5 / 18
Microsofti tarkvara osta.
Riik kavatseb lähima viie aasta jooksul katta Linuxi operatsioonisüsteemiga üle viiekümne protsendi saareriigi
arvutitest.
„Suletud koodiga tarkvaras võivad olla peidus mustad augud ja selles võib leiduda pahatahtliku koodi, millest
kasutajal aimu ei ole,” ütleb Hector Rodriguez Kuuba infoteaduste ülikoolist.
Rodriguez leiab, et avatud koodiga ja tasuta tarkvara sobib paremini ka Kuuba maailmavaatega.
Venetsueela hakkab Linuxiga varustatud arvuteid müüma

Venetsueela valitsus teavitab nelja erineva Linuxit jooksutava arvutimudeli müügile toomisest, kolm lauaarvutit
ning üks sülearvuti saavad brändinimeks "Bolivari arvutid". Venetsueela kergetööstuse ministeeriumi ning
Hiina päritolu Lang Chao koostöös peaks käima minema projekt kohaliku IT tööstuse elluäratamiseks ning riigi
esimeseks tõusmisel Lõuna-Ameerikas infotehnoloogia alal. Tutvumistseremoonia ajal pajatas Venetsueela
president Hugo Chavez, et Bolivari arvutid maksavad ligikaudu 40 protsenti vähem kui teised sama
seadistusega müügis olevad masinad ning arvutitele antakse kolme aasta pikkune garantii.
Venetsueela ostab miljon Linuxiga arvutit haridussüsteemile

Varsti on maailmas taas miljon uut Linuxi kasutajat. Nimelt andis Venetsueela teada,et ostab Portugalist miljon
odavat Inteli Classmate läptopi, et edendada oma riigi haridussüsteemi.
Antud arvutitele paigaldatakse spetsiaalne Venetsueelas välja töötatud Linuxi distributsioon.
Ostetavad uued läptopid kasutavad Inteli Atomi kiibistike ja omavad ka tänapäevaste lisaseadmete toetust.
Inteli jaoks on tegu esimese nii suure tehinguga Classmate läptopide turul. Rohkem on meedias kajastamist
leidnud One Laptop Per Child (OLPC) projekt.
Saksa koolid katsetavad Linuxiga virtuaalmasinaid

Mitmed Saksa koolid katsetavad Debianil ja KDE-l põhinevat virtuaalserverite lahendust, kus ühes võimsas
põhiserveris on loodud kuni 70 erinevat virtuaalmasinat, milledega õpilased ja õpetajad siis ühendust võtavad.
Süsteemi nimeks on "Desque" ja tutvustati teda avalikusele Didacta 2009 õppekonverentsil Hannoveris.
Ülekannetel kasutatakse sama avatud lähtekoodiga pakkimistehnikat, mis ka NoMachine puhul kasutusel. Kuigi
serverid, mis virtuaalmasinaid teenindavad peavad olema võimsad, siis terminalid, mis nendega sidet peavad
võivad olla vabalt aastaid vanad arvutid.
Samas on igal kasutajal siiski nn "oma arvuti", kus ta võib teha, mis tahab.
Saksamaa tööturuamet kolis Linuxile (2008)

Heise online annab teada, et Saksamaa tööturu amet (Bundesagentur für Arbeit - BA) võtab kasutusele 13 000
avalikul arvutil Suse Linux 10.1 modifitseeritud versiooni, millel on peal viimane Firefoxi veebibrauser. Praegu
kasutavad need arvutid Windows NT operatsioonisüsteemi, kuid BA sõnul tagab avatud lähtekoodiga lahenduse
kasutuselevõtt neile parema paindlikuse edaspidises arengus. Windows NT kooslus koos Internet Exploreriga
oli praeguseks hetkeks sellises olukorras, et uusi lahendusi kasutusele võtta ei saanud. Samas uuendamine oleks
tähendanud ka suurel hulgal riistvara välja vahetamist ja nii valitigi hoopis Linux. Kuna puuduvad litsentsi
tasud ja BA oma spetsialistid paigaldavad kõik süsteemid ise, siis hoitakse selle arvelt üsna palju kokku.
Saksa ülikoolid võtavad kasutusele Linuxi (2007)

Saksamaal võtavad 33 ülikooli kasutusele Linuxiga arvutid. See tähendab, et ligi 560 000 tudengit hakkavad
varsti tutvust tegema Linuxiga ja koolis ka koolitöid sellega tegema. Lisaks loomulikult tuhanded koolide
personali liikmed, kes samuti Linuxi peale üle kolivad.
6 / 18
Distributsiooniks on valitud Suse Linux Enterprise Desktop ja tuge hakkab sellele pakkuma Novell. Kolimise
põhjuseks on rahaline kokkuhoid võrreldes omandusliku tarkvara kasutamisega. Ka võimaldab Linux
paindlikumaid süsteeme, kui tema konkurendid.
Kanada valitsus vaatab avatud lähtekoodi poole

Kanada valitsus on avastanud, et avatud lähtekoodiga tarkvara kasutades on võimalik vähendada oma kulusid.
Nüüd ongi avaldatud ametlik Request For Information (RFI) ehk info ja tagasisside kogumine, et rohkem infot
võimaluste kohta teada saada.
Kuigi finantskriis pole Kanadat nii hullusti tabanud, kui mitmeid teisi riike, on ka seal aktiivselt käimas kulude
kärpimised ja üheks eesmärgiks on loobuda erinevate tarkvarade litsentsikuludest.
Esialgu pole veel päris kindel, kas Kanada hakkab oma riiklike asutusi Linuxi ja avatud lähtekoodiga tarkvara
peale kolima, kuid igatahes uuringud selles suunas käivad. Samas võib kogu ürituse alati ära rikkuda Microsoft,
kes pakub suuri allahindlusi.
Igatahes tegutsevad Kanadas aga ka Rohelised, kes on pikka aega olnud avatud lähtekoodi toetajad poliitilisel
tasandil ja nende mõjuvõimu kasvuga kasvab ka avatud lähtekoodiga tarkvara osakaal Kanadas.
Vietnam seadis eesmärgiks 2010 aastaks 100% OSS-ile kolimise

Vietnam on teada andnud, et kõik riigiasutused peavad 2010 aasta 31 detsembriks võtma kasutusele avatud
lähtekoodist koosneva tarkvara paketi. See sisaldab Firefoxi brauserit, OpenOffice.org-i, Thunderbirdi ja teisi
avatud lähtekoodiga rakendusi.
Täpsustatud pole, mis saab tööjaamade operatsioonisüsteemidest, kuid igatahes serverid kolitakse ka kindlasti
avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemidele. Kõigi eelduste kohaselt Linuxile, kuid võimalikud on ka
erinevad BSD-d ja ka OpenSolaris.
Norra vaatab avatud lähtekoodiga tarkvara poole

Norra on järgmine riik, mis on eraldanud raha avatud lähtekoodiga tarkvara tutvustamiseks ja levitamiseks.
Norra valitsus eraldas kaks miljonit Norra krooni rahvuslikule vaba tarkvara sihtasutusele. Kuid sellel eraldisel
oli üks huvitav klausel - seda raha ei kasutata mitte niisama vaba tarkvara reklaamimiseks - vaid seda tuleb
kasutada OpenOffice.org tarkvarapaketi kasutusele võtu edendamiseks riiklikes asutustes. Loomulikult ei
kõiguta see samm veel oluliselt Microsofti positsioone, kuid viimasel on siiski põhjust tähelepanelik olla. Just
Norra oli ka see riik, kus Steve Ballmer jagas septembris tudengitele tasuta Microsofti arendusvahendeid. Just
selle tõttu, et liiga palju arendajaid olid oma pilgud suunanud Apple ja Linuxi alternatiivide poole ja Microsofti
tarkvaraga ei tegeletud enam.
Hollandi patendiamet võtab kasutusele vaba tarkvara

Hollandi patendiamet võtab kasutusele avatud lähtekoodiga tarkvara. Tegu on esimese Hollandi asutusega, mis
projekti "Nederland Open in Connection" raames võtab laialdaselt kasutusele vaba tarkvara.
Esimese sammuna uuendati patendiameti kodulehekülg, võttes seal kasutusele Joomla sisuhaldus süsteemi.
Samas kolitakse ümber aga ka kõik arvutid ja serverid ja suurem enamus kasutatavast tarkvarast saab olema
avatud lähtekoodiga.
Holland võtab kasutusele vaba tarkvara (13.12.2007)

Eile kiitis Hollandi parlamendi ülemkoda heaks plaani, millega hakatakse Hollandis juurutama avatud
standardeid. Ühtlasi hakatakse aga ka avalike asutusi, kus vähegi võimalik, üle viima vaba tarkvarale. Asutused,
7 / 18
kes soovivad jätkata siiski omandusliku tarkvara kasutamist (nagu Microsoft Windows, Office jne) peavad
Hollandi majandusministeeriumile esitama ettekande, miks nad ei saa kasutusele võtta vaba tarkvara
alternatiive.
2009 aasta jaanuariks peab igal pool, kus võimalik olema juba kasutusel avatud standarditel põhinevad
dokumendid.
Hollandi jaoks pole tegu uue sammuga. Juba neli aastat tagasi töötati välja plaanid vaba tarkvara kasutusele
võtuks ja hetkel ollakse jõutud nii kaugele, et 47% ajast kasutatakse vaba tarkvara alternatiive ja ka avatud
standardite kasutamine on üsna suur. Ehk paistab, et Hollandi jaoks on tegu i-le täpi panemisega, millega
viiakse paari aasta jooksul lõpule vaba tarkvara juurutamine.
Large Hadron Collider - kasutab Linuxit

Maailma hetke suurimaks teadusprojektiks on kindlasti Large Hadron Collider (LHC), mille abil teadlased
loodavad täiendada oma teadmisi universumi tekkest. Hiiglasliku projekti valmistati ette pea 20 aastat ja lõpuks
on valmis 27km läbimõõduga osakeste kiirendi.
Lisaks miljarditele eurodele, mille abil projekt käima pandi on oma osa selles ka Linuxil. Nimelt käitab
süsteemi tarkvara Linux. Organisatsioon CERN, mis LHC käivitas kasutab oma tööks CernVM distributsiooni.
Lisaks tegeleb otseselt andmete töötlusega süsteemis Scientific Linuxiga suurarvuti.
Seega on maailma ühe suurima teadusprojektis oma koht ka Linuxil.
Brasiilia riiklik IT firma valis Debiani

Brasiilia riiklik IT firma SERPRO (The Servico Federal de Processamento de Dados (SERPRO)), kes tegeleb
Brasiilia valitsusasutuste IT süsteemide arendamisega, valis oma partneriks Debiani. Nimelt otsustati edaspidi
kasutada oma tööjaamades, serverites ja oma loodud distributsioonides Debiani. Antud otsus tehti avalikuks
Debian Day Brasil 2008 Porto Alegres.
Ühtlasi on SERPRO andnud teada, et soovib laiendada koostööd Debiani kommuuni ja sihtasutusega, ning
nende tegevuses igati kaasa lööma. See tähendab tuge nii arenduse poolelt kui ka võimaliku finants tuge.
SERPRO on 43 aastase arenduskogemusega firma, kus töötab üle 10 000 töötaja. Nende hallata on Brasiilias
tuhandeid servereid, läptope, pihuarvuteid ja muud tehnikat.
Brasiilia 430 tuhat valimismasinat kolitakse Linuxile

Brasiilia valimiskomisjon (Tribunal Superior Eleitoral - TSE) andis teada, et 430 tuhat valimismasinat kolitakse
üle GNU/Linuxile ja vabale tarkvarale. Praegu on nendes seadmetes kasutusel VirtuOS ja Windows CE, kuid
TSE hinnangul ei suuda antud lahendus tagada piisavalt korraliku ja sõltumatut kontrolli. Nii otsustatigi antud
masinad kolida üle Linuxile. Täpsemalt pole teada antud, mis Linuxi distributsioon kasutusele võetakse ja mis
tarkvara täpsemalt. Kuid nagu arvata võib, siis osa tarkvarast töötatakse spetsiaalselt välja antud ameti jaoks ja
võimalik, et luuakse ka eraldi distributsioon. Küll on aga kindel, et kogu süsteem saab korralikult
sertifitseeritud ja igas valimispunktis on edaspidi lihtne kontrollida, kas vastavasse seadmesse on paigaldatud
veel mingit tarkvara või mitte.
Brasiilia haridusministeerium ostab 3000 Debianiga arvutit (12.12.2007)

Brasiilia haridusministeerium ostab 3000 Debian/GNU Linuxiga varustatud arvutit, mis on varustatud nelja
multimeedia terminaliga. Arvutid koos terminalidega plaanitakse jaotada erinevate koolide vahel. Tegu on
järgmise hankega, mille Brasiilia on teinud, sellele eelnes 90000 Debian/GNU Linuxiga arvuti ost, millega koos
osteti ka nendega ühilduv riistvara. Brasiilia haridusministeerium on nimelt välja töötanud oma Debianil
baseeruva distributsiooni koolidele, mida nüüd laialdaselt kasutama hakatakse.
8 / 18
Šveitsi koolides viiakse 9000 arvutit üle Linuxile

Allikas - http://education.zdnet.com/?p=1615
Septembris 2008 paigaldati 9000-le arvutile ka Ubuntu Linux.
Vene Post uurib Linuxile kolimist

Vene Post uurib võimalust oma tarkvara kulude kokkuhoiuks. Ja hetke peamine suund on Linuxi kasutusele
võttmine. Praeguseks on juba Peterburi regioonis käivitatud paaris kohas testprogramm, mille eesmärgiks on
välja selgitada, kuidas ja kas vaba tarkvara suudab nende vajadusi rahuldada.
Praegu on vaatluse all peamiselt Red Hati erinevad pakkumised, kuid välistatud pole ka teisi. Samuti ei täpsusta
Vene Posti IT juht, kas testitakse ja kaalutakse ka teisi alternatiive.
Küll on aga selge, et kui Vene Post võtab kasutusele Linuxi, siis paigaldatakse vastav distributsioon ja
programmid pea 125 tuhandesse arvutisse üle Venemaa.
Vene koolid võtavad kasutusele Linuxi

Selleks, et kokku hoida kulusid litsentsitasudelt, mida Microsoft nõuab, siis võetakse Venemaa koolides
kasutusele 2009 aastaks Linux. Probleem kerkis esile, kui Venemaa liitus WTO-ga, nimelt selgus siis, et suurem
osa Venemaa koole kasutas piraat Windowsit. Valikuks oli kas need Windowsid legaliseerida või
operatsioonisüsteemid välja vahetada. Praegu valiti viimane versioon ja valmistatakse ette ka juba
pilootprojekte, kus koolidesse hakatakse paigaldama Linuxiga arvuteid ja õpetajaid välja koolitama. Ka ei
kardeta, et Linuxile üle kolimine põhjustaks õpilastele hiljem probleeme, kuna nad pole kasutanud Windowsit.
Nimelt on juba praegu mitmetes ülikoolides ja asutustes kasutusel Linux. Ka võimaldab vaba tarkvara anda
laialdasemat õpet ning võimaldab edaspidi kasutajatel endil valida, mida nad kasutavad. Kes on OpenOffice.org
endale selgeks saanud oskab kasutada ka Wordi.
Makedoonia üliõpilased hakkavad kasutama Linuxit (2007)

Maailmas kogub tuure hetkel One Laptop per Child (OLPC) projekt, millega mitmed riigid liitunud on. Samas
endine Jugoslaavia osa Makedoonia on otsustanud minna teist teed. Nimelt muretsetakse seal suurel hulgal
serverid ja PC terminale koos Ubuntu Linuxiga. Vastavad seadmed tarnib NComputingi nimeline firma. Antud
servereid ja virtuaalseid terminale kasutatakse selleks, et iga Makedoonia õpilane saaks oma õppekohale arvuti.
Kokku plaanitakse muretseda 180 000 terminali, millele läheb operatsioonisüsteemina peale Ubuntu Linux.
Ecuador valis vaba tarkvara

Ecuadori president Rafael Correa Delgado kinnitas seaduse, mille kohaselt peab avalikes asutustes kasutama
vaba tarkvara. Samuti peavad ametkonnad võtma kasutusele avatud dokumendi formaadid.
Filipiinid pööravad pilgu Linuxile

ComputerWorld pajatab, et Linuxiga varustatud lauaarvutid jõuavad põhikooli õpilasteni Filipiiidel. Selgub, et
õpilaste varustamist arvutitega peetakse esimeseks sammuks valmistamaks neid ette tehnoloogiat täis
tulevikuks, kuid kuna Filipiine koolid ei jaksa osta litsentse siis otsitakse alternatiivseid võimalusi. Riigi poolt
tellitud 13 tuhande Fedora Linuxi ülesseadmine viidi läbi edukalt, nüüd aga plaanitakse 10 tuhat Ubuntut
arvutitesse istutada.
9 / 18
Põhja - ja Lõuna-Korea teevad koostööd Linuxi alal

Kaks mitte just kõige sõbralikumat naabrit Põhja - ja Lõuna-Korea on hakanud koostööd tegema Linuxi alal.
Nendega on veel mestis ka Hiina ja eesmärgiks on ühise Linuxi distributsiooni valmistamine. Uue Linuxi
distributsiooni nimeks on pandud "Hana Linux". Lisaks Linuxile on hakatud koostööd tegema ka
kontoritarkvara korea keelse toe arendamisel ja IT terminoloogia ühtlustamisel.
Idee ühiselt asju arendada tekis Hee-tak Mooni poolt Korea Open Source Software Associationis (Kossa) ja
kiideti heaks ka Põhja-Korea teaduste akadeemia poolt ja Hiina informaatika teaduste ametkonna poolt.
Antud riikide soov korralik ühine Linuxi distributsioon välja arendada on täiesti arusaadav. Lõuna-Korea on
käivitanud mitmeid projekte, et juurutada järjest rohkem vaba tarkvara kasutamist riigis. Põhja-Korea on
paljuski infosulus ja erinevaid kommertstooteid neile ei müüda. Ja ka Hiina soovib kärpida oma IT
litsentsitasusid.
Hiina Linuxi turg kasvas ligi 30%

CCID Consultingi uurimuse kohaselt on Hiina Linuxi turg kasvanud aastaga 29,2%. Linuxi turu väärtuseks
Hiinas hinnatakse 40,3 millioni Yuani suuruseks. Lisaks ennustatakse ka edasist Linuxi desktopide võidukäiku
Hiinas. Suurimateks Linuxi firmadeks Hiina turul on Red Flag Software, Turbolinux, China Standard Software,
Novell ja Red Hat.
Ka tavaarvutite müük eelpaigaldatud Linuxiga on Hiinas kasvanud aastaga 25,1%. Arvestades Hiina turu
suurust, siis pole tegu sugugi mitte väikeste arvudega.
Itaalia parlament plaanib kasutusele võtta Linuxi (2007)

Peale Prantsuse parlamendi vastavat sammu tegi nüüd ka Itaalia parlament võtnud vastu põhimõttelise otsuse,
võta oma töös kasutusele Linuxiga arvutid. Operatsioonisüsteemi vahetus (praegu laiutab seal loomulikult
Microsofti tarkvara) plaanitakse ette võtta ligi 3500 arvutil ja serveril. Põhjus Windowsite väljavahetamiseks on
esmalt majanduslikult - nii hoitakse aastas kokku ligi 900 miljonit eurot. Kuid lisaks ka soov toetada vaba
tarkvara ning tagada tehnoloogiline sõltumatus ja vabadus. Lisaks olevat üheks põhjuseks olnud ka turvalisuse
küsimus. Nagu teada pole turvalisus just kõige parem osa Microsofti toodetes.
Lõuna Aafrika Vabariigi First National Bank paigaldab 12 000 arvutile Linuxi
(2007)
Novell andis teada, et on alla kirjutanud lepingu, mille kohaselt paigaldatakse Lõuna Aafrika Vabariigi (LAV)
First National Bank (FNB) 12 000 arvutile Linux. Tegu on arvatavasti ühe antud hetkel kõige suurema vaba
tarkvara kasutusele võtuga LAV-is ja antud regioonis üldse. Novelli sõnul näitab see selgelt, et nende äriklassi
Linux on valmis ka tavaarvutitesse minemiseks. FNB on praegusel hetkel selgitustest keeldunud, kuna tegu on
pangaga ja neil ajakirjandusega suhtlemiseks spetsiaalsed reeglid.
Kes veel Linuxit kasutavad?

Allikad:
http://www.mirabilis.ca/linux/linux-users.html
http://www.usatoday.com/money/industries/technology/2002-08-04-linux_x.htm
http://www.usatoday.com/tech/news/2002/05/30/linux-government.htm
http://www.desktoplinux.com/news/NS3811026125.html
http://www.computerworld.com.au/article/12642/city_vienna_gives_staff_linux_option/?fp=16&fpid=0
10 / 18
http://www.desktoplinux.com/news/NS7137390752.html
http://www.aaxnet.com/design/linux2.html
http://www.lugod.org/presentations/ca4h/who_uses.html
http://www.scribd.com/doc/27620631/Who-Uses-Linux-v2
http://linux.dell.com/
http://pingviin.org/ftopic6711.html
https://pingviin.org/fpost32142.html
http://www.google.ee/search?q=who+uses+linux
http://www.google.ee/search?q=kes+kasutab+linuxit
Kes kasutavad Linuxit:
• üle 30 mln inimese maailmas (2001) ja kasvab kiirelt...
• üle 95% serveritest ja tööjaamadest animatsiooni ja visuaalsete efektidega tegelevates firmades
• üle 85% maailma 500-st superarvutist (sh 46 kõige energiasäästlikumaist)
• üle poole kõigist veebiserveritest, sh 8 firmat 10-st kõige usaldusväärsemast majutusteenuse pakkujast;
üle 60% veebilehtedest töötab näiteks Apache peal (44% SSL-i peal töötavatest)
• veerand nutitelefonide turust
• finantsorganisatsioonid - Wall Street (Merrill Lynch, Morgan Stanley, Credit Suisse First Boston),
NYSE jt
• filmistööstus - Disney, DreamWorks, Pixar, Sony Pictures, Industrial Light & Magic, BBC
• valitsused ja muud jõustruktuurid – USA (armee, kohtud, postiteenistus, lennuamet, NASA), Kanada,
Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania, Hiina, India, Singapur, Jaapan, Brasiilia, Austria, Austraalia, Largo
linnavalitsus (Florida, USA), Mexico City linnavalitsus, osaliselt Euroopa Liit, jne
• haridusasutused üle maailma; teadusasutused (CERN, NCSA, CSIRO)
• firmad - Google, Wikipedia, Akamai, Panasonic, Cisco/Linksys, Toyota, Daimler-Chrysler, BMW, PSA
Peugeot Citroën, Boeing, Lockheed Martin, Dell, HP, IBM, Lenovo, Acer, Asus, Intel, AMD, Brother,
Oracle, SAP, Amazon (säästis 17 mln USD), AT&T, NTT, Vodafone, Telstra, Optus,
Sony, Matsushita/Panasonic, Samsung, Nokia, Motorola, Cisco/Linksys, Palm, Sharp, TiVo, FIC ,
Royal Dutch Shell, BP, Alinta, Santos, Origin
• Microsoft kasutab ka väidetavalt Linuxit veebiliikluse puhverdamiseks, WiFi infrastuktuuri jms tarbeks.
Intrigeerivaid artikleid
USA kohus keelas MS Word-i müügi USA-s

Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2009/08/18/usa-kohus-keelas-microsoft-word-i-muugi-usa-s/
USA Texase osariigi kohus keelas Microsoftil müüa USA-s või importida USA-sse Microsoft Office
kontoritarkvarapaketi hulka kuuluvat tekstiredaktorit Word. Keeld on tingitud patendiõiguse rikkumisest
Microsofti poolt Word-i XML-i failivormingutes, nagu Word 2003 ja Word 2007 DOCX ja peatselt ilmuva
Office 2010 Word OOXML (mille Microsoft jõudis juba läbi suruda standardiks ISO/IEC 29500), s.t. kõikides
Word-i failides laiendiga DOCX.
Microsofti poolt ebaseaduslikult kasutatud patendi omanikuks ja hagejaks kohtus oli Kanada firma i4i Inc. ,
kelle kasuks kohus mõistis Microsoftilt välja ka üle $290 miljoni USD kahjuraha.
11 / 18
Microsoft Office 2007 SP2 ODF tugi on täielik fiasko

Allikas:
http://www.artsturm.ee/odf/2009/05/11/microsoft-office-2007-sp2-odf-tugi-on-taielik-fiasko/
Microsofti poolt hiljuti kontoritarkvarale Office 2007 uuenduste paketiga SP2 lisatud avatud
dokumendivormingu ODF (OpenDocument ISO/IEC 26300) tugi on mitmete testide tulemusel täielik fiasko.
Office 2007 SP2 avab kõigi teiste tarkvaratoodete salvestatud ODF faile täiesti vigaselt, samas Office 2007 SP2
endaga salvestatud ODF faile ei suuda jälle ükski teine tarkvara korralikult avada. Osad eksperdid peavad
Microsofti sellist vigast ja oma täienduste ja muudatustega ODF implementatsiooni mitte Microsofti inseneride
tehniliseks suutmatuseks, vaid otseseks ODF ISO/IEC 26300 standardi ja failiformaadi vastu suunatud
sabotaažiks. See poleks ka esimene kord, kui Microsoft on üritanud avatud standardeid meelega ja sihikindlalt
rikkudes oma monopoolseid eesmärke saavutada. Meenutagem kas või kuulsaid “brauserisõdasid”, kus
Microsoft üritas kaaperdada endale HTML spetsifikatsiooni.
Väga ebameeldiv, et Microsoft ei käitu vastavalt oma soliidsele turupositsioonile, jätkuvalt ei austa vaba
turukonkurentsi norme, ei soovi teha koostööd standardiorganisatsioonidega ja käitub sisuliselt
poolkuritegeliku ühendusena, kelle palgalised esindajad tegelevad valetamise, standardite saboteerimise ning
standardikomiteede liikmete otsese isikliku laimamisega.
ODF failivormigu ja vaba tarkvara võidukäik

Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2009/01/10/odf-failivormigu-ja-vaba-tarkvara-voidukaik/
ODF Alliance 2008 a. kokku võtva raporti kohaselt täieneb riikide nimekiri, kes lähevad organiseeritult üle
avatud ODF ehk OpenDocument failivormingule, pidevalt. Eriti aktiivsed on praegu ODF kastusele võtmisel
kiire majandusarenguga piirkonnad Lõuna-Ameerikas ja Kaug-Idas. Brasiilia, Uruguai jt toetavad riiklikul
tasandil ODF failivormingut ja sellega seotud tarkvaraarendust. Sellel on loomulikult selged majanduslikud
põhjused: eelistatakse arendada oma kohalikku IT tööstust ja mitte lasta rahal riigi majandusest välja voolata
Microsofti jt suurkorporatsioonide taskutesse. Kuid ka arenenud riigid, nagu Saksamaa, Holland, Norra, Belgia
jt on teatanud riigi- ja kohaliku omavalitsuste üleminekust või ettevalmistuste tegemisest üleminekuks ODF
failiformaadile.
Viimaseks liitujaks ODF-i kasutusele võtvate riikide nimekirjaga on Vietnam. Vietnami info- ja
kommunikatsiooniministeerium on andnud riigisektori asutustele juhtnöörid minna ülle avatud lähtekoodiga
tarkvarale ja ODF failivormingule. Määruse kohaselt peab 2009. aasta 30. juuniks kõigile valitsusasutuste IT-
osakondade arvutitele olema installeeritud avatud lähtekoodiga tarkvara. Kõik arvutikasutajad peavad oskama
seda kasutada ja vähemalt pooled peavad tarkvara tundma väga hästi.
Tarkvaratoodete all mõeldakse eeskätt OpenOffice’i kontoritarkvara, Mozilla Thunderbirdi, vabavaralisi e-posti
serverite lahendusi ning Mozilla Firefoxi.
Tartu Maavalitsuses saab asju ajada avatud dokumendivormingutes

Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/12/06/tartu-maavalitsuses-saab-asju-ajada-avatud-
dokumendivormingutes/
Tartu Maavalitsus tõuseb omavalitsuste seas meeldivalt esile Riigi IT arhitektuuri suuniseid järgiva digitaalse
asjaajamiskorraga. Nimelt saab kodanik selles ametiasutuses edukalt asju ajada avatud dokumendivorminguid,
nagu ODF, PDF
ODF (OpenDocument) failivormingu esmamaining Eesti Vabariigi

seadusandluses
Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/11/24/odf-opendocument-failivormingu-esmamaining-eesti-
vabariigi-seadusandluses/
12 / 18
ODF (OpenDocument) failiformaat on jõudnud lõpuks äramärkimiseni ka Eesti Vabariigi seadusandluses.
Nimelt sätestab Justiitsministri 22. juuli 2008. a määrus nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu
digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ failivormingud, milles määruse haldusalas
mainitud dokumente esitada võib.
Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas: Komisjon toetab ODF-i.

Allikad:
http://www.artsturm.ee/odf/2008/10/10/euroopa-komisjoni-volinik-siim-kallas-komisjon-toetab-odf-
failiformaati/
Euroopa Komisjoni volinik (ja ühtlasi üks neljast Euroopa Komisjoni asepresidendist) Siim Kallas on vastanud
Komisjoni nimel EU parlamendiliikme Marco Cappato (Itaalia) järelpärimisele, et EU Komisjon on võimeline
dokumente vastu võtma ja töötama ODF (OpenDocument) failivormingus. Lisaks sellele kinnitab Kallas, et EU
Komisjon on esitanud ka teistele EU institutsioonidele ettepanekud toetamaks ja kasutamaks EU asjaajamistes
ODF failivormingut.
OpenDocument (ODF) dokumendivorming EU standardiks

Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/09/27/opendocument-odf-dokumendvorming-eu-standardiks/
Valitsuse Kommunikatsioonibüroo teatab, et 27.-28. septembril esindavad Riigi Infosüsteemide osakonna IT
arhitektuuri talituse juhataja Uuno Vallner ja peaspetsialist Urmas Raude Eesti huve Brüsselis programmi
„Koosvõimelised Euroopa eRiigi teenused” (IDABC) ekspertgruppides “Avatud koodiga tarkvara kasutamine
avalikus halduses” ja „Euroopa koosvõime raamistik”. Arutusele tulevad avatud dokumendiformaadi (Open
Document Format – ODF) kasutamine liikmesriikides, Euroopa koosvõime raamistiku ja IT arhitektuuri poolt
formuleeritavad riigiülesed nõuded.
Haagi deklaratsioon – vabad ja avatud digitaalsed standardid

Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/05/18/haagi-deklaratsioon-vabad-ja-avatud-digitaalsed-standardid/
Digitaalsete Standardite Organisatsioon allkirjastab 21. mail 2008. a. Haagi deklaratsiooni, milles kutsutakse
kõiki valitsusi üles:
• Hankima ainult informaatikatehnoloogiat, mis kasutab vabu ja avatud standardeid;
• Pakkuma e-valitsuse teenuseid, mis põhinevad ainult vabadel ja avatud standarditel;
• Kasutama oma tegevuses ainult vabu ja avatud digitaalseid standardeid.
Liikumisel digitaalse ühiskonna poole saavad Interneti eelised olla tagatud ja kõigi inimeste võrdne kohtlemine
kaitstud ainult siis, kui on kindlustatud võrdne ja võimalustekohase hinnaga ligipääs Internetile ning kaitstud on
ka Interneti avatus.
Vabad ja avatud digitaalsed standardid (ja sealhulgas ka avatud dokumendiformaadid) etendavad selle tulemuse
saavutamisel erilist rolli, edendades konkurentsi ja innovatiivsust ning alandades hindu ja suurendades
valikuvõimalusi. Valitsused on eriti tähtsal kohal kindlustamaks oma eeskuju ja hangete kaudu, et kõik
inimesed saaksid osa eelistest, mida pakuvad vabad ja avatud digitaalsed standardid.
Haagi deklaratsiooni eestikeelne täistekst on aadressil: http://www.digistan.org/hague-declaration:et . Samas on
Sul võimalus anda sellele toetushääl.
Eesti Vabariigis sätestab avaliku sektori käsutuses olevale teabele juurdepääsu Avaliku teabe seadus. Euroopa
Liidu liikmena oleme kohustatud rakendama direktiivi 2003/98/EÜ, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikides
avaliku teabe taaskasutuse tingimused ja tagada, et need oleksid õiglased ja proportsionaalsed ega
diskrimineeriks ühtki kasutajat.
13 / 18
Kõigil infopoliitika huvilistel on võimalus osaleda reedel, 23. mail kell 9 Eesti Rahvusraamatukogu suures
konverentsisaalis V infopoliitika foorumil: KELLELE KUULUB AVALIK TEAVE? Foorumist osavõtt on
tasuta.
Gartner hoiatab – Microsofti avatuse lubadused sisaldavad patendilõkse

Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/02/28/gartner-hoiatab-microsofti-avatuse-lubadused-sisaldavad-
patendilokse/
IT uuringute firma Gartner hoiatab tarkvaraarendajaid, et Microsofti Euroopa konkurentsiseaduste eiramise
eest EU komisjonilt saadud ettekirjutustest ja trahvidest tulenevatesse lubadustesse tulevikus oma
tarkvara ja dokumendiformaate (eeskätt OOXML-i) rohkem avada, tuleb suhtuda suure ettevaatusega,
kuna Microsoft püüab kasutada nn patendilõkse.
Nimekiri US tarkvarapatentidest, mis sisalduvad Microsoft OOXML “open”

dokumendiformaadis
Allikas - http://www.artsturm.ee/odf/2008/02/05/nimekiri-us-tarkvarapatentidest-mis-sisalduvad-microsoft-
ooxml-open-dokumendiformaadis/
Harish Pillay, Red Hat Asia Pacific peatehnoloogiainsener, toob oma blogis ära nimekirja US
tarkvarapatentidest, mis sisalduvad Microsofti OOXML “open” e. ”avatud” dokumendivormingus.
Microsoft üritab jätkuvalt jätta muljet, et OOXML (ehk siis Open Office XML) on samasugune avatud ja
patendivaba dokumendivorming nagu ODF (ISO/IEC 26300).
Samateemaline artikkel ka <NO>OOXML veebisaidis.
Dokumendivormingud ja nende turvaprobleemid

Autor: Jan Willemson
Allikas:
http://www.scribd.com/doc/27612102/Jan-Willemson-Dokumendiformaadid-ja-nende-turvaprobleemid
Soovitused loobuda MS Internet Explorer-i kasutamisest

Internet Explorerist on leitud hiljuti mitu olulist turvaviga ja see on teinud juba murelikuks ka Euroopa
suurriigid. Nimelt toimus just tänu Internet Exploreri veale hiljuti suurrünnak Google vastu.
Nii andis esimesena teada Saksamaa valitsus, et soovitab kõigil veebi kasutajatel vaadata Internet Explorerile
alternatiivset lahendust. Saksa valistuse soovitust võite lugeda BBC vahendusel.
Nüüd andis analoogse hoiatuse välja ka Prantsusmaa, kus samuti soovitatakse kasutajatel hoiduda Internet
Exploreri kasutamisest. Prantsusmaa teate kohta saate rohkem infot Mozilla Links lehelt. Eks ole nüüd näha,
kas ja millised riigid veel antud hoiatused välja annavad. Igatahes heaks reklaamiks see Microsoftile kindlasti
pole.
Microsoft koolitab poemüüjaid: Linux imeb

Allikad
http://forte.delfi.ee/news/digi/microsoft-koolitab-poemuujaid-linux-imeb.d?id=25573763
USA hiid-elektroonikakauplusteketi BestBuy müüjad saavad Windows 7 litsentsi soetada kümne dollariga, kui
läbivad Windows ja Linux operatsioonisüsteemide eripärasid selgitava koolituse.
Koolituse materjalidest selgub, et Windows 7 on Linuxiga võrreldes üliturvaline ja Linuxiga ei tööta suur osa
14 / 18
kaameratest, taskumeediaseadmetest ja mängudest, vahendab Gizmodo.
Tõsi, näiteks iTunes Linuxil ei jookse. Küll aga on Linuxile loodud hulga suurepärast meediahaldustarkvara -
näiteks üheks parimaks omasuguseks tunnistatud Amarok ja viga pole Banshee'lgi - ja kõik iPod'id ning muud
meediamängijad töötavad Linuxiga suurepäraselt. Sama kehtib printerite kohta.
Tõsi on seegi, et Linuxiga ei saa jooksutada kõiki programme, kuid Wine'i vahetarkvara abil saab neist paljusid
ka Linuxil jooksutada ja näiteks mängurahva jaoks on olemas CodeWeaver'si CrossOver games, mille abil saab
käitada kõiki MMOsid, RPG-sid ja FPS-e.
Suurimatesse kiirsuhtlusvõrkudele aitab ligi pääseda Pidgin, olemas on Skype'i Linuxi-versioon ja
kontorilahendustest on nõudlikumale kasutajale loodud OpenOffice'i ja väiksemate vajadustega inimene saab
kasutada internetilahendusi nagu Google Docs või Zoho.
Loomulikult ei sobi Linux kõigile, kuid antud juhul pole Microsofti väited ka ka üdini tõesed.
Mis operatsioonisüsteemide turvalisusesse puutub, siis iga natukenegi asja tundev inimene võib seletada, mis
põhjustel on Windowsit kergem pikali joosta kui Linuxit. Üheks põhjuseks on näiteks see, et küberkurjamid
sihivad pigem ligi 90 protsendini küündivat Windows operatsioonisüsteemi turuosa kui mõneprotsendist
Linuxikasutajate hulka.
Pealegi, iga turvaspetsialist räägib, et suurim turvarisk on kasutaja ise ja kui rumal-vabatahtlikult oma kriitilised
andmed nurjatustele avatakse, siis ei aita parimgi turvatarkvara.
Linux leidis mainimist ka president Ilvese kõnes

Täna Tartu Rahu aastapäevakõnes mainis president Ilves Linuxit kui ühte alternatiivi Microsoft Windowsile.
Samuti leidis mainimist Firefox. Tekst oli toodud näitena valikuvõimalustest Euroopa Liidus võrreldes Vene
gaasitorudega.
Meeldiv on siiski see, et Linuxi ja muu vabavara on leidnud äramainimist nii kõrgel tasemel. Seega on
Kadriorus sellest juttu olnud.
Firmade nimekiri, kes kasutavad oma tööks Ubuntut

Works With U lehel üritatakse kokku koguda 1000 firmat, kes kasutavad oma tööks Ubuntu Linuxit. Praeguseks
on nimekirjas juba üle 120 firma.
Nimekirja pannakse firmad, kes kasutavad siis kas Ubuntu tööjaamu, servereid või mobiilseid seadmeid. Lisaks
püütakse ka kirja panna, kuid palju neil vastavaid seadmeid Ubuntuga on.
Nimekirja leiate http://www.workswithu.com/the-works-with-u-1000/ lingilt.
Nagu näha on Ubuntu kohati ikka üsna laialdaselt kasutusel.
Euroopa Komisjon trahvis Microsofti 1.3 miljardi dollariga

Kuidas vaba tarkvaraga säästa pea 100 000 USD

ChaseSagum.com lehelt avastasin ühe üsna huvitava artikli sellest, kuidas antud lehe haldaja ja väikefirma
omanik on säästunud praktiliselt 100 000 USD tänu erinevatele vaba tarkvara lahendustele. Ta on koostanud ka
nimekirja teistele, et kuidas ja mis tarkvara kasutuades on võimalik interneti põhist väikefirmat töös hoida.
Linuxi riistvara tugi parem kui Windowsil

15 / 18
Väga palju süüdistatakse Linuxit selles, et tema riistvara tugi pole nii hea, kui Windowsil. Samas peavad aga
suurem enamus nõustuma, et kui miski asi Linuxi all juba töötab, siis töötab ta tõesti kas out-of-the-box või
tuleb vaid natuke vaeva näha. Eriti kehtib see natuke vanema riistvara kohta. Nii leidsingi ühe üsna huvitava
artikli changelog.complete.org lehelt, kus üks kasutaja uuendas oma arvutit. Kirjeldatud on üsna ilmekalt,
kuidas toimus Linuxi paigaldamine ja kuidas Windowsi paigaldamine. Kui ühel juhul oli peale paigaldust tarvis
ehk minuti jagu seadistamist, siis teisel puhul kulus pea neli tundi, et kõik uuesti tööle saada. Mis, miks ja
kuidas, sellest võite ise juba lugeda http://changelog.complete.org lehelt.
Vaba tarkvara osakaal USA-s 38%, Inglismaal 48% ja Saksamaal 59% (2007)
Läbi viidud uuring erinevate riikide firmade IT personali seas näitas, et kõige rohkem on kasutusel vaba
tarkvara Saksa firmades. Nimelt 59% Saksa firmadest teatas, et kasutavad oma firmas vaba tarkvara. Inglismaal
48% ja USA-s 38%.
Peamiseks põhjuseks vaba tarkvara kasutamisel toodi litsentsitasude puudumist. Lisaks ka vabadust muuta ja
täiendada tarkvara. Samuti mainiti ära ka soov, mitte siduda ennast täielikult ainult ühe tootjaga (Microsoft).
Puudustena toodi välja aga paljuski pikaajalise toe puudumist, võimalik mitteühildumine olemasolevate IT
süsteemidega, lisaks muud OSS probleemid, mis rohkem inimestes kinni.
Vaba tarkvara aastatulud

Paljude arvates on vaba tarkvara vaid huvilistele mõeldud ja tõsised rahad seal ei liigu. Tegelikus on aga hoopis
vastupidine. Nimelt on tehtud IDC poolt analüüs, mis näitab, et vaba tarkvara müügist saadav tulu kasvab 1,8
miljardilt USD eelmisel aastal 2011 aastaks 5,8 miljardi USD.
IDC sõnul on praegune vaba tarkvara turg veel üsna ebaküps ja arenev, kuid see kosub kiiresti. Just tänu vaba
tarkvara firmade taktikale võtta raha teenuse, mitte tarkvara eest.
Miks Linux ei levi — tasuta olemise needus

Allikad:
http://pingviin.org/viewtopic.php?t=4370
http://forte.delfi.ee/news/arvuti/article.php?id=18224931
Linux on üks ütlemata äge ohtrate lisavõimalustega operatsioonisüsteem, kuid seda kasutab möödunud aasta
detsembrikuu andmete järgi ainult 0,63 % arvutikasutajatest.
Üks peamisi põhjuseid, miks Linux ei levi, on tema tasuta olemises, leiab Belgias resideeriv
psühholoogiatudeng Vlad Dolezal. Oma väite tõestuseks toob ta näite loo Tom Sawyeri raamatust, kus
kangelast sunniti aeda lupjama. Tema kaaslastes tekkis huvi aia värvimise vastu alles siis, kui suutis seda
tegevust näidata kui äärmiselt eksklusiivset ja ihaldusväärselt kallist tegevust. Lõppeks sai aed värvitud ja Tom
teenis veel selle pealt õunte ja surnud rottide näol ohtralt kasugi.
Loo moraal on selles, et inimesed tahavad millegi saamise nimel kannatada ja pingutada. Palju ihaldusväärsem
tundub asi, mille eest sa oled maksnud mitu tuhat krooni, kui tasuta saadu elik arvutiprogrammide puhul asi,
mis poes maksab mitu tuhat krooni….
Linux on iseenesest vägagi väärtuslik, selle arendamise taga on kümnete tuhandete inimeste miljonid töötunnid.
Inimesed lihtsalt usaldavad rohkem kalleid asju, mille kohta öeldakse: „oleme hirmsasti vaeva näinud, vaadake
kui ilus ja turvaline“ kui Ubuntu näitel: „oleme kõvasti tööd teinud, palun, saate selle tasuta“.
Kommentaariks Vladi arvamuse kohta niipalju, et vaevalt kogu küsimus on ainult inimpsühholoogia tumedates
sügavikes, kuid oma point on jutus olemas.
Karol Kallas: Operatsioonisüsteemita pole e-iseseisvust

Allikas - http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/article.php?id=29201681 17.02.2010
16 / 18
Eesti peaks e-riigi laienedes märksa paremini kontrollima väravat kübermaailma ehk arvutite
operatsioonisüsteemi, mis peaks olema avatud, mitte suletud nagu Windows, kirjutab kunstiteadlane Karol
Kallas.
Arvutite operatsioonisüsteem on värav kübermaailma. Eesti e-riigilaienemine kübertasandile kogub üha
suuremaid pöördeid ja koos sellegamuutub üha tähtsamaks kontroll kübervalla sissepääsu üle. Õige aeg
onhüüda "vabadus, võrdsus, vendlus" ehk operatsioonisüsteemid peaks olemaavatud ja iga üksiku kodaniku
poolt süvitsi kontrollitavad.
Tänaseni on operatsioonisüsteemide ja ilmavõrgu arengut käsiteldud osana ärimaailmast, kuid nii nagu päris-, ei
saa e-riigistki rääkida "tugevamad jäävad ellu" konkurentsi- ning kasumi teenimise loogikast lähtudes.
Sarnaselt kodanikuühiskonna ja demokraatiaga, peavad samad kategooriad jõudma ka infotehnoloogia
valdkonda. Paraku sõltub meie e-riigikord väga palju ühe Ameerika Ühendriikide Washingtoni osariigi
korporatsiooni varjatud koodiga lahendusest. Meedium on sõnum ja suletud koodiga tarkvara viitab
diktatuurile.
Uues ilmavõrguga tihedalt seotud maailmas pole küsimus kui võimalusterohke on üks või teine
operatsioonisüsteem, vaid selle sõltumatus. Sõltumatuse eeltingimuseks on vabadus ehk e-maailma kontekstis
vaba tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning levitada*.
Andmetasand muutub meie elus üha olulisemaks ja järjest praktilisemat kandepinda leiavad transhumanistlikud
tendentsid. Tänased saavutused on juba sealmaal, et mõtetega on võimalik juhtida roboteid, esimesed sammud
on tehtud aju võimeid laiendatavate kiipide vallas ja Guami saarel pandi möödunud aasta lõpus jaapani
noormees paari arvutimängu kangelannaga. Nimetatud arengud võivad meeldida või mitte, kuid mida vabam on
ligipääs tarkvarale, seda rohkem inimesi tehnotasandi saavutustest osa saab.
Inimese olemist kübermaailmaga ühildavaid suundumusi saadab täna usin madin homse digitaalse ilma
ülemvõimu nimel. "Uute" Google'ite ja "vanade" Microsoftide vastuolu ei ole lihtsalt korporatsioonide lahing
oma turuosa pärast. Sõda käib eelkõige inimeste meelte nimel ja paraku on sellel iga üksikisiku elu viimse
närvilõpmeni mõjutavad järelmid. Ühe riigi kui sellise säilimise huvides on üle "digitaalse küla" uhavates
globaaliseerumislainetes püsti jääda ja ilmavõrgu ideoloogilise ning tarkvaralise sigri-migri juures on oma ning
turvaline operatsioonisüsteem elementaarse julgeoleku küsimus.
Tänast internetti ei oleks olemas ilma võrguneutraalsuseta (internetiteenuse pakkujad ei eelista ühe
veebikeskkonna liiklust teisele) ja varem või hiljem jõuab arutelu ka tarkvara neutraalsuseni. Paratamatult ei ole
tarkvara, mille kood on kasutajate eest varjatud, neutraalne. Nõndanimetatud "müüridega aiad", mille parimaks
näiteks on Apple'i mobiilseadmete ökosüsteem (saab kasutada ainult programme, mida Apple lubab), ei sobi
vabasse e-maailma. Äriloogikast ja kasutajasõbralikusest lähtudes on Apple'i vidinad küll geniaalsed kuid
inimene tegutseb neid seadmeid kasutades Õunafirma raudse eesriidega ümbritsetud digitaalsel territooriumil.
Nii nagu demokraatia mõeldi välja ennem Eesti Vabariigi sündi, on täna olemas ka vaba tarkvara tingimustele
vastavavate operatsioonisüsteemide lähtekoodid, olgu siis selleks Linux või mõni muu Unixi laadne
operatsioonisüsteem. Ubuntu ja Fedora Linuxidistributsioonid ning Solarise operatsioonisüsteem on tuntud,
kuid tähelepanu tasuks näiteks pöörata Euroopa liidu toel Hollandi Vrije ülikoolis arendatatavale Minix
operatsioonisüsteemile.
Operatsioonisüsteemide tulevikust annab aimu SUSE Stuudio, mille abil saab juba suhteliselt väheste
teadmistega arvutikasutaja laduda tükkidest kokku enda vajadustele ja soovidele vastava Linuxidistributsiooni.
Operatsioonisüsteemidest võib samuti rääkida nagu riigist, kas need peaksid olema "õhukesed" või kõigi
kasutajate kõiki vajadusi rahuldavad monstrumid. Ideaalses maailmas võiks asi välja näha nii, et eluks vajalikud
põhiteenused on kõigile tasuta ja kes vajab erilahendusi, maksab nende eest.
Me ei suuda võistelda suurriikidega küll allveelaevade ja hävituslennukite ehitamises, ometigi kulutab Eesti riik
oma kaitsevõimekuse arendamisele aastas miljardeid. Kui me ei taha kukkuda digitaalse kolmanda maailma
tasemele, on kodanike koodikirjaoskuse arendamise kõrval oma eestikeelne avatud operatsioonisüsteem vähim,
mida me teha saame.
*Wikipedia
17 / 18
Koostaja Edmund Laugassoni kommentaar: „Eestlaste kokkupandud Linux on olemas: Estobuntu –
http://estobuntu.org/“.
Harivaid viited
• http://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_tarkvara
• http://viki.pingviin.org/Vaba_tarkvara
• Üks parimaid eestikeelseid UNIX-i õpikuid: „Tigu lahkamas, ehk ekskursioon UNIXi maailma“ -
http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/index.html
• http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ - Linuxi eestikeelne õpik
• EENeti teadmustekstid - http://kuutorvaja.eenet.ee/
• IT Kolledži teadmustekstid - http://wiki.itcollege.ee/
• http://www.scribd.com/doc/27241469/Peeter-P-Motskula-Vaba-tarkvara-oht-voi-voimalus
• http://www.eenet.ee/EENet/abimaterjalid.html
• http://viki.pingviin.org/ - Eesti Linuxi kogukonna teadmustekstid
• http://www.scribd.com/doc/4055115/Koolilinuxi-projekt
• http://www.scribd.com/doc/2219111/Pingviiniaabits
• http://www.scribd.com/doc/2341845/Kontoritarkvara-alternatiivide-analuus
• http://www.scribd.com/doc/27640842/Harti-Kiveste-Windowsi-asendamisest-Linuxiga-Diplomitoo
• http://www.scribd.com/doc/11532202/Koolide-v6imalikud-IKTLahendused
• http://beta.wikiversity.org/wiki/Category:ET
• http://akadeemia.kakupesa.net/
18 / 18

Edmund Laugasson: "Vaba Tarkvara Mujal Maailmas"

Transféré par

Informations du document

Titre original

Copyright

Formats disponibles

Partager ce document

Partager ou intégrer le document

Options de partage

Avez-vous trouvé ce document utile ?

Ce contenu est-il inapproprié ?

Droits d'auteur :

Formats disponibles

Edmund Laugasson: "Vaba Tarkvara Mujal Maailmas"

Transféré par

Droits d'auteur :

Formats disponibles

Vaba tarkvara mujal maailmas. Koostanud Edmund Laugasson, 1.03.2010, edmund.laugasson@eesti.

Vaba tarkvara mujal maailmas

OpenDocument-i failivormingute kasutuselevõtt

Rootsi, Lõuna-Korea, Itaalia – 03.09.2008

Lõuna-Aafrika Vabariik – oktoober 2007

Malaisia Pahangi osariik võtab kasutusele OpenOffice.org-i

Malaisia – sääst ~132 mln krooni

Prantsuse politsei säästab miljoneid Ubuntuga

Prantsuse haridusministeerium võtab kasutusele Red Hati (2007)

Kuuba võtab kasutusele oma Linuxi distro "Nova"

Venetsueela hakkab Linuxiga varustatud arvuteid müüma

Venetsueela ostab miljon Linuxiga arvutit haridussüsteemile

Saksa koolid katsetavad Linuxiga virtuaalmasinaid

Saksamaa tööturuamet kolis Linuxile (2008)

Saksa ülikoolid võtavad kasutusele Linuxi (2007)

Kanada valitsus vaatab avatud lähtekoodi poole

Vietnam seadis eesmärgiks 2010 aastaks 100% OSS-ile kolimise

Norra vaatab avatud lähtekoodiga tarkvara poole

Hollandi patendiamet võtab kasutusele vaba tarkvara

Holland võtab kasutusele vaba tarkvara (13.12.2007)

Large Hadron Collider - kasutab Linuxit

Brasiilia riiklik IT firma valis Debiani

Brasiilia 430 tuhat valimismasinat kolitakse Linuxile

Brasiilia haridusministeerium ostab 3000 Debianiga arvutit (12.12.2007)

Šveitsi koolides viiakse 9000 arvutit üle Linuxile

Vene Post uurib Linuxile kolimist

Vene koolid võtavad kasutusele Linuxi

Makedoonia üliõpilased hakkavad kasutama Linuxit (2007)

Ecuador valis vaba tarkvara

Filipiinid pööravad pilgu Linuxile

Põhja - ja Lõuna-Korea teevad koostööd Linuxi alal

Hiina Linuxi turg kasvas ligi 30%

Itaalia parlament plaanib kasutusele võtta Linuxi (2007)

Kes veel Linuxit kasutavad?

USA kohus keelas MS Word-i müügi USA-s

Microsoft Office 2007 SP2 ODF tugi on täielik fiasko

ODF failivormigu ja vaba tarkvara võidukäik

Tartu Maavalitsuses saab asju ajada avatud dokumendivormingutes

ODF (OpenDocument) failivormingu esmamaining Eesti Vabariigi

Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas: Komisjon toetab ODF-i.

OpenDocument (ODF) dokumendivorming EU standardiks

Haagi deklaratsioon – vabad ja avatud digitaalsed standardid

Gartner hoiatab – Microsofti avatuse lubadused sisaldavad patendilõkse

Nimekiri US tarkvarapatentidest, mis sisalduvad Microsoft OOXML “open”

Dokumendivormingud ja nende turvaprobleemid

Soovitused loobuda MS Internet Explorer-i kasutamisest

Microsoft koolitab poemüüjaid: Linux imeb

Linux leidis mainimist ka president Ilvese kõnes

Firmade nimekiri, kes kasutavad oma tööks Ubuntut

Euroopa Komisjon trahvis Microsofti 1.3 miljardi dollariga

Kuidas vaba tarkvaraga säästa pea 100 000 USD

Linuxi riistvara tugi parem kui Windowsil

Vaba tarkvara aastatulud

Miks Linux ei levi — tasuta olemise needus

Karol Kallas: Operatsioonisüsteemita pole e-iseseisvust

Vous aimerez peut-être aussi