Vous êtes sur la page 1sur 8

Kaajsaj

Ao I, nmero 3, Mayo, Valladolid, Yucatn

Tu talamil u yuchul tsib ich maaya yetel ich


ujeel taanoobe, ku yantal yaabkach analteob utial u yaabtal xan maxoox xokik, u
tsabl kaj oltbil u meyaj le jejelas
ajtsiboobo yetel xan ka jeebek yaab
kuchiloob wa bejoob utial u kuchul u tsibil
maaya taan. Tu yoklal le jeela, U Noj Naajil
Xook Lakine kiimak u yol tan u tsaik
oojeltbile le yax 150 analte joke kuch tak
500 te jeetsa yetel u noj antaj le jalaach
yaan bejlae.
Te tu kaa jaats joka, u molaayil Secretara de
Educacin Pblica tu noj jalaachil u luummil
Yucatane tu chaaj u tuukulil u yantikoon
yoklal u kuchul tak 500 le meyaj k meyajtika
utial ka yaabak xan makoob xokik, bey xane
ka k nats ujeel ajtsiboob meyaj t etel
yoklal k muchik jejelas tuukuloob tu
bakpaach u tsibil maaya taan.
Bey xane kaabet le tumben nuukuloob ku
jokol utial tsib bejlae tumen ku tsaikoob
u pajtalil u xookol tsiboob ti Internet utial
ka u meetoob xan u nachtal. Le analteob
yetel tulakal le yanoob te interneto yaan u
meyajoob yoklal u muuchul yaabkach
analteob utial ka yanak u yuchul
ajxakaloob tu yoklal u tsibil maaya taan.
Bejlae yaan u yantal yaabkach meyajoob ku
taan tu yoklal u mankinalil kuxtal, ikil
taan, popoltaan yetel u xakalil kaanal
tuukuloob tu yoklal u kuxtalil sansamal, u
nooy tuukul yetel xan baaloob matan u
mn tu tuukul mak.
Le noj meyaja chun tu Noj Makinalil Natsil
Taanoob tu jaabil 2013, bey jumpel meyaj
takpajaan ichil u tsaaj kaj olalil maaya
taan tu beetaj Dr. Carlos Bojrquez Urzaiz. Le
meyaja yaan u chupik jumpel nojoch joom
tu yoklal u tsibil maaya. Le meetike k
paytantik tulakal ajtsiboob utial ka u
tiilitoob le kuchila, ka takpajakoob ichil le
noj meyaj tsaik u pajtalil u taan tulakal le
maxoob suuk u tsiboob ich maayao.
Sansamale kaabet u kiiketikoob u tsibil
maaya yoklal u tsikoob kaj oltbil tulakal
bix u paktikoob yokolkaab.

Antrop. Rodrigo E. Ordez Sosa


Coordinador del proyecto

Chumbesaj taan

Editorial

En la complejidad que tiene la creacin


literaria no slo en lengua maya, sino
tambin en cualquier lengua, est presente
la cantidad de ejemplares disponibles para
alcanzar un mayor nmero de lectores,
promocionar los trabajos de los autores as
como aglutinar espacios que permitan que
las pginas de un peridico circulen en
todos los caminos disponibles. Por esta
razn, la Universidad de Oriente se complace en anunciar que el tiraje inicial de 150
ejemplares se aument a 500 gracias a las
gestiones que realiz la actual administracin.
A partir del segundo nmero, la Secretara
de Educacin Pblica del Gobierno del
Estado de Yucatn decidi apoyarnos para
ampliar nuestra produccin editorial a 500
ejemplares, que permitirn alcanzar un
mayor nmero de lectores, permitir que
otros escritores colaboren con nosotros y
crear un dilogo entre las diferentes visiones
que existen en los municipios de nuestro
Estado.
Asimismo, la era digital permite que los
lectores consulten va electrnica estas
pginas, la compartan y difundan. La utilizacin de los medios impresos y electrnicos
servir para generar un cuerpo de documentos que impulsen una lnea de investigacin
sobre literatura maya no slo como un
fenmeno sociolgico (ante la carencia de
escritos), ahora tendrn una gamma de
documentos enfocados a la crnica, la
poesa, cuento y reflexiones filosficas sobre
lo cotidiano, lo espiritual y lo imaginable.
El presente proyecto editorial inici en la
celebracin del Da Internacional de las
Lenguas Maternas del 2013 como parte de la
poltica de difusin de la lengua maya que
estableci el rector, Dr. Carlos Bojrquez
Urzaiz. A la par de la difusin, este proyecto
llenar un vaco importante en el espacio
literario escrito en lengua maya, por esa
razn invitamos a todos a apropiarse de
estas pginas, contribuir al crecimiento de
un proyecto encaminado a otorgar voz a los
cientos de jvenes escritores que desde su
lengua construyen la realidad conforme a
sus sueos y esperanzas.

Valladolid, Yucatn

Mayo 2013

Jumpel bakera ti in kajaal Dzitbalch, Campech


Lourdes Chan Caamal
In kajale Dzitbalch, Campech u kaaba, teela suuk u
betaal u chaanil bakera, lela ku beetaal u yax kiinil
kun xiik kajal u chaanil pay wakaax wa gremiosoob
kada jaabi.
In wuuymaj u yaalaale kiince das u bin u kajaak
le chaana ku bisaal payaltaan ti le gruposoob tanxel
kajiloob, tumen le makoob mentiik le chaana.
Ti le akaba suuk u yensaal maalob aj paxoob jeel bix
xan u orkestail yum Arturo Gonzlez, wa Victor Soberanis
beyxam Orquesta Jaranera del Mayab. Ku kuchuloob
yaab gruposoobi, yaan u biin u tsibtikubaob yiiknal le
makoob mentiik le chaana.
Tulaakal le grupoosoob yaan u tasikoob jumpel pibiil
pool kekeni, u cheen jatsutskinmaob yetel jejelas u
boonil cintaob, juunoob, yaane ku jupikoob ti u chi le
kekeno jumpel yooch kastlan waaji, u yooch biskochooj wa ku tsakoobti jumpel chamaal ti u chi le
kekena.
Ken jopok le paaxo ku laj tsolikubaob jeel bix kuchikoobi, bis u yalaal tuux u taaloob yetel u kaaba u
grupos, ku paxal u kayiil diana tiobe ku yokloob ti u
kuchil u jalaachil le kaaja, tumen ti suuk u beetaal le
chaana, le ken okokoobi u tsaikoob jumpel pirinsuut ti
tulaakal u bakampaach le salono, tsokole ku kaxtikoob tuux ken waalakoobi utiaal u patikoob u laaj
yokloob le grupoos kuchaan ti le akaba; ken laaj
okokoob ti le kuchila, ku kaajal tun le mul okoto
yetel u paaxil aires yukatekoos del mayab, ken tsookok
le kaaya u pajtaal u jokloob u jaantikoob u yooch pibil
pool kekeni.
Ku beetaal xaan u paklan okot utiaal u yilaal max
mas jatsuts u yokot ka tsabak u najalil tiob, le chaana
ku taal u tsokol tak las ciinko u tal u sastal yetel u
paaxil chinito koykoy.

Kaajsaj

Valladolid, Yucatn

Mayo 2013

xTSUUJ
Aarn Puc Chi
In nae ku tsikbaltik ti teen bix uchak u yantal le baajo. Ku yaalike yanchaj bin juntul mak jach
taj tsuut, ken yanlak u yuulaje chen buul ku sijik jaantbil, tak ti u paalale chen kutbil iik ku tsajik tiob.
Juntenake taan jaanal ti jumpel naaj ku patal tu kajtalil xKuxche. Le maka kaaj saschaje ka
joop u bin te tuux taan jaanale; ka kuch te naaje kaaj kaam yetel uts. Bisaab tu yiknal jumpel
mayak che tuux yaan u jeejelasil jaanaloob meentaan yetel bak, le kaaj tu yilaj maalob u tsentaale kaaj tu yaalaj beya:
Yaan in tsentik in wuulajoob yetel baal ki.
Tujeel kiine u yatane tan u meentik xtsuuj, ti le jeelo kaaj tu yilaj tan u kuchul
u yitsin, kaaj tu yaalaj ti u yatan beya:
Eyaj xnuuk, taak le jaanalo tumen tan u taal in witsin.
Tuux ken in taakej? kaaj nuktaab ti.
Kaaj tun tu yaalaj kaaj muukuk tsu luum. Bey uchik u meentaalo. Ti le jeelo ka kuch u yitsin,
ka tu kamaj yetel uts, aalaab ti kaaj u xekt u baj, ka tu chunsaj u tsikbaloob. Ma seen sam
joopok u tsikbaloobe kaaj taanoob jaanal tumen le xkoolele. Chen kutbil iik tu jaantoob. Tsook
u bin u yitsine kaaj bin yetel u yatan u jal le xtsuuj mukaane, chen tan u jalikoobe kaaj tu
yiloob mix baal yani, chen jumpel jool ku bin yanal le luumo.
Le mejen xtsuuje kuxlajoob, le beetik ku yaalaale le mejen baajoobo beyoob mejen
xtsuuje, tutstak yetel u pooloobe wolistak.

Kaajsaj
Pgina 3

Valladolid, Yucatn

Mayo 2013

In xki'ichpan na'ech
Mara Estela Nah Canul
Ichil in tukultik a kiichpanile
Oonajke tin wuuyaj a taan
Ookonaj in x-kiichkelem ichoob
Kaa tin wilaj nach yanech tan taal
Tu sas akabil le x-ekoobo
tin wilaj a tal a meken
ta cho u jail in wiche kaa tin wuuye
tan kayiken
kaalikil tan kayikene
man tin wich in yaakumech
kaaj ten kex naaneche
tech xane a yaakumen
a yaabilmen bey u jatsutsil le kaano
tumen ti tin wilaj a kiichpanili
kiichpanech bey juntul x-ukume
kiichpanech tumen in naech
tin wilaj u kiimakolal a puksiikal
tin wiknal
in woojel ta woolal kuxaanen
teech u muukil in kuxtal
teech u kiimakolalil in sastal
x-kiichpan na in waalik tech
tumen kin yaayantik ka pixen yetel a jobnel x-na
u nikteil a yaabilal in kat ka loolnak
utial ka sijiken tu pik sastalil a tooj olal
in yaabilmech bulkiin
in woojel kuxaanech tin puksiikal
in yaabilmech tulakal ookin
tumen in xkiichpan naech tak tu xuul in kuxtal

Kaajsaj
Pgina 4

Valladolid, Yucatn

Mayo 2013

Jumpel Naaj / otoch


Jumpel naje kuxaan yanik, bey
juntul taatatsil yanik ti winike
tulakal baax yaan ti toone yaan
xan tii. Yaan u jool/pool, u paach, u
yook, yaan xan u chi yetel u ni utial
u chaik u yiik. Letie mantats
waalakbal u yil baax ku yuchul
yokolkaab. Uts tu yich u kuxtal
tumen tulakal baax ku yuchule
yax leti ilik. Ken joopok u taal u
yakabtale ku muchik u paalale ku
wolmektik yoolal ma u yuubikoob keel. Tulakal akabe u meyaj
le jeelo tumen ma u kat ka uchuk
mix baal ti u paalali tumen u laj
yaakumaj. Le meetike maatech u
paatal tu juunal, mantats tan u
lakintaal. Ken joopok u pikil u
taal u sastale kiimak u yol tumen
yax leti ilik bukaaj utsil u taal u
sastal yokolkaab,

Jos Cipriano Dzib Uitzil


ken taalak u juum le sisis iiko ku
chen wiltaal u tsootsel u pool. Naje
yax leti chaik u kinkinal juul le
yuum kiino, ken u pil u yiche ku
liksik u paakat te kaano, ku chen
samalcheej
yetel
Kiichkelen
Yuume ku kubentik ti tulakal le u
paalale. Chen jaal le jeelo le
chichoob yetel xan ulak
aalakoobo seen ki otsilil u kaayoob, yaan xane tan u chen
baxaloob tu kab le nukuch cheobo
tumen tan u kayikoob u taal u
paaknaktal u sastal. Chan naje
chen waalakbal u yil jach baaxoob
ku yuchul tu bakpaach. Ken
tipik u taal u juul le kiino, naje ku
chunul u chen tsuutsik u chaamal
yolal u bisik u weenel tumen letie
bul kiin yetel bul akaabe waalakbal payalchi utial ka sibik tumen
Kiichkelen Yuum yaabkach

Juntul x-chup ichil uj meyajil chachaak.

toj olal yetel utsil paaklan kuxtal tu


yokolkaab. U yutsile, maatech u
yuubik u kaanal waatal, ken u yot
kojaantale ku jan tsaakal tumen u
paalal yoklal u ka utstal. Paaki u
man yaab jaaboobe ku kajal tun
u bin u yuubik u kaanal yetel xan u
yuubik u maas kojaantal, wa
mixmak ilik baax ku yuchul tie,
leti tun ken kuchuk tu kiinil u
chital u jeelsubaj; utial tun le jeelo,
u kat u yaale kuch xan tu xuul u
kuxtal. Le beetike ku yaalaale
jumpel naje bey yanik juntul k et
winikile tumen ti tulakal u xoxot
winkilil yetel u kuxtale ku yeesik
bix yanik u tuukul maaya kaaj yetel
xan bix u bisikubaj yetel tulakal
baax yaan tu bakpaach way
yokolkaabe. Yetel xan u kuxtale
ku chikultik tu tan ujeel makoobe
bix yanik k tuukul tu yolal le kuxtala.

Victor Ciau

Tu kajil Buenavista bakalar, ku yaantal juntul x-men u kaaba Don niko, ichij uj tsikbale ku aake kich kelen
yuum kaansten in tsaakej makoob kojanoobo.
Te sutuka biikajoon tsikbateex le kin ka tuj meyajtal uj meejul chachaako Don Niko, tuux tu ejental uj
grabartaal meen juntul x-chup, le la tial u chaantaal cheen tsoko, u kaaba le x-chuupa Meztli Suares; uj
yaaxil e uyik, tuumpel chachake pajchajal uj yaantal juntul koleli, e jela uchij men le chupala leti uj poolil le
grabara, letie uj yojel ma taan uj pajtal u patal tuux kuj uchle meyaja, tak le x-men u yojlo, bale, lej x-men tuj
kaataj te yuumtsiloobo ka pajchajak uj chakoob u paatal le chupala tial ka utsil jokemeyajo, le grabaro, men u
yuum kunuj pat kachili.
Le chachako tsook yeetel utsil, bale lej baaj tuj meyajtal le x-meno, uj patkej chupal iche meyajo, ma cheen
tosja tu meyaj ti, le la sunaj chak ikil. Kuj akoobe kastigo bin.
Le tsibal ka xojka uj tsikbal Meztli Suarez x-kolel meyajte chaana, ku kabajtik EL LEGADO. Juupel esajil tu najil
xok lakin UNO.

Kaajsaj
Pgina 5

Valladolid, Yucatn

Mayo 2013

U Keexel In Kiik Maria Isabel, Tu Kaajil San Andrs

Irma de Jess Pech Puc

Jumpel tenake in kiike yaanchaj u novio, min yaan keex 15 jaab ti, chen baale ma utschaj u yich le
xiipalo, ka tun tu pataj. Beey tuno man kiinoobe ka tu yuububaj jelaan, beey yaan yaayaj kiinan
pooltie, chen baale letie tu tukultaje wa chen iik jats u tanil u pool, beey tuno bisaab yiknal jmeen
ka joosaab u suerte, kaa aalaab tie, leti u novio beetiko tumen ma tu ejent u taano, leti tsa
kojaanil ti yoolal ma u sikubaj tu jeel mak. Man tun kex joo winale, tial u kiin u kaaba, ich noviembreake ka bisaab kexbil. Kaabetchaj u biskoob 13 rosas, 6 kib, ja asanjar, juntul tankelem x-boox
kaax, ruuda yetel sak nook beeyxan jumpel karton. Le kaaj kuchoobe ka joosaab u suerte tu
kaaten, tial ka ilaak bix yanil, le ka tsooke chun u santiguartaal, taab u kibil, le rosa ich le jao tak
xan ich le ja asanjaro, tu tsooke, kinsaab le x-kaax tu poolo kaaj kime ka koop ich le kartono,
bisaab tun taak sementerio mukbil. Beey tun xano tsaab ti, u x-mukul taanil yoolal ma u ka beetaal
kaas ti.
Tulakal baaxoob ku yuchul ti mejen kaaje; ku yuchul xan ti nukuch kaaj, chen baale le
j-meenoobo, yaan kiine tulakal baaxoob ku yaalikoobo jach man jaaj, tsookole ku tsajkoob
mak wa tumen ku ejentikoob le taana. Bey tuno in kiike tak tu bejlaila maatan u ka jan seb
nuktik u taan juntul xiipal taak xan tuakal baax ku siibil tie maatan u chiik yetel u x-nooj kab
chen yetel u x-tsik kabil tumen ku yaalik le j-meeno, beyo maatan jan seb beetaal kaas ti mak,
tsookole wa ku beetik make ku patal ti leti le kaas ku yotik u beeto.
u kaasajil keex ti maaya kaaj

Kaajsaj
Pgina 6

Valladolid, Yucatn

Mayo 2013

In Kaajal
Magdalena Tuz Cocom
Bix jumpel chan kaaj way Yucatane
Jumpel chan kaaj chichan tuux kajakbal makoob yaan
tak 200 kajnaloob wale. Yaan u naajiloob, u yaalakoob,
u paakaloob, tulakal baax kaanantiob. Chen kuuchkech a kajolte wa a ximbalte tan a wilik le
aalakobo tan u manoob chumuk kaaj, paalaloob ku
manoob, yaane minaan mix u nook, le kooleloobo
tan u binoob juuch yetel u saak iipiloob, baale u
yaabil le kajakbaloob teelo ku tanikoob mayaa taan.
Le chen kuchkech tee chan kaajo tan a wilik jach jatsuts
men tun jach jetseknakil, tan a chaak sujuy iik, tsokole
beey minaan kakaas baal ku yuchul, tanxel tuuxe
jeel bix makoob ku kinsaale, wa ku yookoloob. U
kajnaliloobe seen kiimak u yoloob chen kuchuk
yaanal mak u ximbaltoob.
Yaab baal ku beetaal jeel bix chaa chak, u chaanil le
kaajo yetel u yokostaj u jool keken, laj jatsuts. Le
xiiboobo chen sasake ku binoob ich kool, kool, pak,
jooch, paakal wa ku bin u yil u yaalakoob yetel ku
chupik ja ti letiob. Ma jelaan u yilaal u bin u yetajiloob
tial u yantikoob. U kajnaliloobo ku jaantikoob u bakel
kaax. Chen chinik le kiino, ku muchkubaobe tial u
binoob puuj, chen suunakoobe u kuchmajoob u kiinsaj
kejoob, kitam wa chiikoob. Ku piiskoob, ku tsookole ku
toxikoob u bakel, beyo sam u kaxantoob u kiil u
yoochoob.
Yaan mejen kaajoobe yaan jumpeel kuchil tuux ku
naysik u yoloob jeel bix aktunoob yetel tsonootoob,
le makoobo ku binoob man ichil le aktuno tial u
kajoltoob wa u tial u yilikoob baax kajakbali tial u
chuktikoob. Ku binoob ichikil ichil le tsonooto wa chuk
lu yetel kay. U tialobe jumpel baal suuk u betaal.

Pgina 7

Valladolid, Yucatn

Mayo 2013

Na, in yaabilmajech
Petronila Dzib Cahum
Na in yabilmajech, beyech jumpel xkiichpam loole ku
kanantik u yaale,
Na tumen ta kananten ta winkilil bolon wiinaloob,
Na ta winkilil ta kajsaj a kanantiken, tak bejlae
Na teech u jaajil, tumen ka keeyiken cheen in kaaxant in siipil,
Na mix bikin in kaxtik u jeel mak beyecho
Tumen teech antiken ximbal toj cheen chootok in bel,
Samsamal ka tsolik in xikin,
tial ka in chaa u toj bejil in kuxtal.
Unaj in yaakulmajech yetel tulakal in puksiikal.
Kin tsaik u Dios bootikil ti teech, yolal lik a
wantikoon jeen baax sukute
Ta wetele in kuxtale minaan u xul.
Chen ta wolale kuxaanen.
Sansamal ti yanech tin tuukule, tumen teche
jach taj a yabiltmajoon, kiichpam lool.

Taak U Kan Kuxtal


Marcos Regino Pech Naal
Taak u kan kuxtal
jumpel akab jach chenchenkil ichil le kaajo,
Le iiko tan u peksik u le le cheobo,
Beey taak u lubsik tial u bins tu yetele,
Beey taak u binsik tial u yuubik bix u booke,
Beey taak u xokik jaypel jejelas leob yane.
Bejlae le iiko ku taal yetel jumpel kuuxil,
Jumpel tsikilil, jumpel poochil, jumpel pulyaajil.
Mix baal uts, ku yaalik in nool,
kaache le iiko ku taal yetel jumpel cheej,
jumpel cheej jatsuts, bejlae chen bey jumpel cheej ku
yeetse,
chen jumpel cheej taak u kuxtal, taak u kan likil,
jumpel iik ku paaktikoon u yichoob kaas,
tan u yaalike tooneex kaskunsik le luuma,
Le kiichkelem luuma.

COORDINADOR DEL PROYECTO


Antrop. Rodrigo Ordez Sosa
Director de Desarrollo Institucional
CONSEJO EDITORIAL
Mtro. Bartolom Alonso Caamal
Mtro. Jorge Canto Alcocer
Mtro. Antonio Cutz Medina
Dr. Javier Hirose Lpez
Dr. Lzaro Tuz Ch
Mtra. Miriam Uitz May

IMPULSO EDITORIAL
Mara Estela Nah Canul
Alejandra Sasil Snchez Chan
ILUSTRADOR
Jos Antonio Poot Noh

DIRECTORIO
Dr. Carlos Bojrquez Urzaiz
Rector de la Universidad de Oriente
Dr. Carlos Alberto Prez y Prez
Director Acadmico
C.P. Amireyoly Burgos Aguilar
Directora Administrativa
Dr. Lzaro Tuz Ch
Presidente de la Ctedra
Alfredo Barrera Vsquez
L.D.P. Jos Asuncin Balam Arellano
Diseo Grfico

Colabora con nosotros envindonos tus textos en lengua maya, con una frase en espaol que indique la idea general del contenido de la
colaboracin. La extensin mxima ser de una cuartilla. Remtanla a la siguiente direccin de correo electrnico: rodrigo.ordonez@uno.edu.mx

Kaajsaj
Pgina 8

Vous aimerez peut-être aussi