Vous êtes sur la page 1sur 1

1.Nimeta tsivilisatsiooni tekkimis eeldused ja põhjused.

Eeldusteks võib nimetada viljelusmajandust ja metallitöötlemist, põhjusteks olid tekkivad


usundid.
2.Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused.
Kõik tekkisid peale seda, kui oli ülemindud viljelusmajandusele. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas
ühiskonna selge varanduslik kihistumine. Neis kõigis oli kujunenud riiklus. Peaaegu kõikides
tsivilisatsioonides oli kasutusel kiri. Kirjaga kaasnes võimalus üles tähendada pärimusi, uskumisi,
ajaloo sündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.
3.Kuidas mõjuta Egiptuse geograafiline asend tema majanduslikku ja poliitilist arenemist?
Seoses geograafilise asendiga oli Egiptus alati muust maailmast eraldatud. Kuna Egiptuses peaaegu
üldse vihma ei saja, siis sai põllukultuure kasvatada vaid niiluse kallastel, ka seda ainult tänu
korrapärastele üleujutustele. Tänu asukohale oli Egiptus enamast võõrvallutajate eest kaitstud.
4.Milline oli kuninga/vaarao osa Vana-Egiptuse ühiskonnas? Mille järgi seda otsustad?
Millised olid tema õigused ja kohustused?
Vaarao roll oli tolleaegses ühiskonnas suur, sest ta oli kui jumal ja ta võim oli piiramatu. Otsustan
selle järgi, et nendele on püstitatud suured hauakambrid ehk püramiidid. Hauakambrites oli palju
igasugust kulda ja karda. Nende kohustusteks olid valitseda riiki, nad pidid ka osalema igasugustel
religioossetel üritustel.
5.Vana-Egiptuse ajaloo põhietapid. Nende iseloomustus.
Vana Riik – (u 2650 – 2100 e.Kr) See oli Egiptuse sisemise ühtsuse ja ja valitsejate võimu ning
autoriteedi kõrgaeg. Selle etapi kuningate võimsust tõestavad sellel etapil püstitatud püramiidid, mis
asuvad Memphise lähedal Gizas.
Keskmine riik – (1950 - 1650) Riiki juhtisid sel ajal noomide asehaldurid, egiptusele oli allutatud
ka nuubia.
Uus Riik – (1550 – 1075) Teeba valitsejad suutsid välja tõrjuda hüxoslased. See oli egiptuse välise
hiilguse hiigeaeg. Ka sõjavägi oli hästi arenenud. Eriti kaarikuvägi. Alistati Palestiina ja Süüria.
Egiptus oli suurriik. Ühiskond muutus avatumaks. Oluliseks jõuks muutus preesterkond.
6.Kuidas oli korraldatud perekonnaelu Vana-Egiptuses? Naise roll perekonnas/ühiskonnas.
Tavaline oli paarperekond. Täisealiseks saanud poisslapsed lahkusid enamasti perekonnast.
Abielunaise õiguslik seisund oli oli mehe omaga peaaegu võrdne. Majaemandat austati. Varast võis
naine enda omaks pidada 1/3.
7.Vana-Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline, too näiteid!
Tööd tegid ainult orjad ja talupojad. Ja vaaraol oli absoluutne võim nende üle.
8.Kuidas suhtusid Egiptlased surmajärgsesse ellu? Mille alusel seda otsustada? Too näiteid!
Neil oli välja kujunenud uskumus, et inimene jätkab elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast
surma. Väga austati vaaraoid ja neile ehitati hauakambreid. Ja lisaks neid veel mummifitseeriti.