Académique Documents
Professionnel Documents
Culture Documents
z APRILL 1995
R95
DOKUMENT
ja
6koflrrismi
jfiest
turismimess TLJR 95. Mess on juba aastaid suurim ja ttihtsaim P6hjamaades, sel aastal oli osalejaid rohkem
tihedamat ning paraku ka vastutushmdetut pruukimist. WWF peab vega oluliseks, et neid m6isteid ei "l6rtsitaks". Dokument sisaldab ka WWF-i
himmet kesku s?iiistvast turismist ja dkoturismist ning ettepanekuid tegutsemiseks. Uks olulisemaid ettpanekuid on luua
ramas lebamiselg jefta kehakatted selga ning olla fiiiisiliselt (ia ka vaimselt) aktiivne. Sellega on ka p6hjendatud, et teist aastat jfiest oli TLJR-il tilrelepanu keskrnes Aktiivne Turism (Active Tourism).
Toimus rida aktiivse puhkamise vdimalusi tutvustavaid semiftre nii niitusel osalejatetele kui ka ktilastajarele-
ROOTSI OTOTUNTSMI ITHENDUS See peaks olema s6lttrmatu frhendus, mille liilcneks saaks astuda Rootsi turismifirmad, organisatsioonid, asutused ja iilcikisikud. Okoturismi Uhenduse loomine onolnud 0ks WWF-i projektgrupi eesmiirke. Uhenduse to6ks oleks Okoturismi ideele ja praktilisele teostamisele tugcva kandepirura rajamine nii Rootsis kui ka rahvusvahelises turismis.
hulk firmasid pakkus selliseid aktiivse puhkamise viise nagu jalgrattas6it kanuus6it,
Lugematu
ratsutaming purjaamine, jalgsimatkad kalaptiiik, golf,
miigironimine,
j
KESKKONNAMA,RGISTUS
Uks loodava tihenduse esimesi eesmirke olels sOlmida lepingud reisikorraldajatega, kes taotlevad oma reiside dkoturistlikeks nimetamist. Ettev6tte4 kes lepingu s6lrniva4 saavad kasutada iihenduse logo oma reiside turustamisel. See annab ettevdtetele konkurentsieeliseid keskkonnateadlike klientide v6itnisel. Samas seab ta ettev6ttele ka rea n6udeid.
alrt j ne.
PRESSIKONVERENTSI
95
Ulenraailse
Loodusfondi WWF-i Okoturismi projektgupp Rootsis. WWF-i pressisekretir Marie von Zeipel nimetas seda
"keskkonnas6braliku reisimise stardipauguks.' Avalikkuselo esitleti dokumenti "WWF ja turismSflflstev turism ja Okoturism." Pressikonverentsi juhtis projektgrupi liige ja "Kodukandi' Okoturismi
Algatuse Rootsipoolne veAaja Jan Wigsten.
Samal moel
on plaanis mtirgistada ka
tavalisi
turismireise, mis suudavavad klientidele selgelt niiidata oma siiastvat suhtr,rmist keskkonda ning taotlevad sii.iswa turismi miirgistust.
on
"Kodukandi" Okoturismi Algatuse poolt t6lgitud ka eesti kelde. Seda saate tllida
teabelehe aadressilt.
Keikonnaministreriumist, turismifirmadest ja abistusorganisatsioonidest. Grupp on kiinud koos paar aastat, arutanud turismist tulenevaid probloeme ja otsinud v6imalusi nende probleemide lalrendamiseks. Vilja on todtatud juhtnddrid, kuidas hoida turismi piirides, mida loodus ja keskkond talub.
iX:liiii:iiiiii:iii:iirri:rlii::i:Iii+ixl:li:ii:iliiiiirx:liiill::it::ii:i::::ixiixi"1#ii+Xiii:iiiiii,.
TEAAELEHT
NR.2 APRILL
'995
Reisikisiraarnatu kmstamine
on
praegu "Kodukandi"
REISIMOODULID
paljudele
inimestele on tiihtis osa kogu reisielamusest kodus reisi planeerimine ja reisipaketi kmstamine. Et lcesiraamatus sisaldwaid reisimmduleid saaks omavahel kombineerida ja neist koostada erinevaid pakette, peaksid need vastama
mOningatele tingimustele
:
lv{anuadist saavad Eestimaale reisijad konkreetseid nfipunltiteid ning mitmesugust vajalikku teavet siinsetest
konkreetsete
!! Iga reisimoodul onturismipakett, mis sisaldab jiirgpisi teenuseid: majutamine, toitlustamine, transport, kohalik
reisivdimaluste ka Eestima looftst, rahvast ja kultuuri ning annab iilevaate looduskaitse ja regionaelarengu
ja lOppeks departures). Neiteks, et viieiepaevasd (5) reisimoodnlid algaksid lOpeksid reedeti, neljaplevased (4) esrnaspewiti moodulid algaksid reedeti ja ldpeksid esmaspiieviti. Lisaks neile kahele pikenule v6iks pakkuda liihemaid mooduleid mis v6ivad toimuda swalistel niidalapiievadel. !! Reisimooduli esimesel piiwal v6iks programm alata
ja
Teine osa sisaldab reisimooduleid - konkreetseid reisiprograrnme Eesti erinerratest piirkondadest. Enamus "Kodukandi' projektis kaasa l6vaist ettvdtiaist elavad ise piirkonnas, kus nad reise korraldavad. K0igil
plrestldund ja viimasel piieval ldppeda ennelilund. See v6irnaldab grupi transporti eri moodulite vahel. Ka moodulite dg- ja ldpppunktide valikul tuleb arvestada
transpordiv6imalustega.
klsiraanatus osalejail tuleb ka$tada reiside llbi viimisel niivdrd palju kohdikke teenuseid ja tooteid kui v6imalilc Sellega arendatakse kohalikku majandust ja
toetatakse kohalike elanike heaolu.
sisaldab vahendustasu vahendajatele, vilis- ja eestimaistele reisikorraldajatele ja reisibiiroodele. Praktikas varieen$ vabendustasu (komisjonitasu) suurus sdltuvalt
vahendaja poolt tehtavatest kulutustest lO-25Vo-
!!!! Igal moodulil peab olema hind. Reisikorraldajal $lb esitada mooduli letihind. mis kehtib 1996 aasta suvel, minimaalselt kahe (2) turisti korral. Irtihind
Reisiprogrammid on soovitav ettw6tjatel-reisikorraldajatel viilja t66tada koost(bs kohaliku looduskaitseala juhtidega. Kindlasti tulb igd ettw6tjal kooskdlastada reiside konkreetsed osa4 mis toimwad
kaitsealusel territooriumil. Nendele osadele tuleb saada piirtonnas looduskaitse eest vastutajate heakskiit. iihisett tuteb ke leida v6imalusi' kuidas turism saab toetada lmduse ja kultuuripirandi kaitset ja siilitamist Reisikiisiraamahr iilesehitus tugineb tiinapeeva turismi iihel suundumusel, et reisida soovitakse jfiest enam individuaalselt v6i vlikestes gruppides - perega v6i
s6prade seltskonnas. Seepiirast
!!
ka atlahindlus
gmpile,
niiiteks alates 6 inimesest?. !! Transport moodulite vahel ei kuulu hinna sisse, kiill aga nrleks transpordiv6imalustele m6elda. K:isiraamat annab
Ftr'.A RAAMAT ! " lvlanuali esimene versioon tuleb vliikeses tiraazhis, mustvalge, ilma piltideta ja see on m6eldud kasutamiseks
" KUI
ei
maksimaalne ary riletama 12-15 inimest. Maksimaalne turistide arv on ka oluline dkoturistlik kriteerium, piirkonna taluvuse (carrying capacity) ule tuleb jailegi n6u pidada looduskaitse td6tajatega. Kindlasti hileb ka iira neidata minimaalne osdejate arv, mille korral reisikorraldaja garanteerib reisi toimumise. Selleks v6iks olla 2 inimest.
TEABELEHT
Olaturismi Uningu logo htiutab Madagascaril kasvcvat Reisiiate Puud
(Ravenala Madagasc ar i s).
ffi'
Okoturismi Utringu peakorter asub Vermontis, U.S.A.-s. Okoturismi Uhing on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis on piihendunud turismist looduskaitse ja siidstva arengu'tti<iriistau tegemiseks ressursside leidmisele ja ekspertiisi rajamisele. Utring teenindab reisikorraldajaid, looduskaitsetti'btajaid, valitsusasutusi, majutuskohtade omanikke, giide, uurijaid, konsultante ja teisi, kes ptifiavad dkoturismi ellu viia kogu maailmas. Organisatsiooni eesmiirgid on : + Koolitus- ja treeningprogrammide ellu kutsumine, + Informatsiooniteenustega osutamine, + dkoturismi standardite ja kriteeriumite vitja totitamine, + Rahvusvahelise koosto<iv6rgu rajamine, + Okoturismi mudelite uurimine ja arendamine. Okoturismi Uhingu missiooniks on okoturism, defineerituna iihingu poolt kui: "Va.sutufiundlik rekimine, mis toetab Ioodttsluitset ja leohalikc elanike heaolu. " reaalsuseks muuta, ellu viia.
Euroopa Oko Agro Turismi Keskuse peakorter asub Amsterdamis, Hollandis- ECEAT (European Cente of Eco Agro Tourism) on noor ja arenev mittetulunduslik organisatsioon, mis tihendab peamiselt ldaEuroopa, kuid ka Hiine-Euroopa turismitalusid. Eestist on ECEAT-i koost<idpartneriteks Eestimaa Talunike Keskliiduturismiosakondja . "Kodukandi" Okoturismi Algatus. ECEAT annab vdlja talusid tutvustavaid broshtiire "Holiday on an organic fatffi"., mida seni on levitatud peamiselt Kesk-Euroopa maades. Balti riikide iihises broshiiiiris on ka rida Eestimaa talusid. Erin6udeks talude valikul on keemiliste taimekaitsevahendite ja mineraalvietiste miftekasutamine.
ECEAT
EuroPean Centre
f or
Eco Agro
Tourism n