Vous êtes sur la page 1sur 16

2

Avasta Eestimaa uutmoodi

Niisiis: pikese jrel kies tulin ma, "sealt levalt Phjalast", nagu siin eldakse. Ma tulen maalt, kus pike on haruldane teemant, uskumatu kuldmnt, mida uuritakse tule paistel ja katsutakse hambaga, enne kui tiakse silma usaldada. Emil Tode, Piiririik

RANNAMAA

METSAMAA

VINA-

MAA

JEMAA

MEMAA

Igapevaselt jagame Eestimaad kll valdadeks ja maakondadeks, metropoliks ja perifeeriaks vi siis lihtsalt ilmakaarte jrgi. Seekord katsume oma isamaale vaadata natukene teise nurga alt. Uuema vi hoopistkkis vanema? Nii seda ja teist, sest maa jagamine viieks osaks tugineb iidsele kihelkondlikule jaotusele ja looduslikele piiridele nende vahel. Loomulikult on siingi piirialasid, mis vivad olla korraga hel ja teisel pool. Nagu kogu me maagi on piiririik ida ja lne, phja ja luna vahel Vib-olla tundub alljrgnev teile veidikene vrastav, kuid, uskuge mind, oma tetera leidub selliseski vaatenurgas. Kes aga vga otsib, leiab siit ka vanad-tuntud Phja-, Luna-, Lne- ja Kesk-Eesti les.

Meremaa Lnemeri on meie vravaks laia maailma. Merelt tulevad vrad ja klalised, puhuvad uued ja tundmatud tuuled. Meri hendab meid teiste rahvaste ja kultuuridega. Selline on Rannamaa. Meri vib olla aga ka kui koduu, turvaline lahesopp, kus toimetatakse igapevategemisi ning elatakse suurte tormituulte ees varjus, nagu kulgebki Vinamaa rahva elu.

Mannermaa Siin laiuvad metsad, krguvad med ning voolavad jed. Metsamaal laiuvad metsad ja sood ulatuvad mererannalegi vlja. Mets on meie kaitsja ja rikkus ning metsamaa sarnaneb klatee ja kaubavravaga, mis juhatab meid lhimate naabrite juurde. Memaa, kige lunapoolsem viiendik, hoiab me meelt ja mlu, olles justkui talutee, mis jnksleb talust taluni. Metsa- ja memaa, rannaja vinamaa vahel lookleb Jemaa, hoides tasakaalu ja tarkust elamiseks, uue ppimiseks ja vana mletamiseks

Nnda silib tasakaal Rannamaa tormlemise ja Memaa juurdlemise, Metsamaa ttlemise ja Vinamaa mtlemise vahel. Kik see kokku on Eestimaa, viiest killust moodustatud mosaiik, iga kild erinev kuid samas ka sarnane. Vttes ra kasvi he killu, kaob tasakaal ning vitraa pudeneb laiali. ppigem tundma oma maad, hoidkem ja kaitskem teda. Rahu ja tasakaal, areng ja muutumine, iseendaks jmine - see on me tulevik. Nuusutagem maailma tuuli, kuid tulgem alati tagasi, et rnnata helt viiendikult teisele
Idee autorid: Eesti koturismi hendus, EAS Turismiagentuur Tekst: Teet Koitjrv Illustratsioonid: Juss Piho

RANNAMAA - Meri on vrav Sest testi, kergem on nendes paikades elada hljestel kui inimeselastel. Maa neelab vett oma janu prast ja tuseb mere phjast otsekui loomise pevadel, ning saared muudavad ennast neemedeks, vinad jgedeks, aga lahesopid jrvedeks, nnda et Genesis ja loomise imed on alati meie silmade ees. Aino Kallas, Reigi petaja Meie meestele on naine ja laps kallid, aga kas igus kallis ei ole? Kas parem plv kallis ei ole? Kui mehed igust taga ei pri, kes peab siis prima? Kas naised ja lapsed? Eduard Vilde, Mahtra sda Mistttu kohe prast asutamist tmbas [Tallinna] linn kaubandust iseendast sedavrd ligi, et ta elanike arvult pevast peva kasvas, kes kauplemise lbi suure rikkuseni judsid, ja kirikute, kloostrite, elumajade, vallide ja mride osas suurepraselt vlja ehitati. Adam Olearius, Uus Prsia reisikiri

Meresinine Rannamaa on meretuultele valla. Kord rsivad teda tormituulte iilid, kord aga paiskab kosutav tuulepuhang siia vrsket hku, uusi mtteid, laia maailma salapraseid lhnu Juba iidsetest aegadest alates on Rannamaa vtnud vastu inimesi ja vahendanud kaupu igast ilmakaarest. Hansalinn Tallinn ja piiskopilinn Haapsalu on heaegselt mlestusmrgid rikkast ajaloost kui ka tunnusmrgid avatusest ja arengust. Tallinn ja Helsingi seisavad krvuti ning mletavad hiselt aegu, kui Padise kloostri mungad oma maadel Soome lahe luna- ja phjakaldal askeldasid.

Rannamaalt on valitsetud ja rannamaad on valitsetud. Teinekord kaugemaltki kui Raikkla krajatelt. Muistne Iru, Toompea, Varbola ja Keava, aga miks mitte ka tnapevasemad Paldiski ja mari, on vaid ks osa siinsest kaubateede kaitsevrgustikust. Vrad keeled ja vrad inimesed on Rannamaal igapevased, aga ka eesti keelt on siin alati au sees hoitud. Kullamaa kirikhrra lesthendatud (phja)eestikeelseid tekste vime tnapevalgi mnuga lugeda. Aga Rannamaa inimene? Mehed Anijalt ja Mahtrast on osanud igust nuda ja iguse nimel karistust kanda. Rannamaa inimene pab tnapevalgi kangekaelselt tde ja igust, inimest ja loodust, minevikku, olevikku ja tulevikku, maaelu ja kaasaegset tehnoloogiat kokku siduda ning ka naabritele midagi uut ja huvitavat pakkuda. Samas lennutab tuul aegajalt hoopistkkis rannamaiseid mtteid ja soove laia maailma Inimene ja Loodus on aastasadade jooksul Rannamaa paesele maale heskoos loopealsed kujundanud ning nii mnigi siinne jgi peab mistlikuks teinekord maa alla peitu pugeda. Rannamaa on ttlik, vastuvtlik, avatud ja pidevalt muutuv. Rannamaa on ajast-aega olnud vahendaja sisemaade ja maailma vahel. Rannamaa meri ja taevas on kui vrav laia maailma, kaugustesse ja meelitavasse tundmatusse.

VINAMAA - Meri on koduu Ma pole nind nii sinist merd veel oma maises elus. Ja pruunes kuhilates kuivab hein ja haavik vreleb kui vrihein. Aira Kaal, Teekija rmud kogust ks tigu ilma majata Srast liikide kllust niivrd vikesel pinnal esinevat ainult siin. Ja vaadates kmneid tundmatuid taimi, mis on itsenud, itsevad ja hakkavad itsema, aimates, milline vrviderikkus valitseb siin juuni alguses ja enne heina, tekib imelik nutuse- ja kahjutunne. Juhan Smuul, Kirjad Sgedate klast

Sgavkollasel Vinamaal keerleb elu rannas ja saartel ja laidudel, snaga vinade ning lahtede res. Vinamaa on kerkinud merest ning meri on siinkandis koduuel. Merele on mindud ja merelt on tuldud, merelt on ka tulemata jdud Siiski on meri siin kodune ja omane. le Vinamaa puhuvad soolased meretuuled ja lendavad linnuparved, kll phja, kll lunasse, peatudes siin puhkamiseks ja kosumiseks. Matsalu, Vilsandi, Linnulaht ja Srve sr on vaid osa tuntuimatest peatuspaikadest neile. Vinamaale olevat lennanud Metsamaalt Ebaverest mtiline jumal Tarapita ja nd on selles paigas Kaali jrv.

Vinamaa on olnud aegade hmaruses vrav, kust tuldi ja mindi nii kaubareisidele kui sjakikudele, nagu viikingitel kombeks. Muistsed linnuseasemed Valjalas, Lihula ja Soontagana mletavad veel neid aegu. Siinsed kirikud, olgu need siis Muhus vi Valjalas, Mustjalas, Karjas, Kihelkonnas vi mujal, on auvrsed ja eakad, sest just Vinamaa kaudu tuli ristiusk Eestimaale. Kuressaare loss seisab praegugi uhkelt, kuid Lihulas on ajahammas alles jtnud vaid varemed. Praegu on aga Vinamaa lahke ja avatud koduu, kus saare taatide mnus jutukma llekapa juures muistsetest aegadest pajatab vi Kihnu naine triibulise seeliku lehvides lambaid koju ajab Siin on meie looduskaitse hll, sest just Vinamaa lnepoolseimas servas on Eesti vanim kaitseala, tnane Vilsandi rahvuspark oma saarte ja laidude, randade ja viltuvajunud tuletorniga. Loodus ja traditsioonid on Vinamaal au sees. Looduse ja traditsioonide prast tullakse Vinamaale lhedalt ja kaugelt, sest just neid asju kipub tnapeva ilmas vheseks jvat.

10

METSAMAA - Meri kui klatee ja kaubavrav Need olid mannermaa rannad, phjas Soome, lunas Eesti oma. See oli ainus koht maailmas, kust mlemad rannad hel hoobil ktte paistsid Friedebert Tuglas, Soome sild raamatust Aja kaja Naine silmitses mbrust: siin mgi, seal mgi, kaugemal kolmas, pahemat ktt neljas, paremat viies ja nende taga kuues, seitsmes ning veel rohkemgi. Mgedel pllud ja hooned, mgede mber, nende vahel aina soo, tkati raba, kaetud kidura vserikuga. Anton Hansen Tammsaare, Tde ja igus I Lossimed (nagu punnis hiiglaseigemed) kippusid lunast laiguti haljendama, aga olid phjast, misa poolt kljest alles lumesooraga koos. Ja lossivaremete hall kivilaam tusis nendelt taevasse nagu pool lualuutit purunenud hambaid. Jaan Kross, Rakvere romaan

Hguvpunase Metsamaa sda on mets: mnnimets, kuusemets, segamets Ja sood ning rabad ja helklevad salaprased laukasilmad neis. Kuulsaimad puunud on ajast-aega valminud Avinurme meistrite kte vahel ning Alutaguse, Lahemaa ja Krvemaa metsi tasub imetleda igahel meist. Kuid Metsamaal on ka kevadised rohetavad orasepllud, mis sgisel kollaste lainetena tuules hljuvad. Siin on suitsevad vabrikukorstnad ning meie naabriteni viivad kauba- ja matkateed. Metsamaa meri juhib rndurit klateena phja, naabrite soomlaste juurde. Metsamaal olid kuulsa Viru sepa valdused ning Virumaa nimi on soome keeles muutunud kogu Eestimaad thistavaks snaks. Kuusalu kandist kogus Elias Lnnrot vanu laule Kalevala tarbeks.

11

Siit kulgevad ka iidsed kaubateed itta, Venemaale, olgu siis mda maad vi mda vett. Kaubavravaks on Narva linn oma iidse Hermani kindlusega, mis vahib ttt teisele poole mslevaid Narva je vooge jva Jaanilinna kindlusega. Alutaguse minevik on lbi pimunud sndmustest, mis alguse saanud nii idast kui lnest. Siin on liikunud nii Rootsi kuningaid kui ka asutatud Kureme igeusu klooster, mis oma eheduse ja salaprasusega matkajaid kidab. Rikkast ja vastuolulisest minevikust annavad tunnistust linnusevaremed Paides, Rakveres, Toolses, Laiusel, raskete lahingute paigad Sinimgedes ja Porkuni lhistel Loksal, samuti aga ka Sillame ja Kivili tstuslinnad. Iidseid rnnuteid thistavad krtsid Viitnal, Koerus, Jhvis, kus vsinud teekija enne ja ndki puhkust ja kosutust leiab. Peipsi lnerannikul Mustvees on aga silinud vene vanausuliste kultuur kui saarekene kadunud aegadest.

Metsamaal saab loodus ja tnapeva rutakas eluviis kige vahetumalt kokku

Metsamaa rpes on kasvanud ja kosunud eesti kirjakeel, mille auks Kadrinasse ausammaski psti on pandud ning just Ebavere melt Vike-Maarja lhistelt olla lennanud jumal Tarapita Saaremaale. Metsamaa loodus pakub puhkust ja rahu nii Vsu, Toila ja Narva-Jesuu mererannal kui ka Peipsi phjaranniku pikkadel liivarandadel. Milline on aga Metsamaa inimene? Eks lugege Anton Hansen Tammsaaret ja rge unustage

vgimeest Kalevipoega, kes Neerutis pldu kndis, siit Soome sepa juures kis ning lpuks Kpa jes omaenda mga lbi hukka sai. Metsamaal saab loodus ja tnapeva rutakas eluviis kige vahetumalt kokku, olles pidevas muutumises ning lbikimises sisemaade ja vlisnaabritega, jdes sealsamas siiski kodukeskseks ja traditsioone hindavaks.

12

JEMAA - Jgi kui koolitee Ma lillesideme vtaks sind kidaks sellega, sind kidaks sellega hte, oh nnetu Eestimaa! Juhan Liiv, Ma lillesideme vtaks Kuid pihlakate mber lokkavad ainult heinputked, orasrohi ja tulikad. Mne sammu kaugusel algab pld noore nisuga, heljudes tasa nagu roheline vaip, millele tikitud kiirgavaid kalliskive vihmapisaraid. Tnava lpul on karjamaa, mis eemalt paistab tiheda lehtpuumetsana. Veel edasi, tean, tuleb mustendav turbasoo. Oskar Luts, Vanad teerajad Tehkem seeprast mistusega td, niikaua kui pev on ja Jumal meie td nnistab! Carl Robert Jakobson, Rahva kasvatamisest

Jemaa on tarkuse ja tasakaalukuse maa. Rannamaa ja Metsamaa ttlikkus ja tegusus ning Memaa ja Vinamaa alalhoidlikkus, tasasus ja mtlikkus sulanduvad siin kokku tarkuseks ja tasakaaluks, puhkuseks ja mttetks. Siin on Tartu Toomeme ja likoolidega, akadeemilise tasakaalukuse ja noorusliku energiaga. Siin on ka suvepealinn Prnu oma turvaliste parkide ja alleedega. Nende vahel aga suab Viljandi paadimees, teeb neiule silma, tunnistajaks vaid iidse ordulossi varemed Jemaa on teatrite ja kultuuri maa - Prnu, Viljandi ja Tartu on need llid ketis, mis moodustavad Jemaa selgroo. Ja muidugi ka veinipealinn Pltsamaa, millest oleks repealt pealinngi vinud saada Lhavere linnamel on videlnud oma vitlemisi Lembitu ning Kambjas alustas Bengt Gottfried Forselius, Rannamaa mees, koolmeistrite petamist.

13

Jemaal on kantud esimesed kivid tnapevase infohiskonna vundamenti, kui Voldemar Jannsen Prnus "Prno Postimeest" ja Carl Robert Jakobson Kurgjal "Sakalat" tegid. Mlemad suurmehed, vaieldes kll isekeskis tuliselt, andsid rahvale petussnu, et tasa ja targu oma elu edendada ja tulevikku ehitada, talupldu harida ja vaimupllult umbrohtu vlja kitkuda. Siin on Emaje bik Lydia Koidula sndinud ja oma kauneimad luuletused kirjutanud. Jemaal, Tahkurannas, on sndinud Konstantin Pts ning Jemaal, Tartus, on elanud ja tegutsenud Jaan Tnisson. Rahulik Mehed, kelle elutks oli Eesti riigi ehitamine. voolamine ja

mdukas liikumine on Jemaa hinges.

Amme je res Palamusel on toimetanud Joosep Toots ja Raja Teele, kster ja petaja Laur. Kikide nende askeldusi on oma thelepanelikul moel pealt vaadanud ja les thendanud Oskar Luts Igipline tarkus, et kui tervet rehkendust ei jua, tee pool, aga hsti, kulub igahele meist marjaks ra. Siin on oma esimesed sammud astunud samuti Eesti-Soome-Brasiilia filmimees Theodor Luts. Rahulik voolamine ja mdukas liikumine on Jemaa hinges. Tarkus ja tasakaal Jemaa on henduslli, mis hoiab koos kogu Eestimaad.

14

MEMAA - Talutee mgede vahel Ja siis liikus ta poolpiki jrvedevahelise tammini. Selle suus valendasid lumekuhilad nagu udusulised padjad. Vett polnud enam kuskil nha, ainult nende patjade sgavusest kostis veel nagu mingit sulinat. Friedebert Tuglas, Vike Illimar `Ilma ja inemiisi ol alati peln', a rmbs ple iks sld julanu'. Kauksi lle, kogust Kesk umma mke

Sravvalge Memaa on turvaliselt maailma tuulepriste eest kuplite vahel varjus. Kui tormituul ka siiani juab, on tema jud ja tigedus raugenud tasaseks silituseks, mis hoogleb le jrvesilmade, heinamaade, talude ja metsatukkade. Memaa med meelitavad aga talvel ligi sravvalget ja puhast lund, kottide kaupa tasahilju maale langemas Med siin on aga tepoolest nnda krged, et naabritelgi pole midagi vastu panna ja nnda kiakse SuurtMunamge uudistamas lhedalt ja kaugelt. Memaa on justkui turvaline talutee, kngaste vahel looklemas, naabrite juurde sisse pikamas ja lpuks kena jrvesilma rde pidama jdes. Mis sest, et setud kord aastas isegi oma kuningriigi vlja kuulutavad, elavad nad lejnud aasta jlle vrukestega kenasti naabruses. See klatee juab otsaga vlja Vene- ja Ltimaa rajale, kuid sealsedki leaedsed on tuttavad, kellega mitmeid-setmeid kordi kaupa tehtud, koos kirikus ja surnuaias kidud, heskoos poetrepil ilmauudiseid vahetatud Siin ei msle jgi naabrite

15

Memaa hoiab ja mletab minevikku, meie juuri, ja jagab lahkelt oma varasalvest killukesi kigile,

vahel ega prnitse kindlused vastakuti ega eralda ka merelained naabreid, nagu Metsamaal juhtunud on. Memaa hoiab ja mletab minevikku, meie juuri, ja jagab lahkelt oma varasalvest killukesi kigile, kes siinkandis, Otepl, Haanjas, Sakalas, Karulas, Paganamaal vi Piusas rndavad. Laul on see smbol ja viis, mis neid rikkusi meie ette toob. Laul ja leelo ehedal kujul, nagu siinsed memmed seda aastasadu teinud on. Peale laulu heietab mlestusi ka savi, mis Memaa maapuest

vlja tulles, osavate meistrimeeste kte vahel pottideks ja nudeks vormub. Ehk isegi liiv, mis ise klaasiks sulades salapraseid koopaid nahkhiirtele varjupaigaks ja inimestele uudistamiseks jtab. Mulgimaa jukusest on kujunenud legend ja August Kitzbergi kirjandusse kirjutatud Mogri Mrt muutunud smboliks. Milline see Mrt siis ikkagi oli, kas kiuslik ja omakasupdlik rahajmm vi hoopis edumeelne talupidaja ja rimees? Vi heaegselt nii seda kui teist? Selle le tasub ehk praegugi juurelda, astudes Karksi ja Abja teedel, silmitsedes Helme lossivaremeid, supeldes varjulises Tndre jrves ning pigates sisse Halliste kirikusse. Nagu Memaa loodus, on ka siinne inimene rahulik ja mtlik, juuri ja mdanikku hindav ning austav. Alalhoidlikkus ja rahu on Memaa tunnussnad. Selline rahu, et tunnetad aja voolamist mber enda ja enda sees, kogu maailma mber

Turismiinfokeskused
Haapsalu Posti 37, 90502 Haapsalu tel. 047-33 248, faks 047 33 464 Harju Jelhtme vald, 74202 Harjumaa tel./faks 0-6001 333 Hiiumaa Hiiu 1, 92413 Krdla tel. 046-22 232, faks 046-22 234 Jhvi Rakvere 13a, 41502 Jhvi tel./faks 033-70 568 Kuressaare Tallinna 2, 93813 Kuressaare tel./faks 045-33 120 Narva Pukini 13, 20309 Narva tel. 035-60 184, faks 035-60 186 Otep Lipuvljak 13, 67405 Otep tel. 076-61 200, faks 076-61 246 Paide Prnu 6, 72712 Paide tel./faks 038-50 400 Palamuse Palamuse, 49202 Jgevamaa tel. 077-68 520, faks 077-68 521 Plva Kesk 42, 63308 Plva tel./faks 079-94 089 Prnu Rtli 16, 80011 Prnu tel. 044-73 000, faks 044 73 001 Rakvere Laada tn 14, 44310 Rakvere tel./faks 032-42 734 Rapla Tallinna mnt.14, 79513 Rapla tel. 048-57 349, faks 048-55 672 Tallinn Niguliste 2/Kullassepa 4 Tallinn tel. 0-6 457 777, faks 0-6 457 778 Tallinna Reisisadam Sadama 25, 15051 Tallinn tel./faks 0-6 318 321 Tartu Raekoja plats 14, 51004 Tartu tel./faks 07-442 111 Valga Kesk 11, 68203 Valga tel./faks 076-61 699 Viljandi Tallinna 2b, 71011 Viljandi tel./faks 043-33 755 Vru Tartu mnt.31, 65608 Vru tel./faks 078-21 881