Vous êtes sur la page 1sur 2

Imperialism:

Imperialismiks nimetatakse suurriikide valitsemispdeid vikerahvaste ning madalamal arengutasemel olevates piirkondades elavate rahvaste le. Euroopas imperialistlikes suurriikides (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Itaalia) peeti madalal arengutasemel olevaiks riikideks Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani saarte elanikke, kelle majanduslik, tehniline ning vastavalt ka sjaline arengutase oli eurooplaste omast madalam. Seetttu peeti end igustatuks nende valduses olevaid alasid oma vimu alla haarama, nende kultuurilist ja majanduslikku arendamist eesmrgiks tuues. Tegelikkuses thendas see euroopaliku kitumise, vljangemise, kultuuri, kitumistavade ja maailmavaate pealesurumist inimestele, kes seda hoopiski ei vajanud. Imperialismi heks vljendusvormiks oli rassism, mis alavristades vrvilisi rasse (neegrid, asiaadid), leidis, et nad on mratud elama valge rassi lemvimu all, sest ainult nemad suudavad anda vrviliste tegemistele ige suuna ning eesmrgistatuse. Imperialism sai ettekndeksAafrika ja Aasia koloniseerimisele Euroopa suurriikide poolt. Ameerika kontinendil oli ainsaks imperialistlikuks riigiks USA, kes aga tegeles philiselt oma sisealade koloniseerimisega, Aasias Jaapan, kelle ambitsiooniks kujunes lhikonnas olevate Aasia riikide (Hiina, Korea) koloniseerimine.

Maailm 20.saj. algul Majanduse ldiseloomustus enne I Maailmasda 19. saj. lpus kiire tootlike judude areng: tliste arv kasvas teaduse ja tehnika revolutsioon uued tstusharud arenesid kiiremini kui vanad 19. saj. algul tekib kapitalismi uus staadium - imperialism: mittemarksistid - suurriikide vallutuspoliitika - imperialism - mille kigus toimub ekspansioon ja koloniaalvallutused marksistid - imperialism on kapitalismi viimane staadium - Lenin I majanduslik ekspansioon 1.tootmine ja kapital kontsentreeruvad ja tekkivadmonopol id kapital - vrtus, mis suureneb lisavrtuse vrra monopol - kapitalistlik ettevte, mis kontrollib suurt osa mingite kaupade tootmisest ja turustamisest kontsentreerumine - koondumine tekkis konkurents - tehniliselt eesrindlike ja tehniliselt mahajnute vahel tekkis vitlus nende vahel, kes ei kuulunud monopolistliku ettevttesse vitlus oli ka tugevate monopolide vahel

vrtpaber - mille omanikul oli igus saada aktsiavrtusele vastav osa aktsiaseltsi iga-aastasest kasumist suurtel tstus-monopolidel oli vaja suuri summasid s.t. suuri pankasid ja tekkis panga-monopol 2. tstus- ja pangakapital liituvad finantskapitaliks pankadest said tstusettevtete kaasomanikud tekkis finantsoligarhia s.o. finantskapitalil rajanev monopolistliku kodanluse ladvik 3. kapitali vljavedu - kapitali paigutamine vlismaale: lisavrtuse saamiseks ja majanduslike ja poliitiliste eeliste saamiseks 4. asumaadesse 5. kapitalistlik ettevte andis laenu teise maa ettevttele ja sai kasu 6. riigilaenuna viidi vlja rantjeede kiht - elanike kiht, kes elasid oma kapitalidest saadavatest kasudest 4. kujunevad rahvusvahelised monopolistlikud liidud http://www.scribd.com/doc/2452265/ajalugu-maailm-20-saj-algul