Geograafia ppematerjal 2011.a.

Koostanud: Karl Dna (Tallinna Kristiine Gmnaasium). Retsenseerinud: Ulvi Urgard (Saue Gmnaasium) ja Sirje Siska (Tallinna likool). DV Scientia ppematerjal on koostatud vastavalt Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juhendile.
Karl Dna Saavutused: 2006.aasta geograafia riigieksamil 96 punkti. 2003.aasta Vabariiklikul Geograafia olmpiaadil III-IV koht.

Nidis: ppematerjali sisukord

EESMRGID EKSAMI KORRALDUS EKSAMI VORM JA TASE TEMAATIKA PILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analsiks, ldistuste ja jrelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hpoteeside esitamiseks; LDMAATEADUS LITOSFR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning vrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. vrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavrinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, svikute teke, maakoore teke ja hvimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama prkumine, kahe mandrilise laama prkumine, kahe ookeanilise laama prkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma tpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkephjusi, levikut ning vrdleb neid kuju ja purske iseloomu jrgi 5. teab maavrinate tekkephjusi, levikut ja nende tugevuse mtmist Richteri skaala abil; 6. teab maavrinate ja vulkanismiga kaasnevaid nhtusi ning nende mju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; 7. teab kivimite liigitamist tekke jrgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ra lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende thtsamaid omadusi ja toob niteid kasutamisest; 8. analsib maavarade kaevandamisega (karjrides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;

9. teab maalihete tekkephjusi ja vimalikke tagajrgi; Misted PEDOSFR 10. iseloomustab ja vrdleb keemilist ja fsikalist murenemist, teab murenemise thtsust looduses ja selle mju inimtegevusele; 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sltuvalt mullatekketeguritest: lhtekivim, kliima, reljeef, veereiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, krbes ja vihmametsas; 14. tunneb joonistel ja piltidel ra soostunud, leetunud, must- ja punamulla; 15. teab mullaviljakuse vhenemist ja mulla hvimist phjustavaid tegureid ja toob niteid mulla kaitsmise vimalustest; Misted ATMOSFR 16. teab ldjoontes atmosfri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfri ehitust; 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; 18. selgitab ldist huringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvtme lnetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); 19. selgitab joonise abil hu liikumist tsklonis ja antitsklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunhtusi. Selgitab joonise abil sooja ja klma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja klma frondi leminekul; 20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 21. analsib kliima mju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 22. teab kasvuhooneefekti svenemise, osoonikihi hrenemise, happesademete ja sudu tekkephjusi ning mju keskkonnale, toob niteid inimtegevuse mjust atmosfri koostisele; Misted HDROSFR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, phjavesi, jed, jrved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe llisid Maa eri piirkondades; 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi ning selgitab erinevuste phjusi;

25. teab hoovuste tekkephjust, liikumise seaduspra ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust jrsk- ja laugrannikutel; toob niteid inimtegevuse mjust rannikutele; 27. teab maailmamere reostumise phjusi ja analsib selle mju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; phjendab maailmamere kaitse vajalikkust; 28. analsib jgede ravoolu mjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja leujutuste vimalikke phjusi, tagajrgi ning majanduslikku mju; 29. selgitab phjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mjul ja toob niteid phjavee alanemise ja reostumise phjustest ning tagajrgedest; Misted MAA KUI SSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMJUD 30. iseloomustab Maa sfre (atmosfr, hdrosfr, litosfr, pedosfr, biosfr) kui ssteeme; 31. toob niteid inimtegevuse ja Maa sfride vastastikuse mju kohta; 32. selgitab skeemi abil lmmastiku- ja ssinikuringet; 33. toob niteid ja analsib looduse ja hiskonna vastasmjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ning phjendab hiskonna jtkusuutliku ja sstva arengu vajadust; Misted MAAILMA HISKONNAGEOGRAAFIA. HISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infohiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; 35. teab riikide arengutaset iseloomustavaid nitajaid, vrdleb riike arengutaseme phjal ja analsib erineva arengutaseme phjusi; 36. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Phjaks ja Lunaks ning selgitab erinevuste kujunemise phjusi; 37. iseloomustab ja vrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 38. analsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob niteid rahvusvahelistest firmadest; 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob niteid selle mjust arenenud ja arengumaadele;

Misted RAHVASTIK JA ASUSTUS 42. teab maailma rahvaarvu, analsib maailma rahvaarvu kasvu phjusi ja selle tagajrgi; 43. vrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analsib muutuste phjusi; 44. vrdleb sndimuse ja suremuse erinevusi arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi phjusi; 45. iseloomustab joonise abil demograafilise lemineku etappe, seostades need etapi tpilise rahvastikupramiidiga; 46. selgitab eri riikide nidetega rahvastikupoliitikat ja selle vajalikkust; 47. teab tnapeva rahvusvaheliste rnnete peamisi tmbe- ja tuketegureid, rndesuundi ning analsib rnnetega kaasnevaid probleeme nii lhte- kui siirdemaale; 48. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise phjusi; 49.50. teab ldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob niteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; 51. teab peamiste usundite: kristlus (katoliiklus, protestantism, igeusk), judaism, islam,hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja smboleid; toob niteid usundite mjust hiskonnale; Misted: PLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETSTUS 52. analsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mju pllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab pllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, ranto, istandus ja teab nende levikut; 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi pllumajanduse ja toiduainetstuse arengueeldusi ning arengut; 56. toob niteid ekstensiivse ja intensiivse pllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; 57. teab maailma thtsamaid kalapgipiirkondi ja phjendab nende kalarikkust; 58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupk, ookeanipk, kalakasvatus ja toob niteid riikidest, kus need vormid on tpilised; 59. analsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi phjusi; teab suuremate pgimahtudega riike;

60. selgitab kalavarude vhenemise phjusi ja toob niteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Misted METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab ldjoontes peamisi metsatpe (parasvtme okas- ja lehtmetsad, kuiva lhistroopika metsad, niiske lhistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); 62. teab metsade majandamise phimtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 64. selgitab metsamajanduse ja puidutstusega seotud keskkonnaprobleeme; Misted ENERGIAMAJANDUS 65. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme; 66. analsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses; 67. teab maailma thtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivissi) kaevandamis /ammutamis-, ttlemis- ja tarbimispiirkondi; 68. teab maailma suurimaid hdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike; 69. analsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; Misted TSTUS JA TEENINDUS 70. iseloomustab tstusettevtete tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid infoajastul alumiiniumi ja rauametallurgia, masina- ja rivatstuse nitel; 71. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) thtsamaid kaevandamis- ja ttlemispiirkondi / riike; 72. teab krgtehnoloogiliste ettevtete ja teadusparkide paigutust mjutavaid tegureid; 73. teab teenuste liigitamist ja teenuste osathtsuse kasvu phjusi ning seotust majanduse arengutasemega; 74. analsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mju teistele majandusharudele; 75. analsib temaatiliste kaartide abil etteantud riigi transpordigeograafilist asendit; 76. teab maailmakaubanduse peamisi veosuundi;

77. analsib etteantud andmete phjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri ja selle mju riigi majandusele; 78. toob niteid side arengust ja selle mjust maailmamajandusele; 79. teab turismi ja puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; 80. analsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; 81. toob niteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analsib turismi mju massiliselt klastatavatele piirkondadele. Misted KAARDIPETUS 82. analsib suuremtkavalise kaardi abil pinnamoe, veestiku, taimkatte, maakasutuse, teede ja asustuse vahelisi seoseid ja inimtegevuse vimalusi; 83. analsib ldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mju inimtegevusele; 84. teab jrgmisi geograafilisi objekte ja oskab mrkida need kontuurkaardile: Mered ja lahed Kanalid Vinad Saared ja saarestikud Poolsaared Mestikud Mgismaad Tasandikud Jed Jrved Riigid: kik Euroopa riigid ja pealinnad Aasias Ameerikas Aafrika + Austraalia ja Uus Meremaa Misted NUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL LISA PPEMATERJALID