Teema Praktiline t nr.

Abimaterjal petajale Geoloogia Kivimite (liivakivi, lubjakivi, graniidi) ja setete (liiva, kruusa, savi) iseloomustamine ning vrdlemine - Hundikoobas ( Kuradikoobas) Hundikoopa jalam, kivimite nidised Tleht, pliiats, alus Geoloogiateemade ppimisel saab suhteliselt vhe toetuda I ja II kooliastme looduspetuses pitule. 4. klassis pitakse looduskatastroofide teemat: vulkaanipursked, maavrinad ja sellega seoses misteid vulkaan, laava, lr, maavrin, maakoor. Teema Elu areng Maal juures pitakse kivististe mistet. pilased peaksid oskama tuua niteid erinevatest looduskatastroofidest ning iseloomustada nende mju loodusele ja inimtegevusele. 6. klassis ksitletakse teemat Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid. pitakse jrgmisi misteid: maavarad, setted, liiv, kruus, savi, turvas, kivim, lubjakivi, graniit, plevkivi, karjr, maa-alune kaevandus. pilased peavad oskama eristada graniiti, paekivi, plevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast. looduspetus: aine tihedus ja mass, temperatuur, sulamine, tahkumine, sulamistemperatuur, soojuslekande liigid, konvektsioon, soojuspaisumine; aine tihedus ja rhk bioloogia: fossiilid matemaatika: mtmine

Lbiviimiskoht Tvahendid Varem pitu, millele ppeprotsessis toetutakse:

Liming

Oskused, mida omandavad pilased : Geograafia 1. Oskavad selgitada kivimite murenemist, murendmaterjali rakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket; 2. oskavad iseloomustada liiva, kruusa, savi, moreeni, liivakivi, lubjakivi, ning tuua niteid nende kasutamise kohta 3. tunnevad nii looduses kui ka pildil ra liiva, kruusa, savi, moreeni, liivakivi, lubjakivi

Viimsi Lubjamgi ja Kuradikoobas- kirjeldus/ selgitus ( http://biogeoliit.ee/) Viimsi poolsaar kuulub Phja-Eesti rannikumadaliku piirkonda. 15 km pikkune ja kuni 5 km laiune loodesuunaline Viimsi poolsaar jb Tallinnast kirdesse, selle lemisel pinnal avanevad philiselt alamkambriumi Lkati (kuni Haabneeme- Tammneeme jooneni) ja sellest phja pool oleva Lontova kihistu savikivimid (Kink; Raukas, 2000). Pinnamoe muudab omapraseks poolsaare keskosas silinud lavamaa jnukkrgendik - Viimsi Lubjamgi, mille pikkus on 3,4 km, laius 1,6 km. Alusphja lubjakivid asuvad siin 51,5 m le merepinna (; ; ; 1981). Krgendik on tasase nrgalt lunasse kalduva paese pealispinnaga, mille phjapoolses osas asub jrsk astang. Suhtelise krguse poolest on Lubjamgi Phja- Eesti rannikumadalikul peale Purtse Hiiemed (le 40 m) teisel kohal. Jnukkrgendik on korrapratu ovaali kujuga, jagunedes krguse poolest kahte erinevasse ossa. Lnepoolne paese pealispinnaga platoo on krgem. Majaka juures tuseb selle phjapoolne nukk, mis on kaetud setetega 53 meetrit le merepinna. Idapoolne osa on liivakivist moodustunud madal lamedaphjaline lava. Selle pealispind on keskmiselt 28 meetrit le merepinna. leminek madalamalt

lavalt krgemale toimub jrsu astangu nol. Analoogne jrsk astang piirab klindisaart ka loodes. Eriti krge on astang Viimsi misa ja nn. Tornime vahel, kus selle krgus ulatub le 35 meetri. Tornime kohal jaguneb astang kaheks, millest lemine kndub jrsult kagusse, alumine suundub itta ja siis kirdesse. Edelas jaguneb Viimsi misa ja Tornime vaheline krge klindiastang kolmeastmeliseks, milledest lemine osa on ligikaudu 40 m, keskmine 23-24 m ja alumine ca 13 m krgusel le merepinna (Tammekann, 1940). Lnest, idast ja phjast piirab saarelaadset lavakrgendikku rannikutasandik. Hsti on madal tasandik vlja kujunenud Viimsi poolsaare phjaosas. Absoluutsed krgused jvad siin 0-20 m piiridesse, ent poolsaare lunaserval knivad need ca 30 meetrini. Krgus muutub mitmetes kohtades astmeliselt. Viimsi lavasaart eraldab Phja- Eesti paekaldast umbes 5 km pikkune ja 3 km laiune kvaternaarisetetega titunud vagumus. Vagumuse kohal asuvad Pirita aedlinn, Miiduranna sadam ja osa Merivljast. Lubjamgi kerkis merest Joldiamere staadiumil ca 10300 a. tagasi (Kink; Raukas, 2000). Lubjame nuka alla, kus pea kohal krgub punane Viimsi lemine majakas (1939) Mdunud sajandil asus samal kohal paelava serval Viimsi misniku rajatud pisike dekoratiivloss. Et see oma mara torniga Koluvere linnust meenutas, sai ta saksakeelse nime Lode (Koluvere saksakeelne nimi). Saksad kinud prast jalutuskiku lossis lusti lmas, siis vilkunud seal knlaleegid. Rahvasuu seletas aga asja omamoodi, ei olegi loss on hoopis valetorn (Gustavson, Knnapuu, 1978) Lubjame kirdetipus, kus lavasaar on pealt rohkem kulutatud, algab alusphja lbilige Tiskre liivakividega, kuhu on lossiasemest allapoole on uuristatud koopad. Need on tuntud Rvlikoobaste e. Tontaugude e. Kuradikoobaste nime all. On avaldatud arvamust nagu oleksid nad tekkinud liiva vtmisest Tallinna klaasitstusele. Ometi asutati esimene klaasivabrik 1861 aastal, koopaid on aga mainitud juba 1828 aastal. (Gustavson, Knnapuu, 1978). . Heinsalu (1987) andmetel kaevati need koopad sjalisel otstarbel kas Liivi vi Phjasja ajal. Tegelikult on tegemist vaid he koopaga, millel on 2 ava. Phjapoolne ava on 2 m lai ja 1,3 m krge ja lunapoolne on 4 m lai ja 2,3 m krge. Neid hendava tunneli pikkus on 18 m. Arvati ka , et Viimsi misa omanik krahv Buxhoewden hoidnud selles laevadelt rvitud varandust. Siit tuleneb ka nimetus Rvlikoopad(Kink; Raukas,2000). Lubja kla paikneb kolmel tasandil: saarlaval, mida Lubjameks htakse, liivkiviastangul ja paekalda jalamil. 15 sajandil seoses feodaliseerimisega Viimsi kla misastati. Arvatakse, et misavalitseja Otto Gylseniga seostub praegune talunimi Kiltsi, Lubja kla nimi tuleneb aga Lubja pletamisest, millega sealkandis tegeleti veel mdunud sajandil (Viidas, 1992). Sellele viitab ka 17 saj. dokumentides esinev klanimi Kalkofen vi Kalkugen (sks. ja rts. lubjaahi) (Gustavson, Knnapuu, 1978). Mra ! Nr1 Nr.2 Nr.3 Nr.4 Nr. 5 Milliste setete ja kivimitega on tegemist ( nidised). liivakivi lubjakivi savi liiv plevkivi Kirjelda neid

Ksimuste vastused: Milline nidistest on kige thtsam maavara Eestis? Milleks kasutatakse Nr. 5: plevkivi- ktteks ja keemiatstuses tooraineks Millistes kivimites viks leida fossiile? Kirjuta nidise number Nr. 2- lubjakivi Millisest kivimist koosneb koobas? - LIIVAKIVIST Nimeta Maa sisejude: VULKAANID, MAAVRINAD, MAA AEGLASED KIKUVLIIKUMISED Nimeta Maa vlisjude: TUUL, VESI ( KA LAINETUS) , MURENEMINE Poolsaare kerkimisel olid lekaalus (sisejud/vlisjud.) VLISJUD Mis on KLINT? Klint thendab rootsi ja taani keeles rannaastangut. Klindi nimi on: Phja- Eesti klint ( Phja-Eesti klint osa Balti klindist) .

Viimsi klindisaar on vike (u 2 km2) kolmnurkse phiplaaniga klindisaar Merivlja ja Muuga klindilahe vahelisel alal. Klindisaare paeplatoo on tasemel u 51 m mp. Klindisaart ristav astang on jrsem ja krgem (kuni 20 m) klindisaare lne- ja kirdeosas. Klindiastangu idanlva liivakivis on mitmeid viksemaid koopaid. Klindisaare lnenlval asuvad Tallinna lhimbruse eksklusiivsemad elurajoonid Haabneeme, Miiduranna ja Viimsi

Mrgi skeemile Hundikoobas thega H Kirjuta kaardi phjal levaade Hundikoopa kivimitest .