„Äripäev“ inseneridest

Sisukord
Saksa ettevõtted otsivad lasteaedadest insenere.........................................................................2
Kui me insenere ei koolita, siis ei saa ka innovatsioonist rääkida...............................................3
Rumal insener võib tappa korraga tuhandeid inimesi.................................................................4

1 / 4
„Äripäev“ inseneridest

Saksa ettevõtted otsivad lasteaedadest insenere
Hille Tressum
hille.tressum@aripaev.ee 17.06.2008 11:47
Allikas: Äripäev
Saksamaal   napib   insenere,   seetõttu   on   paljud   ettevõtted   pööranud   oma   tähelepanu 
lasteaialastele, et garanteerida endale tulevikus spetsialistid.
Mitmed suured ettevõtted, nagu Siemens ja Bosch on hakanud toetama lasteaedu rahaliselt 
ning   varustama   neid   uusimate   tehnoloogiatega,   eesmärgiga   kasvatada   juba   kolmeaastastes 
lastes huvi tehnoloogia ja teaduse vastu, vahendas FT.
Inseneride assotsiatsiooni sõnul on paljud Euroopa riigid hädas inseneride nappuse üle. Kõige 
rohkem on neid puudu Saksamaal. Praegusel hetkel pakutakse  riigis tööd  95  000 inseneri 
haridusega inimesele. Ülikoolides omandab inseneriharidust hetkel kõigest 40 000 inimest.
Siemensi haridusprojekti Generatsioon 21 eestvedaja Maria Schumm­Tschauderi sõnul ei ole 
koolis   tehnoloogia   ja   teaduse   vastu   huvi   tekitamine   enam   piisav,   et   lapsed   sellega   kaasa 
läheksid.
„See   on   täiesti   uus   suund,   mille   oleme   käsile   võtnud.   Oleme   mõistnud,   et   tehnoloogia   ja 
teaduse huvi tuleb lastes hakata kasvatama juba väga varases eas. Koolieas ei ole see enam 
piisav. Peame lastele võimalikult vara selgeks tegema, kuidas asjad töötavad,“ sõnas Schumm­
Tschauder.
Boschi   personaliotsingute   juhatuse   liikme   Wolfgang   Malchowi   sõnul   on   ettevõte   alustanud 
tööd lasteaedadega. „ See on meie tulevik ja me peame selle kaardistama,“ sõnas mees.
Siemens   on   lasteaedadele,   kus   käivad   kuni   kuue   aastased   lapsed,   laiali   saatnud   3000 
„avastamise   komplekti“,   millest   võib   leida   erinevaid   eksperimente.   Ettevõttele   läks   üks 
komplekt maksma 500 eurot.
Bosch   aga   saadab   lasteaedadesse   voldikud   informatsiooniga   millega   ettevõte   tegeleb   ning 
kutsub lapsi endale külla.
„Saksamaa   on   rajatud   innovatsioonile­   ja   see   vajab   inimesi,“   sõnas       ettevõte   juht   Franz 
Fehrenbach.

2 / 4
„Äripäev“ inseneridest

Kui me insenere ei koolita, siis ei saa ka innovatsioonist rääkida
Katre Pilvinski
katre.pilvinski@aripaev.ee 24.01.2008 13:32
Allikas: Äripäev
Eesti   Kaubandus­Tööstuskoja   president   ja   TTÜ   kuratooriumi   esimees   Toomas   Luman 
rääkis tänasel konverentsil „Ettevõtlike ülikoolide teenused – teaduspõhine koostöö“, et 
kui me teadusesse ja siinsetesse spetsialistidesse ei investeeri, ei saa ka innovatsioonist 
rääkida.
Luman viitas uurimusele, mille järgi 70% Eesti ettevõtetest ütlesid, et teadustööd pole vaja. 
„Imestasin,   et   nii   vähesed   ettevõtted   seda   tegid,“   ütles   ta.   Luman   selgitas,   et   79%   Eesti 
ettevõtetest   on   1­9   töötajaga.   Väikeettevõtetel   napib   rahalisi   ressursse   ning   samuti   aega 
teadus­ ja arendustegevusega tegeleda.
„50 töötajaga ettevõte on see piir, kus saab tellida ja osaleda uurimuses. Uurimuse reaalne 
vajadus on 250 töötajaga ettevõttel. Võtame maha kaubandusketid ja pangad ning siis vast 
jääb   100   ettevõtet,   kes   tegelevad   uurimustega,“   rääkis   ta.   „Oleme   niivõrd   väike   riik,   et 
reaalselt nende ettevõtete arv pole üle 100, kes selles osalevad.“
Luman küsis, kas Eestis on innovatsioonil potentsiaali? „Küll tal on,“ vastas ta. Ta rääkis, et 
375 ettevõttes on palgal inimesi, kes tegelevad teadus­ ja arendustegevusega.
Riikide majandustugevus ei sõltu sellest, kui palju on filoloogia doktoreid, vaid loodusteaduse 
ja tehnika doktoreid. "Eestis koolitame ühe inseneri kohta kolm pehme poole esindajat. Arvan, 
et   ühele   töötajale   pole   vaja   kolme   nõuandjat,“   ütles   Luman   ning   lisas,   et   tasakaal   peab 
valitsema.
„Sellega tuleb tegeleda riigi tasandil. Kui me insenere ei koolita, siis ei saa ka innovatsioonist 
rääkida,“ märkis ta. Pole selget põhjust, miks üks riik on rikas ja teine vaene, kuid rikastes 
riikides on inseneride arv suurem.
Luman viitas hiljutisele uuringule, kas meil õnnestub viie rikkaima riigi hulka jõuda. „Meie 
inimressurss on piiratud ning ma oleks võinud ilma uuringuta öelda, et ei jõua,“ ütles ta.
Ta   selgitas,   et   1­9   töötajaga   ettevõtted   palju   toota   ei   suuda.   Maailm   teab   väike­ettevõtete 
koostöö võrgustikku. Küsimus on selles, kas Eesti ettevõtted ühinevad. „Eestlaste puhul see 
protsess kiiresti ei tööta, igaüks tahab omaette tegutseda,“ märkis Luman.
Ta   tõi   näiteks,  et   itaallaste   hulgas   populaarsed   mootorrataste   jupid   toodab   väikeettevõtete 
võrgustik, kuid  logo   tuleb   tehaselt,  kes need  kokku paneb.  Eestis  ilma  sellise  võrgustikuta 
konkurentsi maailma turul ei paku. Meie väikeettevõttel võib hea toode olla, kuid enamus 
riike on suured, meie tootmismaht aga väike, mis nende tellimustele ei vasta.
„Riik peaks teadusesse rohkem investeerima, kuna suurettevõtted ja välisinvestorid ei hakka 
tegema koostööd enne, kui nad on veendunud, et meie laborid tagavad sama tulemuse, mida 
arenenud riikides,“ rääkis Luman, lisades, et kui me esimest sammu ei astu, siis ei tule ka teist 
ja kolmandat.
Raha pole Eestis põhiprobleem tehnoloogia uuendamisel ja innovatsioonis. „Meil aga pole tihti 
tehnoloogia doktori kraadiga spetsialiste ning seda me sisse osta ei jõua,“ ütles ta. „Asi pole 
ainult   teadmiste   sisseostmises,   meil   on   kohapeale   vaja   spetsialiste,   kes   siin   pidevalt 
toimetavad,“ lisas ta.

3 / 4
„Äripäev“ inseneridest

Rumal insener võib tappa korraga tuhandeid inimesi
Anne Oja
anne.oja@aripaev.ee 11.01.2008 10:40
Allikas: Äripäev

Eesti   Inseneride   Liidu   juht   Arvi   Hamburg   ütleb   ajakirjas   Inseneeria,   et   rumalad 
insenerid on riigile ohtlikumad kui rumalad arstid, sest võivad tappa korraga tuhandeid 
inimesi.

"Riigi seisukohast on rumal arst väiksem tragöödia kui rumal insener ­ rumal arst tapab ühe 
inimese korraga, rumal insener sadu või tuhandeid," räägib Hamburg.

Tema   antud   intervjuust   selgus,   et   Eestis   on   vaid   205   rahvusvaheliselt   aktsepteeritava 

kutsetunnistusega inseneri. Veneaegse inseneridiplomiga spetsialiste on aga 40 000. Hetkel ei 
nõua   ükski   seadus,   et   teatud   ametikohtade   täitmisel   oleks   kutsetunnistust   ning   enda 
kutseoskuste pidevat täiendamist.

Kuni   viimase   ajani   oli   inseneride   täiendkoolitus   väga   hell   teema.   "Ikka   ja   jälle   põrkasime 
mõtteviisile,   et   insenerile   ei   tohigi   mingeid   lisanõudeid   püstitada,   see   olevat   inimõiguste 
piiramine. Aga selle loogika järgi ei peaks ju ka arst midagi juurde õppima, käib aga viis aastat 
ülikoolis ära ja laseb  kogu elu sama auruga edasi,"sõnas Hamburg. "Mina  end sellise  arsti 
kätesse usaldada ei julgeks. Aga miks me lubame nõnda töötada inseneridel, kui kogu maailm 
peab inseneride kutseoskusi ja täiendõpet äärmiselt tähtsaks?"

Eestis väärtustavad inseneri kutset kõige rohkem ehitajad. Praegu menetletavas ehitusseaduse 
muutmise seaduse eelnõus sätestatakse ka insenerikutse vajalikkus.

4 / 4