AVATUD HIERARHILISED SSTEEMID .

HOOLONITE KONTSEPTSIOON
7.04 2013

Oma pidevates vnkumistes (vi ehk matkamistes ) lainelise ja korpuskulaarse, ainelise ja protsessuaalse, maise ja merelise, totalistliku ja mobilistliku jmt vahel olen alati tundnud suurt ratundmisrmu, kui kohtan teisi endasarnaseid, kes neid polaarsusi, antipoode jmt lepitada, hendada, kokku viia ritavad. Ja nagu viimasel ajal mul tihti juhtub, sain jlle htaegu rmsa ja kurvastava elamuse osliseks. Rm, et kohtusin ja kurb, et nii hilja.

Arthur Koestleri (1905 -1983), selle juudi soost ungari pritolu inglise

kodaniku, kirjaniku, ajakirjaniku, inseneriharidusega (Viinist) polgloti, bioloogi, pshholoogi ja ma ei tea mille kik veel tstsin kohe minu sisemaailma nende vaimusuuruste hulka, kelle elu ja looming koos loovad uue, krgemat jrku kunstiteose, millest ka vaid ksikutesse fragmentidesse sisse elamine raputab su hinge alusphjani lbi. Mida ta kll kike Kuidas ta kll seda kike Ksimrgid. Humrgid. See on kahjuks kik, mida oskad selle peale vljendada. Kui ilusti klab selle elu kohta G.Deleuzei Teha oma elust kunstiteos! Nd aga A. Koestleri hoolonite kontseptsiooni juurde!

Hoolonist kirjutas Koestler esimest korda oma raamatus Kummitus masinas 1967. Alljrgnev kujutab endast referaadi referaati venekeelsest levaatest Avatud hierarhiliste ssteemide ldised omadused. http://www.superidea.ru/intel/mudr/svsys.htm

Selle esialgne referaat sisaldab rikkalikult niteid alates raku tasemest ja lpetades tepoolest galaktikatega. Arvestades aga talgujate baasharidusi ja ka huvide suunda vtsin enesele julguse sellest algreferaadist vlja rehitseda need nited, millest mul endal sisulise arusaamisega probleeme tekkis.

Tahaksin, et huviline talguja hoolonite kontseptsiooni phiolemuse he hingetmbega lbi loeks. Et saadaks pihta A. Koestlerit taga sundinud prgimusele: Hooloni kontseptsioon on sisse viidud selleks, et lepitada
atomistlikku ja holistlikku lhenemist. Ja siis vib ju soovi korral sgavamale svida ja laiemalt vaadata (niteks Ken Wilber ette vtta).

1. Jaanuse-efekt
Organism pole oma struktuurses aspektis mitte elementaarosade kogum ega funktsionaalses aspektis elementaarsete kitumishikute ahel. Organismi tuleb vaadata kui mitmetasemelist poolautonoomsete alltervikute hierarhiat, mis hargnevad alama astme alltervikute peal jne. Alltervikuid mistahes hierarhiatasemel nimetab Arthur Koestner hooloniteks. Elusa valdkonnas ei eksisteeri absoluutses mttes osi ja tervikut. Hooloni kontseptsioon on sisse viidud selleks, et lepitada atomistlikku ja holistlikku lhenemist. Bioloogilised hoolonid on isereguleeruvad avatud ssteemid, mis ilmutavad nii autonoomseid terviku omadusi, kui ka osade sltuvaid omadusi. See dihhotoomia on esindatud iga hierarhilise organisatsiooni mistahes tasemel ja selle nimetas A.Koestler Jaanuse-efektiks ehk Jaanuse printsiibiks.

ldistatumalt terminit hoolon saab rakendada mistahes stabiilse bioloogilise vi sotsiaalse allterviku suhtes, mis ilmutab reeglitele alluvat kitumist ja/vi struktuurset Getalt-psivust (kujukindlust). Nii on niteks organellid ja homoloogilised organid evolutsioonilised hoolonid; kindlad kitumisstereotbid etoloogias ja omandatud harjumuste alaprogrammid on kitumuslikud hoolonid; foneemid, morfeemid, snad, fraasid on lingvistilised hoolonid; indiviidid, perekonnad, himud, rahvused on sotsiaalsed hoolonid. 2.LAHUTATAVUS Hierarhiad on lahutatavad koostisharudeks, kus slmed on esindatud

hoolonitega, harude liinid kujutavad kommunikatsiooni ja kontrolli kanaleid. Hierarhiasse kuuluvate tasemete arv on selle sgavuse mduks, aga hoolonite arvu igal antud tasemel nimetatakse selle taseme mahuks. 3.REEGLID JA STRATEEGIAD Funktsionaalseid hooloneid juhitakse fikseeritud hulga reeglite abil ja nad demonstreerivad enam vi vhem paindlikke strateegiaid. Ssteemi kaanoneiks nimetatavad reeglid mravad ra tema invariantsed omadused, tema struktuurse konfiguratsiooni ja/vi funktsionaalse mustri (pattern). Sellal kui kaanon mratleb hooloni tegevuse lubatud sammud, on lubatud vimaluste hulgast aktuaalse sammu strateegiline valik tingitud mbruskonna asjaoludest. Kaanon annab ette mngureeglid, strateegia selle kigu. Evolutsiooniline protsess mngib lahti kanooniliste teemade piiratud hulga variatsioonid. Struktuurilt on kps organism osade hierarhia osade sees. Selle lahutatavust ja koostisosade suhtelist autonoomsust demonstreerib transplantatsiooniline kirurgia. Funktsioonide vaatepunktist juhitakse organismide kitumist vastavalt mngureeglitele, mis vastutavad tema kestlikkuse, stabiilsuse ja spetsiifilise mustri ( pattern) eest.

4.INTEGRATSIOON JA ENESEJAATUS Iga hoolon on allutatud kahele tendentsile silitada ja jaatada oma individuaalsust kui kvaasiautonoomne tervik ning funktsioneerida kui suurema terviku (olemasoleva vi tekkiva) integreeritud osa. See kahe tendentsi ( enesejaatus EJ ja integratsioon Int) vaheline polaarsus on elu universaalne karakteristik. EJ tendentsid vljendavad dnaamiliselt hooloni terviklikkust, aga Int tendentsid selle kui osa omadusi. Analoogset polaarsust vib avastada siduvate ja eristavate judude vastastoimetes stabiilsetes anorgaanilistes ssteemides alates aatomeist kuni galaktikateni. Tiskasvanute kitumises funktsionaalsete hoolonite ennastjaatav tendents kajastub instinktiivsete rituaalide psivuses (fikseerunud

kitumismustrid), omandatud harjumustes (kekiri, aktsent) ja mtlemisstereotpides; integratiivne tendents vljendub adaptatsiooni paindlikkuses, improvisatsioonides ja loomeaktides, mis initsieerivad uusi kitumise vorme. Stressi olukordades ennastjaatavad tendentsid avalduvad agressiivselt kaitsetpi emotsioonides, integratsioonitendentsid aga samastumistpi emotsioonides , omaenese piiridest leolemises (self-transcending) hiskondlikus kitumises sotsiaalse hooloni kaanon ei kujuta endast mitte ksnes tegudele seatud piiranguid, vaid kehastab kitumisreeglite maksiime , moraalseid imperatiive ja vrtusssteeme. 5.TRIGGERID JA SKANNERID Vljundi hierarhiad toimivad lliti-start phimttel, kus suhteliselt lihtsad, mitteilmsed (nejavnje) vi kodeeritud signaalid kivitavad keerulisi ettemratud mehhanisme. Instinktiivse kitumise valdkonnas lihtsat liiki signaalid-vallandajad llitavad sisse kaasasndinud vallandavaid mehhanisme (Lorenz). Selgekspitud vilumuste ( ka verbaalsete) realiseerimisel ldistatud mitteilmne ksklus antakse selgetes, otsestes terminites edasi jrgmistele , alamatele llidele, mis olles kima llitatud, aktiveerivad oma allhikuid strateegiliselt kohases korras , kasutades tagasisidet. Vljundhierarhia n-taseme hoolon on esindatud ja hivatakse tegevusse (n+1)-tasemel kui ksik hik (otdelnaja jedinitsa). Sisendhierarhiad toimivad vastupidisel phimttel: mberllitite-triggerite asemel on nad varustatud filtertpi seadmetega (skannerid, resonaatorid, klassifikaatorid), mis blokeerivad mra sisenemise, abstraheerivad ja ttavad mber antud hierarhiale olulist sisu (igale hierarhial on omad olulisuse kriteeriumid). Filtrid tegutsevad igas llis , millest infovoog peab lbi minema teekonnal perifeeriast keskusse (nii sotsiaalsetes hierarhiates kui nrvissteemis). Triggerid muundavad kodeeritud signaalid kerulisteks vljund mustriteks (pattern). Filtrid muundavad keerulised sisendmustrid kodeeritud signaalideks. Esimesi vib vrrelda arvsisu analoogsisuks kovertoritega, teisi konvertoritega, mis konverteerivad analoogsisu arvuliseks (Miller, Pribram jt). Taju hierarhiates on filtreerimisprotsessid mitmekesised harjumisest ja retseptorite referentsest kontrollist kuni kujundite ratundmiseni ruumis ja ajas ning lingvistiliste ja teiste thendusvormide deifreerimiseni.

Vljundhierarhiad tpsustavad, konkretiseerivad, klassifitseerivad. Sisendhierarhiad seedivad lbi, abstraheerivad, ldistavad. 6.HARGNEMINE JA VRGUD Hierarhiaid vib vaadelda kui vertikaalselt hargnevaid struktuure, millede harud pimuvad lbi teiste hierarhiate harudega nivoode hulgas ja kujundavad horisontaalseid vrke; hargnemine ja vrguline areng on oma olemuselt tiendavad printsiibid organismide ja hiskondade arhitektuuris. Teadlik kogemus rikastub mitmete tajuhierarhiate koopereerumisel nii erinevates meelelistes modaalsustes kui ka hes modaalsuses. Abstraktsed mlestused siluvad skeletsel kujul, ilma ebaoluliste detailideta vastavalt iga tajuhierarhia olulisuse kriteeriumeile. Kvaasiedeetilise ( eidetism fotograafiline mlu ) piiritletuse elavad ksikasjad silivad vastavalt nende emotsionaalsele thenduslikkusele. Kogemuse vaesust mlus kompenseeritakse meenutamisel mningal mral erinevate tajuhierarhiate (milledel on erinevad olulisuse kriteeriumid) kooperatsiooniga. Kui S-R teoorias (stiimul-rektsioon) mbritseva keskkonna asjaolud mravad kitumise, siis AHS (avatud hierarhiliste ssteemide) teoorias nad lihtsalt suunavad, korrigeerivad ja stabiliseerivad kindlakstehtud (ustanovlennje) kitumismustreid. Organismid ja hiskonnad toimivad mbritseva keskkonna hierarhiates iga hooloni lokaalsest mbrusest kuni leldise vljani, mis vib endasse llitada kujutletava mbruse, mis on saadud ruumi ja aja ekstrapoleerimisega. 7. REGULEERIMISKANALID Normis ei suhtle krgemad hierarhia llid madalamatega ja vastupidi mitte otse, vaid signaale edastatakse reguleerimiskanalite kaudu astmeliselt les vi alla. Verbaalse kitumise ja teiste inimoskuste pseudoselgitused snadega manipuleerimise vi operantide jrgnevustena jtavad thjuse hierarhia tipu ja lppharude vahele, mtlemise ja vljatlemise vahele. Vahepealsete tasemete vahelejtmine ja teadliku thelepanu otsene suunamine protsessidele, mis tavaliselt funktsioneerivad automaatselt,

viib mitmesugustele hireteni alates ebakindlusest kuni pshhosomaatiliste hireteni. 8. MEHHANISEERIMINE JA VABADUS Krgemate hierarhianivoode hoolonid ilmutavad keerulisemaid, paindlikumaid ja vhem ettearvatavaid tegevusmustreid , samas kui madalamatel nivoodel me leiame rohkem mehhanistlikke, stereotpseid ja etteennustatavaid mustreid. Kik vilumused, nii kaasasndinud kui omandatud , kalduvad praktika kigus muunduma automatiseeritud programmideks. Seda protsessi vib kirjeldada kui mentaalse tegevuse transformeerumist mehhaaniliseks. Muude vrdsete tingimuste korral hetaoline mbrus soodustab mehhaniseerumist. Ja vastupidi, uued ja ootamatud asjaolud nuavad otsuste tegemist krgematel hierarhia tasemetel , kontrolli leandmist mehhaaniliselt mtestatud tegevusele. Iga nihe les peegeldub enam elavas ja tpsemas jooksva tegevuse teadvustuses, kuivrd koos keerukuse kasvuga krgematel nivoodel kasvab alternatiivsete valikute mitmekesisus, iga nihe les toob endaga kaasa otsusevabaduse subjektiivse lbielamise. Hierarhiline lhenemine asendab dualistlikud teooriad hpoteeside seeriaga, millistes mentaalset ja mehhaanilist vaadeldakse kui htse protsessi suhtelisi atribuute , aga he vi teise domineerimine sltub jooksvate operatsioonide kontrollimise taseme muutusest. Teadvust vaadeldakse kui kvaliteeti, mis flogeneetiliselt ja ontogeneetiliselt areneb primitiivseist olekuist keerukamaks ja selgemaks. See on integratiivse tendentsi krgeim avaldumine vlja tuua korda kaosest ja informatsiooni mrast. Mina ei saa olla kunagi tielikult ettekujutatud omaenese teadvustuses, ega tema teod saa olla tielikult ennustatud mistahes meldava infottluse seadme poolt. Mlemad srased katsed viivad lppematusse regressi. 9.TASAKAAL JA HIRE Rgitakse, et mehhanism vi hiskond on dnaamilises tasakaalus, kui EJ (enesejaatuse) ja Int (Integratsiooni) tendentsid tema hoolonitel tasakaalustavad teineteist. Termin tasakaal kib hierarhilistes ssteemides mitte osade suhte

kohta hel tasemel, vaid osade ja terviku suhte kohta (tervik on esindatud kui faktor, mis kontrollib osa jrgmiselt krgemalt tasemelt). Organismid elavad vastastikku toimides keskkonnaga. Normaaltingimustes (vline) surve vastastiktoimesse haaratud hoolonites omab mduvat iseloomu ja tasakaal taastub selle lppedes. Kui vljakutse organismile letab kriitilise taseme , vib tasakaal saada hiritud, leerutatud hoolon vib vljuda kontrolli alt ja ennast jaatada terviku kahjuks vi monopoliseerida selle funktsioonid olgu see siis kognitiivne struktuur (idee fixe) , indiviid vi sotsiaalne grupp. Sama vib juhtuda, kui koordineerivad jud tervikuna on sedavrd nrgenenud, et pole vimelised kontrollima tervikut (Childe). Vastupidine hire tp tekib siis, kui terviku vim osade le lammutab nende autonoomia ja individuaalsuse. See vib viia integratsioonitendentside regressioonile kpsetelt sotsiaalse integratsiooni vormidelt primitiivsetele samastumise vormidele ja massipshholoogia kvaasihpnootilisele fenomenidele. Samastusprotsess vib ergastada agressiivset tpi meeletuid emotsioone. Sotsiaalse hooloni kitumise reeglid ei taandu tema liikmete kitumise reeglitele. Sotsiaalse hooloni egoism tugineb tema liikmete altruismil. 10. REGENERATSIOON Kriitilisel vljakutsel organismile vi hiskonnale vib olla loov vi regeneratiivne mju. Organismide vi hiskonna regeneratiivne, ennasttaastav potentsiaal avaldub fluktuatsioonides krgeimate integratsiooni nivoode, varasemate, primitiivsemate nivoode ja tulemusena tekkivate uute , modifitseeritud mustrite vahel. Sellised protsessid nivad mngivat peamist rolli bioloogilises ja mentaalses evolutsioonis ja on smboolselt esitatud maailma mtoloogias surma ja taassnni motiividena. NB! Hooloni ja avatud hierarhilise ssteemi kontseptsioonid ritavad lepitada atomismi ja holismi. Mned laltoodud seisukohad vivad nida triviaalsetena, mned tuginevad ebatielikele andmetele, teised vajavad korrigeerimist ja tpsustamist. Nende otstarbeks on kindlustada alust aruteluks sugulashingede seas mlemas kultuuris ja alternatiivi otsinguks robotilaadsetele kujutlustele inimesest.