Anti Kidron

Suhtlemine
Inimsuhted ja suhtlemispshholoogia

mndo
2004

Keeletoimetaja Piret Joalaid

Kunstnik Liina Siib

ISBN 9985-9323-7-4
Mondo 2004
Trkk: hiselu

Sisukord
Saateks
Suhtlemine ja suhted

5
7
Suhtlemise tavakujutlused. Suhtlemise thendus ja tunnused. Suhtlemise
phireeglid.
Suhtlus
15
Suhtlusmudelid. Suhtlusprotsessi komponendid. Kodeerimine ja dekodeerimine. Tekst ja kontekst. Snumi kolm klge. Tagasiside. Suhtlustkked.
Snaline suhtlemine. Hl. Kne karakteristikud. Parasiit- ja vgisnad.
Kuidas keel kujukamaks muuta? Vestlemiskunst. Jutulnga lahti kerivate
ksimuste esitamine. Ksitlemine. Vastused. Vastustele vastamine. Usutluse
lpetamine. Vestluse tasandid. Milles nha suhtluse tulemuslikkust?

Sotsiaalne taju

41

Enesetaju ja mina-ksitlus. Enesehinnang. Isikutaju. Isikutaju mehhanismid

ja moonutused. Sotsiaalsed stereotbid. Etnilised eelarvamused. Esmamulje efekt. Inimeste meenutamine. Moonutavaid tendentse kaasinimeste kirjeldamisel. Kuidas saada heaks inimesetundjaks?
Kehakeel
56
Mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeele lugemine. Ngu. Pilk. estid. Ked ja
jalad. Poos. Knnak. Hingamine. Ruumiline kitumine. Vlimus. Hlevarjundid. Vlimustunnuste eristamine. Kehakeele mistmise praktilisest thendusest.
Eneseavamine
73
Kes end kellele rohkem avab? Eneseavamine ja temperament. Inimese avatud ja peidetud tahud. Laiuti ja sgavuti kulgev eneseavamine. Miks me end
siiski avame ja millise tulemusega? Avameelsus kutsub avameelsusele. Valiv
eneseavamine on thusam. Eneseavamise eripra suhte loomisel, arendamisel ja lpetamisel. Situatsiooni mju eneseavamisele. Endast rkimine.

Kuulamine

85

Neli kuulamise philiiki. Kuulamist mjutavad tegurid. Kuulamistkked.

Kuulajarollid. Kuulamist segavad fsioloogilsied barjrid. Kuulata mtteid,
mitte snu... Pane partnerit paremini thele.

Mjutamine

98

Millele mjujud toetub? Vangide dilemma. Manipuleerimine. Mjutamisvtted. Kuidas manipuleerimist tkestada ja krvaldada? Vimukolmnurgad.

Konventsioonid, rituaalid, mngud

114

Suhtlemine on mitmel moel raamitud. Stsenaarium, rituaal ja tseremoonia.

Kombetundmine nitab sotsiaalset kompetentsust. Kombekus, viisakus ja
taktitunne. Kitumisreeglite rikkumisest ja eksimuste heastamisest. Pealesurutud rituaalid.

Transaktsionaalne anals
124
Laps. Vanem. Tisealine. Kigud ehk stiimulid. Torked. Kuidas sassis suhteid siluda? Varjatud stiimulid. Suhtlemishved. Rituaalide tlgendus TA-s.
Toimingud. Ajatited. Mngud. Manipuleerida vib nii lalt kui ka alt.
Mnge on raske vltida. Mngu ekspluateeriv olemus. Abielumngud.
Kehtestamine
141
Kehtestamisoskust proovile panevad olukorrad. Miks inimesed ei oska kehtestavalt kituda? Kehtestava kitumise 12 tunnust. Kehtestamise liigid. Oskus elda ei. Tutvuste loomine. Mis kahjustab kehtestamist? Kehtestamise
riskid.
Suhted
153
Kes kellega sobib? Sobivust kujundavad tegurid. Inimsuhete kvaliteedi nitajaid. Lhisuhete arengu etapid. Suhete arengu Knappi mudel. Suhteprobleemide lahendamise neli teed. Kuidas suhelda vastassugupoolega?
Lhisuhted: sprus ja armastus
172
Meeldivuse mted. Kuidas rohkem meeldida ja lasta teistel endale meeldida? Meeldiv isik. Sprus. Lhedus. Armastus. Armastuse tbid. Lhisuhete
ja armastuse mtmine. Armastuse ja kiindumuse stiilid.
Suhtlemine grupis
188
Normid ja sanktsioonid. Grupi kujunemine. W Schutzi kontseptsioon. Rollid grupis. Rhma tegutsemist kahjustavad kitumistavad.
Dialoog organisatsioonis
199
Mttemallid. Tagasiside ja empowerment. "Kunas" ja "kuidas" pole vhem
thtsad kui "mis" ja "miks" Tervikpildi loomise poole.
Huumor suhtlemisel
207
Naeru teooriad. Huumori sotsiaalne thendus.
Suhtlemisraskused
216
revus. Kuidas seltskonnas tekkinud apsuga toime tulla? Hbelikkus. Vta
elu nagu teatrit! ksindus. Eneseusalduse edendamise 17 sammu (Ph.
Zimbardo jrgi). Autism. Kuidas taluda keeldumist? Sotsiofoobia. Kaasinimestest vrdumine. Rasked inimtbid. Jik kitumisviis. Suhtlemisstress.
Suhtlemisoskused
239
Suhtlemisoskuste tlgendamise ajaloost. Sotsiaalne kompetentsus. Sotsiaalne
intelligentsus. Suhtlemisoskuste uurimise hetkeseis. Suhtlemispshholoogia
areguloost.
Kirjandus
250
Lisad
254
Lisa 1. Hleharjutusi.
Lisa 2. Enesevljendus.
Lisa 3. Kuidas kuulamisoskusi arendada?
Lisa 4. Suhtlemisjulguse arendamine.

Saateks
Suhtlemisel on meie elus erakordselt thtis koht. Inimesed leiaksid kergemini meeldivaid kaaslasi, arendaksid kolleegidega viljakamat koostd, tagaksid oma lhisuhetele pikema psiea ja naudiksid
elus rohkem nne, kui nad oleksid osavad suhtlema. Brian Spitzbergi
jrgi aitaks ladus suhtlemisoskus vhendada hlbivat kitumist, langetada krget t- ja olmestressi, parandada kehalist ja vaimset tervist ning tsta lppeks inimeste ldist heaolutunnet elus.
Suhtlemist vib ksitleda kolmel tasandil: pragmaatiliselt, romantiliselt ja teaduslikult. Esimese lhenemisviisi niteks on Dale
Carnegie menuri Kuidas vita spru ja mjutada inimesi" laadis
raamatud. Suhtlemise romantilise tlgenduse krgajaks olid linud
sajandi 60. ja 70. aastad, mil sajad tuhanded inimesed kisid sensitiivsustreeninguil ja hulk juhtivaid pshholooge rhutas mtet, et
vastastikuse thelepanu, mistvuse ja osavtlikkuse suurendamine
on kindlaim tee inimeste lbisaamist parandada. 1980. aastail hakkas
suhtlemispshholoogia kirjavaras ha enam tooni andma kehtestamisoskusi rhutav temaatika. Suhtlemisnhtuste empiirilise uuringu
ajalugu pole kuigi pikk, ent juba ainuksi paari viimase aastakmnega korraldatud ja teadusvljaandeis tutvustatud uuringud ktkevad
endas tohutu hulga infot snalise ja nonverbaalse suhtluse, isikutaju,
vastastikuse mjutamise, eneseavamise, konfliktide tekke, intiimsuhete jpt nhtuste paremaks mistmiseks.
Kesolev raamat ritab suhtlemisnhtusi lahti mtestada tnapeva pshholoogiateaduse vtmes, jagades samas kigis peatkkides ka rakenduslikke soovitusi edukamaks suhtlemiseks kaasinimestega. Teoses vahendatakse suhtlemise vallas tehtud uuringute tulemusi ning esitatakse hulk tsitaate E. Goffmani, A. Bodaljovi,
P Watzlawicki, W Schutzi, E. Berne i, Ph. Zimbardo, M. BurleyAlleni, L. Glassi jt suhtlemispshholoogia asjatundjate teostest. Vljaandes on mitmeid osi ka autori varasemaist raamatuist. See raamat
ei kuulu nende hulka, mida peaks tingimata jrjest lbi lugema, selle
peatkkidega vib vastavalt iga lugeja huvile ka lejnud raamatust
eraldi tutvust teha.
s

Mni sna teose lesehitusest. Suhtlemise olemuse ja otstarbe

lahtimtestamise jrel asutakse vaatlema infovahetust ehk suhtlust,
vestlemiskunsti, inimeste vastastikust tajumist, mistmist ja hindamist, kehakeelt, kuulamis-, mjutamis- ja kehtestamisoskust, rituaalset elementi suhtlemises ning inimsuhete tekke ja arengu seadusprasusi. Omaette osad on phendatud lhi- ja grupisuhetele, suhtlemisraskuste kirjeldamisele ning sotsiaalse kompetentsuse kaardistamisele. Tutvustatakse ka huumori osa suhtlemises ja loova dialoogi
arendamise teid. Lugejate orienteerimiseks on alateemade svaksitlused esitatud viksemas kirjas, elulised soovitused aga kirjapildiga
esile tstetud.
Suhtlemise erakordselt laias temaatikas orienteerumiseks tuli autoril lbi ttada kmneid kirjandusallikaid, milles mind aitasid oma
ainetdega paljud Akadeemia Nord tudengid ja magistrandid. Kigile neile suur tnu!
Autor loodab, et raamat pakub uut ja avastuslikku neile, kes
tunnevad suhtlemisnhtuste vastu sgavamat huvi kui nn eneseabiraamatuist harilikult lugeda annab.

Suhtlemine ja suhted
eldakse, et kala avastas viimasena vee. Suhtlemine on levinuim
tavategevus" Oleme igapevaelus sedavrd tihti kaasatud teiste
inimestega suhtlemisse, et meile ei tule meeldegi argisuhtlemise nhtusi sgavamalt lahti mtestada. Lhtume endastmistetavalt mningaist suhtlemise vaikimisi omaks vetud seletusskeemidest, mida
meie meelest jagab meiega ka enamik kaasinimesi. Paraku ei tarvitse
kik suhtlemise jrelemtlemata omaks vetud seletused paika pidada ehk nagu teaduskeeles eldakse - adekvaatsed olla.
Suhtlemise tavakujutlused
Suhtlemine on lihtne ja endastmistetav See on ige ainult osaliselt. Kik sltub olukorrast. Elementaarseks toimetulekuks olme tasandil piisab tepoolest oskusest end arusaadavalt vljendada ning
teiste juttu mista. Ent isegi tuttavate igapevases tervituses on teatav varjatud plaan, mis osutab niteks vastastikusele usaldusele vi
he suhtleva poole meeldimissoovile. Uudiseid vahetades, juteldes,
seltskondlikku vestlust lal hoides vljendavad inimesed ksteisele
olulisi vastastikuseid suhtumisi. KneldesjaJkuulates me mitte ksnes ei vaheta infot, vaid peegeldame kehakeele, snade ja hletooni
kaudu ka oma tundeid teise isiku vastu. Suhtlemise kik olukorrad tutvumised ja kohtumised, vestlusringist osavtt jne - on mnes mttes kordumatud, mis just teebki need, kui meil on mahti mrgata, thendusrikkaks. Samad snad, laused, knetlused omandavad uues
olukorras, teises meeleolus, teiste isikutega lvides otsekui uue sisu.
Uuemal ajal ptaksegi suhtlemisel toimuvat ha enam lahti mtestada n- kontekstuaalselt: konkreetses ajas, kohas, keeleruumis,
emotsionaalses mikrokliimas tekkivate nhtustena. eldule lisaks
kujutab kahe vi enama inimese teabevahetus endast laiema suhtlusssteemi, otsekui paljuhlse teadete edastamise ja nende vastuvtu
ning tlgendamise diskursuse osa.
Elus hakkamasaamiseks pole suhtlemist vaja ppida. See ei vasta
tele. Enda teadmata pime niikuinii suhtlemist vaata et terve eluaja.
Suhtlemistreenerid (kelle arvu Eestis viks hinnata vahest 30-le) vidavad, et kui just snniprased suhtlemiskunstnikud vlja arvata,

lvib enamik inimesi omasugustega mrgatavalt alla oma vimete.

Ehk nagu vljendas tabavalt nn sensitiivsustreeningute rajaja William
Schutz (1964): Me viksime omavahel suheldes pakkuda ksteisele
telisi hrgutisi, ent tegelikult oleme sunnitud leppima jahtunud
pudruga/' Meie potentsiaalsed (treeninguga arendatavad, harjutamisega omandatavad) vimed veenvalt vljenduda, kaasinimesi mista,
arusaamatusi klaarida, oma huve kaitsta, pilgu, esti vi snaga olukorda kujundada, suhetesse mngumnu ja lustakust tuua on kaugelt suuremad, kui neid igapevaelus realiseerime.
Mida rohkem suhteid, seda parem. Kahtlane vide! Liiga harv
suhtlemine teiste inimestega vib tepoolest probleeme tekitada, ent
liiga sage suhtlemine tekitab neid kohe kindlasti. Jrgnevates peatkkides pame testada, et ei ole tark luua mitte vimalikult palju,
vaid vimalikult sisukaid, rahuldust pakkuvaid suhteid teiste inimestega. Kige ilmekamalt on lal toodud mtteid vljendanud 14.
sajandi Jaapani kirjanik Kenko.
Inimesed saavad kokku ja teevad palju snu, mis vsitavad ra nende
keha ja vtavad nende sdamest rahu. Nad veedavad lihtsalt aega, keerutades juttu mber kige, mis phe tuleb. Kasu pole sellest kummalgi. Samuti
pole mtet vestlust vgisi leval hoida. Kui vetakse kneks asju, mis sdamele huvi ei paku, tuleb otse nii ka elda. Hoopis midagi muud on soov
kauem viibida sugulashinge seltsis, kes samuti hivatud pole ning tleb:
"j ehk veel natukeseks. Tna on meel nii rahulik..." (Kenko 1988, 27)
Suheldes letame ksinduse. Mitte alati! Mnikord on hoopis nii,
et just lrmakas ja pealiskaudses seltskonnas hakkame aina teravamat ksindust tundma, fsiliselt ksi olles tajume aga htekuuluvust ja lhedust nendega, kellest hoolime. Raamatus ksinduse labrindid" kirjeldatakse kige rusuvama ksindusena teiste inimeste
seas tuntavat sobimatust, vrandumist ja isoleeritust. Eespool tsiteeritud Schutz peab suhetesse vrskuse, sgavuse ja sisukuse toomiseks esmathtsaks... ksioleku harjutamist. Kompulsiivne tarve alatasa teistega jutelda nestab meie vimet oma sisemaailma rikkusi
avastada. Suhtlemisraskusi kirjeldavas peatkis tehakse vahet ngi ja
rahutust phjustava pshholoogilise ksinduse ning loometsse
svenemist hlbustava omaetteoleku vahel.

Suhtlemine ja snAted
Suhtlemise thendus elus
Suhtlemisel on tita mitu eluthtsat funktsiooni. Vahetul suhtlemisel rahuldame otseselt oma spetsiifilisi suhtlemise ja suhete loomisega seotud vajadusi. Vljapaistva Ameerika pshholoogi ja pshhiaatri H. Murray jrgi on inimese phitarbeist enamik otseselt vi
kaudselt seotud sotsiaalse kitumisega. Tema klassifikatsioon on eriti
lai, hlmab tervenisti 20 liiki tarbeid: allumise, edu saavutamise,
spruse, pealetungi, iseseisvuse, jonni, enesekaitse, aupaklikkuse,
vimu, vljapaistvuse, ettevaatuse, hbi vltimise, abistamise, korra, mngu, keeldumise, tundmuse, abistatuse, seksuaalsuse ja taipamise tarve. Nagu Murray tarvete kirjeldusest selgub, on suhtlemine meile erakordselt thtis teistejnimestega usalduslike ja psivate
suhete loomiseks. Suhtlemisel me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast (minapilti). Vtame le mitmesuguseid rolle ja
tidame sotsiaalseid kohustusi. Saame sotsiaalses elus hdavajalikku
infot. Mjustame teisi endale soovitud viisil, lastes ka ennast mjutada. Lisaks sellele saab suhtlemisel ldvestuda ja elust rmu tunda]
ning mistagi rahuldame suhtlemisel ka arvutut hulka igapevaelu
praktilisi vajadusi. Oskus selgelt ja thusalt oma vajadusi teistele vljendada on meile abiks eluliste eesmrkide saavutamisel.
Suhtlemise phitunnused
Igapevases suhtlemises on koos neli omaette vaadeldavat tasandit: teabevahetus, iseenda ja teis(t)e tajumine ja hindamine, suhtlemise osapoolte vastastikune mjustamine ning suhete kujunemine
lvivate inimeste vahel. Kigile neile suhtlemise aspektidele on raamatus phendatud omaette peatkid.
Suhtlemine on sihiprane. Kellermani (1992, R. Verderber &
K. Verderber, 2003) jrgi saame suhtlemist ksitleda sihiprase tegevusena, sltumata sellest, kas sotsiaalse lvimise osapooled teadvustavad seda srasena vi mitte. Ta vastandab sisemised (nt sisemise
tasakaalu ja heaolutunde saavutamist taotlevad) eesmrgid vlistega
(nt teise isiku veenmine millegi tegemiseks). Mainitud postulaadist
lhtudes oleme juba loomuldasa ajendunud kaasinimestega lvides
kas htesid vi teisi mtestatud eesmrke saavutama.
O. Hargie (Hargie jt 2000) jrgi on suhtlemise siht soovitava tulevikuseisundi saavutamine. Small talk (kerge seltskondlik vestlus) on
sihikindel ajaviide, mille mtteks pole kll eluthtsa info vahetamine,

kll aga niteks suhtlemise osapoolte htekuuluvustunde ja vastastikuse usalduse arendamine.

Tracy ja Coupland (1990) teevad vahet suhte ja lesande eesmrkide vahel. Suhetele suunatud eesmrgid phinevad tutvus-, t-,
sprus- vi lhisuhete loomise ja hoidmise vajadusel, lesandeliste
taotluste mtteks on aga hankida vi edastada teavet, arendada histegevust, ajada mingi asi korda, suunata vi mjutada teist osapoolt
jne. Eesmrke on vimalik veel mitmel viisil kirjeldada. Vime rkida suhtlemise ilmsetest ja varjatud sihtidest; teha vahet selgete ja hguste, esmathtsate ja teisejrguliste, osapooltele histe ehk koosklaliste ja huvide lahknevusel phinevate ehk konkureerivate eesmrkide vahel, eristada hetkevajadusi rahuldavaid ja tulevikku suunatud
(strateegilisi) eesmrke vi vaadelda isegi seda, kuidas he vi teise
suhtlemispartneri kaugemad strateegilised eesmrgid (nt tutvuse
loomine vi mgitehingu slmimine) on toetatud taktikaliste alleesmrkidega (nt jah-vastuste vljameelitamine).
Suhtlemisest ei saa hoiduda. Asi on selles, et ka vaikimisel, kneluse vltimisel vi seltskonnast eemaldumisel ja omaette hoidumisel on teatav mrgiline thendus. Ehk nagu vitis tabavalt ks kuulsamaid inimsuhete olemuse mtestajaid Watzlawick: suhtlemisel pole vastandpoolust. Kuivrd elementaarse suhtluse lalhoidmine on
paljudes sotsiaalsetes olukordades vltimatu, kujundab juba pelk
teiste inimestega koos olemine sageli meie meeleolu ja mttesuunda,
isegi kui me kellegagi snakestki ei vaheta. Sotsiaalset hiaatust ehk
piinlikkust tekitavat vaikimist (kuna ei turgata phe midagi sobivat
elda) on just seetttu ebamugav taluda, et me tajume vaikimisi
omaks vetud kultuurinormi arendada koos olles kas vi elementaarsel viisil suhtlust.
Teadetel on sisuline ja suhtumuslik mde. Teisisnu vljendavad suhtlevate poolte vastastikused prdumised hemtteliselt ja
selgelt tlgendatava info ("Ei tea, mis ilm tna on?") krval ka oma
suhtumisi (tundeid) teise suhtes. Paljudel juhtudel on suhtumuslik
komponent (Mida ta minust arvas? Kuidas ta minusse suhtus?")
koguni thtsam kui teate formaalne sisuline komponent.
Suhtlemisakt on prdumatu, seda pole vimalik tagasi vtta.
Me ei saa suhtlemisel astutud samme kustutada: kord eldud arvamust vi lendu lastud repliiki ei pa enam kinni. Hilisemad seletused ja vabandused aitavad kujunenud muljet kll mnevrra muuta,

ent suhtlemise alguspunkti need osapooli enam ei vii. Eriti oluline on

teadagi mingi edastatud snumi suhtumuslik osa.
Suhtlemisel mngib kaasa teatav eetiline aspekt: me vime
suhtlemise osapooli hinnata selle jrgi, kui hoolivad nad ksteise
suhtes on, kui teprane on nende jutt, kuivrd nad eelistavad ausust
valetamisele, pavad olla iglased, teisi austavad ja on valmis
kandma olenevalt olukorrast konkreetset isiklikku vastutust. L. Kohlbergi laialt tuntud petuse jrgi on moraali krgeim ehk postkonventsionaalne arenguaste olukord, kus inimene jrgib eetikanorme
kindla valiku tttu olla eetiline isik, seetttu, et moraalne olla on talle
thtis sisemine vrtus. Madalamal ehk konventsionaalsel astmel ollakse moraalne (nt hoidutakse valetamast) paljuski n- inertsist: teiste
lugupidava suhtumise tagamiseks ja ka selleks, et hiskonnas psiks kord" Kige madalamal ehk eelkonventsionaalsel tasandil ollakse moraalne ksnes kas karistuse hirmust vi soovist plvida tasu.
Suhtlemises on koos tahtelised ja impulsiivsed osad, kontrollitud (nt viisakusreeglite tpne jrgimine) ja kontrolli alt vlja libisev
enesevljendamine (nt keelevratused). Enesevljendamine vib teisisnu olla kas spontaanne, toetuda mingile alateadlikult jrgitud
tuntud stsenaariumile (nagu tervitusrituaal), vi kujutada endast
mttes kavandatud eneseesitluse ja esinemiskava elluviimist
(Verderber & Verderber 2003). Eriti thendusrikkaks muutub mainitud asjaolu inimeste tunnete kaudu vljendatud suhtumiste ja kehakeele mrkide lugemisel. Vime eeldada, et meil on tendents mningast osa tahtekontrolliga reguleeritud vljendustest tlgendada spontaansena, alati mitte mrgata ksnes kombe vi rituaali jrgimist (nt
valvenaeratus) ja omistada vahel sisult impulsiivsetele tegudele
(spontaanne heameelevljendus vi tunnustus) varjatud tagamtteid.
Suhtlemisakt pole korratav ehk nagu tles antiikfilosoof Zenon:
hte jkke ei saa kaks korda astuda." Samade inimeste kohtumine
ligilhedases situatsioonis (nt sanatooriumi rutiinselt kulgevatel
smaaegadel) toob olukorda siiski mingeid, kas vi vaevumrgatavaid muutusi.
Suhtlemise phireeglid
Pshholoogid on pdnud mratleda mned ldised reeglid,
mis kujundavad sotsiaalset suhtlemist.

Sotsiaalse kooselu heks keskseks normiks nib olevat nue tagada suhtluse vimalikkus: kasutada hist keelt, vljenduda arusaadavalt, hlbustada vastastikust mistmist olukorras sobiva distantsi valiku ja vastastikuse orienteerimisega. (M. Argyle, A. Furnham, J. A. Graham 1981).
Teine oluline nue on piirata agressiivsust. Paljud viisaka kitumise normid ja inimkitumise kirjutamata seadused sillutavad teed
sallivale ksteisemistmisele. Eriti ohtrasti on seda laadi kombeid ja
norme Jaapani kultuuris, kus elu keskseks vrtuseks peetakse harmoonia (w) silitamist. Rme, isekas, tahumatu suhtleja piirab jrsult enda sotsiaalse vastuvetavuse mra. Teisest kljest mdab
suhtlemisoskust seegi, kuidas meelekindla tegutsemisega suudetakse
ohjeldada riiakaid vi jhkraid kaasinimesi.
Suhtlemisel on oluline markeerida sotsiaalsete kohtumiste algust ja lppu. Niteks on tervitusrituaalis jrgmised selgelt eraldatavad osad:
orienteerumine vastaspoole suunas,
lhenemine,
naeratus,
pilkkontakt,
kehaline kontakt,
kesurumine,
noogutamine,
tervitussnad,
primine teise kekigu jrele vm viisakusavaldus,
naeratus vi sobiv est kontakti katkestamiseks.
Vltida tuleks tarbetu info kokkukuhjamist. ldiselt tuleks
kaasinimestega lvimisel neile anda just nnda palju infot kui seatud
eesmrgi saavutamiseks vaja, ilma et aetaks liigse vi tarbetu infoga
vastaspoolt segadusse. Seda lihtsat phimtet eiratakse juba ainuksi
seetttu, et rkijana ei kujutata hsti ette kuulaja vastuvtuvime
piiratust.
Tuleks hoiduda vastastikust mistmist takistavast keerukast ja
segasest vljendusviisist. Inimesed vljenduvad laialivalguvalt, segaselt ja likeerukalt erinevatel phjustel. Mnel inimesel on raske
revust tekitavas sotsiaalses olukorras oma kiirelt phe turgatavaid
mtteid teistele selgelt ja levaatlikult esitada. Teised ritavad kaasa
rkida asjades, mis on neile endalegi hgused (nagu kehva pileti

tmmanud tudengid eksamil) ega suuda loomulikult arusaadavalt

esineda. Juhtub sedagi, et inimesed vljenduvad hmavalt nimme, et
oma tegelikke taotlusi varjata.
Vltima peaks hel ajal rkimist - tuleks vtta vaheldumisi le
rkija ja kuulaja positsioon. Erandiks on olukord, kus kuulav osapool katkestab teist sraste tlustega nagu selge", mistan", aga
samuti rkija mttekiku toetava vi lpetava fraasiga.
Enda vljendused tuleks kokku sobitada kaaslase omadega
ehk nagu vitis H. Grice (1975): Pdke rkida sellest, mis nutav,
siis, kui see on kohane, jrgides selle vestluse sihti vi suunda, kuhu
te olete kaasa haaratud."
Dialoogilisuse phimte thendab seda, et osapooled sekkuvad
ksteise knesse, tiendavad, peatavad, tpsustavad ksteist, kordavad oma mtet, otsivad valjusti sobivaid snu, arendavad vastastikku teise algatatud mttekike; kne on ellipsiline jne.
Tuleks koordineerida koosts tarvilikke tegevusi. Eriti oluline
on seda phimtet jrgida ohtlikes vi erakordsetes olukordades.
Hulgal juhtudel - nt spordivistkonna tegevuse koosklastamisel,
haigla operatsioonitoas, mgironimisel - ttatakse histegevuse
laitmatu kordamineku tagamiseks vlja spetsiaalsed mngureeglid ja
rolliettekirjutused.
Impulsiivsus on eelistatum kui jik enesekontroll. Igapevase
suhtlemise ldiselt jrgitav phimte on, et oma kneviisi, esinemise
detaile, kneluseks valitavaid teemasid, teiste isikutega vahetatavaid
repliike jm ei kavandata, vaid suhtlemisel lastakse kulgeda oma
loomlikku rada. Erandiks on tseremooniad, rituaalid, aga ka eriti
thtsad knelused vi kohtumised, kus impulsiivsust piiratakse. Lisagem siiski, et impulsiivse esinemise kaudu oma subjektiivse maailma peegeldamine vib hes olukorras nidata eneseusaldust ja julgust, teisel puhul aga pealetkkivust vi naiivsust...
Suhtlemisel jrgitakse htaegu nii stsenaariumide phimtet
kui ka situatiivsuse nuet. Enamikus konkreetsetes olukordades (nt
tutvuse loomisel, teabe vahetamisel, arusaamatuse klaarimisel, korralduse andmisel) arvestatakse antud tpolukorras sobivaid ldisi
orientiire, viisakusnorme, rollijaotusi jm mngureegleid, kuid ptakse samas arvesse vtta ka seda, mida antud hetke olukord ja tingimused vimaldavad vi vlistavad. Paljudel puhkudel thistab situatsioon hulga seda laadi olukordades tavapraseid toimimise phimtteid ja sunnib kituma valitseva meeleolu jt olukorra iserasus-

tega koosklas. Seda niliselt sna selget phimtet on paljudel juhtudel vga raske jrgida.
Suhtlemine eeldab sotsiaalsete rollide improviseeritud titmist. Paljud inimestevahelise lvimise ja histegevuse korduvad
olukorrad eeldavad sotsiaalsete rollide tundmist ja titmist, aga samas ka oskust luua isiklikke kontakte ning lvida mitteformaalselt,
tundes end vabalt ja sundimatult ka kerges seltskondlikus vestluses.
Emotsionaalne vahenditus htaegu teeb teise osapoole eldu heselt
selge, ratsionaalse mtestamise raskemaks, teisest kljest aga suurendab usaldust, suhtlemisakti llitumist.
Vljenduses ptakse olla vimalikult konoomne. Hsti laabuva suhtluse tunneb ra sellest, et kohe kui osapooled on enda jaoks
olukorra mratlenud, lhevad nende repliigid lhemaks ja elliptilisemaks - inimesed mistavad teineteist poolelt snalt.
Oluline pole mitte ainuksi see, mida (mis snu) eldakse,
vaid k u i d a s midagi eldakse. Inimesed pole ratsionaalsed robotid
ja vastastikuse mistmise valmiduse kujunemisel on sageli otsustavalt thtis see, millise emotsionaalse suhtumise, snavaliku ja mittesnalise vljenduse vahendusel midagi eldakse. Niteks peresuhetes on sageli tlemiste formaalsest sisust palju olulisem toon, millega
pereliikmed ksteise poole prduvad, oma soove, taotlusi vi arvamusi avaldavad. Pshholoogid rgivad sellega seoses kne
emotiivsest funktsioonist, mis vljendab rkija tundeid - revust,
empaatiat, heasoovlikkust -, ning selle konatiivsest thendusest, mis
peegeldab partnerisse suhtumist, aga ka pdu kaasata teda mingit
liiki histegevusse.

Suhtlus
Suhtlemise phisisuks on kahe vi enama inimese vahel snalise
vi snatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon, mille sobivaks vasteks eesti keeles vib kasutada mistet suhtlus" Selle kordaminekut mdab see, kui ladusalt, millises mahus ja millise kasuteguriga vastastikuse mistmise thenduses suhtlemise osapooled on
suutelised andma ja saama infot. Vahetu suhtlus on mistagi seotud
ka sotsiaalse tajuga: hest kljest mjutab teiste isikute samastamine
niteks mingi valdkonna asjatundja vi thikargajana tema snumi
vastuvttu, teiselt poolt kujuneb meie suhtumine teisesse isikusse
selle alusel, kui sisukat teavet ta meile edastab ja kui kitvalt ta seda
teeb.
Kommunikatsiooni (lad communicatio hendus, side, suhtlemine) miste on kasutusel nii laiemas kui ka kitsamas thenduses.
Lisaks inimestevahelise suhtlemise erinevaile tasandeile saab selle
alaliigina vaadelda ka loomade mrgilist kitumist ning infoedastuse
ja tagasiside protsesse tehnilistes kberneetilistes seadmetes. Laia
omaette valdkonna moodustab massikommunikatsiooni teemaring.
Massikommunikatsioon kujutab endast alati tagasisidestamata teabeedastust tehnilise sidekanali vahendusel phiosalt anonmsele, hajutatud, massilisele auditooriumile. Lisagem, et massikommunikatsiooni ksitatakse retiaalse (lad rete vrk) hajutatud ja
anonmse teabeedastusena, samal ajal kui aksiaalse (lad axis
telg) infovahenduse korral on tpselt teada, kellele teave suundub.
Suhtlus on sedavrd keerulise koetisega nhtus, et selle lahtimtestamisel tuleb toetuda pshholoogia krval teistelegi teadusdistsipliinidele. Kberneetikas uuritakse teabeedastamise ja -teisendamise ldisi seadusprasusi; siit on prit mra, moonutuste, kodeerimise ja dekodeerimise, tagasiside, juhtimise ja kontrolli probleemistik. Semiootika ksitleb mrgilist kitumist, thenduste ja nende tlgenduste seadusprasusi. Pshholingvistid, etnograafid ja antropoloogid uurivad snalisi ja snatuid suhtlusvahendeid.

Suhtlusmudelid
Paljud tnapeva suhtlusmudelid kujutavad endast Shannoni ja
Weaveri juba 1949. aastal esitatud skeemi arendusi.
tagasiside
TS

'Obi

T3

'5b

5|

allikas
info

6
saatia
snum

>

KANAL

vastuvtja

sihtmju

tlgendus

snum

HIRED

Joonis. Shannoni ja Weaveri suhtlusmudel. (Lhmus 1999, 40)

Toodud mudel kujutab endast subjekt-objekt-tpi suhete kirjeldust. Aktiivne pool ehk subjekt on vaid snumi lhetaja. Teabe saajale on jetud suhtlusprotsessis passiivne vastuvtja ehk objekti osa.
Mudelis pole vlja toodud snumite koostamise ja tlgendamise subjektiivseid momente. Mra ja hired on mistetud puhttehnilises thenduses.
ldtuntud on H. Laswelli mudel, mis hlmab kuus kommunikatsiooni vtmeksimust:

Kes teatab?

Mida teatatakse?

Millise eesmrgiga?

Kellele?

Millise sidekanali vahendusel?

Missuguse mjuga?
Neid ksimusi on kohane rakendada niteks ajalehe vi raadio
eesmrkide ja mju uurimisel.

/
/

saatja
\
kodeerimine \

/ vastuvtja \
/ dekodeerimine \

/
tlgendaja
1 interpreteerimine

/
tlgendaja
\
1 interpreteerimine j

vastuvtja
/
\ dekodeerimine/

saatja
V kodeerimine

/
/

^ " ^ - ^ snunrL-^Joonis. Shrammi suhtlusmudel. (Lhmus 1999, 42)

Shrammi aktiivse kommunikatsiooni mudel peegeldab snumi
saatja ja vastuvtja tihedat seost. Suhtlus on ringlev, tagasisidega,
lppematu, saatja ja vastuvtja on kaasatud permanentsesse infovooni.
Diaadiline ja mitmelliline suhtlus
Kahe isiku vahel aset leidva diaadilise suhtlusega vrreldes on
mitmeastmeline teabeedastus ja -vahetus palju altim infomoonutustele, krbete, lisanduste, kadude tekkele. Meenutagem kas vi tuntud
telefonimngu.
Kahe partneri suhtlus kujutab endast aga kllalt tihti kne all
oleva teema, aineala vi probleemivaldkonna mastaabis vga laiaulatusliku teabevahetuse ht lli vi ristliget (vt jrgmist joonist).

?
A

Joonis. D ja E teabevahetus kujutab endast liku palju laiemas kommunikatsioonis.

Teisest kljest on mitmellilises teabeedastuses ju mitu diaadina

ksitatavat liku. Nende kahe suhtlusliigi olulisemaid erinevusi on
see, et teabeedastusel diaadis vib kumbki pool vabalt kontrollida,
kas tema teatest saadi heselt aru, mitmellilise suhtluse tingimustes
on usaldusvrse kontrolli kehtestamine kaugemais astmeis raskendatud, kui mitte vimatu.
Mitmellilise teabevahetuse spetsiifika pakub huvi kuulujuttude
leviku uurimisel, aga ka organisatsioonipshholoogias. Mistvusvimes peegeldub ldine koostvalmidus, tpsemalt: need kaks
nitajat on omavahel seotud. Sellega seoses viks mingi teabe edastamine he kanali asemel lbi mitme isiku olla majandusjuhile originaalseks kontrollivimaluseks, millega ei mrata kindlaks mitte
ksnes alluvate vi kaasttajate suhtluspdevus, vaid ka koostvilumus. Mitmeastmeline korralduste andmine kahandab oluliselt
ksuandmise judu lesandeid ei veta kllalt tsiselt vi need
lihtsalt unustatakse.
Suhtlusprotsessi komponendid
Mrk on iga thenduslikku sisu eviv sna vi snatu vljendushik: peanoogutus, kutsuv viibe, kurjustav npuganitamine. Ka
kindla thendusvastega toiming pahur uksepaugutamine, kohvi
serveerimine vi laua koristamine signaaliks, et klalistel on aeg lahkuda vib omandada mrgilise iseloomu. Kik mrgid on vahendatud mingi tajutava (nhtava, kuuldava) signaali abil. Suhtlemine
kujutab endast mrke kasutavat, vahendavat ja tlgendavat tegevust,
mrgilist kitumist.
Kaugeltki mitte kik inimese vljenduslikud signaalid pole mrgilise iseloomuga. Kohatus, srmede trummeldamine vi tlus Oi,
kui huvitav!" vivad mnikord olla selgelt mrgilised, teinekord aga
vhimagi thendusliku tagaphjata, kujutada endast niteks vaid hajameelse kuulaja mehaanilisi reaktsioone. Tnapeva linlase elu on
lekllastatud visuaalseist ja akustilistest signaalidest. Reklaam, teeviidad, sildid, loosungid, liiklusmrgid, inimhled ja autosireenid
annavad intensiivseid mrgilisi signaale, millest enamik tundub tajumishetkel tiesti otstarbetuna. Sellest tulenevalt langeb meie tundlikkus ka meile vajalikke vi just meile mratud mrke eristada. Ka
vahetul suhtlemisel minetavad paljud leskutsed, vited, teated oma
mrgilise thenduse sedavrd, kui neid le korratakse, nendega
liialdatakse.

Mingit signaali on ige mrgiliseks pidada siis, kui seda lhetanud subjekt annab sellele tepoolest teatud thenduse. Alati pole
inimeste enesevljenduse mrgiline iseloom kllalt selge. Piirdume
he nitega. Vestluse ajal kekella vaatamine on tavaliselt kiirustamise signaal. Kuid sageli kiigatakse kella ka vaid harjumusest vi ajas
orienteerumise tarbest. Lhedaste tuttavate keskel vib vabalt elda,
et aega on vhe ja kellavaatamise kui pehmendatud ja vahendatud
vljendusvtte jrele pole mingit vajadust. Hsti kasvatatud inimene
on teadlik paljude vljenduslike mrkide topeltthendusest ning
hoidub seeprast kasutamast mitmetimistetavaid, kahemttelisi snu, este ja smboolseid tegevusi, mida vib tlgitseda valesti.
Sageli kaasneb kitumises otsese thendusega mingi smboolne
varjund. Eri kultuurides vib ks ja sama kitumisseik kanda sootuks erinevaid thendusi. Juutide seas peetakse hilinemist plgliku
suhtumise vljenduseks. Aafrikas aga hinnatavat punktuaalset kohalejudmist vaata et enesevrikuse puudumisena. Kuubal peetakse
naise puusahritamist tema graatsia tunnuseks, Euroopas aga seksuaalseks ahvatluseks.
ldse sugenebki suhtlemisel palju mittemistmist ja mdarkimist sellest, et osa thendussisuta signaale vetakse vastu mrgilisena, mningaid mrke aga ei misteta.
Mrgilist kitumist uurib semiootika. ks semiootika rajajaid
Ch. Morris (1946) eristas kolme liiki mrke ehk tpsemini kolme
thendusliiki, mida mingi mrk erineval mral vib ktkeda:
a) designatiivne ehk objektide, asjade, nhtuste vi inimeste
vaadelda vile (tajuta vile) omadustele osutav thendus;
b) hinnanguline objektide vi olukordade phiomadustele
(vrtusele) osutav thendus;
c) ettekirjutav eeldatavaile, soovitatavaile, nutavaile reageerimisviisidele osutav thendus.
Mis tahes mrgi he vi teise thendusklje rhutatud esiletuleku tingib see konkreetne olukord, kus seda mrki kasutatakse. Samal
ajal on paljud snad juba oma laadilt niteks hinnangulise (hea, halb,
tark, lbe) vi ettekirjutava (tuleb, peaks, ei tohi) thendussisuga.
Keeles tarvitusel olevatel snadel on tihti phithenduse krval ka
krvalthendus. Poliitikas ja ideoloogias valitakse sageli hoolikalt
vljendeid selle arvestusega, et mingi teabe vastuvtul aktualiseeruks
kasutusel snade soovitav kaasthendus. Demokraatia", his-

knd", rahu", rahvas" jt snad on tugeva vrtustatud kaasthendusega.

Mrgilises kitumises on palju isikuprast. Lhedastel inimestel
kujuneb hulk sraseid vljendusi, smboolseid tegevusi, millel on
ainult osalejaile taibatav thendus. Neurootilisuseni litundlikud
inimesed kalduvad aga mnikord lugema teiste knest ja kitumisest
neid haavavat hinnangulist vi ettekirjutavat ka siis, kui seda tegelikult pole.
Kodeerimine ja dekodeerimine
Kodeerimine on thenduste tlkimine mrgiliste signaalide keelde. Teaduslikumas definitsioonis: mingi objektide valdkonna (esemed, omadused, toimed, suhted, seisundid, resultaadid) ning selle
struktuuride teisendamine teise objektide valdkonda, kusjuures need
ssteemid on thenduselt isomorfsed. he ja sama thenduse edastamiseks annab kasutada erinevaid vahendeid, valida erineva koodi.
Kui mees soovib niteks sbrale mingis asjas edu, vib ta elda 01e
tugev!", aga kasutada ka tpselt sama sisuga snatut esti: suruda
srmed kokku ja vibutada paar korda rusikaga. Sltuvalt olukorra
iserasustest ja suhtlevaist isikuist tuleb tihtilugu varieerida ka vljenduslikku koodi.
Dekodeerimine kujutab endast kodeerimise vastandprotsessi,
seega snaliste vi mitteverbaalsete signaalide lahtimtestamist eesmrgiga tabada neisse ktketud mtet, thendust.
Suhtlemisoskuse ks nitajaid on semantiline kompetentsus.
Semantiline ettevalmistus eeldab suutlikkust tlkida oma snum adressaadile arusaadavasse koodi, teiselt poolt aga oskust dekodeerida
teate mrgiline struktuur, taibata mrkide thendust. F. Kafka novellid ja F Fellini filmid on paljudele raskesti mistetavad just nende
svatasemelise koodi (mrgilisuse) tttu.
Teade
Teade on suhtluse kigus helt isikult teisele edastatud teave, snum, faktide jada, vahendatud info. Lhetatud teade kujutab endast
objektiivselt, tegelikult teisele suunatud infot. Selles on teavet ka snumi saatja isiksuse, suhtlemismaneeri, tekspidamiste jm kohta.
Osa teatesse ktketud infost lheb kaotsi mra tttu (kehv kuuldavus; kneleja halb diktsioon; raskesti loetav kekiri; vilets nhtavus,

mille puhul partneri ilmest pole vimalik aru saada). (Parkinsoni

sndroomina tuntud haiguse korral on inimese miimiline enesevljendus pidurdatud, kne hetooniline. Srasest isikust arusaamine
nuab suuri jupingutusi isegi siis, kui ta jutt on selge, loogiline.)
Mingi osa snumist ei jua aga prale seetttu, et vastuvtjal pole semantilist ettevalmistust (niteks ei tea ta kasutatud vrsnade
thendust). Arvukad katsed on nidanud, et keskmisel lehelugejal on
raskusi tiesti tavapraste vrsnade tpse thenduse taipamisega.
Teatud osa kirjandus-, kunsti- ja teatriarvustusi nib aga ilmuvat
koodis, mis on lpuni arusaadav vaid kriitikute eneste peres. ige
koodi valik on kommunikatsiooni nnestumise vtmetegureid.
Teates on ka mngulisi elemente (snamngu, kalambuure jt) ja
tundevljendust, millel ei ole otsest kommunikatiivset thendust.
Vtmeinfo on see tiesti uudse sisuga teave, mida ei saa tuletada
suhtluse kontekstist ega situatsioonist. Kordusinfo kujutab endast
niteks meeldejtmise hlbustamiseks lekorratud snumit.
Suhtluse kui infoprotsessi kulgemise kvaliteeti nitavad:
teateedastamise nobedus,
selle thendusliku osa kaal,
thenduste edasiandmise igsus.
Teate tekstilise sisu suur osakaal pole kaugeltki alati kommunikatsiooni hlbustav tegur. Liiga tihe, kordusteta ja sisult hredamate
kohtadeta tekst muutub raskesti jlgitavaks. Teate vastuvetavust ja
suhtlust hlbustavalt toimib paras infoliigsus teates. Harilikus knes
videtakse see kndivat 50%-ni, telefonijutuajamistel 65%-ni, lennujaama dispeteri ja piloodi vahelisel jutuajamisel aga kuni 90 %-ni.
Tekst
Tekst on mrkide kogum, millele teadet lhetav isik ise annab
thendust kandva funktsiooni.
Avatud tekstis lisatakse snumile ohtrasti isiksuslikku ainet:
nidatakse oma kahtlusi ja lootusi elduga seoses,
vljendatakse subjektiivset suhtumist.
Suletud tekstis ei anta snumi lhetaja isiksust avavat infot. Mida
lhedasemate tuttavatega lvitakse ja mida viksem on suhtlemisel
pshholoogiline distants, seda avatum on tekst. Keskkooli ainepetaja, krgkooli ppeju ja teleajakirjaniku tekstid on phiosas suletud
iseloomuga, oma subjektiivset suhtumist ja isiksust nidatakse teksti
taga vhe.

SMMMS

Kontekst
heks keerukamaks suhtlusnhtuseks on sotsiaalse kohtumise
kontekst (lad contextus - hendus, seos). Suhtluse aspektist on see
teabes teksti lahtimtestamist ja mistmist kujundav semantiline
keskkond. Siin mngivad kaasa jrgmised momendid:
teate saaja eelteadmised objekti (teema, probleemi) kohta;
osalevate poolte hised kogemused, eriti nn hismlu;
teate vastuvtja hoiak snumi lhetaja eldu sisu suhtes;
tegeliku teate vastavus oodatavale;
teate haakuvus sja kuulduga, eelnevalt elduga (anekdoot
on rmiselt kontekstiline, seda sobib vesta vaid kohase (absurdse!)
juhtumianaloogia vi assotsiatsiooni ajel);
vestlejate omavahelised suhted.
Kontekst tstab eriti thtsana esile osa teateid ja teeb lausa mttetuks teisi. Vga kauge ja vra vastu saab huvi ratada sellega, et asetada see seosesse tuntu ja lhedasega. Samal ajal vib teate kasutusotstarve olla seotud srase vajadusega, mis on hetkel absoluutselt
rahuldatud. Nii niteks vib iseenesest huvikitev tervishoiu teema
muutuda sstemaatilise sanitaarhariduse ja meditsiinippuse kontekstis piinavalt igavaks.
Teksti tasandid ja aspektid
Tekstis vime eristada pind- ja svastruktuure. Esimese mistmiseks piisab harilikult keele tundmisest, konteksti tunnetamine pole
oluline.
Svastruktuurini judmine eeldab tunnetuse arengut ksimuselt
Mis ta tles?" ksimusele Miks ta seda tles?", Mis ta elduga
taotles?"
Teksti esmane dekodeerimine ehk formaalne, snasnaline keeleline mistmine vib takerduda niteks kehva keeleoskuse, viletsate
kuulmis- vi ngemistingimuste tttu. Teisene dekodeerimine vib
aga jda viljatuks kultuurispetsiifilistel phjustel: vra vi kauge
kultuuri keskmest saabunu koodi ei misteta ties ulatuses.
Kontekst mngib thtsat osa teabe muutmisel hethenduslikuks. On ju vga paljud keeles kasutatavad misted juba oma olemuselt mitmethenduslikud. Ent ka kiki tiesti hethenduslikke snu
nagu eile", sina", lheme", peaks" saab vlja telda vga erineva
tundevarjundiga, mitmesugustes suhtumisnanssides. Kohane hletoon, sobiv aja valik seisukoha esitamiseks vi ksimuse asetamiseks,

teise isiku eelteadmiste ja kibearusaamadega arvestamine - kik see

kujundab teabe pralejudmist ja hethenduslikku arusaamist soodustava konteksti, hismlule toetumine sstab aega, lubab ra jtta
phjendusi, selgitusi, testamisi. Suulise kne kontekstiline edastamine vimaldab suuremat keelelist vabadust: mahlakat kujundlikku
keelt, rahvakeelseid vljendeid, argoosnu jt.
Kne kontekstiline iseloom teeb nii ksiku suhtlusakti kui ka kahe vi mitme isiku suhte pikemal ajaperioodil kordumatuks ja privaatseks toiminguks. Vimalus toetuda just selles diaadis vi rhmas
ainulisele kontekstile kindlustab kommunikatiivset sidet, hendab
isiksusi, tagab mistetavuse ja turvalisuse tunde, otsekui (sala)liidu
teatud inimese vi inimrhmaga.
Snumi kolm klge
Edastatavas teabes on vimalik eristada sisu, seose ja suhtumise
aspekte. ks asi on see, mida keegi elduga mtles vi millest ta
midagi lausudes ajendus; teises^ kljest vime midagi konstateeriva
viten^oTraT^sltada ksimusenSus^ngi feiiseT kehtivuse~kHtTP"ljulgi sellest, mis inimesed rgivad, pole tegelikkusega seost, videtav ei vasta reaalsusele. Snumis vib tihtipeale eristada ka teksti
peidetud suhtumist, seda, kas rkija hoiak meisse on heasoovlik vi
kskikne, leolev, arvustav vi reserveeritud. Teksti suhtumuslik
klg vljendub ka soovis mratleda suhte osapoolte vahelisi positsioone, niteks seda, kes kelle jrgi peab oma kitumise kujundama.
Teksti kolme mainitud aspekti eristamine vib kujuneda keerukaks, kui ei tunta korralikult keelelisi koode (termineid, slngi), ei
orienteeruta teemas (probleemis, ainevallas) vi ei misteta teise inimese markantseid isiksuslikke iserasusi, niteks tema pedantset,
pugejalikku vi pahurat loomust. Mgimeeste, poliitikute, aga ka
karismaatiliste juhtide esinemise tlgendamisel on sna tavaline, et
lastes end kaasa haarata kneleja etteaste sugestiivsest viisist, vetakse ebakriitiliselt omaks ka need tema esitatud andmed ja vited, millel tephi vajaka.
Pikematagi on selge, et tugeva suhtumusliku vrvinguga tekst
pole eldud lihtsalt niisama, selle varjatud sihiks on kaasinimesele
mingi staatus omistada. Staatusevahed vivad tekkida lisaks vimuvahekorrale ja positsioonile seltskonnas mnikord ka niteks moevooluga kursis oleku, rivastuse, vlimuse, informeerituse pinnal.

Toome inimsuhtluse paradokside parima tundja P Watzlawicki

nite. Kas need prlid on ehtsad?" ksib naine teiselt. Ksija ilme ja
hletoon ning suhtlemise konkreetne situatsioon loovad konteksti,
mis lubab ksimust vtta kas stu teada soovimisena vi terava
suhtumise vljendusena niteks jrgmises ampluaas: Mina kll midagi sellist endale kaela ei riputaks.", Kll teil on ikka maitse." Kas
majaostu vlad juba makstud?", Vaeseke, su mees ei vimalda sulle
ka midagi ilusat ja hinnalist.", Teil on tega hea maitse." Oskaksin
mina ka nii praktiline olla." Watzlawick (1969) lisab, et seda laadi
ksimusele on lausa vimatu vastamata jtta. Prlite omanik vib
anda asjaliku vastuse (Otse loomulikult!", Muidugi mitte!"), aga ka
ksimust naljana vtta: vltsitud" thendaks siis ehtsad" ja
vastupidi. Kuid ksimusele vastamata jtmist tlgendataks samuti
kllalt selgesisulise vastusena (Kuidas te vite nii ksida!").
Teksti sisu, seose ja suhtumise aspekte viks aidata uurida sellekohaste ksimustega. Mida ta tegelikult tles (eldu phisisu)? Mida
ta elduga ieti mtles? Mis vastab eldus tegelikkusele, mis mitte?
Millised faktid" tendavad vaid elavat kujutlusvimet? Kuivrd
vestluskaaslane vljendas vi toonitas oma suhtumist minusse? Sellised ksimused aitavad orienteeruda teksti mitmeplaanilisuses.
Tagasiside
Erinevalt massisuhtlusest on igapevane suhtlemine tagasisidega: inimesed annavad pilke, repliike ja pikemaid etteasteid vahetades
vastastikku snalist vi mitteverbaalset infot selle kohta, kuidas nad
kaaslase vahetusse snumisse suhtuvad. Tagasiside vib teoks saada
vga mitmel moel: noogutuse, naeratuse, jahhitamise, nustuva vi
trjuva esti keeles, aga ka eldud vite otsesnalise vi omas tlgenduses partnerile peegeldamise kaudu. Mis tahes sisu tagasisidel
ka poleks, selle saaja loeb vljendatust peaaegu alati vlja suhtumist
iseendasse. Tagasisidel on suhtlemisel erakordne thendus. Kui
C. Rogersi rajatud isiksusekeskses teraapias rhutatakse kliendi tingimatut aktsepteerimist, siis raseletatult thendab see talle heasoovliku mistva suhtumise tagamist n- avansiks.
Tagasisidet saab anda asjatundlikult, aga ka oskamatult, suhteid
kahjustavalt. Tagasisidet edastatakse (ige oleks elda, et tagastatakse) nii snalises vormis kui ka pilgu, teo vi tegematajtmise snatus
keeles. See vib olla hindav vi hinnangu vaba (neutraalne), absoluti-

SIUIMMS

seeriv ( Veeretad alati vastutuse teise lgadele/') vi konkreetne

(MTega phjendad oma videt, et..."), asjalik vi isiksuslik (emotsionaalne).
Asjalikku (instrumentaalset) laadi tagasiside phipuudus on tihtilugu selles, et see sisuliselt polegi mingi tagasiside, see ei haaku
teemaks vetud asjaga. Niliselt justkui samast ainevallast kneldes
ei kujuta lausutav endast mitte sjaeldule sisulist vastukaja, vaid
partneri elduga hendamatut endapoolset teemaarendust. Hiriv
on ka niihsti etteruttavalt hinnanguline kui ka rpakalt tlgendav
tagasiside, kus sjakuuldu lahterdatakse otsemaid mingisse kindlasse
klassi (Nojah, see on muidugi juristi (pshholoogi, pedagoogi, poliitiku. ..) vaatenurk. Tegelikult aga...").
Isiksusliku tagasiside neli phipuudust on jrgmised:

vastatakse vaid valveviisakusega,

teisele eldakse paikapanevalt hinnangulisi asju,

tagasiside antakse hilinemisega, niteks meenutatakse kellegi linud ndala tlemisel tekkinud negatiivseid tundeid,

vljendutakse umbisikuliselt (Sinult oodatakse../', Arvatakse, et sa...").

Suhtlustkked
Meie thelepanu plvib vaid imevike osa sellest infost, mis meie
meelteni juab. Iga pev edastatakse triljoneid bitte teavet, mis iialgi
ei jua snumi arvestatud adressaadini. Esimeseks suhtlustkkeks on
meie kigi loid thelepanu asjade vastu, mis meid ei huvita. Suhtlustkked liigituvad kolme rhma: keskkonnast ja situatsioonist tulenevad hiretegurid; teate edastajast tingitud takistused; teate vastuvtjaga seonduvad suhtlusbarjrid. Viimast kahte tutvustame lhemalt
kuulamist ksitlevas peatkis.
Suhtluse keskkonnast ja situatsioonist tingitud tkked on aga
jrgmised:

mra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nhtavus, halb

kekiri jne;

keelebarjrid: vrkeele mittetundmine; slngi tarvitamine,

arusaamatu terminoloogia kasutamine;

suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest vi ametkondlikust isoleeritusest vi kultuurierinevusest tingitud mistmisraskused;

SMMTULS

kellaaeg, ruum (koht), krvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid teevad sidemeloomise vaevarikkaks.
juhtum
Kujutlegem suhtlusbarjride niteks juhtumit autori elust, kes 1980.
aastate keskel sattus tookordsesse Leningradi komandeeringule. Kes on sda, sina aga pead telefoni teel paluma endast palju vanemalt ja thtsal
ametikohal teisest rahvusest isikult teatud teenet, millest otseselt sltub lhetuse kordaminek. Helistada tuleb jaama ainsast korras automaattelefonist
krsitult oma kneluskorda ootavate inimeste juuresolekul. Kahel helistamiskatsel on knelus just enne asja tuumani judmist katkenud. Jrel on
vaid ks mnt nendest kolmest, mille helt jrjekorras seisjalt pika palumise
peale said. Uue henduse saamisel ilmneb, et samal liinil peetakse veel ht
knet, kauge mehehl segab toorelt sinu jutule vahele. Thtsa lemuse telefonil nib mingi rike olevat: et ta midagi kuuleks, tuleb sul hlepaelu pingutada, nii et kogu vaksal kajab su keelevigadest, mberolijad nivad muigavat...
Snaline suhtlemine
Valdav osa inimestevahelisest suhtlemisest toetub snalisele teabevahetusele: ks osapool lausub midagi ja teine vtab seejrel omakorda jutujrje les. Snaline suhtlus seondub pshholingvistikaga ja
mistagi ka keelekasutuse filoloogiliste aspektidega. Rikas snavara,
kujundlik tlemisviis, loogiline teemaarendus, veatu grammatika,
hea hldus - kik see suurendab snalise enesevljenduse mjukust. Kneline suhtlus on samas oluliselt erinev kirjalikust, ja seda
vhemalt kolmel phjusel: a) vahetus suhtluses evib olulise thenduse inimese hl, tegur, mis kirjalikus vljenduses lheb tielikult
kaotsi; b) suuline kne on elavas vestluses plaanimatu ja tugevasti
kontekstiline, seotud vahetult eelnevalt eldu ja partnerite reageerimisviisiga; c) snaline kne on rahvakeeles, mitte korralikult grammatiline, vaid elliptiline: selles on aluseta eldisi, poolikuid lauseid,
vljajtte, mttekatkestusi, mne sna asendamist estiga jne; d) suuline kne on - jttes krvale diplomaatide snavtud jt spetsiifilised
juhtumid - olulisel mral dialoogiline: partnerid tiendavad ksteist, kiiluvad oma mtetega teise vljendatud lauseisse, katkestavad
teisi poolelt snalt mistes nende mttearenduse, jtkavad nende
alustatud lauseid jne. Asume jrgnevalt vaatlema suulise suhtluse
kaht olulist apekti: hle valitsemist ja keelekasutamist.

Hl
Hl on meie philine suhtlusvahend. Nii mehed kui ka naised
reageerivad kena klaga hlele positiivselt: on meelsamini pri tehtud ettepanekutega, vldivad trgest vastandumist teise isikuga, lasevad end kergemini veenda.
Ilus ja klav hl on L. Glassi (1995) jrgi:
meeldiv;
vibreeriv;
rahulik;
hsti moduleeritud;
madala tmbriga;
usalduslik;
juhitav;
soe;
meloodiline;
klav;

osavtlik;
kindel;
vimukas;
sbralik;
varjundirikas;
vljenduslik;
loomulik;
rikkalik;
tisvrtuslik;
heasoovlik.

Halb hl on seevastu terav, khisev, kriiskav, nutune, inisev,

rusutud, katkendlik, liiga vali vi vaikne, monotoonne, pinges.
Jrgmised tunnused nitavad, et hl ei kanna ja sul tasuks
melda oma knelemisviisi arendamisele.

Sa tunned vastumeelsust avalike esinemiste ees.

Prast kmneminutist knet su hlepaelad vsivad.

Kuulajad paluvad sul sja eldut tihti le korrata.

Kuna kneled ksluise hlega, hakkab sinu kuulajate pilk

juba kmne minuti jrel ringi rndama.

Pika lause lpul kaotad oma hle le kontrolli.

Oled sunnitud oma kuulajatele selgitama, et oled juht vi

krgel positsioonil isik, sest sinu kne jrgi seda kll ei aimaks.

Sul on mrgatav murdetaust vi aktsent.

Kuulates oma knet magnetofonilt, tajud, et mni hlik klab tuhmilt, inetult ja ebaloomulikult.

Sul on soliidne vlimus, kuid arenemata, algaja hl. Kordad

liiga sageli snu hm, noh, nii, kas teate, ahaa.

Sul on tavaks rkides ohata, pske imeda, keelt laksutada

vi mingil muul moel kuulajatele nrvidele kia.


Tegelikult ei meeldi sulle endalegi oma hl ega ole kunagi
meeldinud.
Hle teeb meeldivaks selle resoneeriv ja vibreeriv toon. Resonantsi tagab hu vibreerimine hleorganites. Kige kindlamini tagab selle ige, sgav hingamine. Lisade osas on toodud hulk tegusaid harjutusi hle kandvuse ja kvaliteedi parandamiseks.
Kne karakteristikud
Hl
krgendatud - pinge vi intensiivsed tunded
madal - rahu, vsimus, masendus
Artikulatsioon
rhutatult selge, nt koosolekul
vabalt ja muhedalt voolav, nt seltskonnas
Tempo
vga kiire - rritav
mdukalt kiire - ergutav: teisejrgulise esitamiseks, nidete,
kirjelduste, naljade lugemiseks, sama mtte teiste snadega kordamiseks
aeglane - rahustav: alustuseks, veenvuse lisamiseks, rhutamiseks, keeruka seletamiseks
vga aeglane - uinutav
Paus
uue mtte eel, pnevuse lisamiseks, rhutamiseks jne
Hle valjus
vali - lemuslik, lbe, snumit lethtsustav
vaikne - hoolitsus, mistvus, usaldus, enesekindluse puudumine
sosin - intiimsus, hirm, kurbus, aukartus
Rhuasetused
Sna rhutades vib mtet muuta. Niteid. Millal sina mulle
viimati lilli tid? (Teised toovad palju sagedamini.) Millal sina mulle
viimati lilli tid? (Tood teistele sagedamini.) Millal sina mulle viimati
lilli tid? (Seda ei mletagi enam.) Millal sina viimati mulle lilli tid?
(Need nrbunud nelgid ei tule arvesse.)
Kne modaalsus
Suulise snumi vib hletooni ja snadega muuta nudlikuks,
hvardavaks, anuvaks, meelitavaks jne. Eriti mugav on seda teha sellekohaste prdumiste, lauselaaiendite ja viisakusvormelitega.

SMMMS

Valik kne modaalsuse kujundamiseks sobivad misteid:

On nutav
Tingimata
Vimaluse korral
Vastavalt teie rangemisele
Viksite

Peaksite
Minu meelest te...
Miks ei tasuks...
Vahest oleks parem, kui...
Miks me ei viks jne.

Parasiit- ja vgisnad
Suur osa iseenda meelissnu ja -hlitsusi (tead, eks, nii-elda, kas
teate, no mis sa kostad, eks ta ole, hm, mnjaa, ee-ee, miks ka mitte, vtame
niteks jne) jb meie enesetundmise pimedasse alasse - me ei anna
endale aru, kui sageli ja kohatult me neid elus kasutame. Parasiitsnad tidavad knes mitut lesannet: aitavad vaikuspause letada,
annavad aja millegi le jrele melda, lasevad (eetades ja
mnjaatades) masinlikult reageerides oma mtteid mlgutada, annavad mrku sellest, et me oleme kohal ja jutleme teistega, langetavad
pinget jne. Vgisnu tont vtaks, sa raisk, pagana prast viks vaadelda
keele ketupina - need annavad eldule otsekohesust ja selgepiirilisust lisava vnge meki. Mni kivinenud vljend demonstreerib heasoovlikkust, otsusekindlust vi kogemusvaru. Osa meelissnu - olgu
pealegi, miks ka mitte - nib titvat teistele inimestele vi endale meldud lahja rahusti lesannet. Noorte knepruugis on igal ajal olnud
trendikaid klieesnu, mille kasutaja nitab oma kuuluvust "vitjate
plvkonda" Loengul igavlevaid tudengeid on lbustanud statistika
tegemine selle kohta, kui sageli ppejud kasutab tunni vltel sraseid snu nagu no kuulge, teate vi juhatab uue mtte sisse snadega
vtame niteks.
Parasiitsnade ohtrus seab nende kasutaja koomilisse valgusse
ning vhendab tema videte veenvust; nendest kramplikult hoidumise katse aga kahandab kne vaba loomulikku kulgu. Olukorda
vib L. Glassi (1995) jrgi vrrelda sellega, kuidas keegi karkudega
harjunu pab ilma nendeta toime tulla. Tema liikumine on esialgu
kobav ja komberdav.

Kuidas parasiitsnade hulka kahandada?

1. Las keegi tuttavaist tleb sulle, mis snade ja vljenditega
sa liialdama kipud. Pa nd ette varuda nendeks juhtudeks snonme. Oletame, et liialdad vljendiga vtame niteks. Vaatleme,
vtame vaatluse alla, nagu katsed on nidanud, kllap mletate oma kogemustest, mnigi on mrganud, et... - nende ja teiste sellelaadsete
vljendite valmispanek (loengu pidamisel kas vi silma alla seatud
paberilehele) aitab le rumalast enesekordamise tundest.
2. Pane ajal, mil sa rgid telefoniga vi jutled kellegagi, tle
diktofon. Mne korra jrel lakkad sellele suuremat thelepanu
pramast. Linti le kuulates vid avastada mnegi vljenduskliee ja parasiitsna, millest sa ei olnud varem teadlik, aga samuti
need iseloomulikud kohad, kus sul mte, niteks teemalt teisele
siirdudes vi keerukat ksimust analsides, takerdub.
3. heks parasiitsnade pruukimise ajendiks on vaistlik pd
paista kena, viisakas, tark vi kneosav. Kibesnadest aitab lahti
saada see, kui me juteldes ja kneldes prame kogu thelepanu
oma teemale ja probleemile, pdmata melda sellele, mis mulje
meist teistele jb. Niisiis kujutame ette, milline on meie keskne
snum teistele, mitte hoolides vaikushetkedest oma mtete vahel
ja sellest, et tarviliku meenutamiseks ja teistele edasiandmiseks tuleb keskenduda ning oma knes jlle paratamatuid pause teha.
4. Ja lpuks veel ks soovitus. Iga kord, kui tabad end kiusatuselt jlle selliseid snu nagu mistagi vi teate kuuldavale tuua,
hinga suu kaudu sgavalt sisse ja hoia hetk hinge kinni.
Kuidas keel kujukamaks muuta?
W Johnson (1972, Rosenberg 1996) on vljendanud jrgmise
mtte: Meie keel on ebatiuslik instrument, mille on loonud ammustel
aegadel harimatud inimesed. See on animistlik keel, mis rgitab meid rkima stabiilsusest ja mingitest psivatest sarnasustest, lihtsatest asjadest ja
nende klassidest, imelistest muutumistest, kiire toimega ravimitest, lihtsatest probleemidest ja lplikest lahendustest. Kuid maailm, mida me pame
kirjeldada selle keele abil, on protsessi, muutumise, erinevuste, aspektide,
sltuvuste, vastastikuste suhete toime, kasvu ja arengu, kogemuste valdamise, tiustumise ja mitmekesisuse maailm. Meie limuutliku maailma ja suhteliselt staatilise keele hildamatus on osa meie probleemist."

Smhfcs
Kneldud (ja kirjutatud!) keele mjujudu saab suurendada kahel viisil: kujundite ja mtteselguse kaudu. Kong Fuzile on omistatud
tlus: kes valitseb metafoori, see valitseb maailma. Metafoori osa retoorikas rhutas ka Aristoteles. Kujundlik tlemine tstab snumi
efektiivsust kolmel viisil. Esiteks aitab see ksitada abstraktseid asju
piltlikult, lihtsalt, selgelt ja veenvalt. Teiseks mngib see inimeste taipamistarbele - esitab kuulajale vikese vljakutse. Kolmandaks tendab see kujundi kikulaskja eneseusku - veendumust oma tlemise
piltlikkuses ja sobivuses. Kaugeltki igaks ei ole metafooride kasutamisel osav. Ebakindlus ja esinemishirm kahandavad oluliselt meie
vimet vaimukalt kujundlik olla. Seda vib iga pev mrgata televisioonis esinejaid jlgides. Avaliku esinemise hirm teeb inimeste snalise enesevljenduse kujundivaeseks ja kramplik-igavalt loogiliseks.
Asugem nd lhemalt vaatlema metafoori. Metafoor on sna
vi vljendi kasutus uudses, sarnasuse vi analoogia alusel lekantud thenduses, varjatud vrdlus. Niteid: ngude meri, kivikrb
(tnapeva uuslinn), peatnav on linna tuiksoon; spordikeelest poliitikakeelde le kantud: relvastumise vidujooks, valimiskampaania
on judnud lpusirgele, poliitikute vgikaikavedu, probleem sdeti
ette, valitsus heitis palli opositsioonile tagasi, eelsoojenduseks vaieldi
pevakorra le.
lesanne. Pa leida metafoorne vaste snadele pshholoogia,
autosit, revideerimine, pensioniiga, apaatia, kurameerimine.
Inimesel on abstraktsetest mistetest raske aru saada seetttu, et
neis on vajaka otseside meelelelise kogemusega. Vabadus, raske, kskiksus, elu, talv - kik need ja tuhanded sellelaadsed snad on efektsed nhtusi ldistama, ent vaesed nende meelelist sisu edasi andma.
Samas on nii vabadusel kui ka raskuste kogemisel, elul kui ka talvel
rikas kigi viie (vi kmne!) meelega tunnetatav sisu. Metafoor on
mtlemise ja keele vahend, mille abil krvutatakse vi samastatakse
abstraktseid misteid konkreetsematega, mis on inimesele juba tuttavad. Niteks elu asemel rgitakse eluteest, mida mda inimene
kulgeb ning mis on kord sirge ja sile, kord knuline ja konarlik, rgitakse elulngast, mis on habras ja vib iga hetk katkeda. Noorus on
eluhommik ja elukevad, vanadus aga eluhtu vi elusgis. Metafoorid kuuluvad loomuliku osana igahe mtlemisse. Sageda kasutuse
tttu vib kujundlikkus aja jooksul tuhmuda ja kaduda, snale lisandub siis veel ks thendus, nt silm (teatav ava) nagu snades nela-

silm ja kirvesilm; jumalik (suureprane, vrratu). Metafoor on olnud

ja on praegugi ks terminiloome vahendeid, nii on saadud niteks
ehituses aknapsk, veevarustuses kaevukael, vesioinas ja konnpump,
anatoomias vaagen, sdamevatsake ja -koda, fsikas veidrad osakesed, osakesi pommitama, arvutiterminid siluma (arvutiprogrammist
vigu otsima ja krvaldama), liiklus (snumivoog vrgus), hiir ja aken
(viimase kolme metafoori idee on laenatud inglise keelest, kus snad
traffic, mouse ja windouf on sel moel terminina kiku linud). Paljudes
taimenimedes vljendub nende taimede vrdlus looma vi linnuga:
kassikpp, kassisaba, kukekannus, kurekatel, koking, losilm, varsakabi. Kige rohkem kasutavad metafoori aga slng ja ilukirjanduskeel, eriti luulekeel, sest just nendes allkeeltes taotletakse uudset ja
huvitavat, isegi prpivat vljendust.
Metafoor pole ainus keele kujukamaks muutmise vahend. Vrskete, naljakate, olukorrakohaste snonmidega saab igava kulunud
phimiste samuti huvitavamalt edasi anda. Teeme lbi veel he
lesande. Pame leida piltlikke vasteid snale ppima. Ilmselt meenuvad kohe snad tuupima, tarkust taga nudma, phe ppima, haridust
omandama, selgeks ppima. ppimise eri aspekte vljendavad diplomit
taotlema, koolitama, meistriks prgima, pead vaevama, koolipinki nhkima,
kooliraha kulutama, ppetunde vtma, oskusi lihvima, saladustesse phenduma, ametit omandama, vljapet saama.
Vestlemiskunst
Vestlus on Verderberi & Verderberi (2003) jrgi kahe vi enama
inimese mtete ja tunnete vahetamisel teostuv mitteformaalne, ettevalmistamata histegevus, mille suunamisest vtavad osa kik vestlusringi kuuluvad inimesed. Suhtlemispshholoogia he klassiku
S. Ducki (1998) meelest on vestlus spradega veedetud aja kigist
vormidest esikohal. Leidub mitu tunnust, mille jrgi vestlust eristada
nt avalikust esinemisest vi tisest probleemiarutelust. Esiteks suunavad vestlust phimtteliselt kik osavtjad, ilma et keegi vaba
mttevahetust otseselt teema valiku, jutujrje andmisega vi muul
moel juhataks. Teiseks kujutab vestlus endast kahepoolset suhtlust,
kus osapooled on vaheldumisi rkija ja kuulaja rollis. Kolmandaks
toimub vestlus improviseeritult, ilma et selleks varem valmistutaks.
Neljandaks on vestlusel kindlad ajaraamid: algus, kulg ja lpetus.

Siia vib lisada veel mne momendi. ldiselt keritakse jutulnga

lahti nnda, et iga osavtja saaks teema vi probleemi kohta arvamuse sekka elda. Seltskondlik vestlus phineb paljuski kohapeal tekkivail assotsiatsioonidel ja phimtteliselt igaks vib leitud seose alusel jutuajamise teisele, uuele teemale suunata. Meeldiv vestlus arendab sellest osavtnud inimestes loomuliku soovi kedagi teist vestlusringis viibinuist kohates juttu alustada. Vestlusteemade valik ja vestlusringi llitumine lubavad mratleda ka inimeste omavahelist sobivust.
Vestluse mngureeglid
Suhtlemisel on paljugi toimuvat kujundatud nhtamatute reeglitega, mida Shimanoffi (1980, Verderber & Verderber, 2003) jrgi vib
vaadelda kirjutamata seadustena selle kohta, mis antud kontekstis on
kohustuslik, mida tuleks eelistada ja mis on keelatud. Seltskondlikku
vestlust nib juhtivat neli vaikimisi jrgitavat phimtet.
1. Valikuvimalused on piiratud. Vestluse ajal on meil phimtteline vimalus teisi viisakalt kuulata vi krsitult katkestada.
Innustunult mingist asjast kneleva inimese lbematu katkestamine
kiks aga kombeka vestluse mngureeglite vastu.
2. Mned kitumisviisid loetakse efektiivseks ja/vi sndsaks,
teised mitte. Tstatatud probleemi kaasaarutlemine on kombekas,
probleemi vi teema jrsk tagasilkkamine (See ka mni probleem!") hirib aga ksimuse lesvtjat.
3. Kitumisnormid ja reeglid on seotud kontekstiga. Rhutatud
viisakus on hes olukorras ainuige, teises (vanade semude vahel)
liigne vi lepakutud.
4. Mned reeglid mratlevad kohase kitumise mingis kindlas
olukorras.
Shimanoffi jrgi mistame paremini neid reegleid, mis on formuleeritud kujul kui - siis" R. Sternberg (1999) peab sraste kui siis" olukordade tundmist nn vaiketeadmise oluliseks osaks.
Verderber & Verderber esitavad vestlemise kui - siis" olukordadena
jrgmisi.
Kui vestluskaaslane ei kuulanud talle suunatud ksimust,
tuleks seda korrata.
Kui sind knetatakse, peaksid rkijale silma vaatama.

SMMIULS

Kui vestlusest vtab osa mitu immest, tuleks hoolitseda selle

eest, et kigile antaks snaigus. (Eestis sageli eiratud reegel.)
Kui kaasvestlejad on sinust mrgatavalt vanemad, peaksid
hoiduma enese esiletstmisest, samuti ka slngist.
Kui sul pole midagi mistlikku elda, siis ra rgi midagi.
Kui soovid elda midagi, mida krvalised isikud ei peaks
kuulma> rgi vaikse hlega.
P Grice (1975, Verderber & Verderber 2003, 76-77) kirjeldab nelja
vestluse phimtet.
1. Teistele tuleks jagada teprast teavet. Rangelt vttes thendab see printsiip ka vritimistmise ettengemist ja vltimist.
2. Teavet tuleb jagada just sel mral, et rahuldada teiste infonlg ja hoida vestlust lal. Detailidesse laskumine ja liiga pikad seletused kahandavad teiste kuulamishuvi.
3. Teema tuleb lal hoida seni, kuni selle vastu valitseb veel
huvi. Pilkavad mrkused vi pd jutuaine vlja vahetada pole kohased, kui osa vestlejaist tunneb les vetud ksimuse vastu veel
huvi.
4. Teavet tuleks anda teistele mistetaval viisil. Segased vljendused vi arusaamatute terminite kasutamine muudab vestluse igavaks.
Jutulnga lahti kerivate ksimuste esitamine
Konteksti sobivate ksimuste esitamine pakub partnerile vimaluse vestlust edasi arendada. Kige laiema kasutusalaga on ksimused sellest,
mida partner arvab ldist huvi pakkuvatest sndmustest,
kuidas kib teise isiku ja tema pere ksi,
mis partner arvab sinu ja tema hisest ettevtmisest (kui srane on teoksil),
kuidas vestluskaaslane on oma vaba aega sisustanud.
Vestluskunsti kuulub oskus vastata isegi kas-ksimustele veidi
pikemalt, otsekui pakkudes ksimuse esitajale vimaluse mingis aspektis asja edasi arutada. Teisisnu tuleks vesteldes jagada vastastikku vimalikult palju srast avatud infot, kus osapooled viksid kaasa rkida. Just selle oskuse arendamine viks vestluskunsti kiiresti
paremale jrjele aidata.

Kuidas anda oma snumiga pall partneri ktte?

Ilmselge jaatuse ja eitamise vljendamiseks sobib sageli pikem tekst kui jrsuvitu ja otsekui ajapuudust rhutav ei vi jah; sellega demonstreeritakse valmisolekut jutuajamist jtkata.
Jta oma jutus otsad lahti - ra langeta kategoorilisi hinnanguid ega tee resoluutseid lppjreldusi.
Esita oma seisukoht ksivas toonis, kutsudes teise oma mtteid avaldama.
Anna oma vastuses infot, mis tenoliselt pakub teisele poolele kaasa arutlemiseks huvi.
Ksitlemine
//

Vaatleme ksimiskunsti uue nurga alt. Ksimustel on suhtlemises tita mitu funktsiooni. Mgimees esitab ksimusi, et hinnata
klientide vajadusi ja kohandada oma kauplemisviisi nende vajaduste
rahuldamisega, lbirkijad esitavad ksimusi, et vhendada suhtlemise kiirust ja avaldada survet oma oponentidele, arstid kasutavad
ksimusi diagnoosimise hlbustamiseks, televisiooni saatejuhid avaliku elu tegelaste seisukohtade vljaselgitamiseks, sotsioloogid intervjuuga teadusliku info kogumiseks jne. Ksimuste phifunktsioonid on jrgmised:

informatsiooni saamiseks,

et silitada kontrolli suhtlemise le,

et ratada huvi ja uudishimu teema vastu,

et diagnoosida spetsiifilisi raskusi, mida vastajal vib olla,

et vljendada huvi vastaja vastu,

et vlja selgitada vastaja suhtumist, tundeid ja arvamusi,

et julgustada vastajat maksimaalsele koostle,

et hinnata vastaja teadmiste mra,

et julgustada kriitilist mtlemist ja hinnanguid,

et anda rhmaaruteludes teada, et kigi liikmete sekkumine

ja avalik osavtt on oodatud ja teretulnud,

et julgustada rhma liikmeid kommenteerima teiste liikmete

vastuseid,

et silitada rhma liikmete thelepanu, esitades perioodiliselt ksimusi, ilma ette hoiatamata.

Vastused
Just nii nagu on olemas mitmesugust tpi ksimusi, mida vib
ksida, nii on ka hulk mitmesuguseid vastuseid. Dillon (2003) on
eristanud suure hulga vimalikke vastuseid, mille phitpe vib
kokku vtta jrgnevalt.

Vaikus. Vastaja vib suvatseda mitte midagi telda.

Avalik keeldumine vastamisest, niteks: Ma parem ei tleks.

Seosetu vastus. Vastaja vib tiesti teemat muuta.

Naljatlemine. Niteks ksimusele: Kui vana sa oled?" vib

vastaja vastata: Mitte nii vana, kui ma end tunnen."

Valetamine. Vastaja vib lihtsalt anda valeliku vastuse.

Puiklemine. Jllegi, ksimusele: Kui vana sa oled?" vib

vastaja vastata: Kui vanaks sa mind pead?" Ksimusele ksimusega
vastamine on klassikaline puiklemistehnika.

Vltimine. Soovimatutest ksimustest krvalepiklemisel

pole poliitikuile ilmselt vastaseid. Vtteid on palju: ksimuse ksitavaks tegemine, ksitleja rndamine; teatamine, et ksimusele on juba
vastatud; vastuse edasilkkamine. hes Urmas Oti intervjuus vastas
keegi poliitik telestaari jrjekordsele teravale ksimusele lihtsalt:
Las ma rgin enne oma jutu lpuni, siis vastan teie ksimusele."

Valikuline kahemttelisus. Ksimusele vanuse kohta vib

vastaja vastata: rge muretsege, ma vin veel seitse kilti maha joosta." Vastaja teeb no, nagu tunneks ta kavalalt ra tegeliku" ksimuse, ja andes sellele kiire vastuse, vabaneb soovimatust asjast rkimise sundusest.

Varjamine ja peitmine. Vastaja ritab vltida info paljastamist, mis vib olla tema lhedastele kahjustav Selle probleemiga
puutuvad pidevalt kokku uurijad (kriminaal-, kindlustusuurijad jne),
aga see vte on rakendatav sotsiaalts, kui on tarvis tegelda tundlike vi tabuteemadega, nagu laste kuritarvitus, intsest, narkomaania
jne.

Moonutamine. Vastuses moonutatakse vaistlikult tegelikkust. Niteks vidavad avaliku arvamuse uurimise respondendid, et
nad on pidevad ilukirjanduse lugejad, et nad toetavad heategevust
ka enda panusega, et nad taunivad mis tahes vormis autut kitumist
jne.

Aus otsekohene vastus. Enamikul juhtudel annab vastaja otsekohese, tese vastuse suurele osale ksimustele.
,,

Igas konkreetses olukorras tuleks ksitlejal olla valvas vastuste

moonete suhtes, et tarbe korral lisada tpsustavaid ksimusi.
Vastustele vastamine (peegeldav kuulamine)
Reflekteerimisel ehk peegeldaval vastuste jlgimisel on hulk
funktsioone, mida tuleks arvestada niteks inimeste nustamisel,
mgivestluste ajal, intervjuud vttes jne. Vastustele thelepanelikult
reageerides me

nitame huvi usutletava isiku vastu ja seotust temaga,

ilmutame huvi eldu sisu vastu,

tendame, et pame teist poolt mista, mida tahes ta tleks,

kontrollime oma arusaamist,

aitame usutletaval teemast ja probleemist selgema ettekujutuse saada,

elame kaasa sellega, mis on usutletavale thtis,

seame jutuajamise thtsama isiku positsioonile usutletava,

aitame vastaspoolel vabalt oma tundeid vlja elada,

demonstreerime oma vimet intervjueeritavale kaasa tunda.

Peegeldava kuulamise heks vtteks on parafraseerimine ehk
teise eldu oma snadega kokkuvtmine. Seda on nimetatud ka sisu
peegeldamiseks, kus phirhk asetatakse pigem faktilisele materjalile
(mtted, ideed, kirjeldused jne) kui tunnetele.
Usutluse lpetamine
Selle oskuse kasutamise peamised lesanded ulatuslike suhtlemisseeriate puhul vib loetleda jrgmiselt:

nidata osavtjatele, et teema on ammendatud, vhemalt

praeguseks;

keskendada osavtjate thelepanu lbivetud materjali olulistele punktidele;

aidata osavtjatel hendada fakte, oskusi, misteid vi argumente, mida mdunud episoodide ajal lbi veti;

anda osavtjatele tunda, et nad on midagi saavutanud (kui

on jutud edukale jreldusele);

nidata osavtjatele tulevasi vimalikke tegevussuundi;

hinnata suhtlemise thusust, eriti osavtjate teadmiste suhtes;

luua soodne suhe, nii et osavtjad ootavad meeleldi tulevast

kohtumist.

Vestluse tasandid
Vaatleme, millest ja milliste teemade tasandil inimesed omavahel
jutlevad.
Kige pealispindsem jututasand on knelus ilmast, pevasndmustest vi mingil valveteemal (Mis poest ka saada on?", Ei
tea, miks see rong jlle hiljaks jb?"). Kui keegi kauget tuttavat kohates tuleb hlestava thja jututa vlja kohe teda ennast huvitava
tsise probleemiga, jtab ta endast pisut taktitu vi seltskondlikult
saamatu inimese mulje. Ent kui ilmajutt lheb liiga pikaks, annab see
mrku, et inimestel polegi muust knelda.
Pisut sgavam on pseudoasjalik tekst, milles inimesed toovad
esile oma hinnanguid, jreldusi ja prognoose ennast otseselt mitte
puudutavate neutraalsete teemade ja probleemide kohta, nagu: Selle
suve moe vrv olevat lilla", Mis see Euroopa Liit meile annab" vi
Arvan, et lapsi ei tuleks le hellitada" Kaugemaist asjust kneldes
vib vlja lugeda mndagi olulist vestluskaaslase avatuse vi paindlikkuse kohta, kui vestlus aga sellelt nivoolt ei vlju, ei saa selles tekkida ka eeldatavat intiimsust!
Edasi tulevad lausungid, milles inimesed rgivad midagi iseendast ja enda kohta: kehalistest aistingutest (Pea valutab", Kht
on thi", Mul on vilu"), meeleoludest ja emotsioonidest (01en mures", Oi, kui rmustav sind jlle nha"), jreldustest ja kavatsustest
(Peaksin uue teleri ostma"). Enamasti ei huvita kedagi kuigi pikalt
teise inimese hea vi halva kehalise enesetunde ksikasju kuulda
sellest tehakse juttu mitu korda rohkem kui asi vrt. Ometi pakub
somaatilistest seikadest rkimine eriti vanemas eas inimestele
selget rahuldust. Teise inimese tundevrelus ja kavatsuste detailid
pakuvad vaid pisut enam huvi kui somaatika seigad. Sellegipoolest
naudivad inimesed vimalust kellelegi oma tundeist, tujudest ja
plaanidest pikalt rkida.
Huvist teise inimese vastu vi ka soovist lhisuhtlust arendada
annab tunnistust kaaslase tundmuste ja meeleolu mrkamine
(01ed tna kuidagi rusutud", Sinu uus lips meeldib igale naisele",
Jtad mulje, et see asi ei paku sulle ldse huvi"). Enamasti tunneme
heameelt, kui meid mingil viisil thele pannakse.
Kaaslasesse suhtumise toonitamine vljendab nii thelepanu tema suhtes kui ka soovi tema kitumist kuidagi mjutada. Suhtumist
kannab mingi hinnang (01ed testi tubli", Oleksin sinult enamat

oodanud"), tunne (Ma armastan sind", Ma kardan sind") vi tunde,

hoiaku, kavatsuse tlgendus (01ed muidugi pettunud, et see asi venib"). Kui suhtumist ldse vlja ei nidata, teeb see jutuajamise kuivaks, kui aga thelepanekute ja tlgendustega liialdada, muutub vestlus koormavaks.
Suhtlejad on mrksa enam toimuvasse kaasa haaratud, kui vestlusaine puudutab neile hist probleemi vi he vi teise poole nudeid partneri suhtes. Selles sfris vib ka kige kergemini trgata
mistmatust, esile tulla vastakaid huve ning tekkida tlisid.
Kige sgavam, kitvam, hinnatavam on teematasand, kus usalduslikus hkkonnas ja siira ning vaba jutlemise kigus tekib nn snergiaef ekt: kaks vi enam isikut elavad koos midagi lbi, teostavad
ennast, hangivad uut teavet ja kogemust, juavad milleski selgusele
vi elavdavad oma loovat kujutlusvimet sellises ulatuses, mida nad
eraldi tegutsedes mingil juhul poleks suutnud saavutada. Kahe inimese (niteks abikaasade, vanemate ja laste, sprade, parteikaaslaste,
kolleegide, juhututtavate) vestlus on seda kitvam ja rikkam, mida
selgem on selle emotsionaalne vi intellektuaalne tulem. (Vljavte
A. Kidroni raamatust Oska olla enda pshholoog" (1997)).
Milles nha suhtluse tulemuslikkust?
Suhtluse tulemuslikkust nib olevat hlbus mta sellistes nitajates nagu moonutusvabalt ja adekvaatselt tlgendatud info maht.
Ent sellel on ka kaasefekte. Esiteks see, kui kergesti osapooled ksteisest aru said. Teise snumist arusaamine kandub le ka tema isiksuse
ja omavaheliste suhete perspektiivikuse hindamisse. Vlise maailma
objekte ksitleva teabe vahetamine on tihti seotud pdega saada
isiksusena teisele mistetavaks. Snal akommunikatiivsus (suhtlusvimetus) on oluline pshholoogiline tahk.
Vite Ta ei mista mind!" taga saab peituda kaks probleemi: a) teist isikut
ei vaevutagi mistma; tegelikult ei tunta huvigi, mis ta tles, ega lasta end hirida sellest, millist kurtmist, palvet vi nuet eldud snad endas kannavad;
b) teise eldut, nagu ka tema isikut mistetakse jrsult erinevalt sellest, mis teine tegelikult vitis vi kelleks ta end tegelikult peab. Tnapeva ttlevate ja sageli stressis linlaste suhtlust kimbutavad ha enam mlemad hdad. Suutmatus
end mistetavaks teha liitub tihti vimetusega innustuda teiste isikute eldust
(ja tlejate isiksust)! 1970. aastail moes" akommunikatiivsuse teema, mis
kunstipraselt vljendus niteks Antonioni ja Bergmani filmides, pole
tnapeval enam eriti laialt kneaineks; probleem ise on aga jnud ja isegi
tsistunud!

Vastastikuse mistmise laad ja ulatus on tihedasti seotud raamatu jrgmises peatkis ksitletava sotsiaalse tajuga. Kui teise isiku teadetejadast vaevutakse mrkama vaid endale kasulikku, on isikutajugi
sellele vastav: partneris nhakse ksnes mingi funktsiooni, rolli vi
omaduse kandjat. Kui aga kellegi eldus ptakse juda teate svathenduseni, pdes aimata, miks ta just nii vljendus ja seda tles,
on tegemist individualiseeriva isikutajuga. Inimeses eristatakse ja otsitakse sel korral juba isikuprast ja kordumatut. 1970. aastate suhtlemispshholoogia romantilise koolkonna" arusaamist mda on
inimeste igapevane suhtlemine ja teabevahetus lame ja igav juba
ainuksi inimeste liutilitaarse ja kapselduva loomuse tttu. Mistagi avab mingi ulatuslikuma teate edastaja endas tahes-tahtmata terve
hulga oma isiku tundmappimist vimaldavaid omadusi: intellekt,
temperamendi tp, emotsionaalsus, energilisus, tahtejud, dominantsus, visadus jne. Teabevahetusel tekib seega enamasti ikka eeldusi vastastikuseks hindamiseks, teise isiku interpreteerimiseks. Iseksimus muidugi, kas neid vimalusi alati ra kasutatakse.
Suhtlus avab tee sihipraseks vi tahtmatuks ksteise mjutamiseks. Juba ksnes thelepaneliku vi hajalioleva kuulamisega tstab
vi kahjustab teate saaja selle lhetaja enesetunnet. Teadmise edasiandmine, mis korrigeerib seniseid hoiakuid ja vaateviise vi kujundab uusi arusaamu, on aga sisult juba isiksuslik mjutamine. Vestlemisel ja mttevahetusel tekib vastastikune tunnetustegevuse stimulatsioon. Kellelegi positiivset vi negatiivset tagasisidet andes saab
aga turvata vi kahjustada tema eneseaustust ning soovitavas suunas
mber kujundada teise minapilti.
Suhtluse tulemuslikkuse arvestamisel ei peaks piirduma teabevahetuse teadlikult seatud eesmrkide ja saavutatud resultaadi krvutamisega. Vahel on ettearvestamatud krvalefektid hoopis kaalukamad ja ilmnevad pealegi ties jus tihti alles mingi aja - tundide,
pevade, ndalate - mdudes.
Ka suhtluse ebannestumine vib olla resultatiivne: teadustada
niteks sellest, et ollakse eluhoiakult vi maailmavaatelt ksteisele
liiga kauged. Selles mttes vib postuleerida jrelduse: suhtlus on
alati tulemuslik, pole olemas mitteresultatiivset suhtlust!

Sotsiaalne taju
Inimeste tajumine, tlgendamine, hindamine on suhtlemise ks
kesksemaid klgi ja igasuguse teabevahetuse, vestlemise, histegevuse arendamise vi vastastikuse mjustamise kaasnhtusi. Teiste
inimeste tajumisel mngib kaasa see, kuidas me tajume iseennast.
Seeprast tasub sotsiaalse taju temaatika sissejuhatamiseks lhemat
tutvust teha enesetaju nhtustega. Isikutaju laias probleemiringis pakuvad erilist huvi kaks ksimust: mil viisil kujuneb meis arusaam
teise inimese juhttunnustest ning millised sisemised ja vlised tegurid mjutavad isikutaju suundust, seda, kuidas me suhtlemiskaaslasi
neme ja hindame.
Enesetaju
Enesetaju ehk viis, kuidas me end tajume, tunnetame, hindame,
on isiklike kogemuste alusel kujunenud teadmiste kogum, mis sisaldab arvamusi iseendast ja mis samas peegeldab teiste inimeste suhtumisi meisse. Siia kuuluvad hinnangud selle kohta, kes me oleme,
millisena me teistele paistame, oletused, kelleks me viksime saada,
ja isegi see, kelleks me kardame tulevikus saada. Suhtlemisel mngib
erilist osa enesehinnang: mina-ksitluse hinnanguline osa, mis kujuneb teistelt osaks saadud hinnangute alusel. Enesetajus on niisiis
kesksel kohal selle lahtimtestamine, kuidas teised inimesed meid
tajuvad. Meie enesehinnang kujuneb aga vrdluses teiste inimestega.
Hulk uuringuid on nidanud krge enesehinnangu positiivset osa
inimese sooritusvime suurendamisel ja pshilise heaolutunde tagamisel, aga ka tema suhtlemisedukuse svendamisel.
Mina-ksitlus
Mina-ksitluste varaseimad ideed arvatakse kajastuvat juba
Descartesi (Mtlen, jrelikult olen olemas"), Locki ja Hume'i tdes. Nimekas Ameerika pshholoog William James (N. Hayes 2002
jrgi) oli ks esimesi, kes osutas, et inimese eneseksitluse oluliseks
osaks on sotsiaalne vrdlus teistega, iseranis endaga sarnaste vi
samu eesmrke taotlevate inimestega. 1902. aastal tuli Charles H.
Cooley vlja nn peegel-mina teooriaga, mille kohaselt kujuneb mina-

ksitlus ajapikku vlja kigi nende hinnangute ja arvamuste tulemusel, mis me teistelt enda isiku kohta saame. Otsustavaks kujuneb see,
mida a r v a m e teisi endast mtlevat. Uues ja tundmatus olukorras
kohanemisel on meil sellele vastavalt esimeseks mureks saada aimu,
mis teised meist arvavad ja kuidas nad meie tegutsemist hindavad.
Niisiis neme end otsekui kaasinimeste kitumise ja reaktsioonide
peeglist (mis vib vahel ka moonutada). Ehkki me pime end tundma selle kaudu, kuidas teised meid hindavad, pole inimene Cooley
jrgi oma peegelduste tituv ja passiivne sltlane, vaid vaba otsustama, milliste enda hinnangutega ta on pri ja missuguseid eirab. Nimelt kalduvad inimesed ka teiste oletatud enesetajus valima neid
jooni, mis rhutavad nende phiomadusi, ja jtma krvale need
omadused ehk enese peegelpildid, mis ei vasta nende kujutlusele iseendast.
George H. Mead (1934) arendas Cooley ideid edasi, vites, et mina-ksitlus sltub konkreetsest sotsiaalsest kogemusest, olles mjutatud hiskonna normidest, vrtustest ja kultuurimallidest, eriti aga
neist smboleist ja keelelistest thistustest, mida kasutatakse konkreetse sootsiumi kommunikatsioonis mina-aspektide mratlemisel.
Tnu hisele keelele oleme vimelised taipama, mida teised mtlevad, ning oskame jagada sarnaseid ootusi ja rollikitumise standardeid. Enesetaju kujunemisel on erilisel kohal suhted nn thtsate teistega: vanemate, eakaaslaste, paarissuhte osapoolte ja rollieeskujudega. Just nende isikute hinnanguil meile on mina-ksitluse vljakujunemisel kandvaim osa. G. Meadi jrgi on muuseas sna ootusprane,
et vanematele saavad thtsateks teisteks nende enda lapsed, kellelt
tulev tagasiside nitab, kui head vanemad nad on. Mead eristab mina
spontaanselt esilekerkivat olemust ehk personaalset mina teiste suhtumisi peegeldavast sotsiaalsest minast. Enesetaju areneb vlja ja
muutub nende kahe mina dialoogi kaudu, jtkudes lbi kogu elu.
E. Goffmani (1959, J. Hayes 2002) jrgi on enesetajus keskne arusaam neist rollidest, mida me hiskonnas tidame: inimene on tema
kujuka vrdluse jrgi otsekui paljutahuline tring, mille iga tahk
esindab isiksuse ht klge vi rolli. Sealjuures nitab inimtringu
pealmine tahk vahetus olevikus - siin ja praegu lbielatavas episoodis - toimuvat sotsiaalset etteastet ehk mngitavat rolli. Inimese iseloom on sellest vaatepunktist endaesitluste seeria, kujutlus, mille .me
endast teistele igapevaelus esitame. Sotsiaalne kontakt on vaadeldav

omaprase draamana, milles osalejad taotlevad, et teised aktsepteeriksid neid, s.t nende minapilti nii, nagu nad soovivad. Alati see ei
nnestu ning mina vib paljudel puhkudel kahjustatud saada...
Goffmani meelest esitab iga sotsiaalne roll vljakutse realiseerida sellele vastavalt oma vimalik mina. Kik rollid, mida tuleb elus tahestahtmata etendada, ei vasta enesetaju soovidele ja siis pavad inimesed endast kui vastava rolli titjast sisemiselt distantseeruda.
Enesehinnang ja mina-ksitlus
Suhtlemisel mngivad (Verberger & Verberger 2003) erilist osa
kaks enesetaju liiki: mina-kontseptsioon ja enesehinnang. W. Jamesi
jrgi peegeldab enesehinnang inimese endale pstitatud nuete vi
taotluste jrgimise edukust: edukus endale seatud eesmrkide saavutamisel tstab enesehinnangut, ebaedu kogemine aga alandab seda.
Teiseks peegeldab enesehinnang igale inimesele erinevat ldist positiivset vi negatiivset suhtumist iseendasse. Mruki (1999) meelest ei
ole enesehinnang aga midagi muud kui oma vrtuse ja kompetentsuse ldhinnang. C. Rogersist (1981) lhtudes on iseenda aktsepteerimine ja krge enesehinnang seotud sellega, kui lhedane on inimese tegelik mina tema ideaalminale.
Mina-kontseptsioon on Baroni ja Byrni (2000) jrgi iseenese identiteedi taju: mtteline kujund, mis meil on arenenud oma vimete,
oskuste, teadmiste, kompetentside ja individuaalsuse alusel. Mitmed
pshholoogid (Rogers 1981, Campbell 1990) on vitnud, et mida selgem on inimese mina-kontseptsioon, seda krgem on tema enesehinnang. Heitlik ja muutlik enesehinnang thendab habrast enesevrikust, mis on mjutatav vlistest sndmustest ja teiste hinnanguist.
Nagu eldud, peegeldab mina-kontseptsioon meie kogemust,
niteks seda, kui seltsivaks, sundimatuks, toimekaks, arukaks, meeldivaks isikuks me end teiste hinnangupeeglis heiastuva kujundi jrgi
vime pidada. Igapevasel suhtlemisel saadud komplimendid, vihjed, mndused, tunnustused, kik see, mida vib tlgitseda hinnangulisena, kujundab Cooley teooriaga koosklas ajapikku meie enesetaju, seda, millistes loomujoontes me ise end neme.
Hattie (1992) jrgi on mina-kontseptsiooni kujunemisele eriti oluline vahetult prast mingit tegu saadav tagasiside. Enesetajus vib eristada mastaapsust
(kui erinevates omadustes me end eristame ja oskame hinnata) ning sgavust
(kuivrd me tajume oma sgavamaid ajejude, teistele ksitamatuid omadusi).

Juba Allport (1970) mrkis, et diferentseeritud enesetajuga inimestel on paremad eeldused ka teisi tajuda: rohkem nha ja mista ning knekaid detaile eristada.
Mruki (1999) jrgi ei ole enesehinnangus keskel kohal mitte ksnes see, kui
hsti vi halvasti me midagi teeme, vaid ka see, millise thenduse (oluline vi
mitte) me oma tegudele (sooritusvimele) anname ja kui heaks vi halvaks me
ise oma tegusid hindame. Meie enesetaju vib hulgal juhtumeil mjustada kitumist isegi tugevamini kui tegelikud omadused (nt vimed). (Weiten 1998.)
Me rakendame mitmesuguseid egokaitse vtteid - niteks ratsionaliseerimist -,
et pisendada nende episoodide thendust, kus me esinesime n- allapoole oma
vimeid, meldes korduvalt ning meelsasti olukordadele, kus visime enda le
uhke olla.

Pshholoogias on tavaks pidada kige eelistatumaks veidi krgenenud vi adekvaatset enesehinnangut (hinnang oma vimetele
vastab tegelikkusele). Mitu uuringut on nidanud krgema enesehinnangu thelepandavalt krget seost saavutatud eduga. Skalvik ja
Hagdvet (1990) panid niteks 635 Norra pilase uuringul thele, et
paremaid hindeid saanutel oli ka krgem enesehinnang. Maineka
sotsiaalpshholoogi D. Myersi (2000) jrgi pole aga seda laadi uuringuis kaugeltki selge, mis on phjus, mis tagajrg.
ks on igatahes kindel: disproportsionaalselt krgenenud vi
madaldunud enesehinnang kahjustab kohanemist elu vljakutsetega.
See tuleb eredalt esile ka suhtlemisel. End kellegi seas alavrsena
tundes on raske olla sundimatu ja mnus; end le thtsustades tekib
aga oht, et laseme oma leolekut vlja paista, plvides upsaka vi
end thtsaks tegeva maine, vi siis tunduvad teised meile lihtsalt
igavad, liiga tavalised" Sotsiaalpshholoogid vidavad, et eriti ohtlik on end krooniliselt saamatuks hinnata.
Paljud pshholoogid, teiste hulgas Mrak (1999), on kindlad, et
inimestel on vimalik oma enesehinnangut kord-korralt tsta.
Kognitiiv-kitumusliku teraapia vahendeid kasutades saab see teoks
nnda, et inimene hakkab sihiteadlikult mrkama" ja vriliselt
hindama enda kohta saabuvat positiivset tagasisidet. NLP pakub
hulga vahendeid - nt visualiseerimine, edu ettekujutamine - enesehinnangu jrkjrguliseks parandamiseks, kusjuures sellega koos suureneb ka sooritusvime.
Enesetaju adekvaatsemaks ja eristusvimelisemaks muutmine on
pevakorras suhtlemistreeningute eri liikides, kus vahetu kogemuse
kaudu petatakse osalejaid ha selgemini ja tpsemini mratlema,

mis mulje neist teistele mingis rollis vi teatud tegevuse sooritamise

jrel jb. Arenev enesetaju arvatakse olevat kindlas seoses suhtlemiskaaslaste eristava ja sgava taju edenemisega (Schutz 1966). Enesetaju on seotud ka eneseavamise ja eneseesitluse, kehtestava kitumise ning avaliku esinemisega.
C. Rogersist lhtudes vime tdeda, et inimesel on vga thtis ise
ennast aktsepteerida ehk nagu vljendab E. Fromm (1989) - ise ennast armastada. Teistelt tulev tunnustav, isiksust aktsepteeriv tagasiside kujundab enesehinnangu positiivsemaks ja tugevdab eneseusku.
Isikutaju
Inimeste vastastikune tajumine on kujundatud meeleorganeist ja
toetub phimtteliselt samadele protsessidele, millega me tajume
loodust ja tehiskeskkonda. Mis on tajus philine? Meeleelunditele
kttesaadava info selekteeriv vastuvtt ja mtestamine. Aju ttab
ngemis-, kuulmis- jt meeleorganitest saabunud andmed lbi, organiseerides, tlgendades ja hinnates saadud infot. Nii nagu ldpshholoogias ksitletud tajus, toimivad ka inimeste tajumises srased
seadused nagu figuuri ja fooni vahekord, objekti ratundmise ja eristamise lved, taju olenevus stiimuli fsilistest karakteristikutest
(jud, intensiivsus, jrgnevus), adaptatsiooninhtused jne (Kunitsna, Kazarinova, Pogola 2002). Inimestele on omane vhendada ka
sotsiaalses situatsioonis mramatust ning teha kiireid jreldusi oma
taju objektide, teiste inimeste kohta. Ent samas erineb suhtlemisel
aset leidev isikutaju oluliselt asjade maailma tajumisest. Isikutajus on
olulisel kohal tunded, muljed, suhtumised, hoiakud ja eelarvamused.
Me neme, mrkame, avastame ja tlgendame kaasinimesi just srastena" vastavalt sellele, millised on meie hetkehuvid vi konkreetsest olukorrast tulenevad ootused ja vajadused. Sgavaisse mtteisse
vajunult ei tarvitse me mrgatagi inimesi enda mber. Otsides vras
linnas teed, pame vastutulevaid inimesi liigitada selle jrgi, mil
mral neist viks meile tee juhatamisel abi olla. Soovides ametikaaslasele midagi thtsat elda, pame tema ilmest vlja lugeda, kuivrd kolleeg saab meile hlestuda ja on valmis meile olulist snumit
kuulda vtma.
Sotsiaalse taju teeb spetsiifiliseks veel kaks asja. Esiteks me arvestame alateadlikult teisi tajudes ja hinnates, et ka teised tlgitsevad ja
hindavad m e i d e n n a s t . Teiseks annab teiste tajumise laad suu-

remas vi viksemas ulatuses meile tagasisidet ning stiimuleid kas

oma arvamuse ja hinnangu juurde jda vi neid mber kujundada.
Taju keerukate protsesside mistmiseks toogem esile selle kaks
juhtivat phimtet: lihtsustamine ja kategooriate kohaldamine. Selleks et meid mbritsevas infotulvas orienteeruda ja meile oluline vlja lugeda, peame oskama keerukaid objekte kohe "paikapanevalt"
mratleda. Isikutajus eristatakse jrgmisi etappe: ratundmine,
ldmulje kujundamine, sotsiaalsete tunnuste tajumine, omavaheliste
suhete prognoos. Objektide kikmeldavate tlgendusviiside krvutamine ja lbiarutamine teeks meid kiiret tegutsemist nudvates olukordades kohmakaks. Tajuprotsessi teiseks juhtphimtteks on lhtuda mingist mttemudelist (mind model) vi kategooriast, mis laseb
asju (ja inimesi) ra tunda.
Tajumall on ht asja teisest eristavate tunnuste kogum, mis vetakse kasutusele helaadsete karakteristikutega asjade rhmitamiseks. See aitab meil vaadeldava teatud liiki vi klassi liigitada. Niteks vime inimrhmas eristada naisi ja mehi, tuttavaid ja vraid.
Niisiis me tunnetame, tlgendame ja hindame oma vaatevljale
judvaid inimesi htaegu lihtsustades ja teisest kljest kindlasse
klassi, liiki vi kategooriasse lahterdades.
Taju on kujundatud vajadustest: me mrkame kaasinimestes ennekike seda, mis on kuidagi seotud meie hetkehuvidega (vahel me
muud ei mrkagi!). Sealjuures kujundab taju see, millised on meie
suhted nendega: head vi halvad, pinnapealsed vi sgavad, lhivi pikaajalised, materiaalsed vi emotsionaalsed.
Joseph ja Forges (1991, Verberger & Verberger 2003) testasid
eksperimentaalselt, et inimestel on kalduvus tajuda ja tlgendada teisi inimesi vastavalt neile tunnetele, mis nad neid tajudes tundsid. Kui
tutvume kellegagi lemeelikus, elevas meeleolus, hindame teda tenoliselt lahkemaks vi huvitavamaks, vrreldes olukorraga, kui
oleme rusutud ja ebakindel. Emotsionaalne seisund phjustab ka selektiivset tajumist, niteks mingi ereda detaili thele panemata jtmist.
ldiselt ilmutavad inimesed endaga mingi olulise omaduse poolest sarnaste isikute tajumisel suuremat tpsust ja adekvaatsust. Juba
Allport (1970) theldas, et primitiivse sisemaailmaga inimene ei suuda eristada ja sgavalt mista sgava sisemaailma ja keeruka karakteriga isikut. Ehk nagu kirjutas Prantsuse filosoof B. Pascal: Mida

targem inimene, seda rohkem leiab ta originaalseid inimesi. Juhmid

ei tee inimeste vahel vahet/
7

Isikutaju mehhanismid ja moonutused

Inimeste tajumisel, nende le otsustamisel ja nende mingist aspektist hindamisel leiab aset terve hulk nhtusi. Kirjeldagem neid
allpool lhidalt.
Isikutaju sisu
Teise inimese ratundmine. Kes ta on? Keda ta meenutab?
Inimtbi mratlemine (vra isiku puhul). Millisesse
inimtpi, liiki, kategooriasse ta kuulub? Mida viks selliselt tbilt loota vi karta?
Emotsionaalse seisundi tajumine. Mis meeleolus ta praegu on?
Tema suhtumise tajumine. Kuidas ta minusse suhtub?
Tema kitumiskavatsuste mratlemine. Mida ta soovib teha? Millised on tema taotlused?
Esteetiline hinnang. Kas see isik meeldib mulle?
Moraalne hinnang. Kas ta on usaldusvrne, iglane?
Kaaslase pragmaatiline hinnang. Mida ma temalt ootan,
millist kasu temaga kohtumine mulle totab?
Tutvustagem nd inimeste vastastikusel tajumisel ehk isikutajus kiku minevaid strateegiaid, mida nende masinliku tlerakendamise tttu vib vaadelda mehhanismidena.
1. Tajuetalonide kasutamine thendab inimeste tlgendamist
a) nende mingisse tpi mratlemise,
b) tbile omase iseloomustuse kohaldamise teel.
Tajuetalon vib kujuneda erinevate tunnuste - niteks vanuse,
rahvuse, soo, tegevusala - alusel.
2. Oreooli- ehk haloefekt. Meil on kalduvus teha suuri ldistusi he ereda joone phjal. Oreooliefekt ilmneb sagedamini jrgmistel juhtumitel:
kui otsustatakse raskesti tlgendatavate omaduste vi joonte le,
kui inimese omadusi hinnatakse klbelisest aspektist,
kui teist inimest tuntakse hsti.

Hollmani (1972, Verberger & Verberger 2003) jrgi mjustab

meie arvamusi teistest inimestest rohkem negatiivne kui positiivne
info. Siit vib jreldada, et omistame teistele sagedamini negatiivse
kui positiivse oreooli.
3. (le)lihtsustamine. Keerulisest ja arusaamatust luuakse endale lihtsam, levaatlikum, vhem detailne ldpilt.
Bipolaarsete konstruktide teooria
G. Kelley (1955) jrgi lhtuvad inimesed teiste tajumisel ja hindamisel oma
isiklike kogemuste alusel loodud tajuskeemidest ehk nn bipolaarsete
konstruktide teooriatest. Lihtsustatult eldes hindavad hed inimesed teisi niteks skaalal sbralik ... vaenulik; teised aga kasutavad vastandeid ktkestav ...
eemaletukav; rev ... rahulik jne. Mainitud Ameerika isiksusepshholoogia klassiku jrgi piirdub enamik inimesi philiselt 6-8 konstruktsiooni ehk omaduste
vastandpaariga, vttes tarbe korral kaasinimeste omaduste peenemaks eristamiseks kasutusele ka teisi skaalasid. Isiksuslike konstruktide ehk teiste hindamisel kasutatavate mtskaalade vljaselgitamine on thus vahend pshhoteraapias inimeste suhtlemisprobleemide mratlemiseks.
4. Loogiline jreldamine saab teoks inimese le otsustamisel,
teda iseloomustava info le arutlemisel ja sellest jrelduste tegemisel.
5. rmushinnanguist hoidumine. Nagu igasugusel hindamisel (nt kui petajad hindavad pilasi), vlditakse ka isikutajus nii positiivseid kui ka negatiivseid rmushinnanguid, niteks kellegi ingliks vi lurjuseks pidamist.
6. Varem otsustatu kopeerimine. Kord kellegi kohta langetatud otsust korratakse masinlikult teda jrgmisel korral trehvates.
7. Tajukujundi tasakaalustamine (vasturkivuste krvaldamine). Meil on raske omaks vtta, et keegi on samal ajal hoolitsev ja
jhker, ohvrimeelne ja ebaaus, elutark, kuid naiivne jne. Vastuolude
lepitamise heks teeks on inimese segmenteerimine" (Ta on vrastega kalk, omadega leebe" vi Enamasti on ta usin, vahel aga
veab seanahka") vastavalt tpolukorrale. Teiseks viisiks on phiomadustega lahkuminevast joonest mdavaatamine: seda ei tehta
mrkamagi.
8. Iseendaga analoogia kasutamine toimub siis, kui teise isiku
le otsustatakse selle jrgi, kui sarnased nad on meie endaga. Teisi
endaga vrreldes leiab aset nn projektsioon: sbrale omistatakse enda
teadaolevaid hid omadusi, vaenlasele alateadlikult aga eriti neid
enda negatiivseid omadusi, mida iseenda ees varjatakse (salatakse).

9. Isiksuse tavateooriast lhtumine. S. Asch testas juba 1946.

aastal eksperimentaalselt, et inimestel on teistest esmamuljeid kujundades kalduvus minna tegelikult kepraseist andmeist mrksa kaugemale - katkendlik info ja mulje kujundatakse millekski ldisemaks.
Kasutades stu endastmistetavusega pshholoogilisi tavateooriaid, arvame teadvat, et kui kellelegi on omane mingi joon, on tal ka
teisi selle joonega seotud omadusi. Niteks tundub vaba esinemise ja
lahke olekuga inimene olevat heasoovlik, sellest lhtuvalt kaldume
teda pidama ka otsekoheseks ja ausaks.
10. Empaatia thendab teise inimese sisemaailma sisseelamist,
olukorra ngemist tema seisukohast, ning see eeldab teisega emotsionaalse resonantsini judmist. Liigne tundelisus moonutab muide
teise inimese objektiivset hindamist.
Sotsiaalsed stereotbid
Stereotbid on mingisse kindlasse rhma (nt yuppied, taksojuhid, mustlased) kuuluvate inimeste lihtsustatud ja standardiseeritud
karakteristikute ning kitumisootuste kontseptsioonid. N. Hayes
(2002) mratleb stereotpia inimeste klassifitseerimisena eelnevalt
kehtestatud kriteeriumide kogumisse mne pinnapealse tunnuse - nt
nahavrvi vi seksuaalse orientatsiooni - alusel. Stereotpia puhul
ei lhtuta (nii nagu isiksuse tavateooria kasutamisel) ldse sellest,
milline on vaatlusalune inimene indiviidina, ta lihtsalt paigutatakse
varem valmisseatud lahtrisse. Stereotpiseerimine kui tunnetusviis
viib sltuvalt selle iseloomust ja olukorrast erineva kvaliteediga tulemustele. ldistav hinnang vib olla niihsti positiivne kui ka negatiivne, konkreetne ja tpne kui ka abstraktselt umbmrane. Stereotpiseerimise ilmselt kige iseloomulikum tunnus on eeldatud phiomaduste endastmistetav lekanne. Kohaldades kellelegi stereotpset hinnangut, vtame vaidlustamata faktiks, et tal on mned
kindlad omadused, kuivrd me identifitseerime ta kindla rhma
liikmena. Nii niteks kirjeldas 1933. aastal 84% uuritud Ameerika tudengeist neegreid ebausklikuna, 55% sakslasi pikatoimelisena ning
32% itaallasi musikaalsena (N. Hayes 2002, 71).

Ameti atribuutika kujundab ka isikutaju

Foto: Liina Siib

Stereotpianhtuste klassi kuulub ka paljude inimeste tava

hendada fsiliste omadustega kindlaid iseloomujooni ja isiksuslikke iserasusi: krgelaubalisi peetakse arukamaks, vatsakaid heasdamlikuks, rigelt blondeerituid rumalaks (meenutagem blondiinide anekdoote) jne.
Stereotpe ja sotsiaalseid etalone (tajuskeeme) kohandav mehhanism on lihtne. Esiteks paigutatakse vaadeldav isik kindla inimrhma klassi. Teiseks asutakse alateadlikult programmeeri tult"
avastama temas tajuskeemile vastavaid jooni. Kolmandaks pannaksegi just neid jooni paremini thele kui vaatlusaluse teisi omadusi.
Tpselt samal kombel kib stereotpiseerimine ka thtkujude jrgi.
Ehkki markantseimad stereotpsed hinnangud antakse etniliste
tunnuste alusel, on sel nhtusel mrksa laiem leviala. Harari ja
McDavid (1973) avastasid stereotpia kurioosse juhtumi petajate

hulgas, kes kippusid pilasi lahterdama nende eesnime jrgi. Positiivse nimega (nt Karen vi David) lastele kalduti paremaid hindeid
panema kui pilastele, kelle nimi seostus negatiivse stereotbiga.
1970. aastail Ameerika hendriikides tehtud uuring (Kunitsna jt
2002, 312-313) osutas, et 93% 155st ksitletud isikust pidas Johni nime kandvat inimest ldiselt seltsivaks ja armastusvrseks; naiste
meelisnimeks oli aga Ann, samal ajal kui Matilda nimi ti enamikule
katseisikuist silme ette vana ja inetu naise pildi.
lesanne. Jaota jrgmised kmme naisenime kahte ossa vastavalt
sellele, kuidas need sulle rohkem vi vhem meeldivad:
Adele, Aime, Leida, Renna, Luana, Eve, Marju, Ulvi, Katrin, Sirje.
Etnilised eelarvamused
Stereotpsete hinnangute klassi kuuluvad ka etnilised eelarvamused. Jrgnevas loendis on ptud Bethelemist (1985, N. Hayes
2002,124) lhtudes tuua esile mned etnilisi stereotpe kujundavad
asjaolud.
Mida vhem on meil kellegi kohta infot, seda tenolisemalt
hakkame teda hindama mingi stereotbi jrgi.
Eelarvamused mjutavad inimeste kitumist tugevasti.
Eelarvamustel on tendents kujuneda ennast testavaks" need asuvad elust otsima uusi tendeid enda kehtivuse kohta.
Eelarvamused on negatiivses seoses arukuse, hariduse ja sotsiaalse staatusega.
Lapsed omandavad eelarvamusi oma vanemailt.

TARTU

LIKOOLI

Inimesi ja ilmeid vasakpoolsete miitingult Londonis

Foto: Liina Siib

Kuidas eelarvamuste tekkest hoiduda vi nende mju vhendada? Rhmadevaheliste eelarvamuste vhendamiseks on N. Hayesi
(2002,125) jrgi vaja viie phitingimuse olemasolu:

osapooled peaksid kuuluma ligilhedaselt sama staatusega

sotsiaalsesse kihti,

osapooltel peaks avanema vimalus omavahel isiklikult tuttavaks saada,

rhma kuulujad peaksid tutvuma mittestereotpsete isikutega,

rhmadevahelistele kontaktidele tuleks anda sotsiaalset toetust,

eri rhma kuulujail peaks tekkima jupingutuste hendamise vajadus.

Lisagem, et sotsiaalpshholoogia ksiraamatuis ksitletakse eelarvamustele phendatud peatkis ka diskrimineerimist, rassismi,
seksismi ja etnotsentrismi. Kokkuvtvalt vime elda, et stereotpiseerimine on tegus vahend, millega pime orienteeruma keerukas
sotsiaalses keskkonnas. Stereotbid kahandavad mramatust ja
kindlustavad "thpoteesid" kaasinimeste le kiirete arvamuste ja
oletuste kujundamiseks. Samas loovad need tkke tajutud indiviidide isikupra avastamiseks. Nad psivad seni, kuni me saame infot
vaatlusaluse inimese individualiseerimiseks.

Esmamulje efekt
Esmamulje all meldakse teistest inimestest esmasel kokkusaamisel kujundatavat muljet nende soo, vanuse, rassi, vlimuse, ilme,
otsavaate, liigutuste, personaalse ruumi ja puudutuste alusel. Need
nitajad aitavad hinnata inimeste sbralikkust, arukust, mehisust,
tagasihoidlikkust jt omadusi. Meil on kalduvus oma esmamuljete
klge klammerduda, mis on leidnud testamist ka mitmes uurimuses. Sealjuures on sotsiaalselt ebasoovitavatest omadustest kujunevaid negatiivseid muljeid hiljem raske muuta. Arvatavasti tuleneb
see sellest, et see negatiivne, mida inimesed ldiselt endas varjavad,
arvatakse kige selgemini peegeldavat inimeste tegelikku" loomust
(N. Hayes 2002).
Mistagi mngib esmamulje kujunemises thtsat osa inimeste
suhtlemisviis. Kui teenindusttaja ei reageeri meie viisakale prdumisele, hindame teda hoolimatuks, teiste kneluste katkestaja vib
tunduda ebaviisakas, laps, kes oskab elda vabandage", paistab aga
hsti kasvatatuna.
Esmamuljele niliselt vastupidine, pshholoogilises sisus aga lhedane on nn korduvtaju efekt. Pikk sagedaste kokkusaamistega tutvus hmastab samuti taju! Nagu paljud uuringud on nidanud, formuleeritakse kige tpsem mulje teisest inimesest kahendalase tutvuse jrel (Bodaljov 1983). Seletus on lihtne. Tutvuse svenedes hakkab kaaslase tajumist mjutama juba temaga tekkinud suhe ning selle
alusel trkav smpaatia vi ebasmpaatia. Nii leiabki seletuse paradoks, et inimesega lhedalt koos elavad isikud ei erista mnikord aja
jooksul aset leidnud muutusi, mis igale krvalseisjale hakkaksid kohe
silma.
Inimeste meenutamine
Inimsuhete maailmas mngib olulist osa ka see, millisena me mletame kunagisi suhteid ja eluteel kohatud inimesi. Sotsiaalpshholoogias on tehtud huvitavaid inimeste meenutamise katseid. Fiske ja
Coxi (1979) jrgi toimub tuttavate meeldetuletamine kolmes jrgus.
Esmalt meenutatakse tuttavate vlimust. Seejrel kirjeldatakse nende
kitumist, niteks seda, mida keegi tegi viimane kord, kui temaga
kohtuti. Alles seejrel tehakse juttu meenutatava iseloomujoontest ja
isiksusest.

Rosenbergi ja Sedlaki (1972) uuringute phjal vib meenutatavad

iseloomujooned jaotada kahte suurde rhma: sotsiaalset eelistamist ja
soovitatavust peegeldavad omadused ning inimeste kompetentsust
kirjeldavad omadused.
Moonutavaid tendentse kaasinimeste kirjeldamisel
heks sagedamini esinevaks veaks on vaatlusandmete rasegamine nende hinnangutega.
1. lekategoriseerimine. Inimeste le otsustamisel kasutatakse teatud kategooriasse kuulumist nitavaid nimisnu. ( Riina
toimib just nii, nagu ks raamatupidaja sellisel puhul toimiks.")
2. Hinnangulise (iroonilise, halvustava) vrvinguga tegusnade kasutamine. (Peeter venitab eksamiks valmistudes viimase pevani.")
3. Sildikleepimine. Oma arvamuse vljendamine teiste inimeste mtete, tunnete, kavatsuste, soovide kohta sellises vormis,
nagu oleks see ainuvimalik. (Teda juba mber ei veena.")
4. Ennustamine. Prognooside andmine objektiivse olukorrahinnangu asemel. (Kui te samas vaimus suitsetamist jtkate, ei
pea teie sda kaua vastu.")
5. Ebamrasus. Umbmraste kirjelduste andmine. (Vene
uusrikkad ei hooli vhimatki rahva viletsast elujrjest.")
6. Lajatava lpphinnangu andmine. (Temast paremat sellele
kohale meie majas ei leidu," vi ka: Ta lihtsalt ei sobi juhiks.")
7
Paikapanevate" omadus- ja mrsnade kasutamine ilma
viiteta sellele, et see on hinnang. (Taivo on tarmukas", Signe toimis vralt.")
Meeste ja naiste isikutaju
Igaks teab oma kogemustest, et meeste teiste isikute kohta antavad kirjeldused on materiaalsemad" ja tihtilugu ka skemaatilisemad, naistel aga emotsionaalsemad ja detailsemad. Seda nhtust on
uuritud ka eksperimentaalselt. Mehed ja poisid nevad ja kirjeldavad
Zebrowitzi (1990) jrgi teisi inimesi sagedamini vimete (Ta tunneb
arvuteid") vi tegeluste kaudu (Tiiu kib korvitrennis"), naised ja
tdrukud aga isikuomadusi mainides (Ta peab end suureks arvutitundjaks"), samuti suhteid ja suhtumisi mratlevate snadega (Ta
on abivalmis", Penelope ei meeldi mulle.").

Kuidas saada heaks inimesetundjaks?

See vga praktiline ksimus on huvitanud ka 20. sajandi
mjukamaid pshholooge. Allportist (1970) lhtudes vime terase inimesetundja mratleda jrgmiste tunnustega:
ta oskab kiiresti orienteeruda teise isiku suhtumises ja
meeleolus,
tunneb ra kellegi positsiooni ja kutsealaga seotud omadused,
mrkab pritolule ja sotsiaalsele kuuluvusele viitavat,
soovib ja oskab avastada teises inimeses isikuprast,
teeb vahet siira heatahtlikkuse ning valveviisakuse vahel,
suudab sisse elada teise sisemaailma,
oskab vaadata maski taha, mista varjatud kitumismotiive.
Kuidas isikutaju tiustada? Lisagem mned soovitused. Enne lpliku hinnangu langetamist kontrolli oma tajumise - olulise
eristamise - tpsust. Vahest ji midagi thtsat kahe silma vahele? Vi teed jreldusi vaid pinnapealse alusel. Esmamulje tpsustamiseks ja oma oletuste kinnitamiseks otsi tiendavat infot!
Pane thele, millised stereotbid, eelarvamused, tavated mjutavad sinu isikutaju! Tajudes teistes midagi ebasmpaatset
vi valvsaks tegevat, leia oma intuitiivsele ratundmisele loogiline seletus. Intuitsioon vib ka alt vedada. Ning lpuks: lhtu
phimttest oma ennatlikku vi vra muljet uute asjaolude ilmnedes kohe muuta.

Kehakeel
estidele, poosidele ja kne laadi ning vljendusjudu kujundavatele vahenditele prati suurt thelepanu juba Cicero ja Caesari
aegadel. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides knepidamisel soovitatavaid este ning jagati nuandeid nende kasutamiseks. Kui keel
rgib krvale, siis ksi rgib silmale/' kirjutas Francis Bacon 1601.
aastal. Hiljem, 18. ja 19. sajandil, vahetasid petlased mtteid selle
le, kuivrd tundekllaseid vljendusliigutusi viks pidada inimeste
loomulikuks vi kunstlikuks kneks. Seda laadi arutlused andsid
tuke enesevljenduse vahendite jtkuvaks tiustamiseks.
Charles Darwin pdis vlja selgitada, kas samad vljendusvahendid ja
kehaliigutused on omased kigile rassidele, ja avastas, et noilmega vljendavad eri kultuuride esindajad oma tundeid sna sarnaselt. Niteks leidis ta, et
hbi tttu valgub veri nkku ja inimene punastab, et millegi le keskendunult
mtlev isik kortsutab kulmu ja kissitab silmi, imestust aga vljendavad poikvel
suu ning kergitatud kulmud. Temast alates on paljud teadlased omaks vtnud
nol peegelduvate vljenduste neuromuskulaarse tlgenduse. Tnapeval arvatakse estid, poosid, noilmed jt mitteverbaalse vljenduse liigid afektiivse kitumise alla. Erilise hoo sai mittesnaliste vljendusvahendite uurimine 1960.
aastail. Kmnendi lpus avaldas J. Fast suure thelepanu vitnud teose "Body
Language" Sadade selles vallas tehtud uuringutega on ptud vlja selgitada,
kas mitteverbaalne enesevljendus on tahteline vi automaatne, keelelist knet
tiendav vi iseseisva kommunikatiivse thendusega. Arvutu hulk eksperimente on phendatud emotsioonide vljendumislaadile kehakeeles ning sellele,
kuidas, mis reegleid jrgides loetakse mitteverbaalsest kitumisest tundevljendusi vlja.

Mehrabiani (1972) jrgi vljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest snade abil. Vokaalselt (intonatsiooni, hle valjuse, tooni ja rtmiga) antakse edasi 38% ning kehakeele ehk snatu
suhtluse teel koguni 55% suhtumisest ja tundmustest.

Mehrabian
Foto Internetist

Ligilhedasele seisukohale judis ka professor Birdwhistell

(1970), kelle kinnitusel hlmab snaline suhtlus vestlusest alla 33%,
le 65% teabest antakse edasi mitteverbaalselt. Enamik uurijaid jagab
seisukohta, et snad on teabe edastamiseks, mitteverbaalse kanali
kaudu vljendatakse aga tundeid ja suhtumist partnerisse. Lisagem,
et mitteverbaalne suhtlus pole enamasti tahteline, kuid on peaaegu
alati t h e n d u s l i k , kandes suhteliselt kergesti tlgendatavat infot.
Ainuksi viimase kaheksa aasta jooksul on vlja antud le kolme
tuhande mitteverbaalsest kitumisest kirjutatud trkiteose ja arvukal
hulgal seda valdkonda analsivaid liigitusi, skeeme, kontseptsioone
ja teooriaid (Rozelle, Druckman & Baxter 2000). Kui Dittman (1972)
eristab mittesnalises suhtluses nelja kanalit: keel, grimassid (noilmed), vokalisatsioon, keha liigutused, siis Mehrabian (1972) kirjeldab

kolme mitteverbaalsete kategooriate ehk suundumuste mdet:

meeldivus, sotsiaalne kontroll ja responsiivsus (vastuvtlikkus).
Pattersoni (1983 ja 1988) jrgi vib mitteverbaalse kitumise otstarbe
mratleda seitsme funktsiooniga: info hankimine, suhtlusprotsessi
reguleerimine, lheduse vljendamine, sotsiaalse kontrolli kehtestamine, eneseesitlemine, tundeedastus ja afektiivsusega toimetulek.
M. Rozelle, D. Druckman & J. Baxter (2000) on samuti vlja pakkunud seitse mitteverbaalse kitumise uurimise dimensiooni: 1) kehakeel - kte, pea ja jalgade liikumine, estid, silmaliigutused ja noilmed, 2) parakeel - hle krgus, knelemise kiirus, pausid jm, 3) fsiline kontakt, 4) prokseemika ehk ruumitegur suhtlemisel, 5) inimese fsilised karakteristikud - nahavrv, kehakuju, kehalhn ja
meeldivus, 6) riided, ehted, parfm ja juuksed, 7) suhtlemise keskkond.
Mitteverbaalne vljendus vib olla sihiprane ja impulsiivne,
kusjuures seda vidakse tlgendada samuti emmal-kummal moel.
MacKay (1972) kirjeldab sellega seoses nelja juhtumit:
eesmrgiprast signaali tlgendataksegi just sellisena,
mittesihiprast (impulsiivset) signaali tlgendatakse samasena,
sihiprase tekkega signaali tlgendatakse mitteeesmrgiprasena,
mittesihiprast signaali tlgendatakse sihiprasena.
See jaotus osutab mittesnaliste vljenduste ebaadekvaatse vastuvtu ning kehakeele jt snatu signaliseerimise juhtumite laborivlise uurimise keerukusele.
Eraldi probleem tekib sellest, et vastuvtjal ja saatjal puudub niteks kultuurierinevuste, teisele osapoolele mistetamatute rollide vi
keskkonnatingimuste tttu hine kodeerimise/dekodeerimise ssteem, mis mistagi phjustab kitumise valesti tlgitsemist.
Paljud uurijad on toonitanud, et mitteverbaalsete signaalide tlgendamisel on esmathtis jlgida snade ja kitumise seost. Kitumisest lahus snatul enesevljendamisel polegi mtet: estid, poosid ja
puudutused saavad thenduse vaid kindlas kontekstis. Argyle (1969)
toob eldu kinnituseks jrgmise efektse nite: kaasinimese puudutamise thendus muutub oluliselt, sltuvalt sellest, kas puudutatav on
a) oma abikaasa, b) kellegi teise abikaasa, c) vras isik, d) krvalseisja tiskiilutud liftis, e) patsient.

Kehakeele lugemine
Snatu suhtlemise alaliigid on takseemika ehk kehaline kontakt,
prokseemika ehk suhtlemise ruumiline aspekt ja kineesika ehk keha
liikumise aspekt (miimika, pea ja pilgu liikumine, estid, poosid jne).
Taktiilse suhtlemise alla kuuluvad niteks ktlemine, lale patsutamine, ksteise puudutamine. Kehakontakt on lheduse selgemaid
nitajaid. Paljud uuringud, veel enam aga praktilisi suhtlemisoskusi
jagavad pikud on phendatud kehakeele mrkide lahtimtestamisele. Mitu uurijat on rhutanud, et mitteverbaalse signaali lahtimtestamisel mngivad kaasa kaks tegurit: mrgilise kitumise eristamisel
tuntakse ra snumi thendust kandev mitteverbaalne vljendushik, kitumismustri kui terviku le otsustamisel hendatakse aga
ksikud eristatud elemendid thenduslikuks tervikuks, niteks nn
estiklastriks (Smith 1982). M. Argyle'i (1972, Palmaru 2003,117) jrgi
vib kehakeele thenduse le otsustada kmne nitaja alusel: a) kehaline kokkupuude, b) suhtlejate distants, c) suhtlejate asend ksteise
suhtes, d) inimeste vlimus, e) peanoogutus, f) nojooned ja -ilmed,
g) liigutused, h) kehahoid, i) silmside ja j) snatu kne.
Vaatleme jrgnevalt J. Hayesele (2002, lk 71-97) toetudes lhemalt, kuidas ngu, pilk, estid, poos, mbli paigutus, ruumiline kitumine, inimeste vlimus ja paralingvistilised vahendid edastavad
mitteverbaalseid signaale.

Pole raske aimata, kumb meestest on naisega lhemalt tuttav

Foto Internetist

Ngu
Inimesed pravad suhtlemisel ksteise nole ja selle ilmeile erilist thelepanu, kuivrd just nolt saab kige hlpsamini vlja lugeda
tundeid, suhtumisi ja vastastikuse mjutamise mrke. Arvutu hulk
katseid on phendatud emotsioonide loetavuse uurimisele. Inimene
arvatakse olevat sna osav ra tundma kuut phiemotsiooni: llatust, hirmu, viha, vastikust, rmu ja kurbust. Nii testas P Ekman
(1971), et katseisikud olid prast kuuetunnist emotsioonitaju harjutamist fotode vahendusel vimelised suure tpsusega ra tundma
piltidel kujutatud tundeseisundeid. Seda laadi laborkatsed skemaatiliselt vi lausa karikeeritult kujutatud tundevljendustega fotodega
ei tarvitse aga niteks J. Dilloni (2000) meelest veel testada eri tundeseisundite loetavust tegelikus elus. ks on igatahes selge: noilmet
phjustava k o n t e k s t i tundmine teeb ilme lugemise palju hlpsamaks.
Kirjeldagem nd lhemalt kuue phiemotsiooni peegeldumist
ilmes.
llatust vljendavad krgele tstetud kaardus kulmud, otsmik
on kortsus, lug veidi alla langenud ning suu ldvalt lahti. Silmavalge paistab nii lalt- kui ka altpoolt iirist.
Hirm peegeldub les tstetud ja kokku surutud kulmudes. Otsmik on samuti kortsus, kuid seekord nnda, et seda kndvad kurrud
on koondunud lauba keskossa. Suu on paokil, huuled pingul ja veidi
tahapoole tmmatud. Silmavalge on nha vaid lalpool iirist.
Viha - alla kokku surutud kulmud, nende vahel vertikaalsed
jooned. Pingul on nii la- kui ka alalaud. Huuled vivad olla pingesse viidud ja nelinurkselt veidi avali.
Vastikus - kulmud on alla surutud, psesarnad krgemale kerkinud, nina on krimpsus. lahuul on les kerkinud, alahuul on kas
les lkatud vi veidi allapoole surutud.
Rm - otsmik on sile, silmanurga all on vikesed kurrud. Psesarnad on lespoole kerkinud, moodustades nina ja suunurkade vlisklje vahelisele alale naeratuseks koondunud kaare.
Birminghami likooli professor E. Grant (J. Burgoon ja G. Hoobler 2002)
on kirjeldanud viit liiki naeratust:

tehisnaeratuse ajal paljastatakse hambad maksimaalselt,

lahuule- ehk tervitusnaeratuse puhul on suu paokil,

muie on mttes muheleva isiku naeratus kinnise suuga,

60


laia naeratuse korral on nha nii lemised kui ka alumised hambad,

sissetmbunud huultega naeratus nitab alistumist, ujedust: alahuul

on hammaste vahel.

Kurbus - kulmud on kerkinud nii, et otsmiku keskele juustepiiri

lhedale moodustub kortsudest kolmnurga kujutis, suunurgad on all
ning huuled vivad vbiseda.
D. Morris (2002) on nidanud, et noilme vib saada ka omavahelise suhtlemise reguleerijaks, kusjuures eriti sageli kasutatakse
selleks kulme. Niteks vljendub ratundmishetk selles, et pea kaldub veidi tagasi, kulmud kerkivad (llatuse mrgiks) korraks les ja
nole ilmub naeratus.
hena esimestest korraldas K. Dunlap (1927, J. Hayes 2002) teravmeelse katse ehedate emotsioonide esilekutsumiseks. Ta leidis, et
lbusust pole raske esile kutsuda heasoovliku naljatlemisega. Ehmatust phjustab niteks see, kui katseisiku selja taga tulistada pstolit.
Ootuse niteks on kas vi see, kui snnipevapeol hakkab keegi
pauguga ampanjapudelit avama. Valuaistingu vib kergelt tekitada
katseisikut nelaga torgates. Vastikust tekitab aga mingi jleda
haisu - nt mdamuna - nuusutamine.
Pilk
Silmavaatest vib paljugi vlja lugeda. Pilguga vib flirtida, hoolivust vljendada, vimukust demonstreerida, abi paluda, nutust
les nidata (uitlev pilk). Pilk annab olulist infot inimeste omavaheliste suhete kohta. Eriti varmad on seda seadusprasust arvesse vtma filmimehed, kes nitavad just pilkude keeles inimeste tundeid ja
vastastikuseid suhtumisi: kiindumust, viha, teesklust jne.
M. Argyle on katseliselt testanud, et mida sagedamini kellelegi
otsa vaadatakse, seda enam see inimene meeldib. Tema (Argyle 1969,
Krips 2002 jrgi) snastas ka mitu silmside seadusprasust.

Sprade vahel on silmside sagedasem.

Silmside aitab paremini keskenduda teisele isikule.

Silmsidet hoidev isik tundub teistele usaldusvrsem.

Mitme inimesega ruumis mtestab see, kes tabab endal

eemal viibiva isiku pilgu, seda suhtlemissoovi ilminguna.

Kui suhtlemisel aset leidvad tavalised lhidad pilgud vahelduvad pikkade ainitiste pilkudega, annab see mrku, et kne alla
vetud jututeemast peetakse thtsamaks omavahelisi suhteid.
61

Mehrabiani (1972) jrgi leiab kahe isiku usutlemisel see, kellele

vaadatakse sagedamini otsa, et just tema on eelistatud olukorras. Pilk
vljendab staatuse valdamist ja ka selle teisele omistamist. Nimelt on
uuringud vikestes rhmades nidanud, et harilikult vaadatakse sagedamini otsa neile, kellel on krgem staatus. (Selline tendents vib
vallandada isegi konkurentsi liidripositsiooni prast.)
Arvukad katsed lubavad jreldada, et kui pilk kestab le 10 sekundi, phjustab see ldjuhul otsavaate objektiks vetud inimeses
ebamugavustunde. Kurja pilku kasutatakse sageli teiste hvardamiseks, pikka karmi vaadet aga kellelegi oma tahte pealesurumiseks.
Sagedamini otsa vaatavaid inimesi peetakse usaldusvrsemaks. Pilk
pajatab veel paljust muustki, niteks sellest, et rgitav pakub kuulajale huvi, et pilgu heitja on valmis koostks vi tahab saada millegi
kimasoleva osaliseks.
Pilgu vltimine on samuti informatiivne. See vib anda tunnistust soovist kontakti vltida, hivatusest, olla mrgiks, et teine inimene vi tema jutuaine ei paku huvi vi et ei soovita ennast millessegi toimuvasse (nt kahe isiku snelusse) segada. petaja, kes otsib
pilguga pilast, keda ksida, loeb pilgu vltimisest sna heselt vlja
soovi vastamisest krvale hoiduda. Pilgu vltimine vib olla ka piinlikkuse, hbi ja autismi tunnuseks.
Silmside loomisel on oma osa suhtlejate kultuuritaustal. Vahemere maades ja islami kultuurides hoiavad inimesed peaaegu kogu
suhtlemise aja silmsidet, Jaapanis peetaks srast kitumist aga
sndsusetuks. Lewise (1999) andmeil vaatavad jaapanlased kneleja
kaelale ja ise rkides langetavad pilgu; silmsidet hoiavad nad vaid
10% suhtlemise ajast.
estid
Tuntuim estide kirjeldus prineb Ekmanilt ja Friesenilt (1984).
Embleemid on kindla thendusega estid, mille otstarbeks on
asendada konkreetseid snu. Need on oma kohal siis, kui snadega
pole vimalik infot edastada. Niteks kui troppija nitab tstukijuhile
vi teleoperaator saatejuhile, mida need peaksid tegema. Kigis kultuurides on ohtrasti ldtuntud embleeme, ent samas on ka kindla thendusega este, mida teatakse vaid kitsamas asjasse phendatute
ringis. Sdureil, sportlastel, tuletrjujail, tuukreil on just neile teada
olevaid embleeme. Mnikord vib hes kultuuris kindla thendusega

embleem omada teises kohas teistsugust thendust. Pidlast ja nimetissrmest moodustatud ring nitab Inglismaal (ilmselt ka Eestis), et
kik on OK. Sardiinias thendavat see aga seksuaalset solvangut.
Aastaid tagasi panin he ameeriklasega juteldes thele, et mees vttis
endal aeg-ajalt ninast kinni. Meie kultuuris thendab see halva leha
haistmist, ameeriklaste seas aga seda, et miski on naljakas vi et eldut ei tuleks tht-thelt vtta.
Illustraatorid on knega otseselt seotud snatud tegevused, mida kasutatakse snaliste vljenduse kordamiseks, tiendamiseks vi
rhutamiseks. Illustraatorid aitavad knelejal vljenduda elavamalt,
kuulajal aga rkijast paremini aru saada. Need testavad ka rkija
energilisust, innustumist vi otsustavust. Seda laadi estid leiavad
kasutamist niteks kellelegi mingit projekti lahti seletades, millelegi
osutades, rtmi ette nidates. Argyle'i (1969) katsed on nidanud, et
kui tudengeil lubati kahemtmelisi objekte kirjeldades kasutada ka
este, oli efekt itaalia tudengite hulgas suurem kui inglise lipilaste
seas.
Regulaatorid on tegelused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida. Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse, kulmukergitamisega vm viisil kujundatud regulaatoreid
tervitades, hvastijtul, teise inimese poole prdumisel. Need annavad tunnistust ka sellest, mida esti kasutaja parasjagu mtleb vi
tunneb. Siia alla kuuluvad ka eri liiki puudutused.
D. Morrise (2002) jrgi on enese puudutamise varjatud siht enda
lohutamist, rahustamist, julgustamist taotlev eneseintiimsus.
President Kennedy nppis avalikkuse surve all oma keskmist vestinpi
Winston Churchill olevat pingeolukordades surunud ke nagu osalise
eneseembusena vastu kuue alumist serva.
Naised kasutavad stressiseisundeid rahustavaks hpitamiseks kevrusid ja kaelakeesid, tpselt nagu nunnad keskenduvad rahustavate palvehelmete srmitsemisele.
Kaugelt le juuste korraldamise vajaduse minev kammimine ja harjamine on
samuti thelepanuvrselt rahustav, selles on selge nanss armasama hellitusest. (Morris 2002,186)
Silitatakse oma ngu, paitatakse ksi, tmmatakse srmedega
rnalt le huulte jne. Samas vib endale pihuga vastu pske vi pead
laksu andes end ka smboolselt nuhelda. Ekmani & Frieseni (1984)
jrgi osutab kega suu (kui kige reetlikuma vljendusallika) varja63

mine stundele. Ent vahel vib see thendada ka kahtlust, liialdamist vi ebakindlust. Nina puudutamise ks tlgendusi on, et tegemist on suuvarjamise analoogiga. Pshhoanaltiliselt" seletub see
liigutus jrgmiselt: a) alateadvusest" tungivad esile lubamatuks peetavad mtted, b) inimene tunneb sisemist vajadust mtete varjamiseks suu sulgeda, c) kartes end paljastada, liigub ksi viimasel hetkel
suu juurest eemale, puudutades nina. Teine ninapuudutuse seletus
on lihtsam: leitakse, et valetamise ajal tekitavad nina nrvilpmed
sgelustunde ja seeprast puudutatakse luisates sageli nina.
End puudutades vljendatakse ka mitmesuguseid tundeid. Kte
kokkusurumine annab tunnistust hirmust, rusikasse pigistatud ksi
agressiivsusest.
Objekti puudutamine on D. Morrise jrgi impulsiivne est pinge
maandamiseks. Tihti on selleks prillide vi kaelakeega mngimine
vms.
Kehaline kontakt teistega on levinuim viis htekuuluvuse vi intiimsuse nitamiseks, teise julgustamiseks, emotsionaalse toetuse
andmiseks, aga ka agressiivsuse vljendamiseks. Eriti ilmekalt tuleb
see esile laste puhul, kes alailma patsutavad, npistavad, togivad,
lvad, musitavad ksteist.
Puudutamise thendus ilmneb suhtlemise kontekstist. Sageli ei
muutu knekaks mitte ksnes puudutuse fakt, vaid ka selle kestus ja
intensiivsus. Eneseabipikuis kirjeldatakse phjalikult erinevaid kepigistamise viise. Vime rkida energilisest, leolekut demonstreerivast, sdamlikust, formaalsest, osavtmatust kepigistusest.
lale patsutamist vib tlgendada julgustamisena, aga ka patroneeriva leolekuna. Silitav patsutus vib olukorrast olenevalt paista
intiimsuse vi lohutusena. Agurel (1967) tegi kindlaks, et kui meditsiinied puudutasid patsiente, lksid nood jutukamaks ning saavutasid dedega parema kontakti.
Eesti dede hingu endusala jaotusmaterjalis (1996, 33) kirjutatakse: Masenduse perioodil vib teise inimese puudutus pakkuda suurt lohutust. de peab klienti puudutades vga tundlik olema. Puudutus vib
lohutada ja rahustada ka rmiselt rritunud inimest. Positiivne mitteverbaalne reaktsioon nitab, et puudutus oli teisele inimesele vastuvetav, see
mjus rahustavalt.
B. Fisher (1984) leidis isegi seose kooliraamatukoguhoidja kehakeele ja pilaste klastatavuse vahel: need koolilapsed, keda puudutati sagedamini, kisid raamatukogus tihedamini. Puudutamine t-

kohal nitab ka inimeste staatust: krgemal ametipostil isikud puudutavad teisi sagedamini.
Ked ja jalad
Kehakeele pikud (nt Nierenberg & Calero 1997, James 1998) esitavad hulga niteid selle kohta, kuidas inimesed vljendavad kte ja
jalgadega oma meeleseisundeid. Toogem niteid.
Ootusrevuses hrutakse ksi kokku. Kimbatuses inimene kratsib pead. Plvedele asetatud ked thendavad valmisolekut. Avatud
pihud ja vljasirutatud ked viitavad siirusele. Krgenenud
kaitstustarve vljendub rinnale ristatud ktes. Hmmeldusse sattunu
(laps) paneb srme suhu. Puusa asetatud ked demonstreerivad sjakust. Jalg le tooli ksipuu nitab kskiksust. Istudes le plve
pandud jala kiigutamine nitab tdimust, viha vi rritust. Jalad ja
jalalabad on pratud seltskonnas isiku poole, kellest ollakse huvitatud.
Lisagem, et neid mrke ei tule mingil juhul vtta ksheselt. Kehakeele ilminguid tuleks vaadelda enesevljenduse ja olukorra laiemas kontekstis. Harilikult muutub mis tahes vljendusliigutus vi
poos informatiivseks siis, kui me vtame ht kitumise mrki analsides arvesse ka teised mitteverbaalsed signaalid ning arvestame
ka vaatlusaluse isiku omadusi.
Poos
Poosi vtmine oleneb paljuski kultuurist ning suhtlemise kontekstist. Meeldivate ja ebameeldivate inimestega juteldakse Mahrabiani (1972) jrgi erinevates poosides. Endast madalama staatusega
inimesega suheldakse ldvemalt, niteks hele jalale toetudes, ked
puusas jne. Seda on kinnitanud ka Goffmani (1961) thelepanekud
pshhiaatriahaiglaist, kus krgema staatusega isikud tavatsesid istuda lodevamates poosides. Oluline on jrsk muutus poosis. Kui lodevas poosis inimene ajab end jrsku trammi, tasuks melda, mis siin
taga on. Khmus olek nitab tujutust, vsimust, alavrsustunnet vi
ka soovi mrkamatuks jda. Sirget selga seostatakse hea tuju, enesekindluse ja avala olekuga. Ettepoole kummardamine thendab avatust ja huvi, tahapoole njatumine huvipuudust ja kaitseasendit. Pinges ja jik kehahoid reedab samuti kaitseasendis oleku, vaba hoiak
aga nitab avalust.

Ema pojaga: poosist ja ilmest annab mndagi vlja lugeda

Foto: Liina Siib

Knnak
Kndimisviisis peegeldub inimeste iseloom. Samas sltuvad liikumise rtm, kiirus ja sammu pikkus ka inimese energiast, tervisest
ning meeleolust. Kehakeele pikud pakuvad knnakust iseloomu ja
meeleolu vljalugemiseks jrgmisi seoseid:
need, kes liiguvad kiiresti ja vehklevad ktega, on sihikindlad ja teotahtelised,
alatasa ksi taskusse peitvad mehed on salatsevad vi kriitilised ning ritavad teisi oma tahtele allutada,
masendunud inimene kib vimmas, jalgu jrele vedades,
ked taskus, pilk maas,
rmsameelne isik liigub kiiresti, nagu lenneldes,
nnetu kmbib lad longus,
mbruskonnale
mju
avaldamiseks
kasutatakse
nn
Mussolini knnakut: lug psti, ked vehklevad hoogsalt, jalad on
plvist kanged.

Hingamine
Hingamine on harilikult tahtest sltumatu ning peegeldab vahetult meeleolu. Sgavaid hingetmbeid seostatakse tunnete ja tegevusega. Pinnapealne hingamine osutab kehakeele asjatundjate meelest
seda, et mttet ja tundeelu on lahutatud. Hinge kinnihoidmine ja
hu ahmimine annavad tunnistust revusest ja pingete kuhjumisest.
Kiiret hingamist seostatakse aga suure erutuse, rmu, aga ka hirmu
ja revusega.
Ruumiline kitumine
Ameerika antropoloog E. Hall vttis 1960. aastail kasutusele sna
prokseemika" {proximity - lhedus). Tema laialt tuntud jaotuse jrgi
valivad inimesed vahetul suhtlemisel olukorrast sltuvalt neli ruumilise vahemaa varianti (Hall 1969).
1. Lhisuhete vnd: 15-45 cm. Siia lubatakse vaid neid, kellega on tekkinud emotsionaalne seos: abikaasasid ja armsamaid, lapsi,
lhedasi spru ja sugulasi. Selliselt kauguselt on hlbus saavutada
kehaline kontakt ning tunda teise lhna ja kehasoojust. Intiimses
tsoonis on ka lihtne sosistada. Kui inimesel pole vimalik niteks
hissidukis soovimatut lhidistantsi vltida, lepib ta distantsi kaugema osaga 30-45 cm.
Lne inimestel on hulk kirjutamata reegleid, kuidas toimida juhul, kui kitsastes ruumides, niteks liftis, ollakse sunnitult lhisuhete
vndis vi kehalises kontaktis:
a) tuleks hoiduda vestlemisest (vraga),
b) pole soovitatav ksteisele otsa vaadata,
c) ngu peaks olema ilmetu - emotsioonideta,
d) soovitatav on lugeda lehte vi raamatut,
e) liigutused olgu kammitsetud,
f) liftis on soovitatav hoida pilk korruseloendil.
2. Isiklik vnd (46-120 cm). See on vahemaa, mis lahutab inimesi mitmesugustel koosviibimistel. Selles vndis on vimalik teineteist kll puudutada, kui mitte enam tunda teise hingehku. Sellelt
distantsilt on sobiv suhelda endaga samavrsete isikutega: kolleegide, seltskonnakaaslastega jne.
3. Sotsiaalne vnd (1,2-3,6 m). Srane vahemaa valitakse,
suheldes vraste inimestega, niteks postiljoniga, korteriremonti
tegeva tmehega, uue tkaaslasega vi inimesega, keda veel ei

tunta. See distants vidakse valida ka soovist end kellestki eraldada,

ebameeldivat (nt lemuse noomitust) vltida vi (juhid alluvale) oma
limuslikkust demonstreerida. Igatahes antakse selles vndis mrku, et ei soovita lhedasi suhteid. See vnd on sobiv kaugus ametlike vestluste pidamiseks. Nd vib juteldes kasutada juba ka veidi
valjemat hlt.
4. Avalikul esinemisel valitav distants (le 3,6 m) sobib suhtlemiseks suurema inimrhmaga, niteks siis, kui peetakse loengut
auditooriumile. le 6-meetriselt distantsilt peetakse knet rahvakogunemistel.
Intiimsesse vndisse tungitakse ldiselt kahel juhul: kui on tegemist lhedase inimesega vi kui "piiririkkujal" on seksuaalsed kavatsused. Mnikord - niteks liftis, jrjekorras - oleme sunnitult tunginud teise inimese intiimsesse tsooni. Nagu eespool osutatud, nuavad viisaka kitumise normid neil kordadel hillitsetud kitumist.

Lehvik on iidne idamaa naiste ehte- ja tarbeese, mis lisab nende vlimusele
malbust ja graatsiat. Pildil Vietnami tantsuansambel aastast 1959.
Fotomlestus ajakirjast Pilt ja Sna

Vlimus
Vlimuses avaldub inimese suhtumine endasse, aga ka kaasinimestesse. Inimene vib valida, milliseid riideid vi jalatseid kanda,
missuguseid aksessuaare kasutada, kuidas soengut teha ja millist
parfmi tarvitada. Mehe vlimust kujundavad lips, habe, prillid,
piip, endistel aegadel ka knnikepp ja kbar. Naise valik oma vlimust kujundada on teadagi palju rikkam, tipnedes kikmeldavais
ehetes. Nn vimuka riietusega (power dressing) ptakse jtta endast
otsusekindla isiku mulje. Argyle (1975) leidis, et ekstraverdid ja avatud inimesed eelistavad heledamaid ja kirevaid toone. Vormirivas
sobib niihsti staatuse rhutamiseks kui ka enda varjamiseks. Sotsiaalsest kuuluvusest ja staatusest knelevad nii rivaste hind ja tegumood kui ka keha hooldamine, niteks knte korrashoid. (Knte pikkusega on muide ajaloos rhutatud mnelgi pool - nt VanaHiinas - aristokraatide plgust fsilise t vastu.) Teatud liiki rivastus vib olla mrk seksuaalsest kttesaadavusest. Niteks on paljude maade lbutdrukuil eriline vljakutsuv ja seksuaalseid koode
andev riietumisviis. (Epateeriva rivastuse, nagu ka kitumise ks
sihte viks olla iseenda sisemiste barjride letamine oma sotsiaalse
erilisuse rhutamiseks.) Rivastusega nidatakse ldiselt oma lugupidamist kaasinimeste vastu, mnel puhul aga (hipid, punkarid) rhutatakse oma vabadust teistele kehtivatest konventsioonidest. Thtsale rikohtumisele ei sobi tulla kortsus likonnas. Teisest kljest
toonitavad julgus ja isikupra esiletoomine riietumisel sisemist vabadust.
Hlevar j undid
Snalisele suhtlusele lisandub paralingvistiline sisu, mis antakse
edasi hletooni muutmise, rhuasetuste, pausidega jne. Davitz
(Davitz & Davitz 1959) koostas paralingvistiliste vahendite "snastiku", kirjeldades selles hle tugevust, krgust, tmbrit, knelemise
modulatsiooni, kiirust, rtmi, hldusviisi jt tunnuseid. Hle karakteristikuil on thendus ka teiste inimeste hindamisel. Niteks loob
tasane ja mahe hl kujundi kaunist, naiselikust, tundlikust isikust.
Vlimustunnuste eristamine
hes A. Bodaljovi (1983) juhtimisel korraldatud katses paluti rhmal isikuil moodustada tuttavate kohta nende vlimuse phjal snaline portree. Kir-

jelduste phjal vib teha jreldusi selle kohta, milliseid vlimuselemente isikutajul enam kasutatakse. Vastused (protsentides):
kasv 83, silmad (silmade vrv) 75, juuksed (juuste vrv) 73, miimika
66,
ngu 64, nina 59, kehaehitus 55, huuled 41, laup 36, kulmud 23, lug 21, suu 19, soeng 13, krvad 11, poos 10,3, hambad 9,5, hl ja kne 9, kosmeetika, kaunistused 8,4, estid 7,9, eritunnused - 7,7, nahk - 7 rivad - 6,8, knnak - 3,7, kael - 3,3, ked - 3,1,
jalad - 2,6, lad - 1,8. Kige sagedamini (82,5%) lhtuti portreeloomisel vlimuse fsilistest tunnustest, seejrel vaadeldava ekspressiivsusest ja mrksa
harvem tema vlimuse hoolitsetusest ning korrastatusest. Katseisikud eelistasid
portreeloomisel kasutada erinevaid tunnuseid - nt laupa, soengut, silmade ilmet, poosi -, kusjuures hulk teisi vlimuse iserasusi jeti portreeloomisel krvale. Seega on isikutaju ka vlimustunnuste alusel kllaltki individualiseeritud.
;

Uuringud on nidanud, et inimeste vlimuse meenutamisel lhtutakse sna piiratud arvust tunnustest. Rhmal noortel paluti kirjeldada oma petajate vlimust ajal, mil kooli lpetamisest oli mdunud kaheksa aastat. Valdav enamik suutis meenutatavast isikust
kirjeldada vaid mingit ht klge (rivastust, soengut, vlimuse
meeldivust jne), tervikpildi loomine kis le ju.
Ootuspraselt lhtuvad lapsed isikutajus tiskasvanuist palju sagedamini puhtvlistest elementidest (rivastus, jalatsid jne). Vlimustunnuste eristamine oleneb ka kutsealast. pilase kujundis petajast on kesksel kohal ekspressiivsus, kne iserasus, aga ka vlimuse korrastatus. Kunstialade tudengid fikseerisid 2 korda teistest sagedamini luga, 3 korda nahka, ligi 8 korda ksi ning tervenisti 15,5
korda sagedamini lgade eripra!
Kehakeele mistmise praktilisest thendusest
Suhtlemisvahendite koosmju tunnetamine omandab erilise thenduse teise inimese tegeliku suhtumise ja kavatsuste kindlaksmramisel. Oluline on igesti tlgendada suhtlusvahendite koosmju.
Knapp (1984) toob vlja kuus viisi, kuidas mitteverbaalne kitumine
vib olla seotud snalise vljendusega.
1. Kordamine (repeating) - snades eldu kordamine niteks
siis, kui kellelegi teed juhatades nidatakse kega.
2. Vasturkimine (contradicting) - verbaalselt vljendatule vastupidise sisu andmine. Nide: keegi prutab rusikaga vastu lauda ja
karjub: Ma ei ole vihane!"

3. Asendamine (substituting) - snalise tluse asendamine niteks siis, kui ktega tehakse teadmatust vljendav est.
4. Tiendamine (complementing) - eldut tiendatakse sobiva
esti, poosiga vm moel. Nide: naeratus koos seda saatva ettepoole
kallutamisega vib nidata, et ollakse enda elduga vga rahul ja
eldule reageeritakse innustunult.
5. Rhutamine (accenting) - keviibe vi noogutus vib niteks
thendada, et soovitakse toonitada mingit konkreetset osa oma snumis.
6. Reguleerimine. Snatut kitumist saab rakendada ka vestluse kiirendamiseks vi aeglustamiseks, kannatamatuse nitamiseks,
mrguandmiseks, et teda ei katkestataks, soovi vljendamiseks jutujrg le vtta jne.
Vasturkivate mrkide tlgendamine lubab otsustada, kas vestluskaaslane on siiras vi teeskleb, kas ta nustub vi mitte, milline on
tema tegelik emotsionaalne suhtumine jne. D. Morris (1979) on kirjeldanud iseloomulikke juhtumeid, kus snad lhevad mitteverbaalsest enesevljendusest lahku.

Autonoomsed signaalid - higistamine, punastamine, hle

khedaks minemine jt -, mida pole vimalik kontrollida.

Tala ja pia signaalid. Kuna inimesed hoiavad kontrolli all

rohkem no ja ked, saab nende jalaliigutustest mndagi vlja lugeda. Niteid: nrviline jala kiigutamine, krsitu vi agressiivne varbaga tonksimine, mis on lahke naeratusega vastuolus.

Reetlikud poosid. Erutatult vi pnevil olles on raske vtta

loidu poosi, mis tekib iseenesest, kui ollakse vsinud vi tuntakse
igavust.

Teadvustamata estid (nt lespoole peopesadega anuvad"

liigutused) ei allu kontrollile.

Sihiteadlikud, ent snadega vastuolus estid.

Vltsid noilmed.
P Ekmani (1985) jrgi vheneb nn pettuse olukorras estide, eriti
illustraatorite hulk, rgitakse vhem, ent suurema hulga eksimustega, vaistlikult ptakse suurendada distantsi enda ja partneri vahel.
Staatuse otsustamine
Kehakeele mrkide phjal otsustatakse D. Hellriegeli, J. Slocumi
ja R. Woodmani (1986, Vadi, 2001) jrgi sageli inimeste staatuse le.

Krgema staatusega isikud

pavad kindlustada endale suurema ning parema territooriumi,
on tihti paremini kaitstud (massiivne laud, sekretr,
vastuvtuajad jne),
sisenevad sagedamini madalama staatusega isikute territooriumile (nt alluvate truumi),
paistavad teistele vanemad (ning targemad),
nivad kasvult pikemana, kui nad tegelikult on.
Seksuaalne huvitatus
Toogem mned verbaalse ja kehakeele mrgid, mis nitavad
suurenenud huvi vastassoost isiku vastu.

Pd olla suheldes lhedal.

Pidev juhuslik" kokkusaamine tl vi tnaval.

Naiste rivastusse ilmub romantiline stiil ja nad hakkavad

suuremat thelepanu prama oma soengule.

Eriti meestele on omased rahutud liigutused, snade puterdamine, paigaltammumine, naeratus nol vi heameele varjamine
asjalik-tsise noga.

Naeratused ja sravate silmadega otsa vaatamine.

Vestluses ptakse kaudselt vlja selgitada, kuidas teine isik

oma vaba aega veedab, kas ta elab omaette jne.

Otsavaade (pilkkontakt) kujuneb tavalisest pikemaks.

Eneseavamine
Heade suhete loomisel mngib thtsat osa oskus end taibukalt,
igel ajal, viisil ja mral teistele avada. Mis on eneseavamine? See on
sotsiaalpshholoogia mratluses oma mtete, tunnete, hoiakute,
kogemuste ja kavatsuste, lootuste ja kartuste, suhtumiste ning smpaatiate esitlemine teisele inimesele. Ennekike thendab see intiimse, privaatse vi riskantse info rkimist teisele inimesele. Inimesed
avavad end spradele ja abikaasale, juuksureile, baarimeestele, advokaatidele, aga ka... kupeekaaslastest vrastele. Eneseavamine on
suhete arendamise eeldus ja samas ka mittemistmise riisiko. Ehk
nagu tlevad Ch. Tardy ja K. Dindia (2000): eneseavamine kujundab
suhete laadi, sisu ja intensiivsust ning suhte sisu ja laad kujundavad
eneseavamise sgavust ja kaalukust.
Enda kohta antav teave mngib suhte algatamisel, arendamisel,
hoidmisel ja lpetamisel olulist rolli. See vljendab smboolset soovi
suhted usalduslikumalt lhedasemaks muuta ja seda mistab enamasti just srasena ka suhtlemise teine osapool. Suhtlemiskaaslaste
eneseavamisel on eriline thendus vastastikuse meeldivuse kujunemisel. Eneseavamise kaalukat osa suhtlemisel nitab seegi, et neljal
viimasel aastakmnel on selle nhtuse uurimiseks Ch. Tardy ja
K. Dindia kinnitusel lbi viidud tuhandeid uurimusi.
Kes end kellele rohkem avab?
Eneseavamise mr, aeg ja valmidus nitavad staatusevahesid:
krgema staatusega inimesed arvatakse avavat end ldiselt hiljem ja
suvalises, endale meeleprases ulatuses. Siit tulenevalt vib mlema
poole eneseavamisest hoidumises vljenduda lisaks umbusule ka
dominantsuskonflikt: kumbki ei soovi end varase eneseavamisega
alamale astmele seada. Samas vib juhtiv ja domineeriv pool lubada
endale ka kiiremat ning ulatuslikumat endast rkimist (jttes sellega
htlasi mulje, et avatud suhted on lubatavad, kuid loa andis siiski
tema). Kui asutuse tippjuht pajatab midagi oma eraelust vi vaadetest noorele kaasttajale, vib selle kneluse smboolne thendus
olla ka teine: oma eraelust rkimisest saab nd kas siis privileeg,
mida uustulnukal pole, vi on see ksnes helde lemuse est, millest
pole ige kaugeleminevaid jreldusi teha.
73

Eneseavamine ja temperament
Eneseavamise thenduse le otsustamisel ei tule mda vaadata
inimese temperamenditbist. Avatud olek on hlpsam ekstraverdile, ent introverdi korral thendab see midagi mrksa enamat.
Seltsiva loomuga inimene vib esimesel kokkusaamisel pajatada asju,
mida introvert sandab vlja rkida alles kmnendal korral. Eneseavamine suureneb - nagu igaks teab - joobes. Vgijookide pruukimisega kaasneb meele kriitilise kontrollifunktsiooni nrgenemine.
See, mille me oleme kogu aeg alla surunud - niteks endast ja oma
tegelikest, mitte vlja nidatud vaadetest rkimine -, saab nd voli
esile tulla. Eneseavamisega kaasneb tihti ka hingelisest painest vabanemine - seda on arvestatud katoliku maades pihitooli sisseseadmisel.
Oma tegelike mtete ja tunnete vljendamine on vajalik ennekike meile endale: see, mis on teistele mistetav, vastuvetav, on seda
kergemini ka meile endale. Avatud inimene pajatab meelsamini oma
probleemidest, sealhulgas tervisest, somaatilistest seikadest. Kogenud suhtleja eneseavamine on siiski selekteeriv: see, mida rgitakse
hele meelsasti vlja, jb teise - antud asja suhtes kskikse vi
mistmatu inimese - jaoks saladuseks. Normaalsete suhete korral on
eneseavamisel kord-korralt edenev, svenev kulg. Samas ei kulge
knealune protsess lineaarselt, see vib mnda aega paigal psida,
andes tunnistust kas siis vastastikusest valvsast tundmappimisest,
(intiimelu) vistlevate kaaslaste olemasolust vi lihtsalt liiga tormakale algusele jrgnenud hoo mahavtust.
Inimese avatud ja peidetud tahud
Isikutajuga seoses huvitab meid spontaansuse ja maski vahekord, see, kuivrd kellelegi avatakse oma tegelik olemus, esinetakse
(retueeritud) maskis vi varjatakse olulist. Pame neis asjus selgust
luua Johari aknana tuntud graafilise abivahendiga.

Eneseavamine
ENDALE

tuntud

tundmatu

AVATUD ALA
PIME ALA
(iseendale teada ja teistele (mberolevaile teada, isesamuti teada)
endale mitte)
VARJATUD ALA
TUNDMATU ALA
(iseendale teada, aga teiste (tundmatu nii iseendale
eest varjatud)
kui ka teistele)

Johari akna neli ala osutavad sellele, et me vime varieerida oma

olemust avava info mra (AVATUD ALA suurust), aga ka asjaolu,
et mndagi subjektis jb talle endale hoomamatuks, olles samal ajal
osaliselt nhtav teiste pilgule (PIME ALA). Kuidas seonduvad alade
suurus ja vahekord suhtlemisega, inimsuhete arenguga? Ilmneb hulk
heuristilise vi prognostilise thendusega efekte.

Mida avaramad on kahe suhtleva isiku AVATUD ALAD,

seda laiem on ldjuhul nende teineteisemistmise pind.

Positiivsed nihked suhete arengus julgustavad AVATUD

ALASID laiendama.

Mistvuskriis ja suhete taandareng toovad ldjuhul kaasa

VARJATUD ALADE suurendamise.

Kohtudes vraga vi sattudes endale uude rhma, ollakse

eneseavamisel ettevaatlik ennekike pelgusest toimida viisipratult
vi jda teistele mistetamatuks. VARJATUD ALA kahandamine
toimub smboolse, snatu usaldusleppe" alusel, kusjuures esialgu
ptakse oma kitumisele saada kindlat tagasisidet (Kas minuga
oldi pri? Kas minust saadi aru?").

PIMEDA ALA olemasolu vib olla kas ldise madala enesetundmise mrk vi tingitud pshiliste kaitsemehhanismide kasutuselevtust: teadvusest llitatakse vlja see, mis kigutab subjekti eneseusaldust.
Oluline on tabada piiri teise isiku AVATUD, VARJATUD ja
PIMEDA ala vahel. Andes kellelegi mista, et tema poolt tahtlikult
varjatu on meile teada, edastame sellega snumi: maskeering on lbi
nhtud. Partneri PIMEDASSE ALASSE jvate negatiivsete omaduste avalikustamine kahjustab suhteid ja mjub vahel lausa traumeerivalt. Kui prestiiikas isik annab kellelegi end armastusvrseks, targaks vi ilusaks pidavale inimesele mista, et teda peetakse ldiselt

edevaks, keskpraseks vi thiseks, mjub see tema eneseaustusele

lausa torpedeerivalt. Inimestele tuleks sna ettevaatlikult elda, mis
mulje nad jtavad.

Tihti vib PIMEDAT ALA paljastav avameelne tagasiside tajuobjekti kohutada. Kord suhtlemistreeningul vljendas mitu isikut
rhmas arvamust, et he juhikarjrile orienteerunud mehe kitumises pole enesekindlust, et ta on paljusnaline ja ebakonkreetne. Seni
end asjalikuks, snakaks ja enesekindlaks pidanud keskjuhile mjus
see info kainestava duina. Paari kuu prast siirdus mees tagasi spetsialisti ametikohale.

Mida viksemad on PIME ja VARJATUD ALA, seda vhem

tenone on piiririkkumine ja seda vabamalt, impulsiivsemalt saab
suhelda.

AVATUD ALA tahtliku suurendamise-vhendamise teel reguleeritakse pshholoogilist distantsi.

Kramplik pd VARJATUD ALA piiri tpselt thistada teeb

suhtlemise veretuks ja ebaisiklikuks.
Inimese avatud mra (AVATUD ja VARJATUD ALA vahekorra) diagnoosimine on osutunud tulusaks organisatsiooni koostpotentsiaali mratlemisel. Sensitiivsustreeningul taotletakse seda, et
osalejad ilmutaksid suuremat eneseavamise valmidust, olles samal
ajal tolerantsed ulatusliku VARJATUD ALAGA inimestega lvimisel.
Olgu levaatuslikkuse huvides osutatud thelepanu veel jrgmistele Johari aknas peegelduvatele asjaoludele.

Kui valuline ka poleks iseenda PIMEDAS ALAS teabe

omandamine, teenib see lppkokkuvttes siiski parema suhtlemisalase kohanemise eesmrke.

Partnerite suhted vivad olla suuremas vi viksemas

asmmeetrias vastavalt kummagi poole AVATUD ja VARJATUD
ALA vahekorrale. Sellest tasakaalustamatusest vidakse vlja lugeda
hirivat kinnisust vi kohatut familiaarsust.
Taktitundeline inimene pab teise PIMEDASSE ALASSE jvaid seiku ksitleda tema AVATUD ALA omaduste, kitumisjoonte
kaudu.

Kige innustavam tunnustus on partneri PIMEDASSE

ALASSE jvate positiivsete omaduste vi meeldivate kitumisjoonte
avastamine.


TUNDMATU ALA vib muutuda tunnetatavaks erakordsetes situatsioonides (abiandmine nnetusjuhtumis kannatanule, kitumine paanika korral jne).
Laiuti ja sgavuti kulgev eneseavamine
Eneseavamine vljendub nii laiuti (mis teemadel ollakse valmis
end avama) kui ka sgavuti (kui sgavalt, paljastavalt ollakse valmis
end avama). Pshholoogide valduses on eriline Endaavamise ksimustik", mis mdab, kui sageli keegi on valmis rkima oma hoiakuist, tunnetest, arvamustest, maitsetest, huvidest, tst, rahast, kehast, isiksusest lhi- ja teretuttavaile ning vhivrastele.
Informatiivne on see, kui tihti keegi end avab ja mis kategoorias
ta seda teeb. Eneseavamise tinghikuks viks vtta end avava snumi ulatuse, intiimsuse, koguse, vrtuse, selguse. Muuseas on eneseavamisest hoidumine mingis mttes just enda olemuse vljanitamine. Lhikondlastel tekib loomulik ksimus, mis on varjamise ajendiks.
ldiselt nitab eneseavamine suhte psivust, pikkust ja sellega
rahulolu.
Miks me end siiski avame ja millise tulemusega?
Vaatleme lhemalt ka eneseavamise motivatsiooni (seda, millised
ajejud selle tingisid) ning tulemuslikkust (kas selle tagajrjel muutus
midagi suhetes). Tegelikult on kupeevestluste (hingekergenduslik)
endast rkimine midagi muud kui lhituttavaga suuremale intiimsusele avatlev saladustesse phendamine" ksikut eneseavamise
akti vib suurema mistvuse saabumise jrel pidada kordalinuks,
ent see vib ka ebannestuda, tuues kaasa pettumuse (mind ei misteta, minust ei hoolita, mulle ei vastata samaga). Pole harvad needki
juhtumid, kus vahetule pihtimisknele jrgnevad kll hoolivust ja
kaasaelamist kinnitavad snad, ent oma svaolemuse paljastamise
jrel hakkab inimene teisele uues valguses paistma, ja see muudab
suhetes juba mndagi.
sna peen pshiline mehhanism llitub kiku siis, kui keegi hbeneb avameelsuse hetkel tehtud vastamata enesepaljastust, projitseerides teisele isikule tundeklmust vi hoolimatust. Veel rngem on
taluda enda avameelsusele provotseerimist, endaga manipuleerimist,
mille jrel vlja eldud saladusi" hakatakse kurjasti ra kasutama.

Inimeste avatust-suletust nitab seegi, mis teemal nad jutlevad.

Keedukunst, auto, hoki ja poliitikute rpased teod (jt E. Berne'i (2001)
transaktsionaalse analsi vtmes kirjeldatavad "meelelahutused")
on ajatited, mille le vib terve tunni vestelda, ilma et keegi osalejaist paljastaks kordagi oma meelsust, vaimseid aateid, tegelikke
smpaatiaid, inimsuhete probleeme vi usutunnistuse ksimusi.
Avameelsus kutsub avameelsusele
Eneseavamise kaalukeeleks kujuneb retsiprooksus, ksimus sellest, kas partner vastab samaga. Uuringud on nidanud, et ldjuhul
tekitab eneseavamine eneseavamist. Pole aga heselt selge, miks see
nii on. Usalduse esilekutsumise hpoteesi jrgi tendab A eneseavamine B-le, et ta meeldib A-le ning - ties koosklas D. Carnegie
(2002) suhtlemisjuhistega - B hakkab selle jrel ka A-d enam usaldama ning end rohkem avama. Kognitiivse dissonantsi teooriaga koosklas hakkab inimene, kellesse oleme panustanud palju thelepanu
(avameelsust), meile sotsiaalselt (ka meeldimisobjektina!) vrtuslikum tunduma. Sotsiaalse vahetuse teooriate valgel vastatakse eneseavamisele enda suurema avatusega tnutundest, phimttel "vorst
vorsti vastu" Mudeli loomise hpoteesi jrgi annab eneseavaja oma
kitumisega teisele eeskuju, mida A. Bandura (1976) mallppe kontseptsiooni phjal asutakse sageli endastmistetavalt kordama. Muidugi mngib eneseavamisel olulist osa suhtlusakti sobitumine suuremat avatust vimaldavasse konteksti, niteks seegi, kuivrd suurema avatuse ilmutamine tuleneb vi ei tulene loomulikult eelnevast
verbaalsete ja kehakeele mrkide vahetamisest.
Igapevaelu kogemustega on koosklas oletus, et kohene (viivitamatu) avatusele vastamine vheneb, kui suhe on saavutanud suurema lhedusastme ja mlemale osapoolele thtis. Paljudel puhkudel
on eneseavamisele igem ja thusam vastata pigem huvi ja toetuse
kui enda vahetu eneseavamisega.
Valiv eneseavamine on thusam
Avameelsuses on thtis selle ainukordsuse" toonitamine.
A. Bochneri (1982) uuringud nitasid, et end kigile avavad lipilasseltside liikmed polnud populaarsemad kui need, kes avavad end
vhe. Samal ajal meeldivad naistudengid, kes avavad end just kindlale isikule, vljavalitule teistest enam. Seda laadi uuringuil on ilmne

rakenduslik thtsus. End teistele palju avavad isikud ei tarvitse seltskonnale meeldida rohkem kui inimesed, kes avavad end vhe. Avameelitsemisest olulisem on eneseavamise valikulisus, suhtlemise
konteksti sobivus ning parajus - mitte liiga palju ega liiga vhe.
Eneseavamise toime kujunemisel mngib olulist osa mistagi
see, millise motivatsiooni me avameelitsejale omistame. Kes avab end
kigile, arvatakse olevat avatud loomuga, ilma et tema avatus rgiks suurt midagi tema tegelikest suhetest vi suhtumistest.
Eneseavamise eripra suhte loomisel, arendamisel ja lpetamisel
Jrgime nd Ch. Tardyle ja K. Dindiale (2000) toetudes eneseavamise erinevaid funktsioone suhete loomisel, silitamisel ja lpetamisel.
Suhete algstaadiumis on eneseavamise eesmrgiks soodustada
usaldust, vastastikust meeldivust ja aidata inimestel ksteist tundma
ppida. Eneseavamisel pakutav teave aitab vhendada umbusku teise inimese hoiakute ja vrtusarusaamade suhtes ning mista tema
isikuomadusi. Vastastikuse eneseavamise kaudu saab kujundada ka
hiseid ehk jagatud teadmisi, niteks ratundmisele judmist sellest,
et suhtlemise osapooltel on sama laadi kogemusi, et nad usaldavad
samu infoallikaid ning neil on lhedased arusaamad poliitilistes vi
usulistes ksimustes. Douglase uuring nitas, et eneseavamist kui
kombekat lhenemisviisi kasutatakse esmakordsel vestlusel suhete
loomiseks sagedamini kui otsesemat taktikat - ksimuste esitamist.
Sedamda, kuidas teist usaldatakse, hakatakse rohkem rkima
oma tunnetest, eelistustest, isiklikest kogemustest.
Terve hulk uurimusi on nidanud, et eneseavamist kasutatakse
teadlikult vi vaistlikult suhte arengu tempo ja suuna reguleerimiseks. Nii niteks selgus Mielli ja Ducki (1986, Tardy & Dindia 2000)
uurimusest, kuidas valivad inimesed vestlusteemasid uue tuttavaga
lvimisel. Selgus, et vraga kohtumisel vaid pinnapealne eneseavamine piirab ka suhete arengut ja et suhete kiiremaks edendamiseks rakendatakse oma intiimse mina avamist. Tolhuizen (1989,
Tardy & Dindia 2000) uuris romantilistel kohtumistel kinud tudengeid, kes tunnistasid, et avaldavad enda kohta teavet suhete svendamiseks. Suhete kujundamise teiseks levinud viisiks oli rkida
partnerile neist mtetest, tunnetest ja kavadest, mis kohtuma linutel
oli uue suhte kohta tekkinud.

Suhte silitamisel ei kahane eneseavamise thendus, muutub aga

selle sisu. sna levinud viis avada end niteks abikaasale on pajatada
oma pevasndmustest. Kik suhted hlmavad perioode, mil partnerid on teineteisest eemal, niteks koolis vi tl. Igapevane viis
end teisele avada on knelda sellest ajavahemikust, mil oldi lahus.
Uuringud on nidanud, et teineteisele oma argipeva ettevtmistest
levaadet andvad abikaasad on suhtega rohkem rahul. (Nagu rahulolu uuringuil tavaline, pole siingi pris selge, kas oma elujuhtumistest pajatamine suurendab rahulolu vi ratab suurem rahulolu soovi
endast rohkem rkida.)
Suhte arenedes vheneb ldiselt intiimse vi faktiteabe rkimise
osakaal, samal ajal kui subjektiivse ja tundeid peegeldava teabe osakaal tuseb. Fitzpatricku (1987, Tardy & Dindia 2000) jrgi arutavad
psisuhte osapooled oma vastastikuseid tundeid ja seda laadi jutuajamised vivad kujuneda suhte oluliseks osaks. Arvatavasti on meil
phjalas paarissuhte osapoolte tunnete arutamine siiski mrgatavalt
harvem kui niteks Ameerika hendriikides.
1960. aastail propageeriti usalduslikku eneseavamist kui psisuhete hoidmise vlurohtu. Uuemal ajal on pshholoogid aga judnud arvamusele, et kige paremini ei hoia suhteid koos mitte tielik,
vaid mdukas eneseavamine. Eespool viidatud Fitzpatricku uurimustele toetudes vime vita, et eneseavamise optimaalne mr oleneb ka paarissuhte iseloomust. Traditsioonilistes suhetes paarid vrtustavad eneseavamist, ent avavad end abikaasale nende tunnete ja
teemade piires, mis on partneri jaoks positiivsed. Iseseis varnad"
paarilised aga avavad end llatuslikult veel enam, olles nus avalikult tunnistama positiivsete tunnete krval ka negatiivseid. Teineteisest eraldunud paarilised ei vrtusta abielus avatust ega ava end ka
ise kaasale.
Suhte lagunemine. Eneseavamist, igemini selle piiramist, kasutatakse ka suhte lpetamisel. Baxteri (1988) jrgi muutuvad inimesed
suhte tasuvuse" le otsustamisel, kui nad kaaluvad mttes oma rahulolematuse phjuseid, avatuks selles mttes, et vljendavad rohkem oma tundeid ja mtteid suhte le ning avatlevad ka partneri
samaga vastama. Selle vtte kasutamise tenosus on seda suurem,
mida vhem nnestub partneri suhtesse suhtumise" kohta kaudset
kinnitust saada. Suhte lpetamise otsustamise levinuim strateegia on
endassetmbumine - jrsult vhenev eneseavamine. Mrksa harvem
kasutatakse ma-ei-armasta-sind-enam-laadis eneseavamist.

Suhte lpetamise kolmandaile isikuile teatavakstegemisel on

kige kindlam kasutada oma maine silitamiseks nn valikulist eneseavamist, pajatades teisest isikust ja suhtest nnda, et see ei kahjustaks
enda reputatsiooni.
Situatsiooni mju eneseavamisele
Mitu uurijat on pdnud vlja selgitada, kuidas olukorra tegurid
mjutavad eneseavamise valmidust.
dusus. Ruumis, kus on mnus milj, mugavad diivanid, sume
valgus, mahe koloriit ja lopsakad toataimed, kulgeb ka eneseavamine
hlpsamalt (Chaikin jt 1976, Hargie, Saunders & Dickson 2000). See
on kllalt thendusrikas avastus, sest lnemaades kib suur osa risuhtlemisest modernistlikes ruumides, kus sisekujunduses on valdavalt kasutatud terast ja klaasi ning valgustus on liiga ere, hesnaga puudub dusus, mis looks ka intiimse meeleolu.
Privaatsus. Solano ja Dunnam (1985, Hargie, Saunders & Dickson
2000) leidsid, et eneseavamine on suurem diaadides kui triaadides,
mis omakorda on suurem kui neljaliikmelistes rhmades. Nad judsid jreldusele, et suhtlemises osalevate inimeste arvu kasvades on
eneseavamisel ilmne lineaarse languse tendents.
Kriis. Ohu- ja probleemolukordades avavad inimesed end kiiremini. Niteks haiglas olles ja operatsiooni oodates avavad patsiendid
end ksteisele palju kiiremini kui tavalises olukorras.
Isoleeritus. Kui inimesed on hiskonnast (nt vangid hes kongis)
ra ligatud, muutuvad nad omavahelistes suhetes palju avameelsemaks.

Endast rkimine
Lneriikides peetakse normaalseks, et inimesed on tarbe
korral nt konverentsil vi seltskondlikul koosviibimisel valmis kiiresti end olulistes asjades tutvustama. Jrgneva skeemi mnedki
punktid viks eelnevalt lbi melda, kaaludes tarbe korral - hbeneda pole siin midagi - sujuva enesetutvustuse parimaid snastusi. Mistagi vib sellisest spikrist kasu olla vlismaalastega
kohtudes. Pidagem meeles, et enese mingi klje - nt hariduse
vi perekonnaseisu - tutvustamine eeldab vaikimisi, et ka .teine
isik vastaks samaga. Kui see on talle eeldatavasti ebamugav,
vib end teatud aspektist loomulikult ka tutvustamata jtta.

Enesetutvustamise skeem
Minu nimi on
Lapse.,, kuid
Elan praegu
kuid olen sndinud
Korteris
olen
Koolis olen kinud ...
plve veetsin
olnud
(auto, maja, koer jne)
Mul on
Ttan (pin)
Olen ettevalmistuselt (erialalt)
ametikohal
Praegu ttan
aim
Minu pere on
Hindan inimestes
Harrastan vabal ajal
Viimase puhkuse veetsin
Jrgmise puhkuse kavatsen veeta
Mulle meeldib kia (klastada)
Minu tugevad kljed on
Olen klastanud
ppisin
ke all
Loodan lhemal ajal
Kaugemas tulevikus
Tunnen suurt huvi
Ma ei oska hinnata
Pean oma saavutuseks
Mulle oli ebameeldivaks llatuseks
Mdunud ndala (kuu) suurimaks uudiseks oli mulle see, et
Rkides
(ldiseks kneaineks saanud sndmus),
arvan ma
Olen iseloomult
Temperamendilt olen ennemini
kui
Tahaksin olla pigem
kui
Sooviksin omandada
Mulle meeldib
Mulle kohe kuidagi ei meeldi
Minu smpaatia kuulub
Pean oma suureks nrkuseks
Sooviksin ppida
Sooviksin tulevikus sita
Pan juda selleni, et

Isiksuse ressurss
Kaasinimestega lvides tekib mnel inimesel komme kaua
meeles pidada meelehrmi valmistanu, ilma et samas taibataks
vriliselt arvesse vtta seda head, mida enamikus inimestes
samuti leidub. Allpool on toodud paarkmmend omadust, mis
vriksid uusi spru ja tuttavaid otsides ning inimestega lvides
thelepanu.
Aatelisus
Autoriteetsus
Elutarkus
Enesekindlus
Ilumeel
Julgus
Kombekus
Kriitikameel
Kuulsus
Lihtsus
Loovus
Malbus
Mnglevus
Osavtlikkus
Peened kombed
Praktiline meel
Rahvamehelikkus
Semulikkus
Sirgjoonelisus
Taktitunne
Tjudlus
Vaimsus
Visadus

Arukus
Eetilisus
Energilisus
Entusiasm
Isetus
Kavalus
Korralikkus
Kuulamisoskus
Leplus
Lojaalsus
Lbusus
Mnusus
Naljasoon
Otsustavus
Pingetaluvus
Printsipiaalsus
Realism
Sihiprasus
Sltumatus
Tpsus
Usaldusvrsus
Veetlus
iglustunne

Eelpool eldut korrates tasuks rhutada jrgmist.

Eneseavamise phieesmrk on suhete arendamine teise inimesega, mitte lobisemine ega sdame kergendamine.

Eneseavamine ei tohi olla pealesunnitud ega kujutada endast

pet teist inimest muuta.

Parim viis ennast avada on teha seda mlemapoolselt, kuid

see pole alati teostatav


Vtkem arvesse, et eneseavamine on sageli seotud riskiga,
ent avameelsuseta pole vimalik lhisuhteid luua.

Enesetutvustamisel vib abi olla valveteemade spikrist.

Igahes meist on teistele hinnalisi isiksuseomadusi, mida

end avades pole patt esile tuua.

Kuulamine
Igaks, kes soovib olla edukas lbirkija, intervjueerija, vahekohtunik, nustaja, peaks oskama teisi inimesi kuulata. Kuulamine
on pshholoogilises mttes midagi mrksa enamat kui vime teist
akustiliselt" kuulda. Selleks piisaks normaalsest kuulmisvimest.
Wolvini ja Coakley (1996, Verderber & Verderber 2003) jrgi on kuulamine kuuldeliste ja visuaalsete stiimulite sihiprane vastuvtt ning
neile thenduse omistamine. Niisiis sisaldab kuulamine endas eldu
tlgendamist ja pdlust teisest igesti aru saada, mis thendab ka
oskust mrgata ja tlgendada mitteverbaalseid signaale.
Neli kuulamise philiiki
ldistades varasemaid uuringuid, kirjeldab R. Bostrom (2000) nelja liiki
kuulamist.
1. Arusaav (comprehension) kuulamine seisneb keskendumises srase
info (ideede, arvamuste, faktide) thelepanemisele ja mistmisele, millest kuulajal vib edaspidi kasu olla. Rgitu sisu lahtimtestav kuulamine on valdav
niteks loenguis vi intervjuudes. Hsti keskenduv kuulaja valmistub vastutusrikkaks kuulamiseks nii pshholoogiliselt kui ka fsioloogiliselt ette, ta ei lase
thelepanelikul kuulamisel end emotsionaalselt mjutada ja valib samas vastavalt olukorrale info tlgenduse ja ttluse strateegia. Ta eristab kneleja snumis selle eesmrgi (miks midagi eldi), vtmeinfo (mis on snumis philine),
faktid (arvandmed, isikunimed, daatumid jm), hinnangud (millegi positiivne
esiletstmine vi kahtluse alla seadmine) ja argumendid. Lisaks sellele otsib ta
snumi srast varjatud (vihjelist vi olukorrast tulenevat) thendust, mis esmapilgul ei tarvitse vlja paista. Kuuldust arusaamise kontrolliks sobib parafraseerimise vte: eldu phithendus korratakse mttes oma snadega le (Ta
kahtleb algatuse otstarbes", "Ta vidab algatuse olevat huvipakkuva.")
2. Hindav (evaluative) kuulamine leiab aset siis, kui kuulaja kaalub rkija esinemise lbi, kontrollides niteks tema argumentide paikapidavust vi
ettepaneku tugevaid ja nrku klgi. Kuuldud snumi sisukuse, usaldusvrsuse, rakenduslikkuse kontrolliks vib seada sellekohased konkreetsed kriteeriumid ning esitada endale teist kuulates mttes ka vastavad ksimused. Kas ta on
ldse asjaga kursis? Kui vettpidavaks saab tema argumente pidada? Mis selles
etteastes uut oli? Milline on tema phihoiak? Mida selle infoga peale hakata?
Need ja teised ksimused aitavad esinejat mitmeplaaniliselt hinnata.
3. Empaatilisele kuulamisele toetuval suhtlemisel pole oluline initsiatiivi kindlustada, teisi milleski veenda vi neile mju avaldada. Soe, toetav, rahustav, julgustav kuulamine kujuneb eesmrgiks omaette. Weaver ja Kirtley
(1995, Verderber & Verderber 2003) kirjeldavad kolme empaatia vormi. Emot-

sionaalsel kaasareageerimisel elame lbi samu tundeid nagu teine isik (rmu,
nukrust, nostalgiat jne). Enda teise positsioonile asetamine vljendub pus
mista snumi sisu rkija vaatenurgast, mis Zillmani (1991) jrgi ongi levinuim empaatiavorm. Reageerimine smpaatiaga thendab mainitud autorite
jrgi osavtlikku hoolitsust, mis on eriti kohane juhul, kui teine isik on tugevas
stressis. Kaasaelavast kuulamisest antakse mrku ka rkijale. Kliendikeskse
teraapia rajaja C. Rogers (M. Rosenbergi 2001, 290 jrgi) kirjeldab teiste empaatia mju meie suhtes jrgmiselt: "Kui keegi kuulab sind ilma hinnangut andmata, pdmata sind ablooni jrgi mber teha, on see vapustavalt tore... Kui
mind kuulatakse ja kuuldakse, olen ma suuteline maailma uut moodi tajuma ja
tegutsema asuma. Hmmastav, kuidas asjaolud, mis nivad letamatuna, justkui lahustuvad, kui keegi sind kuulab. Kui sind kuuldakse, muutuvad probleemide segapuntrad, mida tundub olevat vimatu lahti harutada, selgelt voolavaiks voogudeks." Verderber ja Verderber (2003) vidavad, et empaatiavime
pole kaugeltki igahe tugev klg ja enamasti on selle takistuseks enesekeskne
eluhoiak. Empaatiat on aga vimalik arendada ja pealegi sna lihtsal viisil: ilmutades teiste vastu austust. Burlesoni & Samteri (1990, Verderber & Verderber
2003) uuringud osutavad, et kaasinimestesse soojalt, julgustavalt, kaasaelavalt
ja hoolitsevalt suhtuvad isikud on teiste silmis populaarsemad, empaatilise
kuulamise soodne toime aga ulatub kaugemale konkreetsest suhtlemisaktist,
suurendades kaasaelava thelepanuga kuulatud inimesse enesekindlust ja
kindlustades suhteid. Inimesed vajavad seda, et neid osavtlikult kuulataks!
Siinkohal tuleks lisada, et eri tehnikana ra pitud empaatia vljanitamine
(nagu klieelik Soovid sa sellest rkida?" paljudes USA filmides) ei saavuta
kaugeltki seda mju, mis ehe teisele inimesele kaasaelamine. Kunkeli ja
Burlesoni (1999, Verderber & Verderber 2003) uuringud on nidanud, et mehed
vljendavad osavtlikkust sagedamini (abistavas) teos, naised aga tunde tasandil. Nende pshholoogide laborkatsete phjal on mehed naistest mnevrra
mjusamad lohutajad", kui keegi on mures oma saavutuste prast, ent neil on
raskusi igete snade ja tunnete leidmiseks emotsionaalsel kaasaelamisel.
4. Vrtustav (appreciative) kuulamine on millegi kuulamine eldut - nt
luulet, iluknet, vrvikat juhtumikirjeldust, stitavat monoloogi, vitlust - nautides. Oluliseks saab sageli kunstiline vi hedonistlik siht, mitte uue info vastuvtt vi kuuldu kriitiline mtestamine.
Siia loendisse viks lisada veel kuulamise meeldejtmise eesmrgil. Thtsamate strateegiate hulka kuuluvad nd vtmeinfo thelepanek ja talletamine,
mlu pidepunktide (assotsiatsioonide) loomine, akronmide moodustamine jt
mnemotehnilised vtted ning mrkmete tegemine, mis Wolvini ja Coakley
(1996, Verderber 2003) kinnitusel lubab kuulamise tavaprasest aktiivsemaks
kujundada. Mistagi vib tarbe korral, kui rkija on sellega pri, kuuldu tpseks talletamiseks kasutada diktofoni.
Toodust nhtub, et kuulamine vib teoks saada diametraalselt erinevatel
eesmrkidel. Ehkki kuulamise liigid on tegelikus elus omavahel seotud, vib
suhtlemise eri olukordades rkida siiski he vi teise kuulamisviisi prevaleerimisest. Seeprast ongi kuulates thtis valivalt hlestuda.

Kuulamist mjutavad tegurid

Rkija jlgimist ning talle kaasaelamist mjutavad paljud tegurid, alates kuulaja erksusest ning lpetades ruumi valgustuse ja temperatuuriga. R. Bostrom (2000) on kige levinumad kuulamisel kaasa
mjuvad tegurid jaotanud nelja liiki: knelejast tingitud, kuulajast
tingitud, snumiga seotud ning keskkonnast tingitud asjaolud. Jrgnevas levaates on jrgitud tema jaotust, kuid lisatud ka teiste autorite thelepanekuid.
Rkija
Krgema staatusega inimese eldule pratakse enamasti
suuremat thelepanu kui madalama staatusega kneleja snumile.
Kneleja isik ja roll kujundavad sageli tema suhtes teatud
laadi ootuse ning sellele vastavalt ka snumi lahtimtestamise viisi.
Kne kiirus vib samuti kuulamist mjutada.
Kuulamine oleneb ka rkija emotsionaalsusest. Niteks kui
kneleja vljendab intensiivselt oma erutust, viha vi masendatust,
laseme vaistlikult end tema tunnetest kaasa viia, nii et snumi sisule
jagub vhem thelepanu.
Kneleja ilmutab oma seisukohtade vljendamisel kahtlustratavat agarust. Tnapeval ei lase inimesed varjamatutel kihutusknedel endale enamasti mjuda.
Sisukas jutt esitatakse liiga kuivalt ja veretult.
Rkija diktsioon ja artikulatsioon jtavad soovida.
Rkija satub kuulaja krsitusmrkidest (nt kella vaatamisest) kimbatusse ja hakkab kiirustama, takerdub.
Rkija ei suuda prast enda korduvat katkestamist jutujrge
leida.
Kne on ttult monotoonne, huviga jlgimiseks liiga kiire
vi aeglane.
Rkija viib kuulaja thelepanu krvale jrgmiste mrkidega: pendeldab ruumis edasi-tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat
fikseeriva pilguga, teeb nrvilisi, kibelevaid liigutusi, hoiab nol pahura ilme, vldib pilkkontakti, trummeldab srmedega lauale, tegeleb juttu ajades ise krvaliste asjadega (sb, stib laual pabereid).
Jrgnevalt mned juhtnrid vga tundelise knelejaga suhtlemiseks:
lase rkijal oma raskelt kontrollitavad emotsioonid vlja
elada,

vta enne jutuajamise jtkamist aeg maha, et kneleja saaks

rahuneda,
vldi seda laadi kitumist, mis viks teist tugevasti erutada
vi hirida,
kasuta nn peegeldavaid vljendeid ("Oled ilmselt pahane,
sest...").
Kuulaja
Rutakas vastuse formuleerimine. Sageli tttab kuulaja eldut
hepoolselt tlgendama ning oma vastust ette valmistama veel enne,
kui teine on oma repliigi vi jutu lpetanud.
Vsimus, hajameelsus vi haigus. Iga ppija on thele pannud, et hommikupooliku loenguid on mrksa kergem jlgida ning
lektoriga kaasa melda kui prast lunaski vi vsitavat tpeva.
Lhtumine mttelageda, igava (end thtsaks tegeva, hdaldava. ..) rkija kujundist.
Snum
Snumi thtsus kuulaja jaoks. Liigitades snumi enda jaoks
ebahuvitavate asjade kilda, raugeb kohe ka kuulaja huvi rkijat jlgida.
Detailsus. R. Bostromi jrgi raskendab kuulamist niihsti detailide ohtrus kui ka nende vhesus (snum kujuneb skemaatiliseks,
ei rata huvi).
Mtete esitamise jrjekord. Thelepaneliku kuulamise tagamiseks peaks snum, eriti pikem jutt, ktkema huvi elavdava ootuse
momenti. Omaprane vljallitamine toimub juhul, kui mingi osa
laiemast teabest hakkab kuulajat sel mral huvitama, et ta edasist
infot enam ei kuulagi.
Campbell (1958, Egan 2001, 336) on uurinud kneleja jutu pikkuse thtsust
kuulamisel, lhetatud snumi eri osade kuulatavust ning seda, kuidas kuulamisel muudetakse ja moonutatakse snumi esialgset sisu.
1. Snumi pikkus
Kui kneleja tluste ainsaks salvestajaks oleks kuulaja, viksid nad mlemad, nii kneleja kui ka kuulaja, selgelt nha, et lhetatud ja vastu vetud teave
ei lange kokku. Campbelli jrgi on vga suur tenosus, et keskmine kuulaja
pab kneleja reaalselt edastatud teabe detaile lhendada, lihtsustada vi
eirata.
2. Snumi keskosa
Snumi keskosa jb kige halvemini meelde. Et jtta meelde kike, millest
rgiti, peab thelepanelik kuulaja tegema suuri pingutusi. Kompetentne kne-

leja, mistes seda, pab oma snumite struktuurist keskosa vlja llitada, lhendades neid nii, et need sisaldaksid vaid algust ja lppu.
3. Snumi lpetamine
Kuulaja kaldub kuuldut mardama, jaotades sisu selgelt eristatud fragmentideks, ta surub loogilisi seoseid kokku htesid elemente suurendades, teisi
vlja llitades. See funktsioon on vhemalt osaliselt egotsentrilisuse vorm, mille
all kannatab iga kuulaja, kuna igaks meist kohandab snumeid vastavalt oma
vajadusele.
4. Mlus silinud katkendlikud snumid
Mittetielikult edastatud snumit tlgendatakse valesti oluliste minevikusndmuste suhtes, mineviku snumeid ilustades vi neid kahjustades. Teisisnu, kuulamisel avaldab snumi vastuvtjale mju kommunikatsioon, mis leidis
aset minevikus.
5. Kuulamise (snumit) muutev iseloom
Vga sagedane on kuulaja kalduvus modifitseerida uut snumit nii, et see
muutub eelmiste sarnaseks.
6. Kuulatakse seda, mida soovitakse kuulda
Vastavalt Campbelli uurimustele moonutavad kuulajad snumeid nii, et
need vastaksid nende ootustele. Halb kuulaja kas ei kuula ldse vi katkestab
kuulamise keset snumit. Ta kitub nii, eeldades, et teab, millest kneleja kavatseb rkida.
7. Ta arvab nagu minagi"
Kuulaja ritab moonutada snumeid nii, et need vastaksid paremini tema
enda vaadetele ja tekspidamistele.
8. Mustvalge kuulamine
Esineb tendents moonutada kodeeritud olukordi emotsionaalse vi hindava
kodeerimise suunas. Mis tahes laekunud informatsiooni kodeerib inimene kige
loomulikumalt vastanduste kaudu, nagu meeldib - ei meeldi" lhedal - kaugel", halb - hea" ilus - inetu" jne. Pshholoogid tunnistavad ksmeelselt, et
milline ka poleks antud korraldus, kaldutakse seda moonutama niisuguse hinnangulise thenduse poole, mis leiab vljenduse oreooli efektis" vi vrtuste
jrjestamise ldises printsiibis.
9. Rhma surve ja seluv kuulamine
Kui rhm suhtub snumisse kui stiimulisse ja palub mratleda selle thendust (suurust, dnaamikat, eelarvamuste olemasolu jne), moonutab individuaalne interpretatsioon snumit rhma kasuks. Tavakuulaja kaldub vastu
vtma snumit, vhemalt osaliselt, lbi rhma prisma.

Keskkond
Mra. Vali muusika, masinate vi ventilatsiooniseadmete mra vi ka paljude jutlevate inimeste melu phjustavad olulise info eriti vaiksel toonil eldu - thelepanuta jmist.

Muud segajad. Mnikord mjutavad kuulamist ka niteks

aknast avanev meelikitev vaade vi teised keskkondlikud tegurid.
Kuulamistkked
Raske on sundida end pikemaks ajaks teist inimest kuulama, eriti
kui ta juhtub ksluisel toonil knelema asjust, mis meid ei huvita.
Meil nikse varus olevat hulk vtteid - nimetagem neid kuulamistketeks -, millega me end teiste inimeste kne erksa kuulamise vastu kindlustame.
1. Lhtumine igava jutuvestja kujundist. Oleme juba ette
kindlad, et vestluse teine osapool annab meile teada mingis mttes
vastuvetamatut infot. Me keskendume kuulates kehvasti seetttu, et
ei loodagi midagi uut ja vajalikku kuulda. Vahel arvame, et teise jutt
on liiga keerukas, ammust ajast teada, liiga tsiteaduslik vi tundeline. Srase hoiaku on meis kujundanud ka varasem negatiivne kogemus thja juttu ajavate inimestega. Kuulamisel mngib thtsat rolli
thelepanu valivus: mrkame ja peame oluliseks seda, mille suhtes
meil on snumi vastuvttu soodustav hoiak. Omistades teisele niteks ttava vi kamandava isiku maine, jb meil kergesti mrkamata uudne ja thendusrikas osa tema jutust.

Iseloomulikke ilmeid kes teab kus toimunud teaduslikust konverentsist

Foto Internetist

2. Reageerimine vtmerritajaile. Tihti ei pa me kuulates

mitte niivrd tabada teise inimese mtteid, kuivrd reageerime ksikuile vtmerritajaks saanud snadele, mis kutsuvad esile kas positiivseid vi negatiivseid reaktsioone. Negatiivset laadi varasema kogemuse tttu vtame tdinud ja vljallituva kuulaja positsiooni siis,
kui teine isik kasutab snu:
iga kord, kui me...
tuleb,
tingimata,
vastutus,

majandamiskulud,
thtajaks,
tuletan teile meelde,
pidagem alati silmas.

On vimalik ka vastupidine juhtum: positiivsete, meeldivate

vtmerritajate toimida laskmine. E. de Bono (1990) rgib sellega
seoses meelitavaist ja rritavaist snadest. Poliitiku kihutusknest
lummatud rahvajuk laseb end sageli mjustada snadest heaolu, tuleviku vimalused, rahva arvamus jne. Samas on teada, et tark knemees
ei liialda - kui ta just ei suuna oma populistlikku knet opositsiooni
toetavale rmusrhmale - sraste vljenditega nagu maksukoorem,
kriis, vaesus ja haigused.
3. Sildikleepimise korral vtame kuuldud kne vastu paikapanevalt hinnanguliselt, peame esitatud seisukohti lahmivaks, naiivseks, keeruliseks, mttetult teaduslikuks, vanamoeliseks, erialaselt
igavaks, erakondlikult kapseldunuks, seksistlikuks, feministlikuks
jne.
4. Allteksti otsimisel ptakse valvsalt avastada hletoonis,
ilmes ja snades mingeid varjatud nkkeid ning mistaandmisi vi
siis kaaluda kohe prast kuulmist lbi vimalikud ajendid, miks keegi just nnda lausus vi esines.
5. Mida-ta-minust-arvab-hoiak. hes anekdoodis kujutatakse
olukorda, kuidas kolme rahvuse esindajad kohtavad laanes elevanti.
Ameeriklane mtleb, mis hinnaga viks selle elevandi maha ma,
venelane pab ra arvata, kui palju elevant kaalub, eestlasel turgatab aga kohe phe ksimus: huvitav, mida see elevant minust mtleb? Teiste inimeste endasse suhtumise vastu tundlikele isikuile viks
meenutada vana tde: enamasti ei lhe inimestele suuremat korda,
millised teised on. Inimesi hinnatakse valdavalt nende tegude jrgi,
mitte selle phjal, mis vi kes keegi on. Lhemalt vaadates ei mra

sotsiaalse lvimise ajal muutuvad hetkesuhtumised vi tundevirvendused elus enamjaolt midagi.

6. Asjade mtmine oma mtta otsast. Mned enda meelest
praktilise, tegelikult otse utilitaarse eluhoiakuga inimesed ei oska
elus naljalt hinnata midagi, mis vljub nende kogemuse ja huvide
sfrist. Siinkohal meenub lugu vanaprouast, kes kaelkirjakut nhes
hatas: sellist looma pole olemas!
7 Vastuvaidlemine. Mletan tudengiajast koolivendi, kelle
meelistegevuseks oli tundide kaupa mingil teemal vaielda. Kutselise
vastuvaidleja huuled nivad meid kuulates kohe torru asetuvat, et
esimesel vimalusel kuuldavale tuua: Oi ei," vi: Kuidas te ldse
vite niiviisi melda?"
8. Nuannete jagamine. Inimesed phendavad teisi oma mtetesse ja muredesse palju enam soovist mistetavaks saada kui otseste
juhtnride saamise pdest. Paljud probleemid eeldavad enne nende kohest lahendamist ksimusse svimist. Ennatlik, lisaksimusega ette valmistamata nuanne ei nita sageli mitte osavtlikku, vaid
kehvasti keskendunud kuulamist. Enneaegne nuanne kahandab
mingi probleemiga kimbus inimese motivatsiooni olukorda analsida ja selle svaolemust mista. Parim viis teisi psta on tihtipeale
nad pstmata jtta!
9. Heade soovituste tagasilkkamine. Teisest kljest kaldume
mnigi kord ilma pikemata vlja llituma selle isiku kuulamisel, kes
kipub meile palumata nu andma. Vahel vib ta seda teha siiski ka
siirast aitamise soovist. Meenutagem jaapani rahvatarkust, mis soovitab: kuula ra sada nuannet, kuid otsusta ise.
10. Unelemine. Laseme end kaasa viia juhuslikult phe turgatavatest uitideedest vi mtteseostest ega suuda enam teise inimese
kogu knet vastu vtta. Unelemine on pshilise kaitse mehhanism,
mis lubab igavaist, muserdavaist, stressogeenseist (auditooriumist
pole vimalik pakku joosta) oludest irduda.
11. Vastuhakk domineerimiskatsele. sna varsti prast seda,
kui teine inimene pab meid oma thtsuse, tarkuse, snaosavusega
(vahel ka oma seltskondliku sra ja kalambuuride pillerkaariga) le
trumbata, llitume tema karistamiseks mttes loiu kuulaja positsioonile.
12. Teema vahetamine on tuntud manipulatsioon, mis seisneb
selles, et kuulaja haarab kinni esimesest mtteseosest, et jutt hoopis
teise - kuulajat palju enam ja rkijat mrksa vhem huvitavasse ainevalda le viia.

13. Rkija tagantkiitmine snadega sul on igus, no mis sa kostad, endastki mista, absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jlgida.
14. rritatud vi mureliku rkija liiga varane ja kohatu maharahustamine sraste kibefraasidega nagu eks ta ole, no teadagi, kllap
homme lheb paremini, igaks eksib, ra vta kike sdamesse, ra tee ssest elevanti.
15. Semantiline barjr: erinevate elukogemuste, vrtusarusaamade vi mttemallide tttu moonutatakse rkija mtteid tegelikult meldule vastukivaks. Vtkem arvesse, et eldud vi kirjutatud sna on vaid astja, mis selle vastuvtjal tuleks tita omaenda kogemuse ja kaasamtlemise sisuga. Teiste jutust ei ole paljusid asju
raske mista mitte arusaamatute snade, vaid kogemuste puudumise
tttu. Indias on kneknd: mango maitset ei kirjelda seda mitte
maitsnule.
16. Omaenda superesinemise ettevalmistamine. Teist inimest
ei mallata korralikult kuulata lihtsalt seetttu, et palju olulisem tundub snajrje saades iseenda esinemiseks valmistuda. Selle tkke kujunemisele on kaasa aidanud loendamatud korrad, kus keegi kuulas
meid vaid poole krvaga, kibeledes kogu aeg ise rkima hakata.
Kuulajarollid
Kuulamisoskust mjustavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ning iseloom. M. Burley-Allen (1995) kirjeldab mningaid
kuulajarolle.
Simulant teeskleb noogutamise ja naeratamisega osavalt phendunud kuulajat, samal ajal kui tema mte uitleb oma radu.
liagar pab tabada ja meelde jtta kneleja iga sna. Olles tudeng, ritab ta ppeju loengu vimalikult tpselt les kirjutada. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle ksikute fraaside talletamises palju olulisem on tabada eldu juhtmtteid ning need oma kogemuse
ja arusaamadega vastavusse viia.
Usin sltlane laseb leskutsetel ja videtel vastuvaidlemata endale toimida. Konverentsidel ja rahvakoosolekutel seab srane tp
end esimesse ritta ning on knemehele tegelikult omamoodi abiks.
Pshhoanalsis on kasutusel miste introjektsioon, mis mrgib olukordi, kus teise tekspidamine vetakse kriitikameeleta le, otsekui
kugistatakse alla.

Vahelesegaja katkestab alatasa rkija juttu. Teda ajendab soov

kohe oma arvamus sja kuuldu kohta vlja elda. Ent ta vib toimida
ka soovist ise jutujrg le vtta ning teine kuulaja positsioonile suruda. Iseranis hiriv on vestluse phiteemast krvale viiv vahelesegamine. Teisi katkestaval tbil on Burley-Alleni jrgi kaks alaliiki.
Ssteemianaltik suskab, kus annab, vahele ettepanekuga ksitada
nhtusi laiemas haardes, suhtesltuvuses teiste nhtustega. Sellega
eirab ta eelknelenu terast silma detailse mrkamisel. Kaine praktiku snum on peaaegu alati ks: Tulge ometi maa peale." Dominantne praktik ei lase kellelgi pikalt jutelda aadetest ja vaimsetest
vrtustest.
Prnitseja segab knelejat oma karmilt isaliku, lemusliku vi
likriitilise hoiakuga. Mil viisil ta knelejat ka ei kommenteeriks, tema snatu teade on alati ks: Rkige asjast. Lpetage plma."
Klm kala ehk loogikaprofessor" jlgib rangelt rkija jrelduste igsust, sundides vhem enesekindla esineja ideede vljamtlemise rajalt khku tagasi ratsionaalse arutluse kontrollitud kitsasse
koridori. Tavaloogikale vasturkiva krvalejtmine sunnib krvale
heitma ka suure hulga tekkimise hetkel raskesti formuleeritavaid
loovaid ideid. M. Burley-Allen mratleb seda laadi kuulamisviisi
analtiku paralsina.
Kuulamist segavad fsioloogilised barjrid
Kurnatuna on meil raske pikemaks ajaks thelepanu koondada. Kui meil
on mingi isiklik probleem, niteks terav ajapuudus, on samuti vsitav teise isiku pikka heietamist vlja kannatada. Kaasa mngib ka erinevus info lbittamise kiiruses kuulaja ja rkijana. Teisi kuulates vib teavet lbi ttada kiirusega 300-500 sna minutis, harilikult jb rkija, niteks avaliku loengu esitaja
kne tempo poole viksemaks, 150-200 sna piirimaile. Selle vahe tttu hakkab
kuulaja mte oma radu uitlema.
Leidub mitu moodust, kuidas kirjeldatud vahest niteks loengu kuulamisel end mitte hirida lasta:
a) rkija eldut vib enda jaoks resmeerida,
b) esitatud ideid ja kirjeldusi viks mttes visualiseerida (kujustada),
c) eldule viks leida assotsiatsioone ja analoogiaid oma kogemustest,
varem kuuldust vi loetust,
d) kuuldud ideedele vib jrgemda vastandada oma ksimused vi
kommentaarid.
Need neli vtet on viljakamad kui kuuldud jutu lihtne snasnaline konspekteerimine (millega enamik tudengeid tnini aega raiskab).
Vsinult ja tdinult hakkavad energiavarude sstmiseks ja pshiliseks
kaitseks hlpsasti kiku llituma mitmed lal kirjeldatud kuulamistkked.
94

Kuulata mtteid, mitte snu...

Suhtlemise edukust ei mra mitte ksnes verbaalne tekst (snad), vaid ka esineja siirus, enesekindlus, estide veenvus ning toon,
millega midagi eldakse. Mne pshholoogi meelest on snatul enesevljendusel mingi teate vastuvttu tagavate tegurite seas lausa juhtiv osa. Seega tuleks teisi kuulates samuti arvestada snadega kaasnevat, seda, mida vljendatakse esti, ilmemuutuse, keeleapsu, ige
sna otsimisega ning vahel ka vaikimise keeles.
Suhtlemisel leiab kaugelt sagedamini aset olukordi, kus inimesed
lasevad mingi detaili mrkamata jtmise tttu kest paljutotava
vimaluse vi ei suuda end mistetavaks teha, kui et tekiks sgava
mittemistmise olukordi.
L. Burley-Allen (1995) sai 14 aasta vltel suhtlemisseminaride 7000 osavtja
ksitlemisel tulemuseks, et erilise "kuulamistesti" vastustest oli umbes 30% (ligi
19 000 ksikvastust) nuandeid, 20% (le 13 000) vastuksimusi, 33% (le
19 000) osavtlikkuse ilmutamisi ja 15% (ligi 8000 vastust) kriitikat. Enamik osavtlikkust peegeldavaid vastuseid tuli neilt, kes olid lbinud katse lbiviija kursused. Thendusrikas on see, et "osavtlikest" inimestest vitis vaid 5-10%
olevat juba loomu poolest valmis seda laadi vastusteks. Burley-Allen teeb sellest hiiglaslikust empiirilisest materjalist jrelduse, et valdav osa inimesi ei ilmuta teisi kuulates mitte mistvust ja empaatiat, vaid kaldub andma (liiga vara!) oma soovitusi, tegema kriitikat vi siis esitama probleemi pstitajale vastuksimusi.

Erksast kuulamisest annab mrku kerge peakallutus

Foto: Liina Siib
95

Mingi probleemi kurtjale tuleb L. Burley-Alleni meelest abi jrgmisest kuulamisviisist.

1. Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks knelenule
anda kinnitus, et aktsepteerime teda ja oleme valmis talle kaasa elama.
2. Jrsk kriitika ksnes svendab inimeses uskumust, et tal on
suured probleemid, ta ei saa endaga hakkama ja on abitu.
3. Vastuksimuste esitamiseks tuleks oodata, kuni "probleemidega inimene" on rahunenud ja tasakaalu saavutanud ning on seega
valmis end puudutavad asjaolud kainelt lbi arutama.
4. Tuleks hoiduda pdest teisi oma elumuredesse phendava
inimese eest tema probleemid ra lahendada ning tema "pstjaks"
hakata.

Pane partnerit paremini thele

Teise inimese suhtumise, reaktsioonide, snavaliku ja estide thelepanemine aitab mistagi teda paremini tundma ppida, ent see annab pidepunkte ka meile iseenda tundmappimiseks. Miks keegi tles just nnda selliste snadega vi jttis
midagi tlemata, keskendus meid kuulama, manas ette teatud
ilme vi muutus hajameelseks - kik see peegeldab vhemal
vi suuremal mral ka seda, millise mulje me ise oleme endast
temale jtnud, see vestab meie jutlemise laadi, hoiaku ja esinemise veenvusest ja thususest ning toob esile ka need momendid meie eneseavamises, kus meil on veel mrkimisvrset
arenguruumi. Laias plaanis peegeldub teise inimese snades ja
kehakeeles see, kuivrd ta tunneb vi ei tunne huvi meie isiku
ja jutu vastu. Teise terasem jlgimine lubab varakult tema ilmest
lugeda innustuse vi huvilanguse mrke, vtta jutuks edasiviivaid teemasid, esitada tpsemaid ksimusi ning vltida suhteid
pingestavaid ja ebaloomulikuks tegevaid olukordi.

Elust enesest ppimiseks vib jrgida allpool toodavat vaatlusjuhist.

Vaadeldavad kiturnisilmingud ja nende kujunemise asjaolud
(ilmingute phjustajad)
a. valvsuse, ohutaju mrgid
b. huviloidus, tdimusmingud
c. huvitatud, kaasaelav kuulamine
d. usaldav eneseavamine
e. pshilise lheduse teke
f. pshilise distantsi teke
g. heasoovlikkus, vastutulelikkus
h. kius, trotslikkus
Noilmest ja kehakeelest annab vlja lugeda tdimust vi
valmidust meid huviga kuulata, varjatud domineerimispdu vi
siirast heasoovlikkust, aga ka seda, kas on ige aeg teatud hella teemat puudutada vi kuivrd julgelt te vite edasi nihutada
oma seniste suhete teatud piire. Niteks kui asud teisele esitama ksimusi tema laste vi vanemate, sissetulekute, tervise vm
isikliku kohta, olete selgelt letanud teretuttava iie hariliku
avatuspiiri. Miks? Aga seetttu, et neile ksimustele vastamine
vib asetada ta ebamugavasse olukorda vlja elda midagi
srast, mida ta tegelikult tahaks endale hoida. Laps vib valmistada muret oma kehvade koolihinnetega, ks vanemaist hiljuti surnud, sissetulekud liiga vikesed, et nendega hoobelda
jne. Tegelikult on vestluskaaslase thelepanelik jlgimine hindamatu tugi niteks tutvuste sobitamisel, seltskondlikul koosviibimisel jne.

Mjutamine
Inimesed otsivad elus heaolu ja nne, soovivad saada testust
oma isiksuse vrtusest, leida tunnustamist, letada ksindustunne
ja kuuluda mingisse rhma, leida lhedasi inimesi, ent jda samas
iseseisvaks ja vabaks. ks ihkab turvatunnet, teine januneb kuulsust,
kolmas rikkust, neljas harmooniat ja hingerahu. Kige selle otsingul
mjutame teisi ja laseme teistel ennast mjutada (Kunitsna jt 2002).
Vttes luubi alla teadliku ja sihiprase mjutamise temaatika, kerkib
kohe ksimus, kuidas teisi tulemuslikult mjutada. Praktilist huvi
pakub seegi, kuidas teiste inimeste soovimatut mjutamist trjuda,
manipuleerimisele vastu hakata.
Ilmselt on meie tavaline viis teisi mjutada sarnane meie endaga:
pame enamasti kituda nii, nagu sarnaneksid kik teised meiega,
siit ka hinnang ja igustus oma tegudele. Ja eitav suhtumine meiega
mittenustumise puhul. Selge on see, et meetodid, mida oleme harjunud kasutama teiste mjutamiseks, toimivad paremini meiega sarnaste inimeste puhul (kellel on meiega sarnased vrtushinnangud,
motiivid ja muidugi mtlemisstiil). Ent kui soovime laiendada oma
mjuju ala, peaksime tutvuma ka teiste isikute mjutamisstrateegiate ja -taktikatega.
Mjutamise ilmselgeks sisuks suhtlemisel on teise isiku vlise"
kitumise kujundamine. Selle saavutmiseks tuleb sageli muuta tema
suhtumisi ja seniseid hoiakuid, sisendada temasse teatud arusaamu,
panna ta teatud viisil arutlema ja mtlema. Elementaarne mjutamisviis on juba seegi, et teist suhtlevat osapoolt ptakse histegevuse - vestlusteema vi ksil oleva lesande - raames suunata, innustada vi kontrollida. Inimeste igapevasel lbikimisel leiab sageli aset osapoolte vaadete, motiivide ning maitse-eelistuste enamasti
mrkamatu ja iseeneslik (mber)kujundamine. Tl viks mjutamise sfri arvata ka histegevuse kigus kujunevad tekspidamised,
vrtushinnangud ja nn vaiketeadmised sellest, et asjad on just nnda ja midagi tuleb teha vi korda saata vaikimisi omaks vetud viisil.
Teistega lvimine toimib ka enesetajule ja -hinnangule. Tegelikult on nn oluliste teistega (lhedaste ja vajalike inimestega) lvimisel
thendusrikas tulem ka vimalikud muutused nende tajumisel ja

tunnetamisel. Niisiis vime tdeda kolme asja: a) argipevasel suhtlemisel toimub hel vi teisel viisil alati osapoolte mingisugune vastastikune mjutamine; b) enamasti pole mjutamine n- taotluslik,
vaid ebateadlik ja varjatud; c) mjuavaldamise mehhanismid ja tulemused jvad ldjuhul mistagi lahti mtestamata.
Millele mjujud toetub?
Isiksusliku mjuju olemust ja vahendeid on ptud mitmel viisil mratleda ja liigitada. Lihtsaim on seda teha isiksuseomaduste
kaudu. V Pogola (2001) jrgi toetub inimese isiksuslik mjujud
jrgmistele omadustele: meelekindlus, sotsiaalne intellekt, teiste inimeste mistmine, saavutusmotiiv (pd juda suhtlemisel kindlatele
tulemustele), afilatsioon, kohanemisvime, suhtlemisvilumused, oskus suhelda sujuvalt. Seda suvalist loetelu viks tiendada tosina teise tunnusega. Mrksa tiuslikum on V Kunitsna (2001) mjutamisviiside tpoloogia, milles kirjeldatakse seitset mjuju kasutamise
phiteed.
1. Sotsiaalne intellekt on omane ligi neljandikule inimestest
ning see hlmab jrgmisi positiivseid omadusi: eneseusaldus koos
sellega liituva adekvaatse ja krge enesehinnanguga; arenenud kuuluvus- ning abistamistarve; eneseregulatsiooni oskus ja tugev tahtejud; veenvus; otsusekindlus; tkus. Krge sotsiaalse intellektiga
inimesed toimivad teistele soodsalt juba pelgalt oma kohalolekuga.
Neid peetakse sdamlikeks, vastutustundlikeks, mistvateks inimesteks, kelle peale vib loota.
2. Isiksuslik magnetism meenutab eelmist, hlmates lisaks
veel jrgmised omadused: eriti krge enesevrikus ja -austus; teistesse isikutesse empaatilise sisseelamise vime; emotsionaalne stabiilsus; osavtlikkus ja sbralikkus; tielik enesevalitsemine ning
arenenud taktitunne. Isiksusliku karismaga inimesed suudavad hbelikkust tundmata kige erinevamatesse olukordadesse sisse elada,
nad ei tunne ksindust ega kitu samas ka agressiivselt. Sraseid
supersuhtlejaid on Peterburi uurijate jrgi tervenisti 10% rahvastikust.
Suur suhtleja Reagan
Hiljuti meie hulgast lahkunud Ronald Reagan on Ph. Zimbardo ja
M. Leippe jrgi mjusa suhtleja musternidis.

Endise presidendi Reagani kned olid hlpsasti jrgitavad, tagades talle

"suure suhtleja" kuulsuse.
Tema ngu kiirgas ausameelsust ja kerget
hmmeldust, mis tundus tlevat: "Ma kohe ei taipa, miks inimesed teevad
asjad nnda segaseks, iga terve mistusega isik saab ju aru, et..." 1980. aastail oli palju hletajaid, kes tundsid, et nad on terve mistusega, ning olid
rmsad, et neil on juht, kes on nendega hel lainel. Tema mjule aitas kaasa
ka tasakaalukas ja rahustav hletoon. (Zimbardo ja Leippe 1991)
3. Frustreeritud tp (iga kuues inimene) jtab pealiskaudsel
vaatlusel igati seltsiva ja vahest isegi sarmika inimese mulje, kes loob
sna hlpsasti suhteid, on kiire otsustusvimega, impulsiivne ja arenenud naljatajuga. Ta ei tee end thtsaks ning suudab elutervelt
naerda ka iseenda le. Ent samas kannatab ta madala enesehinnangu
all, ta ei ole oma suhete ja argisuhtlemisega kuigi rahul, tal jb puudu emotsionaalsest stabiilsusest ning enesekontrolli vimest. Otsekui
oma puuduste kompensatsiooniks eelistab frustreeritu" sageli autoritaarset ja samas egotsentristlikku (omakasu jrgivat ning oma huve
partneri omadest krgemale seadvat) suhtlemisstiili. Tema vlisest
olekust vib terasemal jlgimisel vlja lugeda pingulolekut, rritatust, varjatud gedust, konfliktsust ja nrvilisust, mis kik koos toimivadki aktiivsuse motivaatoritena. Igapevaelus korduvad frustreerivad suhtluskogemused ei phjusta temas masendust, vaid initsieerivad ta veel hasartsemalt ja tarbe korral isegi agressiivselt oma
sihte saavutama. Frustreeriva tbi agressiivsus on liiga vljapaistev pigem reaktiivne kui mjukas. Piltlikult eldes hoiab ta kivi kes, mitte ei peida seda selja taha. Ent just seetttu kulutab ta sna palju
energiat seal, kus sotsiaalselt intelligentne vi ka manipuleeriv (vt
allpool) tp saavutab oma sihid palju hlpsama vaevaga.
4. Usaldav ja koostaldis tp (iga viies) on tagasihoidlik,
mistev, thelepanelik, altruistlikult abivalmis, veidi hbelik ja teiste
usaldust taotlev isik. Tal on iseranis krge usalduslike suhete loomise tarve ning soov end jutuajamistes teistega avada. Kuna ta pole agressiivne, konfliktne ega autoritaarne ning peab suhtlemisel thtsaimaks mista ning olla mistetud, kogeb ta igapevasuhetest vaat et
sama palju rmu kui isiklikku magnetismi eviv tp. Kokkuvtvalt
vib teda iseloomustada nii: ideaalne sotsiaalttaja, kes ei sobi ameteisse, kus tuleb kanda suurt vastutust, vtta vastu kiireid otsuseid,
riskida.

5. Manipuleerivat adaptiivsust kasutavad inimesed on suhtlemisosavad, sensitiivsed, ettevaatlikud, diplomaadi kavaluse ja

paindlikkusega, kes, nagu nimetusestki selgub, valdavad ja kasutavad suhtlemisel alatasa erinevaid manipuleerimistaktikaid. See tp
pole kuigi krge enesehinnanguga, toimib moraalselt kaheldavail
ajendeil, vldib vastutust ega ilmuta teiste suhtes abivalmidust. Nad
ei usalda eriti teisi inimesi ja kannatavad tihti ksinduse kes. Nad
kavaldavad, varjavad oma kavatsusi, kipuvad teisi oma huvides ra
kasutama ning nendega on raske hoida pikemat aega usaldavat vahekorda. Puhta omaette tbina pole nad kuigi sagedased, kll aga
kasutavad manipuleerimistaktikaid vahetevahel teisedki tbid.
6. Vastutusele ja kompetentsusele orienteeruvatel tpidel on
ldjuhul olnud igati ontlik Kinderstube, nad on krge moraaliga, htaegu ennastusaldavad, ent samas madala impulsiivsusega hbelikud
isikud, kes on tl hoolsad, ettevaatlikud, etteaimatavad, korralikud,
tpsed, kohusetruud, sitked, kannatlikud, alalhoidlikud, vastupidavad, tkad, aga samas paraku mitte eriti krge isiksusliku mjujuga inimesed. Autoriteedi saavutavad nad pigem tnu oma laiadele ja
usaldusvrsetele teadmistele ning oskustele (eriti tehnika vallas) kui
meeldivale kitumisele ja vlisele sarmile. Kuna neile vib kindel olla, on nad organisatsioonides ldiselt krgelt hinnatud, ehkki peohtuil ei paista nad millegagi silma. Enamasti on nad elu ja suhetega
rahul ning neid iseloomustab Kunitsna (2001) jt jrgi vga madal
spontaanne agressiivsus"
7. Sjakad heategijad on K. Naranho (1995, Kunitsna jt 2001)
jrgi krgete moraalinormidega (eriti teiste suhtes!), pretensioonikad
ja sna autoritaarsed inimesed, kel paradoksaalselt pole kuigi arenenud vastutustunne. Neil on eriline anne kujundada vljend ma tahan" mber tlemiseks sa oled kohustatud" Apelleerimine sotsiaalsetele normidele, stereotpidele, moraalile ja meeldetuletustele
nnda on kombeks", meil teisiti ei tehta" on sna tegusad manipuleerimisvtted. Kujutades endast ht autoritaarse isiku varianti, allutavad sjakad heategijad endale vaid nrku, saades saksa filosoofi
T. Adorno teooria alusel sageli ise tugevamate mngukanniks, mis
omakorda phjustab neis enesehinnangu langemist. lal kirjeldatud
mjutamisviis on elus levinud ennemini toimimisvtte kui reaalse
isiksuse tbina.

Nagu enamikku teisi suhtlemisega seotud hoiakuid, harjumusi ja kitumisviise, vib ka eelistatud mjutamisvtteid sobiva ksimustikuga mta.
Pshholoogid Buss, Gomes, Higgins ja Lauterbach (1987, Kunitsna jt 2001) on
vlja ttanud testi, mtmaks seda, milliseid mjutamise ja manipuleerimise
viise inimesed kasutavad, kui on vaja a) panna keegi midagi tegema vi
b) sundida keegi millegi tegemisest loobuma. Selle viis skaalat mdavad
veenmist, taganemist (taandumist) vi enesehaletsust, nudlikkuse ilmutamist,
meelitamist, ennast alandavat kitumist. Yukli ja Tracey (1992, Kunitsna jt
2001) ksimustik IBQ mdab mjutamistaktikaid juba tervenisti heksal skaalal.
lal tutvustatud skeem viks olla sna usaldusvrne teejuht
tuttavate mistmisel. Ehkki puhtaid tpe peaaegu pole, vib tegelikus elus enamiku inimeste puhul theldada he-kahe mjutamisviisi
prevaleerimist. Teistest hlpsamini on ra tuntavad frustreeritud
tp (eriti kui ta juhtub lemus olema) ja mistagi ka suure isiksusliku sarmiga (karismaatiline) isik. Mjutamisviiside eelistamine on,
nagu eelpool ka mainitud, seotud ametikoha ja rolliga. Niteks vib
suure osa raamatukoguhoidjaid arvata leebete ja veidi hbelike koostaldiste inimeste rhma, edukad mgimehed kasutavad teistest
enam manipuleerimisvtteid, sjakad heategijad vivad aga saada
mitmesuguste ususektide juhiks.
Eespool mainisime, et mjutamine on enamasti kahepoolne: isegi
see isik, keda milleski veendakse vi midagi tegema sunnitakse, evib
harilikult mingi vimaluse enda mjutajale vastumju avaldada.
Omapraseks kujuneb mjude ja vastumjude bilanss inimeste vahel,
kes on tihedalt omavahel seotud.
Vangide dilemma (D. Thibaut ja G. Kelley mudel)
Inimeste vastastikuse mjutamise vimalusi ja ksteisest sltuvate isikute
vaistlikke vi teadlikke kaalutlusi vaeb vaimukal moel tuntud pshholoogide
Thibaut' ja Kelley suhtetoime mudel, mida tuntakse vangide dilemmana" Autorid lhtuvad biheiviorismi hest phiseisukohast: kitumine on reguleeritud
hedonismi phimttel ja inimene lhtub jrelikult suhtlemisel teistega pust
saavutada rahulolu ja vltida ebameeldivat. Suhteid teistega hinnatakse olenevalt sellest, kuivrd need on edukad ja kasulikud antud ja saadud hvede vahetamise mttes. Teisest kljest vidakse mnikord (nt geda konflikti korral) arvet pidada ka selle le, kui palju kahju kannatan" vi partnerile tekitati. Meie
sisemine raamatupidaja" vib hinnata iga ksiku suhte tulude-kulude tasakaalu eraldi, aga ka kigi suhete bilanssi koos vetuna.
Kui tulude veerule vib kanda endast lugupidamise, emotsionaalsed stiimulid, toetuse ja teened, siis kulude ossa panustatud lootuse, siira eneseavamise,
102

enda toetuse andmise ja teene osutamise. Ehkki videtud hvedeks on mistagi

ka materiaalne kasu, rgime suhtlemisel siiski ennekike pshholoogilisest
valuutast, milleks on oma positsiooni tunnistamine teise poolt, levimu kehtestamine teise le, kontrolli- ja otsustusiguse nautimine jne.
ldiselt soovitakse suhet hoida, kui tulem osutub positiivseks. Eriti oluline
on aga mista, et suhtlemise osapooled on positiivsete tulemuste saamisel elus
teineteisest paljuski sltuvad. Samal ajal on he isiku teisele antud tasud ja tekitatud kahjud mitmel meldaval viisil seotud temalt vastu saadavate kasude/kahjudega. ldjuhul - kuid kaugeltki mitte alati - tasutakse teenele teenega.
Kirjeldatud mudeli phjal vime paljudel elulistel juhtudel vlja tuua erilise suhte tulemusmaatriksi, kuhu olenevalt situatsioonist kanname suhte osapoolte arvessetulevad valikud ehk kitumisviiside repertuaari. Vtame kigepealt lihtsaima juhtumi. Noormees palub neiu tantsima. Neiul on kaks valikut:
minna vi anda korv. Noormehel jb prast vimalikku korvi saamist samuti
kaks valikut: taluda pettumust mehiselt vaikides vi elda midagi (iroonilist,
vabandavat jne), mis nii vi teisiti kujutab egokaitse vtet.

ai

b,
1 = salgab
2 = tunnistab
b

Vangide dilemma"
Joonisel on toodud vangide dilemmana tuntud juhtum. Kaks hes ja samas
kuriteos kahtlustatavat salust on vetud vahi alla. Neid hoitakse eraldi kongides ja kutsutakse kordamda lekuulamisele. Uurija ttleb kumbagi eraldi,
pdes sel viisil vange sundida oma sd tunnistama. Juhul kui ks tunnistab
ja teine salgab, saab lestunnistanu vabaks, teine aga mistetakse 7 aastaks
vangi. Juhul kui mlemad tunnistavad les, mratakse kummalegi 5 aastat
vanglakaristust. Olukorras, kus mlemad salgavad, vidakse neile mrata
kige rohkem 3 kuud karistusaega. Isegi teades mngureegleid, pole kummalgi
vangil ettekujutust sellest, kuidas toimib saatusekaaslane. Juhtum illustreerib
diaadiliikmete kitumiskontrolli. Vangide toimimisviisi valik sltub sellest,
kuivrd partnerit tuntakse ja usaldatakse, aga ka sellest, kuivrd kumbki pool
on kindel, et teda usaldatakse, et temale ollakse kindel.

Suhtlemise tulemusmaatriks loob selgust vimu- ja sltuvussuhete kindlaksmramisel, he partneri vim teise le phineb suutlikkusel kontrollida
teise tulemit, s.t tulude-kulude bilanssi. Arvesse tuleb kaks kontrolli (teise kitumise reguleerimise) vimalust: fataalne (fatal control) ja kitumise kontroll
(behavior control). Fataalse kontrolli korral sltub B tulem tielikult A kitumisviisist, tema enda kitumisviisi valik (varieerimine) ei muuda vhimatki, B sltub tielikult A-st. Kitumiskontrolli puhul seevastu vib ks diaadiliikmeist
vaid piirata, mjutada tulemit, mida teine saab, suutmata seda suva jrgi kindlaks mrata. Kontseptsiooni autorid peavad tenoseks, et olukorras, kus iseenda tulemit pole vimalik (tie kindlusega) tagada, asutakse sageli rakendama
oma vimet kontrollida partneri tulemit! Niteid: teenest keeldumine, komplimendi tlemata jtmine, kriitilise mrkuse tegemine, rolliootusele vastamine
vi vastamata jtmine. Vastastikusele tunnustamisele viib strateegia, mille korral kumbki pool muudab oma kitumist prast kahju kannatamist vi jtab selle
samaks, kui on saadud rahuldust pakkuv kasum (tunnustus, tulu). Lihtsustatult
vttes on ju vaid kaks toimimisviisi: kas partnerit (tunnustuse, teenega) premeerida vi teda karistada.
Niihsti fataalne kui ka kitumiskontroll vivad olla ka vastastikused.
Illustreerigu seda jrgmine nide.
Mees (A) ja naine (B) sooviksid htu koos veeta. Mees eelistaks minna koos
kinno, naine teatrisse. Halvim variant oleks htu eraldi veeta, niteks nii, et
mees on kinos, naine teatris, vi, veelgi kehvem: mees on teatris, naine kinos.
Juhul kui toimitaks mehe ettepanekul, oleks mees enam rahul (+4 naise +2 vastu), kui aga talitada naise soovi jrgi, saaks naine enam rmu kui mees (A =
+2, B = +4). Mistagi tekib kitumiskontrolli puhul suhetes stabiilsus vaid siis,
kui ks pooltest lepib optimaalsest viksema isikliku tulemiga. Suhtlemne kulgeb siin "turusituatsioonis" kus parim on juda mistlikule kokkuleppele.
Jj

5l

\y+4

+2

Xv

-2

-2

\v

\ ^

\+2
+4

\.

Mehe (A) ja naise (B) otsustusmaatriks: kuidas veeta vaba htut?

Kirjeldatud mudel vimaldab teha mitmeid prognoose selle kohta, milliseks kujunevad suhted paaris.


Suhete arengule ja stabiliseerumisele mjub alati soodsalt korduva
kinnituse saamine selle kohta, et lvimine antud partneriga toodab positiivse
tulemi; pideva negatiivse tulemi korral asutakse suhtlemist minimeerima.

Tulemi vrtuse le otsustamisel lhtutakse helt poolt sellest, kuivrd selle isikuga lvimisel kasum letab kahjumi, teisest kljest aga vaetakse,
kas ei leidu alternatiivset sotsiaalset suhet, kus viks arvestada veel mrksa
krgema kasumiga.

Tulemi vrtuse subjektiivsel hindamisel vetakse arvesse ka iseenda

vimalusi ja suutlikkust.

Partnerid sltuvad positiivse tulemi saamisel suuresti teineteisest (selle kohta time niteid tulemusmaatriksite analsil).

Suhtlemisosavamad on suurema partneri premeerimise (tunnustus,

rahulolu loomine jne) potentsiaaliga kui suhtlemistketega isikud.

Sarnase vi lhedase vrtusorientatsiooniga (sotsiaalsete hoiakutega)

partnereil on enam vimalusi positiivse tulemi saavutamiseks: tarvitseb vaid
hel poolel vljendada oma arusaamu, kui see juba toimib teisele mrgatava
toetusedemonstratsioonina.

Ka rhutatult komplementaarsete omadustega diaadipartnereil on thelepandavalt krge lootus saada positiivset tulemit: kumbki pool vib arvestada, et saab teiselt seda vrtuslikku (niteks kogemused, vaimustuvus, tahtejud, tasakaalukus), mis endal puudu jb.
Thibaut-Kelley mudeli kehtivuse kontrolliks lbi viidud arvukad katsed on
kinnitanud selle phijrelduste paikapidavust ennekike neis suhtlemisolukordades, mis on kirjeldatavad turusituatsioonina. Autorid esitavad rea oletusi
selle kohta, kuidas diaadis kujunevad vimu-, kontrolli- ja vastastikuse sltuvuse suhted, millest sltub suhetega rahulolu, mis kindlustab ja kahjustab suhete arengut. Hvedejaotamise mehhanismi kaudu saab paremini mista mningaid ldisi nhtusi partnerite vastastikusel kohanemisel.
Iseenesest ju vga teravmeelset kitumisteooriat on siiski arvustatud nrga
pshholoogilise lbittatuse prast. Suhtlejad ajenduvad hedonistlikust taotlusest, otsekui puuduks neil sgavam ja subtiilsem pshika. Uuema aja suhtlemispshholoogias on loobutud suhtetoime kasu (tulude, sissetulekute) samastamisest niteks toetuse, tunnustuse, teenega. Suhtlemishveks vib olla ka igasugune autentne teave (niteks ka partneri tekspidamiste kohta). Ning muidugi snergia. Tunnetusvime avardamine saadava kasu vi snergia thenduses on raskesti hendatav Thibaut-Kelley mudeliga. Mainitud puudustele
vaatamata nib mudel siiski silitavat oma vrtuse mngude teooria teravmeelse rakendamise nitena interaktsiooni svanhtuste selgitamiseks.

Manipuleerimine
Inimesi vib mjutada neid suunates ja juhtides, kasvatades ja
petades, rahustades ja julgustades, aga ka nendega manipuleerides.
Manipuleerimine on inimeste egoistlik, ekspluateeriv, kontrolliv

mjutamine, mis phineb nende varjatud (alateadlikul) mjutamisel

nii, et nende vaistlik enesekaitse paralseeritakse. Eesti keeles osutavad seda laadi kohtlemisele vljendid lollitama lksu meelitama", petlikke lubadusi andma", aga ka mngima" (sna halvas thenduses), le kavaldama" Korduv manipuleerimine teeb selle
ohvrile otsest isiksuslikku kahju, phjustades hulgal juhtudel raskeid
pshikahireid.
Suur osa argisuhtlemise lekavaldamistest, tunnete teesklusest ja
teistest leebetest riugastest jb endastmistetava mjuavaldamise
raamesse. Sellele liigile lhedane on pseudomanipuleerimine, mille
niliseks sihiks on suhtlemise teine osapool le mngida, ent seda
tehakse meelelahutuse saamiseks, ilma egoistlike kavatsusteta. sna
igapevane on teise inimese kaval rakasutamine, mida meisterlikult
kujutas Tammsaare oma teoses Prguphja uus Vanapagan" Teadvusega manipuleerimisel luuakse inimesel meelega mitmesuguseid
pettekujutusi. Iseloomulikke niteid: ekstreemsed usuorganisatsioonid, suitsiiditerroristide koolid" Leebemat laadi manipuleerimiseks
on niteks grupi surve rakendamine eriarvamusega liikme suhtes,
kige kalgimate mjutamisviiside alla kuuluvad ajuloputus, fsiline
hvardamine, pshiline terror.
J. Dotsenko (1997) vaatleb manipuleerimist hena viiest inimestevahelise suhtetoime ehk vastastikuse mjutamise viisist.
Domineerimisel ptakse avalikke mjutamise, sunni ja surve
vtteid kasutades vastaspoole huve eirates oma sihid saavutada ning
teine oma kontrolli alla saada.
Manipuleerimisel koheldakse teist inimest kui asja, enda vajaduste rahuldamise vahendit, eirates tema individuaalseid huve ja
eesmrke. Mjuju saavutamiseks toimitakse aga maskeeritult, pdes uinutada teise isiku valvsust, kutsuda temas esile stereotpseid
jreldusi ja automaatseid kitumisreaktsioone. Levinuimad vtted:
valetamine (meelega vra edastamine), pettemanver (nidatakse
vlja ht, taotletakse teist), provotseerimine (soovitud reaktsiooni
vljakutsuv kitumine), intrigeerimine (nt laimu levitamine), tagamttega vihje (kaasinimese enesekindluse rvimiseks, mingi sammu initsieerimiseks).
Konkurentsi tingimustes toimub domineeriva positsiooni taotlemine, avalik vi varjatud vistlus: kes keda. Vastaspoole lemngimiseks kasutatakse kiki sotsiaalselt sallitavaid mjutamisvtteid,
,,

ka leebemat laadi manipuleerimist. Vistlusega vahelduvalt tehakse

ajutisi ,,rahuleppeid", toimub huvipiiride kindlaksmramine, lubadus loobuda teist otseselt kahjustavatest algatustest jne.
Partnerlus eeldab seda, et mlemad osapooled peavad teist endaga vrdseks, aktsepteerides teda srasena, nagu too on, st pdmata teda muuta vi oma tahtele alistada. Osapooled koosklastavad
oma huvid ja taotlused teisega, jlgides samas valvsalt, et nad ise
kahju ei kannataks. Kokkuleppele jutakse sageli vastastikuste jreleandmiste (kompromissi) hinnaga.
Sprus- ja koostsuhete (sodruestvo) luues muutub teine osapool nagu ka suhe temaga isevrtuseks. Kaaslast usaldatakse, zvinzfm-phimte muutub aga endastmistetavaks. Ptakse luua eesmrkide, huvide, vrtuste vimalikult suurt hisala. Arutelud ei
pdi enam kompromissidega, vaid juavad enamasti loomulikul
teel konsensusele.
Manipuleerimise teema kirjutas ldtuntuks Ameerika humanistlik pshholoog E. Shostrom (1997). Suure kire ja paatosega paljastab
ta tnapeva inimese kompulsiivse viisi muuta algul kaasinimesed,
seejrel ka iseend hingetu, ekspluateeriva suhte objektideks.
Kaasaegne inimene on manipulaator. Tavaliselt on ta autos ringisitev
kaubaagent, kes rgib meile augu phe, soovitades osta seda, mida me muidu ei ostaks, ning vastutustundetu isa, kes kiketeadvalt valib oma pojale
kolledi ja karjri. Ta on petatud professor, kes jutustab kuivalt oma ainet,
lisamata sellele isiklikke arvamusi; vanaisa, keda phapeva-lapselaps keelitab endaga koos liivakasti mngima; mitte vga tobe blond beib, kes ajab oma
viletsa igekirjaga bossi lausa ahastusse, ja igavust tundev klaline, kes lahkudes pomiseb: Suureprane pidul" selle asemel et elda lihtsalt: Tnan,
et meid kutsusite."
Manipulaatoreid on terve leegion. Me kik oleme
seda, teadlikult, alateadlikult vi mitteteadlikult, kasutades kiki teeskluse
trikke, mida me imeme endasse hlli ja haua vahel, et varjata oma tegelikku
eluthtsat loomust ja taandada selles protsessis nii iseennast kui ka oma
kaaslasi kontrollivateks asjadeks.
Manipulaator seevastu aga peidab ja
moonutab tavaliselt oma telisi tundeid kitumisrepertuaariga, mis hlmab
kogu skaalat jultunud vaenulikkusest ja orjalikust meelitamisest oma pideval sjaretkel kuni omaenda teadmiste serveerimiseni. (Shostrom 1997,1011.)

A. Maslow'st lhtudes on humanistlikus pshholoogias peetud

inimese ilsaimaks sihiks eneseaktualiseerimist, mis ei hlma mitte
ksnes oma vimete ja vimaluste realiseerimist, vaid ka oma loomuse teostamist, oma tegelike tunnete, vajaduste, eelistuste siirast
vljendamist suheldes teiste inimestega, vastutuse aktsepteerimist ja
tarbe korral ka ausameelset vastandumist teiste isikutega.
Aktualisaator on ehedal kujul Shostromi meelest pris haruldane
lind ja tema meelest istub igahes meis htaegu nii manipuleeriv kui
ka aktualiseeriv allisik" Samal ajal kui (liigne) manipuleerimine
teeb suhtlemise lamedaks, kiretuks, teesklevaks, igavalt etteaimatavaks ja vltsiks, viks oma eheda loomuse esiletoomine ja vastastikuse spontaansuse tasustamine tuua inimsuhetesse vrskust, autentsust, usalduslikkust, kirge, pnevust ja sgavust. Shostromi hipiajastul ilmunud tle (raamat Man, the Manipulator' avaldati aastal
1967) tagasi vaadates vib muidugi elda, et see on kantud utoopilisest ideest muuta inimloomust, et ksi ei suuda keegi hiskonda
mber kujundada, et kalk ja kasuahne suhtlemisviis on nakkav, et
inimestele on juba loomuomane piirata vastastikku ksteise spontaansust, et humanistlikud vrtused on ha enam radikaalhedonistlikku tarbimisse kalduvas maailmas veel vhem hinnas kui 1960. aastail, et ehedate tunnete esiletoomisest mrksa thtsam on kituda
kehtestavalt jne. Otsekui srast mttekiku ennetades lpetab
Shostrom oma tsiteeritava raamatu jrgmiste mtetega: terapeut peab
manipulaatorit aktsepteerima (austama) srasena, nagu ta on, kuid
thistama tema fiksatsioonid (kalduvuse korrata vltsi, destruktiivset, ekspluateerivat kitumist); aktualiseerimine on suund, mitte
lppsiht; me peame end teostama sellisena, nagu oleme, mitte kahetsedes seda, et me pole piisavalt head; just end aktualiseerides leiame
enese kulgevat arengu ja muutumise teel.
,

M j utamis vtted
ripshholoogia pikuis, mgimehe ksiraamatuis ja mujal on
kirjeldatud suurt hulka mjutamisvtteid, mis valdavas osas phinevad inimestes soovitud hoiakute kujundamisel ja taotlevad neis soovitud kitumise esilekutsumist. Eelpool toodut ldistades vime lisada, et manipuleerivale kitumisele on omane vhemalt ks kolmest
tunnusest: oma tahte ja huvide hepoolne pealesurumine; teise inimese spontaansuse ja iseseisvuse tkestamine; hmamine (teesklus,

egoistlike taotluste ja riugaste maskeerimine). Allpool on kirjeldatud

rhma argisuhtlemisel levinud mjutamisvtteid stust kavaldamisest avalike alatusteni.
Thelepanu krvale j htimine eesmrgiga teine mitmel
moel le mngida, niteks testada tema naiivsust.
Snade suhupanek. (Nt Sulle ju ei meeldi, et...")
Mjutatava puuduste ja nrkuste rakasutamine. Nide:
apelleeritakse teise inimese vhestele elukogemustele, madalale enesehinnangule, vhiklikkusele mingis ksimuses jne.
Tulekahju kustutamine: rutaka otsuse tegemine probleemi
kiireloomulisust le thtsustades.
Kroonilise ajapuuduse demonstreerimine (oma hivatuse ja
thtsuse nitamiseks).
Lapsus lingua: keelekomistuse tttu eldakse juhuslikult"
midagi solvavat.
Saladusse phendamine (usaldusliku vaikse hlega rkides rhutatakse info toime tugevdamiseks selle diskreetsust).
Piitsa ja prniku meetod.
Emotsioonide vallandamine (hsteeria, paanitsemine jne).
Tehtud ettepanekute eiramine. Nide: ignoreeritakse rhma
liikme ettepanekut mingit probleemi arutada vi teemat arendada.
Mjutatava isoleerimine rhma teistest liikmetest, niteks
tema eriarvamuse vastandamisega teiste hisele seisukohale.
Esitatud seisukoha meelega vriti tlgendamine.
Kaasinimesele hinge pugemine (nt tema kallite mlestuste
meenutamine vi tema oluliste vrtuste rhutamine).
Koha kttenitamine (otsesnu vi vihje teel).
Phaduse rvetamine: pilkav suhtumine teisele isikule olulistesse vrtustesse.
Pealekr atamine.
Alavristamine, vljanaermine, mnitamine.
Toogem nd hulk vtteid, mida sageli kasutatakse mgits,
aga ka propagandas ja poliitikas.
Jalg ukse vahele (Tellige meie ajaleht heks kuuks tasuta").
Uksega nkku ( tlen teile siiralt: ilma meie ravimita seate
oma tervise ohtu").

Haamerdamine (korratakse lputult ht videt, kuni see

saab omaseks).
Halvustamine (niteks mne meediakommentaatori vljend
meie banaanivabariik").
Tasuta lunad (mille meeldiv milj kujundab tnuvla).
Flirt (teise inimese meeldivuse rhutamine).
Argumentum ad hominem (vite testamine kindla renomeega isikule apelleerides).
Sildikleepimine (1940. aastate lpul ja 1950. aastail tembeldati paljud inimesed rahvavaenlasteks ja natsionalistideks).
Apelleerimine tervikule vi enamusele (Kik tkollektiivid" (nukogude aja meediakliee) vi Iga Eestimaa elanik..." (eelmise, aga ka praeguse presidendi knede kindel koostisosa)).
Nn snarosinad (heaolu, demokraatia) snaohakate (nt
kriis, maksud) asemel.
Jah-vastuste vljameelitamine (nt mgiettepaneku tegemisel).
Vahevagun (tese info vahele poetatakse laim vi vljameldis).
Ajuloputus (kommunistliku Hiina versioonis toimus see nii,
et mberkasvatamisele" kuuluv inimene suleti ksikkongi, hoiti
poolnljas ja sunniti surmaga hvardamisel paari ndala jooksul
hdma maoistlikke lklauseid).
Kuidas manipuleerimist tkestada ja krvaldada?
See ksimus kuulub praktilise pshholoogia valdkonda. Pakume jrgnevalt vlja mned taktikad.
1. Viivita! ra rutta vastusega. Kui mrkad, et sind tahetakse
alt tmmata, vta endale aega rahulikult jrele melda, mis on
toimumas vi kuidas oleks parim talitada. Alati paraku pole vimalik endale reageerimiseks aega kaubelda...
2. Oska nha tsises naljakat.
3. llata! Katkesta harjumuspraste sammude jada ja mtle
vlja mingi vemp, mis ajab teise hmmeldusse.
4. Katseta duudovtet! Selmet kellelegi kohe sirgjooneliselt
vastu vaielda, lase tal oma jutt ra rkida, nita les tema mistmist, mine tema mttekiguga kaasa ja alles seejrel too otsusekindlalt esile oma vastuargumendid. Seda vtet tuntakse lbirkimistel ka jah-aga" nimetuse all.

Vimukolmnurgad
Igaks meist on kaasatud tsuhete, seltskondliku elu ja koduse
suhtlusringi eri tasandite vimusuhete vrku. Osa vimusuhteid
oleme omaks vtnud sotsiaalse vi perekondliku traditsiooni mjul.
Siia klassi kuuluvad vanemate-laste, petaja-pilase, tandja ja tlise, mehe ja naise vahelised suhted. Enamasti laabuvad seda laadi
suhted mlemat osapoolt rahuldavalt; problemaatiliseks kujunevad
olukorrad, kus keegi naudib vimu teiste arvel, ent keegi teine tajub
oma vimetust ja nurka surutuse tunnet. E. Berne ist alguse saanud
transaktsiooniline anals kirjeldab kolme vimusuhteid kujundavat
phirolli, mida inimesed alatasa (ise seda taipamata) elus le vtavad. Need on tranni, pstja ning ohvri rollid.
Tranni roll on nii mnelegi inimesele liigagi hsti teada lapseplvest. Isad-emad kasutavad sageli oma ainuvimu (Tee nii, nagu
ma tlen, sest ma nuan seda.") konfliktses olukorras. Tranni taotlusi annab hsti edasi transaktsioonilises analsis kasutatav mratlus: Mina olen OK, sina ei ole." (Minuga on kik korras, sinuga ldse mitte.) Oma ebakindluse (olukord ootab lahendamist), abitustunde
(teine isik ei taha kuuletuda) ja hirmu (mis kll saab, kui ma end
maksma ei pane) kompenseerimiseks nuab trann vastuvaidlematut kuuletumist, kasutades selleks philiselt piitsa ja prniku meetodit, aga ka sugestiivset survet, hvardusi ja muid raskemat kaalu
vimuhoobi. Kes on riget vanemlikku survet lapsest saati pealt ninud ja oma nahal tundnud, hakkab ilma seda teadmata ka ise oma
laste, abikaasa ja tkaaslastega tranni mngima.
Pstja lhtekoht on samuti manipuleeriv, see on mina olen OK,
sina ei ole" teine variant. Pstjad arvavad, et inimesed vajavad minu abi", kuid tegelikult on just tema see, kes vajab enda vajamist"!
Nad kuulavad ilmse sisemise naudinguga ra htta sattunud sbra
kurtmised. Nad annavad sulle tl vaba htupooliku, et sinu kohustused ja igused ohvrimeelselt le vtta. Kuidas nad ka pingutaks,
tulevad nad lpuks ikka jreldusele, et nende vaevangemist ei osata
vriliselt hinnata. Sltumata sellest, kas pstja asub (iglaste
nudmistega) tranni vi (julmalt koheldud) ohvri poolele, tekivad
uued mured, sest vahetalitaja pdlus kisub lhe ohvri ja tranni
vahel veel suuremaks. Peresuhetes teevad paljud pstjad tranni ja
ohvri vahekorra palju hullemaks sellega, et pavad kll nilise
omakasuta kaitsta seda (kas tranni vi ohvrit), kelle huve nende arvates on jalge alla tallatud, kuid tegelikult asetavad tli suure kella
klge ning ajavad he poole (sageli mlemad htaegu) vihale.
v

Mned pstjad on nii innukalt korduvaisse konfliktijuhtudesse

sisse elanud, et ei saa ilma nendeta enam lbi. Tkohal pimivad
nad pidevalt intriige, utsitades vaheldumisi mlemat konflikti osapoolt oma huvi kindlamini arvestama. Vahel on nad H. Corneliuse ja
S. Fairel (1990) vitel otsekui sstikud, kes tiksuvad kahes suunas
keelt kanda sellest, kui halvasti ks teise kohta on elnud. Nad arvavad temeeli, et see konflikti osapool, keda nad toetavad, hakkab
neid armastama. Paraku juhtub tihti vastupidine: inimesed, kelle
sprust pstjad oma kttepitud taktikaga pavad vita, hakkavad
oma pstjaid hoopis vihkama.
Ohvri enesetunnetust annab kujukalt edasi vormel sina oled
OK, mina ei ole" vi ma ei saa probleemiga ise hakkama, mul on
kellegi abi vaja" Mnikord vib ohvreid nriv alavrsustunne muutuda peaaegu talumatuks. Samas kaasneb ohvriseisundisse sisenemisega mitu varjatud hvetaotlust: a) ohver saab olulist krvalabi;
b) talle tuntakse ohtralt kaasa; c) tal ei ole endal vaja pda probleemi lahendada. Nilise abituse taga peitub tihti tunnetus, et probleemi
silimine on mitmes suhtes meeldivam kui selle lahendamise risk ja
raskused. Niteks kui ohvrit hvardab vgivald vi armastuse kaotus, vib ta hinnata oma olukorra muutumise riski vastuvetamatult
suureks. Selle rolli traagika ning suutmatus olukorrast vlja tulla on
H. Corneliuse ja S. Fairel jrgi sgavalt juurdunud isevrki abituse
orientatsioonis ja vimetuses olukorda muuta.
Kuidas selline suundumus tekib? Ohvrid pivad oma abitu rolli
elus peaaegu alati teiste ohvrite kest. Vanemad petavad oma lapsi,
need omakorda enda omi - nii see jtkub lbi plvkondade. Autoritaarsed vanemad, kalgid petajad, manipuleerivad juhid ja paindumatud sotsiaalsed ssteemid sunnivad ebakindlaks ja araks tehtud
inimestele vgisi ohvri rolli peale. Tihtilugu hakkavad inimesed kutseliseks ohvriks abituse tttu probleemolukordi lahendada ja end
proovile panna. Mned neist ei saa kunagi teada, et probleemile ige
lhenemise korral oleksid nad suhteliselt kergesti saavutanud positiivseid tulemusi.
Rolliohvrid nivad endale ise kutsuvat kaela saatuselke, vangistusi ja haigusi. Inimene, kelle jaoks on isehakanud pstja roll
muutunud iseenese vrikuse vi enesearmastuse asendamatuks toetajaks, satub kergesti rolliohvri nge. Need kaks nivad lausa vajavat
teineteist.

Perekonnas vi tkollektiivis, mis koosneb enam kui kolmest

inimesest, tekivad kergesti vimusuhete kolmnurgad. Situatsioon
meenutab nidendit, mille uus lavastus mngitakse igal htul lbi.
Kui stsenaariumisse tehaksegi vikesi muudatusi, jb etendus oma
phiosas samaks.
ks tegelastest muutub tranniks" Kige nrgem - niteks
laps, vanaema, mm, ttu mees (madala enesehinnanguga isik) mngib stu ohvri rolli. Samal ajal vtab ks isik endale pstja rolli, kaitstes ohvrit tranni eest. Kui see rollijaotus hakkab osalisi ra
ttama, vivad mngijad rolle vahetada vi kaasata lavale teisi inimesi. Mnes peres viib mngitav draama fsilise vgivallani. Teistes peredes vib mng paista vhem vrvikas, varjatud ninanipsude,
laituste ja seansside lekaaluga, mille kigus valab ks grupp oma
vaenulikkuse salaja teise peale.
Vimusuhete kolmnurga rollide mngimiseks on ka teisi stsenaariume. Niipea kui pime end pidama oma suhete peremeheks,
vime asuda neid rolle muutma, jttes ra nende negatiivsed, kahjulikud aspektid. Muutnud oma suundumust, vib trann E. Shostromi, H. Corneliuse ja S. Fairei jrgi teisi heasoovlikult suunata ja
petada, pstja teisi hlbustada ning vahendada, ohver aga ppust
vtta.

Konventsioonid, rituaalid, mngud

Suhtlemisel toimivad alatasa konkreetses sotsiaalses keskkonnas
kehtivad, rohkem vi vhem teadvustatud mngureeglid": kombed
ja etiketi ettekirjutused, trhma kitumisnormid vi seltskonna
kirjutamata seadused. Tutvumised, kohtumised, vestlused ja vastuvtud on otsekui tuntud sotsiaalsete stsenaariumide aina uued improviseeritud ettekanded. Jutuajamiste osapooltele uut teavet andva
infovahetuse krval sisaldab argisuhtlemine hulgaliselt poolrituaalseid prdumisi, vormikohaseid knetlusi ja ksimustele vastamisi,
etteaimatavaid dialooge jm. Oskus lisada pevast peva korduvasse
tervitusrituaali, kaaslase elukigu le primisse vi asutuse tkoosoleku probleemiarutelusse mingi isikuprase ja hetkel sobiva detaili
teeb sotsiaalse kohtumise vrvikamaks. Rutiini vahelduse toomiseks
on mistagi tarvis teada, millise stsenaariumitbi jrgi parajasti suheldakse. See aitab eristada sisu ja raami, teavet ja kombeid ning
avastada kasutamata vimaluste mngumaa. Lppeks laseb sotsiaalsete mngude kikude lbingemine ennustada nende kulgu ning
mitte vtta leppelist ja tinglikku lemra kramplik-tsiselt.
Suhtlemine on mitmel moel raamitud
Suhtlemise vormindamine ehk raamimine on J. Dotsenko (1988) jrgi sotsiaalsele kohtumisele, niteks jutuajamisele iseloomuliku mikromaailma kujundamine, suhtlemise asetamine kindlasse raamistikku:
sotsiaalse stsenaariumi (korduva tpolukorra) kindlaksmramine
koos sellele omaste kikudega,
kavandatud snumile kontekstilise sisu ehk konkreetsesse olukorda
sobitatud teksti lbimtlemine,
olukorras kohaste rituaalide ja "mngude" intuitiivne mtteline mratlemine,
snumi kavandatud sisu katseline edastamine,
olukorras kohaste prdumisviiside jt suhtlemisvtete otsing,
esialgsete suhtluseesmrkide korrigeerimine,
suhtlemise tingimuste (nt ruumilise asetumise) muutmine (kui see
osutub vimalikuks),
enda emotsionaalse kaasahaaratuse mratlemine,
kneluse tempo valik,
osapoolte pshholoogilise distantsi le otsustamine,

vaikimisi kokkulepe keelekasutuse reegleis (nt kas vljenduda teadusvi argikeeles, slngi kasutades vi ilma selleta jne).
Enamikku mainitud tegelusi tehakse intuitiivselt ja simultaanselt. Jutuajamise raamimine vib heade tuttavate kohtumisel teoks saada paari hetkega,
kuid vtta teinekord, niteks eri kultuuride esindajate kohtumisel, isegi mitu
tundi aega. Raamimata suhtlemine kujuneb kobavaks, etteaimamatuks ning
vib phjustada mittemistmist, hmmeldust vi isegi piinlikke vahejuhtumeid.

Stsenaarium, rituaal ja tseremoonia

Stsenaarium koosneb standardsetest kindlas jrjekorras tegevustest, mis vastavad korduva, harjumusprase, just srasena" tlgendatud olukorra eriprale. Mainigem kas vi stsenaariume koolivennaga kohtumine", lemuse jutul", kolleegilt nu ksimas",
abikaasaga arveid klaarimas", leastumist igustamas", jnglast
korrale kutsumas", kauba kaelamrimist tagasi lkkamas" jne.
Alati pole hoobilt selge, mis stsenaariumiga on tegu. Niteks vib
tnavakaupmees mda jalutavad isikud meelitada nautima mingi
toote demonstratsiooni tasuta vaatemngu", mis lpeb mitmele ettengematu vljaminekuga.
Rituaali vib mratleda kui

kivinenud kitumisviisiga,

sotsiaalselt normeeritud ehk poolkohustuslikuks tehtud,

stereotpsetest elementidest koosneva,

smboolselt vljenduva,

etteaimatava kulgemisega,

stiliseeritud vormis vljenduva,

mitteutilitaarse (puudub mis tahes aineline tulem)

tegevuste kompleksi.
Rituaali kaudu antakse edasi kultuurivrtusi, kinnistatakse
rhma norme ja tagatakse sotsiaalse koosluse htsus, rakendatakse
sotsiaalset kontrolli, vimaldatakse kitumise ennustatavust, hlbustatakse kriisi- ja probleemolukorras toimimist, tagatakse osalejaile
tunnustus, antakse edasi sotsiaalset kogemust, kujundatakse sotsiaalseid vilumusi.
Rituaal tidab suhtlemisel faadlist (kontakti loomisega seotud)
funktsiooni. Mida avaram on kellegi faatilise (ld - rumal, sisutu)
suhtlemise vtete - snade, estide, prdumismallide, miimiliste
reaktsioonide jne - arsenal, seda sundimatumalt ja vabamalt ta vib

luua kontakte vraste inimestega ning seda kergemini elab ta sisse

kollektiividesse. Poolrituaalsed tegevused tidavad suhtlemisel kindlat leannet: need kujundavad olukorras asjalikuks teabevahetuseks
kohase pinnase, tstavad usaldusnivood ning vimaldavad ohutult" uurida kaaslaste suhtumist (nt heasoovlikkust). Need lubavad
mratleda ka kaasinimeste (nt lbirkimiste vastaspoole, mgitehingu osalise) meeleolu, paindlikkust jt omadusi.
Nii nagu rituaalis, on kommeteski korduvad stereotpsed osad,
ent selle krval ka utilitaarsed praktilised jooned (taotletakse lihtsaid,
kegakatsutavaid sihte), mida rituaalis ei ole.
Rituaalse kitumise erivormiks on tseremoonia, milles on detailiseeritud mitmejaoline tegevuste jrgnevus. Tseremoonia lbiviimine
eeldab enamasti mitme isiku olemasolu, samal ajal kui rituaale saab
sooritada ka ksi.
Kombetundmine nitab sotsiaalset kompetentsust
Kitumiskonventsioonide valdamine on oluline sotsiaalse kompetentsuse osa. Suhtlemise rituaalsetes osades vidakse vljendada
smboolset ksteiste tunnustamist, nidata les solidaarsust kaaslastega, rhutada enda kuuluvust mingisse rhma vi lojaalsust teatud
organisatsioonile, austada kaasinimeste sotsiaalset positsiooni jne.
Kui inimene ilmutab suhtlemisel teistele smboolset toetust, vahetab komplimente vi vestleb kibeteemal, nitab ta end hsti kasvatatud, heasoovliku ja peale selle ka arenenud mngutajuga olendina. Sirgjoonelist asjalikkust tlgendatakse paljudes kultuurides kombelihvi puudumise, jmedakoelise utilitarismi ja hoolimatusena. Rituaali valdamine eeldab paraku heast tahtest ja kaasamngimise lustist enamat. Tegelikult thendab see sobivas vormis prdumiste,
naljatlemiste, eluolu le primise jt smboolseid thendusi kandvate
faatiliste vtete lihvitud omandamist. Kuna rituaalis on ksjagu mngu, kujuneb artistlike vimetega inimestel nende jrgimine teistest
hlpsamaks. Ent nende edumaa nitlejaandest ilma jetute ees pole
teab mis suur. Nimelt hinnatakse hiskonnas rituaalis palju thtsamaks selle eeldatud elementide (nt huvi ilmutamine, naeratus, kompliment) kombekat titmist kui teatraalset etteastet.
Kes jrgivad rituaale teistest harvemini? Kigepealt muidugi
puuduliku sotsialiseeritusega" noored. Seejrel mhaklikud ja kasvatamatud isikud. Ebakindlad ja hbelikud inimesed pavad samuti

vahel rituaalidest mda hiilida. Edasi mainigem teisest kultuurikeskkonnast tulnud inimesi, kes ei tunne kombeid ega valda lokaalseid kitumismalle. Omaette tbi moodustavad need, kes jrgivad
rituaale valikuliselt ja kituvad endast madalama sotsiaalse staatusega inimestega toorelt, loobudes igasugusest tseremoonitsemisest. Rituaale on enamasti koormav jrgida (igemini iseendale rahuldust
pakkuva improviseeritusega tita) ka tugeva stressi, solvumise, pahameele, masenduse vi revuse seisundis. Vahel vib aga rituaali
kandumine" saada kehva tuju parandamise vi langenud enesehinnangu tstmise vahendiks. Seda juhul, kui rituaalis osaledes taibatakse osa saada teistelt tulevatest positiivsetest suhtumistest, harduse, optimismi, parema puudumisel kas vi konventsionaalse viisakuse ilminguist.
Nagu mitme teise suhtlemistoimingu korral, on ka rituaali titmisel oluline olla haaratud protsessist, ilma et kibeletaks krsitult
sotsiaalse suhtlemise tulemusi saavutama. Olles sna otseses mttes
kombetitja, polegi tarvis olla midagi muud. Rituaal on sobiv sellekski, et sellega kaasa elades vabaneda lemrasest murest oma
isiku ning selle prast, milline mulje endast teistele jetakse.
Kombekus, viisakus ja taktitunne
Sedamda, kuidas meie senine kinnine ja rme lvimisviis annab teed ameerikalikult avatud suhtlemisele ning igihaljast heatahtlikkust lesnitavaile kitumismallidele, lheb ha raskemaks kellegi
ilmest vlja lugeda, mida ta tegelikult mtleb vi arvab. Reibas keep
smiling ja rmsat llatust thistav ou! on vlja trjumas vhem positiivsete tundeseisundite, nagu kahtluse, pettumuse, khkluse vi
nukruse vljendamise harjumust.
Viisakas saaks olla siiski ka nii, et see ei rviks meie isikupra
ega looks htelaadi maskidest uut suhtlustket. Kigepealt oleks
vimalik piirata vi avardada, rhutada vi pehmendada neid kombeka kitumise norme (tervitamine ja hvastijtt, tnaminepalumine, andekspalumine, oma thelepanu demonstreerimine, teise
isiku kekigu le primine jne), mis reguleerivad inimestevahelist
suhtlemist. Rhutatud korrektsus vib vahel nidata puhtisikliku
suhtumise tielikku puudumist, samal ajal kui mne kombepetuse
normi (teietamine, hoidumine teise isiku eluseikade le primisest
jne) hlgamine kinnitab teinekord valmidust arendada soojemaid ja
sgavamaid isiklikke suhteid.

See, mida me suhtlemisel kige enam vajame oma isiku tunnustavast mrkamisest knelevat thelepanu , vib vljendada nii
kombekust rhutavalt kui ka mrksa vhem konventsionaalsel viisil.
Kujuneb olukordi, kus viisaka suhtumise selgeim keel on vljapeetud
viisakusest hoidumine!
Viisakuse madalam aste on kombekohasus pd olla nii, nagu nutav, nagu on kombeks, nagu ldiselt arvatakse hea tooni juurde kuuluvat. Vikesed lapsed pavad just sel viisil olla viisakad ja
paid.
Kombekuse formaalseim tase on etiketi jrgimine tunnustatud kitumistavade, situatsiooni ettekirjutuste, rituaalielementide
jrgimine. Paljudel puhkudel etiketist kui srasest suuremat ei hoolitagi, ent etiketi rikkumist (niteks klaliste vastuvtul) pannakse
pahaks kll. Laiemas plaanis kehtib eldu mnegi teise kombepetuse nude kohta: nende titmisel pole suuremat thendust, nende
hlgamisel aga on kll!
Viisakuse krgem aste on delikaatsus. Peenetundeline on see
isik, kes oskab olla nii thelepanelik ja mistev, et ta mingil kombel ei
heida varju teise inimese renomeele. Delikaatsus vljendub jmedusi
ja riget otsesust vltivas keelepruugis, aga ka selles, et kaasinimese
puudustele ja apsudele ei prata thelepanu. Selle antipood impulsiivselt rme isik prahvatab kik, mis mtleb, kohe vlja.
Mainigem veel ka diskreetsust tagasihoidlikkust, millega
kaasneb rhutatult usalduslik, saladusi hoidev kombekus. Viisaka
kitumise heks eesmrgiks on vastastikuse mistmise hlbustamine, parema kontakti loomine. Seda taotlevad ka familiaarsus ehk distantsi pidamisest loobumine ja semulikkus sbrameheks olek, lahe ja pidurdamatu suhtlemisviis.
Viisakuse krgeim aste on taktitunne kombepetuse normide
loov arvestamine sltuvalt teisest isikust ja olukorra eriprast. Kui
kombekus thendab etiketi- ja normiprast kitumist, siis taktitundega inimesele on sellest mrksa olulisem kaasinimese austamine, mille
nimel vib vahel kombed ka unustada. Kui peen kitumine paneb
teise kohmetuma, oleks igem sellest loobuda, lbematult kiirele sina
peale minekule ei oleks snnis omapoolse teietamisega vastata jne.

Konventsioonid, rituaalid, mngud

Viisakuse astmeid
a) Kommete mitteteadmine (matslikkus)
b) Kommete eiramine (jmedus, lbus)
c) Kohmakas kommete kuidagimoodi titmine
d) Jine, tpselt rhutatud viisakus
e) Peenutsemine
f) Lipitsemine
g) Diskreetsus e usalduslikkus
h) Delikaatsus e peenetundelisus
i) Taktitunne
Kommete ettekirjutusi ja standardeid loovalt tlgendades ning
olukorrakohaselt rakendades vime:

hoida toimuva kontrolli all,

rhutada oma vrikust, haritust, lemuslikkust,

esineda omamehelikult, vltida formaalsusi,

vltida piinlikke, vriti mistetavaid olukordi,

ilmutada paindlikkust,

vljendada aupaklikkust,

anda mrku oma pettumusest,

rhutada vi pehmendada nudlikkust,

aidata teisel isikul end vabamalt vljendada.

Kombetitmisega saab mratleda ka pshholoogilise distantsi.
Distants toimib kahel viisil: helt poolt pakub see pshholoogilist
kaitset, teisest kljest aga tekitab mistvus- ja lhedustkke. Siit trkab kaks levinud suhtlemisprobleemi. Mnikord viisakus mitte ei
lahenda, vaid hoopis kaugendab inimesi. Mne isiku jaoks kujuneb
aga kombekusest enesevljenduse komistuskivi nad ei tunne end
peenes seltskonnas ja etiketti jrgivate isikute seltsis kuigi vabalt.
Mistagi valib ks vi teine mainitud viisakusvormi vaistlikult vastavuses oma meeleolu, Kinderstube, teiste inimeste oletatud suhtumise ning iseenda ootustega. Kiki mainitud kombekuse vimalusi (etiketti, taktitunnet, delikaatsust, diskreetsust, semulikkust) vib eraldi
taotleda ja rhutada, aga ka ja seda nii kitumiskultuuri puudumisest (mhaklikkusest) kui ka asjatundmatusest vi hoolimatusest
eirata, unarusse jtta. Nagu me kehtestamise osas jlgime, vib isegi
jah vi ei olla eldud kalgilt vi leebelt, andekspaluvalt vi lubavalt,

usalduslikus vi hoiatavas toonis. Kui me pime snade ja ilme abil

oma viisakustasandit varieerima, lisab see suhtlemisel tuge andvat
mngutaju ja improviseerimisoskust.
Ebaoluline pole seegi, kuidas me oma kitumist normides ja suhtlemismalle valides iseenda meeleseisundeid kujundame. Kui oskame mitte hel, vaid
mitmel eri moel viisakas olla, oleme leidnud vtmekimbu selleks, kuidas vita
spru ja mjutada inimesi", aga ka enesemuutmise tiendava vimaluse. Suhtlemine on kui loodud oma piirava enesekesksuse letamiseks ning hoolivusele
ja mistvusele kasvuruumi tegemiseks. Vahel juhtub, et oleme liiga pinges vi
pettunud, et etiketti jrgida. Valveviisakuse ja komplimendid vib asendada
aga lihtne thelepanev hoiak teise inimese suhtes, kas vi seegi, et me tema juttu kuulame. Teinekord aga on taotluslik formaalne viisakus mjus vahend,
kaitsmaks end lrmaka, ttu vi jhkra isiku vastu. Veel enam. Enese oma
suva jrgi joviaalseks, familiaarseks vi tolerantseks harjutamine lubab muuta
end paindlikumaks, saades suhtlemisel tasuks teadmise, et tegelikult me mitte
ksnes ei ilmuta aupaklikkust teiste suhtes, vaid peame ka hoolt iseenda kasvu
prast. Seda printsiipi peetakse aus zerc-budismis: kummardused Buddha kujule, meistrile vi sangha (koguduse) teistele liikmetele on htlasi austusavaldus
virgumisalgele (budasusele") iseendas.

Kitumisreeglite rikkumisest ja eksimuste heastamisest

Miks inimesed rikuvad kombepetuse ettekirjutusi jt suhtlemise
reegleid? M. Argyle'i, A. Furnhami ja J. Grahami (1981) jrgi vib esile tuua seitse phjust.
1. Egoistlik, antisotsiaalne tegutsemine (nt kui keegi pab jrjekorda vahele trgida).
2. Sotsiaalset suhtlust stestavate reeglite mittetundmine (nt
ktlemine hinduga).
3. Arrogantne kitumine (nt kui keegi ilmub pidulikule vastuvtule dressides).
4. Pd reegleid muuta (nt koosoleku reglemendi vaidlustamine).
5. Olulise unustamisest tulenev kohmakus.
6. Fsioloogilistest phjustest (nt vsimus v alkoholijoove) tingitud ebakompetentsus.
7 Situatsioonilistest teguritest tingitud desorienteeritus ja reeglite rikkumine (nt tipptunni liikluses pea kaotamine ja vastu hesuunalise tnava liiklusvoolu sitmine).

Nd aga vaadelgem, kuidas kitumisnormide rikkumist korrigeeritakse. Goffman (1971, Argyle, Furnham & Graham 1981) kirjeldab seda nnda.
1. A teeb mingi vea vi apsu (nt astub B-le jala peale).
2. A esitab B-le vabanduse vi igustuse ( Vabandage! Kll ma
olen kohmakas/ )
3. B vtab A vabanduspalve vastu (Ei ole midagi. Ega ma
klaasist ole.")
4. A palub veel kord vabandust vi tnab B-d. (Vabandage
veel kord.")
5. B kahandab A vrteo kaalukust. (Pole hullu, unustame
ra.")
7

leritualiseeritud suhtlemine
Getaltteraapias kirjeldatakse suhtlemisel kiku llituvat egokaitse mehhanismi introjektsioon, mis thendab allakugistamist, kibivate seisukohtade kriitikata omaksvttu, vraste mtete - eelarvamuste, hinnangustereotpide, kitumisjuhiste, tegutsemistavade masinlikku llitamist oma mtetesse. E. Goffman (1971) eristab knealuse probleemiga seoses kolme liiki kaitselise iseloomuga reaktsioone, mis osutavad leritualiseeritud suhtlemisele.
Vltiva kitumise korral piiratakse kontakte ja hoidutakse avameelsest eneseavamisest nende inimestega, kellega suhtlemine sunnib oma mtted ja tunded alla suruma ning oma no silitamise prast mures olema. Siia liiki kuulub niteks pd probleemolukord
naljaks keerata vi teha ilmselge arusaamatuse vi suhtlevate poolte
erimeelsuste korral ngu, et kik on normaalne, midagi polegi juhtunud.
Teiseks kaitsevtteks on toonitatud aupaklikkus selle isiku vastu,
kes pani teised nende eneseaustust riivaval viisil oma pilli jrgi tantsima. Miks sellist teenimatut viisakust ja heasoovlikkust rhutatakse?
heks phjuseks on soov suhted tasakaalustada. Olukorda vib tlgendada ka kognitiivse dissonantsi teooria jrgi: olles niteks ametisuhete tttu sunnitud endale vastumeelset mngu (destruktiivses
vormis rituaalset suhtlust) jtkama, ptakse seda tehes end veenda,
et mng on lahe ja sellest osavtt igati meeleprane.

Nukogude ajal oli he philiselt eestlastest koosneva teadusasutuse

enamik liikmeid hiritud partorg Petrovi vimutsevast kitumisest. Samas
sltus partorgist nii teadurite ametialane karjr kui ka vliskomandeeringuisse psemine. Ehkki teadurid olid omavahelistes knelustes partorgi
suhtes vga negatiivselt meelestatud, leidis Petrovi juubelisnnipeval aset
midagi ootamatut. Valdav enamik teadlasi, kes omavahel ja kodus kurtsid
partorgi vimutsemise le, tegi Petrovile hinnalisi kingitusi ja austas juubilari mrksa enam, kui see oli majas sellistel puhkudel tavaks.
Kige destruktiivsema vormiga on agressiivsed rituaalid, mille
lbiviijad, olles veendunud oma karistamatuses, asuvad Goffmani
jrgi kohalolijaid kostitama kniliste tlemiste, vihjete, mrkuste ja
hinnangutega. Kuivrd rituaalis osalejad on lummatud selle ela
mngu nhtamatuist reegleist, ei tee keegi rhmas katsetki elutsejale vastu hakata.
Pealesurutud rituaalid
Kaugeltki kik rituaalid pole meeldivad jrgida. Niteks vib nn
ohustatud autoriteedi kompleksiga lemus korraldada iga ndal
etendusi, kus ta poolrituaalsetel vestlustel vi koosolekutel manipuleerib mitmesugusel viisil alluvatega.
Juhtum
Eesti he vikelinna ainsa tootmisettevtte omanik O tavatses kord kahe
ndala tagant korraldada alluvaile kohvilaua taga nupidamise", mille sisuks oli tema enda lisuure esinemis- ja thtsustarbe rahuldamine. Mis ksimuse keegi alluvaist ka ei tstatanud, vastas O sellele otsekohe pika selgituse ja arutlusega, kusjuures tal oli tavaks akuutne probleem mrkamatult
mingile teisele, ohutumale teemale llitada. Nupidamismnge jtkates ei
vsinud O kinnitamast, et nende firmas ollakse otsuste vastuvtmisel demokraatlikud. Kuna kogu vim oli firmas O ktte koondatud, osalesid firma
lihtttajad allaheitlikult selles pikki aastaid kordunud tseremoonias, mille
phisihiks oli teeselda, nagu oleks kik osalejad alati konsensuseni judev
ks pere", hoides samas kogu kollektiivi kindlalt omaniku ke all.
E. Berne (2001) kirjeldab oma raamatus ,,Suhtlemismngud", et
paljud rituaalid mdavad ette" sna kauge sotsiaalse distantsi, takistades siirast, avameelset, intiimset suhtlemist. Rituaalid on samas
ka omaprased kaitsemanvrid: nende abil saab vltida kohest
probleemide tstatamist, siluda vastuolusid, aga ka vltida soovimatut lhedust ja siirust. Niteks lhtuvad inimesed tihtipeale ameti-

vestlustes vaikimisi omaks vetud leppest varjata oma erimeelsusi,

demonstreerides selle asemel vaadete rituaalset htsust. (Nnda toimus ka lal toodud juhtumis.) Arutelul on noil kordadel puhtrituaalne iseloom, probleemidega ei tegelda tsiselt. Sellega seoses
kannatab aga vime oma seisukohti vljendada, neid isegi mista,
sirgjooneliselt oma vaateviise kaitsta, autentselt ja ehedalt suhelda.
Sel kombel suheldes kaotab inimene sisemise tasakaalu, meelerahu ja
identsustunde; rhm aga muutub tardunuks, dogmaatiliseks.
Mnedki rituaalid tunduvad igavad, teised on lausa koormavad
jrgida. Niteks lemra pikaks venitatud, tundelised, tehtud rituaalid. Samuti olukorrad, kus probleemidest ja asjast knelemise
asemel phendutakse algul vastastikuse austuseavaldamise ja heasoovlikkuse demonstreerimise pikkadele etteastetele" (Seda laadi
kimbatust kogevad R. Lewisi (1997) jrgi sirgjoonelised ameeriklased
idamaades.) A. Wattsist (1977) lhtudes vime elda, et sotsiaalsete
konventsioonide thisuse ja tinglikkuse lbingemine ei thenda
mingil juhul nende vastu kompulsiivse mssu tstmist.

Transaktsionaalne anals
Teeme
nd tutvust he populaarsema suhtlemisteooria,
E. Bernel (Erik Lennart Bernsteini) vlmitud transaktsionaalse analsiga (TA). Lhtudes Sigmund Freudi ldtuntud isiksuse kolme
tasandi (ego, id, superego) petusest, kirjeldab TA isiksust kui selle
kolme tasandi - Vanema, Tiesealise ja Lapse - igahele isikuprast
kombinatsiooni.
Laps
Lapse mina" on silinud meis kige varasemast elueast: see on
vlja kujunenud suhtlemisel isa, ema ja teiste vanemate inimestega,
kui inimest koheldi sna otseses mttes lapsena. Igale tasandile on
omased iseloomulikud omadused, nii tugevad kui ka nrgad kljed.
Lapsetasand hlmab selliseid vrt omadusi nagu vaimustuvus,
uudishimu, impulsiivsus ja kujutluslend, peale selle kuuluvad sellesse ka kergeusklikkus, pelglikkus, impulsside pidurdamatus, jonnakus ja abitustunne. TA jrgi avaldub iga tasand ka vahetul suhtlemisel sellele omaste mrkidega. Pisarad ja naer, jrsud muutused hletoonis, estide ja noilme ehe loomutruudus, kuid teinekord ka igahele silma hakkav kammitsetus - see kik iseloomustab meie Last.
Berne'i jrgi kujundab nn Kohanenud Laps oma kitumise Vanema
mju jrgi niteks jreleandlikuks, virisevaks jne. Spontaanne Laps
on aga mina-alge, milles peitub nii mssumeel kui ka loomevime.

Vanemliku suhtluse kool

Foto: Liina Siib

Vanem
Jrgmisena kujuneb meis vlja vanemlik arutlemis- ja kitumisviis, sest me hakkame juba lapseeas isa-ema ja teisi vanemaid inimesi
matkima. Vanemlik seisund on kskude ja keeldude, reeglite ja seaduste varamu; seda iseloomustab ka lapsevanemaile omane prdumisviis: trelemine ja rnutsemine. Vanemliku positsiooni tugevad
kljed autoriteetne vljenduslaad, kalduvus asuda igustetaastaja
vi -kaitsja ossa, veendumus moraalinormide vankumatuses on
hendatud mitme negatiivse joonega: tardunud mtlemise, autoriteetide lethtsustamise, enesekriitika minetamise ja kamandajatooniga.
Vanemliku tasandi tunneb ra snadest tohib", ei tohi", vrikusemaskist, otsuste ja jrelduste tingimatusest. Vanema-seisund lubab
meil vtta le reaalse vanemarolli kasvatamisel ja petamisel, aga ka
juhtimisel. Vanemlik eneseusk laseb muuta hulga suhtlemise

reagereerimisviise automaatseks, saastes hest kljest energiat ja aega igakordsetel kaalutlustel, kuid tehes samas kitumise etteaimatavaks ja rutiinseks.
Tisealine
v

Berne i jrgi hakkab loogiliselt arutleva ja kainelt kalkuleeriva

Tisealise tasand vlja kujunema hiljem. See phineb vlismaailmast
saabuva teabe ratsionaalsel analsil. Enamik t- ja olmesuhtlemisest toimub asjalikult arulteva ja tundeliiasusi vltiva Tisealisuse
tasandil. Kuid vanemliku tardumuse ja lapseliku abituse ja tujukuse
vltimisel on paraku ka pahupool: emotsionaalne pidurdatus, lemrane kahtlemine ja fantaasia vaesus.
TA jrgi oleme rkvel olles iga hetk endas aktualiseerinud mingis
kindlas vahekorras mina-tasandite koosluse, milles k s tasand on
juhtivas osas. Niisiis esineme olukorrast olenevalt kas Tiskasvanu,
Vanema vi Lapsena. Terves tiskasvanud isiksuses on kik kolm
mina-tasandit esindatud ja omavahel heas lbisaamises. Ometigi vib
knelda ka he vi teise mina-osa prevaleerimisest Tasandite vahekorra kujunemisel mngib kaasa ka elukutse. petajail psib teatud
vanemlik joon, eriti alaealistega suheldes, ka vljaspool klassituba.
Lasteaia kasvatajad on pikki aastaid mudilastega suhtlemise jrel
mnikord ka ise veidi lapsemeelseks muutunud, milline tasand vajab
tienduseks Hoolitsevat Vanemat, krge loomeandega kunstnikes on
tihti lekaalus Spontaanne Laps, juristides ja teadlastes Tiskasvanu.
Mitmed kutsed, niteks televisiooni saatejuhi vi sotsiaalttaja amet
lausa eeldavad, et inimeses oleks hsti vlja arenenud kik kolm mina-tasandit. Kohanenud Laps meis on takistuseks iseseisvumisel ja
enesekehtestamisel, spontaanne, rmus, uuest innustuv ja turvaline
Laps on aga igahele suureks toeks endast mnusa isiku mulje jtmisel.
TA jrgi valime teistega lvides vaistlikult he vi teise kolmest
mina-tasandist. Vhemalt oleks nii mistlik talitada! Olukorrast olenevalt loovutab Ilmeksimatu Vanem vahel koha Lbustatud Lapse
vi mingi probleemi le juurdleva Tiskasvanuga.

Kigud ehk stiimulid

TA on suhtlemispshholoogia teiste teooriate hulgas erilisel kohal seetttu, et vimaldab aimu saada inimeste igapevase suhtlemise varjatud tasandeist. Poleks liialdus seda nimetada inimsuhete
pshhoanalsiks. E. Berne i lhtekoht on geniaalselt lihtne: jlgides
ainuksi seda, mis mina-tasandilt inimesed ksteisega lvivad, vib
teha juba hulga diagnostilisi thelepanekuid ja jagada paljudel puhkudel inimestele ka soovitusi elus ja suhetes paremini toime tulemiseks. TA vaatleb sotsiaalse kitumise elementaarhikuna he isiku
prdumist ehk kiku teise poole. Sellele kigule on TA teoorias antud nimetus transaktsionaalne stiimul. Srase stiimuli nideteks viks
tuua ksimuse (Kuidas sa end tunned?"), thelepaneku (Ned hea
vlja."), ettepaneku (Lheksime ige le pika aja kinno."), arvustuse
(Viksid vahel peeglisse ka vaadata, kui vlja lhed."). Prdumise
vastus kujutab endast htlasi vastusstiimulit ja jrgmise kigu ajendit. Nide: Mis kell on?" - Saab kohe viis." Mis me siis enam
ootame!" TA jrgi on vgagi thendusrikas, milliselt mina-tasandilt
keegi teist knetab. Vaevalt keegi oma prdumiste suunale eriti
mtleb, aga vahel peaks ikka kll. Bussis nhvab tugatu tre Vanem
krvalseisvale (kasvatamatule) Lapsele: rge trgige!" ja vastuski
Mind ju tugati." tuleb (lekohtuselt sdistatud) Lapselt (ebaiglasele) Vanemale.
v

Suhtlejate kigud vivad olla kas vastastikku tiendavad ehk

rpsed ( V - L , L - V ; T - T , T - T ; L - V , V - L ) vi ristuvad ( T - T ,
V L). Eriti pnevad on juhtumid, kus suhtlejad kasutavad varjatud
ehk TA jrgi pshholoogilisi stiimuleid ja vastuseid. Toogem kigi
kolme juhtumi kohta niteid.
Rpsed ja teineteist tiendavad kigud.
A. Kas pole veider: suvilanaaber vrvis oma katuse siniseks."
B. Ja vaata, kuidas ta naine riides kib: nagu paabulind." (V - V,
V-V)
Rpselt komplementaarne (tiendav) suhtlemine toimub, nagu
toodud nite korral, kedagi kolmandat taga rkides (V - V), aga ka
arsti vastuvtul (V - L, L - V), petamisel (V - T, T - V vi V - L ,
L - V), talaste juhtnride andmisel ( T - T vi T - L).
Rpsete suhtlemishikute korral on suhtlemine mistagi kige
paremini hlbustatud: osalejad vastavad tpselt sellele tasandile, kust
tuli neid knetav transaktsionaalne stiimul. Rpseid kike ja suhtlemise osapoolte positsioonide kohastamist ksteisele tuleks soovitada
127

tutvuse sobitamisel, usaldushkkonna kujundamisel, konflikti genemise rahoidmiseks. Aina samaks jv suhtlusviis muutub aga
ajapikku ttuks. Vahelduse mttes tasuks seetttu eriti T T tasandeil kas vi mngeldes esineda Vanemana vi Lapsena. Vilunud pedagoogid llatavad pilasi etteaimamatute etteastetega vaheldumisi
nt Range, Trksa, Tujuka ja Leebe Vanema, Tsinenud Tiskasvanu,
Innustunud Lapse vi isegi Kohknud Lapse (udne, kui halvasti te
kontrollt tegite!") tasandil.
Vastastikused kigud ristuvad. Nide E. Bernellt eneselt. Mees:
Kus mu vtmekimp on?" (asjalik ksimus T - T). Naine: Kogu aeg
jtad oma asjad hooletusse, teised otsigu." (V - L) vi Andsin selle
sulle ju htul tagasi." ehk ra mind sdista!" (L V) vi Ne,
kgis naela otsas." (T - T). Naise sdistav vi eeldatud sdistust
tigedalt trjuv vastus vib otsekohe sisse llitada Khmlusena" tuntava peretli.
Torked
Eelmises juhtumis annab naine Vanema vi Lapse tasandilt reageerides mehele vikese torke (mille varal vib maandada ka oma sisepinget). Toome veel samasuguste suhtlemiskikude niteid olmeteenindusest.
Mja: tlesin juba: ilma ostukorvita me ei teeninda." (V-L).
Ostja: rge kamandage." (V - L)
Klient: Minu tellimus ikka veel titmata?" (Kuidas te julgete nii
hoolimatu olla! V - L). Teenindaja: Ma tlesin teile, et helistage ette,
enne kui tulete jrele." (Kuidas te kll nii mistmatu olete! V L)
Kikude ristumine on hlpsasti ratuntav rritus- vi krsitusnoodist hles, tahtlikust vi tahtmatust torkest vi solvumisilmest.
Juhul kui niteks mehe-naise suhetes on valdavad ristuvad kigud,
on kodune hkkond kahjustatud. E. Berne peab ristuvat transaktsiooni ja pidevat ksteisele torgete andmist pshiliste hirete heks
phjuseks. Meelepaha ja ngi ei phjusta sageli mitte ksnes haavumine ja pettumus, vaid ka segadus sellest, et ei taibata, mis suhtlemisel tegelikult ikka toimub, ja teadmatus, kuidas olukorda kas vi phimtteliselt viks lahendada.

Kuidas sassis suhteid siluda?

Konflikti krvaldamiseks vi leevendamiseks soovitavad TA
nustajad teise poole (nt abikaasa) ristuvale kigule vastata taotluslikult omalt poolt rpse kiguga. Vtmekimbu kadumise nite korral
vib humoorikas mees lubada endale mitu vimalust riidu vltida:
Muidugi, kuid kus see siis ikka on?" (01en jah sdi, ent aita mind
hdast vlja", Lhen jrjest hajameelsemaks!") (Vrin veel suuremat laitust, kui sa suvatsesid mulle anda). Jne. Jutt on muidugi ainult
kahjutekitavaist konfliktjuhtumeist. Mnes olukorras on juhuslik ristuv transaktsioon isegi ergutav TA jrgi kaldub kahe omavahel vhe
tuttava vi halvasti sobiva isiku kneluses korduv kikude ristlus
siiski vestlusaine kiiresti ammendama. Enamasti juhtub see siis, kui
keegi vastab teise isiku tsisele tiskasvanu arutlusele, lapse innustumisele vi heasoovlikule vanemlikule soovitamisele kiire ja armutu
teravusega suunas V - L. Vastastikuste kikude lahknemisest vib
(ilma et ristuvat transaktsiooni tekiks) knelda siis, kui ks arutleb
kainelt, teine sekundeerib lpivalt, kui ks on mures, teine ei ilmuta
empaatiat, vaid hakkab kohe petusi jagama, kui ks isik prdub
usalduslikult (L - L) teise poole, teine aga ei tee seda mrkamagi,
vastates kainelt (T - T). Viimane nide on sage kurameerimisel, kui
ks partnereist, niteks naine, ei soovi teise varjatud vihjeid ja kutseid thele panna.
Varjatud stiimulid
Eespool toodud juhtumeis esitasime sulgudes suhtlejate varjatud
snumid, mis enamasti vormitakse sraseks kehakeele, hletooni
vi suhtlemise konteksti vahendusel. Kirjeldagem pshholoogilisi
stiimuleid veel lhemalt.
Noormees: Lhme lbi pargi."
Neiu: Kuid ma pelgan hmarust."
Pindse, nhtava, esiletoodava stiimuli vi vastuse varjus vib olla peidetum, pshholoogiline kik, mis ktkeb teate allteksti ja toimub suhtlusena hoopis teiste egoseisundite vahel. Varjatud stiimul
vib olla kummalegi poolele hsti taibatud nagu jrgmises nites.
Mart: Tule htul klla. Vtsin laenutusest uue filmi Nicol
Kidmaniga. Ta ju meelib sulle." (Meeldid mulle. Viksime suhelda
intiimsemalt.) Maila: Meeldib. Millal sa siis mulle sampuse klmikusse paned." (Ka sina meeldid mulle.)

Flirdis on alati kasutatud varjatud stimulatsiooni tasandeil L L.

Jrgnevas nites on toodud aga juhtum ritegevusest (raamatu autori India-reisilt). Ostja: Mis maksab see suur Shiva kuju?" Mjaneidis: ldiselt on selle hind 1000 ruupiat. Teile aga (armas naeratus ja sulnis pilk) oleksime nus kaheksasajaga mma." Mja
suunas oma snumi ostja kergeusklikule Lapsele. Veel ks nide
samast vallast. Ostja: Palju maksab see videokaamera?" Mja:
See on uusim mudel, pooleldi professionaalidele. Ma'i tea, kas teile
ikka sobib. 12 000 krooni. Meil on mistagi ka odavamaid." Ostja:
(Meldes: Ma nitan sellele ninatargale.") "Nidake, kuidas see
ttab." Kodus on tal veidi raske pereliikmeile phjendada, miks ta
he-kahe vlisreisi tarbeks aastas videotreenerile sobiva kaamera
ostis. Enamik provotseerimisi ja inimestega manipuleerimisi toimuvadki TA jrgi haavuva, kergeuskliku, kiirelt innustuva, oma jonni
ajava jne Lapse kaudu. Toogem veel kaks nidet TA tuntud esindajalt
Bennettilt.
A (provotseerivalt): Ja mis teie, hrra Kork, asjast arvate?" Kork
(tsimeelselt): Mina olen kogu aeg arvanud, et..." (ja jrgneb ette
teada jutt, mida krvalseisjad kviteerivad jamaks).
Isa: Soovisid endale juuksepikendust?" Ttar (rmsalt llatunult): Jaa. Kas sa ostad?" Isa: Mitusada krooni see nd maksiski?"
Ttar: Mitte mitusada, vaid mitu tuhat: neli tuhat." Isa: Mis sa rgid. See on ju vana Fordi hind! Enne lpeta kool ra ja hakka tle."
Eespool time niteid selle kohta, kuidas TA abil avastada suhtlustkkeid ja ennustada arusaamatusi (ristuvad kigud!), mista varjatud (pshholoogilist) mjustamist ning nha teid tlide vltimiseks
ja konfliktide krvaldamiseks (kigud muuta komplementaarseks).
TA lubab veel palju muudki:

analsida rituaalse suhtlemise olemust ja thendust;

ennustada, mis teemadel saavad ning eelistavad omavahel

jutelda niteks vhivrad, ammu tuttavad, noorukid, naispensionrid, reformi- vi keskerakondlased, vrsked autoomanikud, rimehed jne;

avastada nii tsuhetes kui ka perekonnaelus selliseid suhtlemisfiguratsioone ehk mnge, mis vga tugevasti mravad mistvus- ja intiimsusmra ja ldse inimsuhete arengu. Peatume pgusalt
mainitud kolmel TA kasutamise vimalusel.

Suhtlemishved
TA jrgi mrab mingi suhtlemisakti kulgemise osalejate loomulik pd saada sotsiaalsel kohtumisel kindlaid hvesid (ja vltida
kahjusid). Millistest hvedest kib jutt? Berne i selgitus on snagi
pshhoanaltiline:
a) pingetest vabanemine (pingeid saab maandada ka teisele isikule negatiivse stiimuli, torke andmisega),
b) ohusituatsioonide (mina kahjustavate olukordade) vltimine,
c) sotsiaalse tunnustuse ehk nn paituste saamine,
d) pshilise tasakaalu silitamine.
Eriti rhutab E. Berne sotsiaalse stimulatsiooni saamise vajadust
ehk paituste saamise tarvet. Ta meenutab vana inglise knekndu:
kui kassi ei silita, jb ta kasv kngu. Inimene vajab jrjepidevalt sotsiaalseid paitusi: tunnustust, toetust, julgustamist, positiivseid emotsioone, komplimente, heasoovlikkust, thelepanu. Paitused tstavad
vitaalsust, turvalisusetunnet. Paitusetarve on muidugi isikuti erinev.
Berne toob nite filmidiivast, kes vajab iga pev ehk sadu stiimuleid
oma loendamatuilt austajailt, vastandades talle mkoloogi (seeneteadlase), kes rahumeeli lepib aastas heainsa selge tunnustusega
oma eriala respekteeritud autoriteedilt.
v

,,

Rituaalide tlgendus TA-s

TA lisab eespool ksitletud rituaalitlgendusele oma eriprase
ksitluse. Igaks on ilmselt mrganud, et tervitamisel, jumalagajtul,
komplimentide vahetamisel, osavtlikkuse ja huvi ilmutamisel jm
srastel puhkudel on uudse teabe vahetamine rmiselt tagasihoidlik. Sellegipoolest peavad kigi kultuuride kige erinevamate kutsealade esindajad rituaale aus. Millega seda seletada? Sotsiaalpshholoogias osutatakse harilikult sellele, et rituaal tugevdab osalejais
omavahelist htsustunnet, turvab ja tstab esile teatud vrtusi. Rituaalis (eriti muidugi religioossete tseremooniate ajal) avanevat vimalus niliselt tiesti ebaisikulise suhtlemise teel letada oma ego
piiratus, saada osa millestki krgemast, thtsamast. Berne ei kummuta neid rituaali mratlusi, kuid lisab omalt poolt jrgmised olulised
tpsustused:

rituaalis toimub sotsiaalse tunnustuse (paituste) vahetamine;


rituaalid on sisuliselt kavandatud ja juhitud Vanema poolt,
kombeid ja traditsioone austava vanemliku ego-tasandi poolt;

rituaalid kujutavad endast lihtsate rpsete kehastatud kikude stereotpset seeriat, teisisnu: klassikalises rituaalis pole
kohta ei ristuvale transaktsioonile ega ka varjatud pshholoogilisele
mjuavaldamisele (vihjele);
rituaali pikkus, paitusteseeria kestus ei kujune kaugeltki juhuslikult, see mdab vga tpselt osalejate omavahelisi suhteid:
valmisolekut paitusi jagada ja ootust kindla hulga paituste saamiseks.
Toome paar nidet. Tudengite tervitusrituaal vib olla napp:
Hei-hei , samuti ka hvastijtt: Ngemist! , Ngudeni! Kummalgi puhul anti ja saadi ks paitushik; nii ongi see krgkoolis sageli kombeks. 40ndais aastais ametnikud Ardi ja Ivar tervitavad aga
teineteist umbes nii:
Ardi: Tere!
Ivar: Tervist!"
A: Mis uudist?"
I.: Ned, puhkus lbi, tee aga td. Mis endal?"
A.: Midagi erilist, vanaviisi."
I.. Tmbab jlle vihmale."
A.: Ei pea jah see aasta vahet."
L: No egas midagi, ole terve."
A.: 01e ise kah."
I.: Ngemist!"
A.: Ngemist!"
Taas oli skoor enam-vhem tasakaalus. Seekord anti ja saadi aga
juba mrksa enam sotsiaalset thelepanu. 6 7 hikut ongi Ardi ja
Ivari tavaprane norm" juba mitu aastat. Kui nd emb-kumb teisele ootamatult palju paitusi annab (niteks tunneb huvi, kuidas teisel
puhkus mdus), vib vastaspool lausa kahtlema la: ei tea, mis ta
minust saada tahab?
Paituste vahetamine on sna informatiivne. Neb keegi pealt, et
tema hised tuttavad tervitavad teineteist 10-paituselises rituaalis,
teda aga 2-paituseliste kikudega, vib ta tunda end klmalt knelduna. Rituaalset elementi sugeneb ka tsistesse knelustesse, andes
sel korral mrku, et teema on ammendatud. Rituaalne suhtlus on tihti
ksteist kompivaks hlestuseks enne vestluse phiteemani judmist.
//

//

//

//

Hommikumaal, kus elutempo mdukam ja krsituse ilmutamist

peetakse halvaks tooniks, pole Bernel jrgi haruldased isegi 200-paituselised tervitus- ja tutvunemisrituaalid. Mnikord mrkavad srase rituaali lbinud, et plaanitud jututeema lesvtmine polegi vimalik.
Toimingud
Leidub neidki, kellele rituaalne jutlemine eimillestki tundub
rmiselt pingutav, kes eelistavad sellele millist tahes asjalikku, tiskasvanute programmeeritud juttu, E. Bernel terminoloogias toimingut. Paljud asjalikud argivestlused, tasjade arutelud, teenindajateenindatava vaheline suhtlus, hise koost kigus aset leidev teabevahetus jm teostuvad viksemat kokkumngu ja vastastikust
pshholoogilist mjustamist rakendavate toimingute kujul. Mnel
puhul vib rituaal olla sissejuhatus toimingusse, teisel korral aga, kui
toiming hakkab ttama (end ammendama), mrk sellest, et suhtlust
ptakse teisele lainele llitada.
Ajatited
Kui rituaali otstarve oli vimalikult kiire kombekaks peetava
portsjoni sotsiaalse tunnustuse vahetamine, siis ajatitena tuntav
suhtlemisvorm on just nimelt selleks, et sisustada sotsiaalse kohtumise aega. TA jrgi on inimestele ldomane suhtlemisaja liigendamise
ehk aja struktureerimise tarve, pd letada sotsiaalne hiaatus: vaikuspaus, thi ruum. Tuttavad, kes peavad teatud aja koos olema, arvavad, et see aeg tuleb tita ja seda isegi siis, kui pole ksteisele midagi
elda. Ajatiteid viks vrrelda vestlusvoolu neelukohaga: jutt nagu
sulguks minutiks, tunniks vi htupoolikuks samasse ainevalda.
Jutuajamine on poolrituaalse iseloomuga, vastastikused kigud
konfliktitud ja peaaegu kogu aeg rpsed. Kui keegi noormees jutleb
pev prast lbusat baarihtut teemal HOMMIKUL TUSTES (Oo,
kuidas pea valutas!) tasandeil Laps-Vanem, pole kuulajal snnis teda
naljavaese Tisealise positsioonilt kohelda. Isegi Nonoh! vi Aiai!" kulgeb leebelt Vanemalt leannetule Lapsele.
Ajatite harrastamisel ei j seltskonna liikmed solidaarseks mitte ksnes jutuaines, vaid ka ilmutatud hoiakutes ja suhtumistes, ennekike aga vaikivas kokkuleppes mitte minna le nhtamatu intiimsuspiiri ja vltida mingis probleemis svenemist. Lahutades niteks
//

suuremas seltskonnas meelt ajatitega EILNE ETENDUS, tuuakse

harva esile midagi sgavamat muljetest la Mulle see meeldis!" vi
Mulle too ei meeldinud!" Detailanalsiga rikutaks mngureegleid.
Mned ajatiteist - HILBUD, KEEDUKUNST, MINU HALB
MEES jt - on tpilised naistejutud ; teised - HOKI, KES
(JALGPALLIS) KEDA VIDAB vi AUTO - philiselt meestejutud" Ei puudu ka teismeliste vi pensionride teemad. Kitsama
kildkonna ajatited, niteks nn meeste- ja naistejutud, kipuvad ksteist vlistama, need ei segune ja siit ka probleem: millest siis ldse
rkida kireva koosseisuga seltskonnas? Ajatited on thusa selekteeriva toimega, nende varal selgitatakse vhem tuntud isikute ringist vlja need, kellega hiljem isiksuslikumas vormis suhteid arendada. Kinnist pidu vi koosviibimist viks vrrelda kindla hulga ja sortimendiga ajatiteliste meelelahutuste galeriiga. Kui saali hes servas
mngivad mehed MARTIINIT (kes teab parimat kokteiliretsepti?),
ajab teises salk naisi juttu teemal MOEJOON, krvalruumis veedab
vanematega kaasa tulnud teismeliste punt vib-olla aga aega arutades, KUIDAS TOIME TULLA OMA LUBJAKATEST ESIVANEMATEGA.
Mingile rhmale vi seltskonnale harjumusprast ajatidet pole
alati hlbus vahetada. Juhul kui keegi naine pab igahommikuses
kohvilauas teiste lemmikmngu MINU HALB MEES kiiluda ajatitena PIKESELISED PEVAD (abielu vallatused ja rmud), jtab see
laudkond talle tenoliselt jrgmine kord tooli kinni panemata.
Reeglipraselt nnestub ajatidete vljavahetamine kergemini
jutleva inimrhma liidril (nt vrustajal). Jtkem HILPUDE mngimine praegu katki," vib oma garderoobi tiendamisest sdistavaile
neidudele teha ettepaneku nutikas htu perenaine. Meie keskel viibib ju T (mainekas pshholoog, rimees, arhitekt). Kui ige algataks
mngu MIDA ASJATUNDJA ARVAB?"
Ajatited on nii hinnas seetttu, et vimaldavad kigile osalejaile
kaasamngimise korral kindla hulga paitusi: huvi ilmutamine, hoiakute solidaarsus elulistes ksimustes, htede kibetdede hine vastandamine teistele. Teabevahetus toob esile info, mida osapooled niigi enam-vhem teavad, suhtlemine hoitakse valvsalt ohutus vndis: hevrra on nii sgavam intiimsus kui ka mttepinge. Juhul kui
kahe isiku omavaheline suhtlemine vaid ajatidetest koosnebki, vi//

dakse tunda end nsalt, rahuldamatult, taibates oma kndimatust

nii asjaliku kui ka intiimse jutuaine lesvtmiseks.
Mngud
Kui ajatidete harrastamisel kitutakse philiselt siiralt ja taotletakse srast loomulikku" hvet nagu positiivsete stiimulite vahetamine, siis TA-s mnguna kirjeldatud suhtlemisvorm phineb pettusel, on ellu kutsutud pdest partneriga manipuleerida, teine le
trumbata, tema arvel endale kasu saada. Mng on varjatud (pshholoogiliste) kikude ahel, mis viib kehtestuvate reeglitega ettemratud tulemustele. Vline verbaalne kitumine on tihtilugu pelk dekoor, mis varjab, katab peidetud manvreid. Vga sageli trkab
mng mingi ht isikut vi kahe inimese koostd puudutava probleemi pinnalt. Olles niliselt verbaalsel tasandil suunatud probleemi lahendamisele, taipavad mlemad sisimas suurepraselt, et
asjade seis jb muutumatuks, vastuolule ei leita lahendust. Probleemi-lahendamise-mng pakub samal ajal kummalegi poolele selgeid suhtlemishvesid: rahuldustundega saab nentida, et asjaga on
tegeldud" Suhtlemise kigus avaneb vahel vimalusi positiivse
stimulatsiooni saamiseks, aga ka oma sadistlike ja masohhistlike tarvete rahuldamiseks.
Vaatleme ametiruumis harrastatavat lihtsat mngu PDSIN
SU KINNI.
Verbaalne (pindne) tasand: lemus (kvasti hilinenud ttajale,
kes kiirustab oma laua taha): Mis kell on?"
Alluv (alandlikult): Vabandage, jlle hilinesin."
lemus (vga vihaselt): Juba kolmandat korda sel kuul. Te sunnite mind abinud tarvitusele vtma. Kui ma midagi ei tee, lheb
distsipliin osakonnas kest. Mul pole igust lasta asjadel nii minna."
Alluv Pan testi edaspidi olla tpne." (Ja hilineb varsti jlle.)
Snatu (varjatud) tasand: lemus tabab alluva leastumiselt ja
kuna too oma kitumisega seda lausa provotseerib, karistab" teda
verbaalsel tasandil rangelt. Hveks on talle negatiivsete tunnete vljendamisel saadav pinge maandamine. Hilinenu hveks on masohhistlik nauding: teda on lekohtuselt koheldud. Mng kordub aina
uuesti, probleem aga ei lahene.

Transaktsionaalne anals
Manipuleerida vib nii lalt kui ka alt
Teist vib ekspluateerival ja egoistlikul moel mjustada nii lalt
ehk E. Shostromi (1997) jrgi TOP-KOERA positsioonilt, nt valitseja,
sadisti vi trannina; aga sama edukalt (enamasti masohhistlikus
vormis) ka alt, PU-KOERA tasemelt, nt mis tahes vastutuskoorma
eest pakku otsiva hdise, ksualuse vi nrgukesena.
Alt rritav (rritav, kohta ktte nitav, mannetut v juhmi teesklev...) manipuleerija kavaldab kaasvestleja, nt otsese lemuse, abikaasa vi juhi mngu, mille kikude loogika laseb tal lpptulemusena tiesti priiks jda kohustusest mingi probleem lahendada, kitsaskoht krvaldada. Masohhistlikult-rritaja saab sealjuures kummatigi
voli sdistada jlle kord maailma selle lputus lekohtus.
Mngus KPARD kutsub peategelane ettevaatamatu teo vi pahandusega esile mberolijate (petaja, lemuse, vanema) noomivkorralekutsuva reaktsiooni. Seejrel teeskleb ta solvunut vi isikut,
kelle suhtes on liiga karmi sanktsiooni rakendatud, vtab alandlikult
kogu kriitika omaks ja saavutabki andestamise. Selleks, et esimesel
vimalusel pahategu korrata! Ja tema lemustel (kasvatajail, vanemail) puudubki thus kitumistaktika, kuidas hbematuga toime tulla. Jlle kivitub teiste hambutu kriitika ja jlle naudib Kpardis asuv
Laps salaja kaht hvet: on oldud teiste thelepanu keskmes ja saadud
masohhistliku enesenuhtlemise mnu, ilma et oma loomust vhimalgi mral tuleks parandada.
Kpardi verbaalne tasand.
Tehnik (andekspaluvalt): Minu pea kohe ei vta seda uut programmi../'
Arhitekt: Jlle pean mina kolm tundi tehnilist td tegema!"
Tehnik: Andke andeks, olen nii saamatu!"
Arhitekt (porisedes): No pole midagi. Viksid siiski arvuti ppimiseks eratunde vtta..."
Snatu tasand. Kpard saab abitu ja teisi kahjustava kitumisega
ldise thelepanu osaliseks ning samas teiste viisaka kitumisega
veel ka hvituse.
Mngus PUUJALG avastab lemus alluva kirjats jmedaid
grammatilisi vigu ja pab teda noomida. Alluv kuulab viisakalt seletuse ra, teeb komplimendi lemuse enda veatu kirjaviisi kohta ja
lubab tehtud vigu mitte korrata. Peva-kahe prast korduvad tpselt
samad vead jlle alluva kirjats. Lootmata kva peaga alluvale

midagi selgeks teha, parandab lemus porisedes jlle ise alluva vead
arvutis ra. Mjutamine toimub tasandil: trotslikult pivimetu Koolilaps pedagoogiliselt saamatu petaja.
Mngus vidakse muidugi punkte saada ka kelle tahes kolmanda isiku arvel. OLEKS VAID on kigile teada koosolekusaalist vi
probleemiarutelult. Hr Hele alustab: Meile on teada nurin Z probleemi prast. Oleks meil turunduse ja reklaamiga asjad korras, kll
me siis..." Hr Tume (toetavalt): Tpselt! Ja pealegi pole meie firmas
ikka veel evitatud uut tehnoloogiat. Kui vaid..." Mngurid on osavalt
vltinud probleemi lbiarutamist Tisealise ego-tasandil ja asjade seis
jb samaks.
Mnge on raske vltida
Paadunud mngur manipuleerib elegantselt ja hasartselt; seni,
kuni suhtlus psib tema meelismngu vormis, tunneb ta end vljaspool ohtu. Ilmekaks niteks on mng nimega ALKOHOOLIK. Joomapahe all kannataja kurdab aeg-ajalt silmakirjalikult: Lhen oma
eluga titsa phja. Kll tahaks end parandada. Luban, et asun AAklubi (anonmsed alkohoolikud) liikmeks." Mng vib olla mitmekeline" Joodiku Naine noomib ja keelitab. Karske Sber ilmutab
mistvust, elab kaasa ja pab teist delikaatselt igele teele suunata.
Kaastundlik Hing (niteks joodiku ema) annab rahatuks joonule toitu, kasib ta poriseid rivaid ja pakub maja, juhul kui naine sisse ei
lase. Topsisber nitab les solidaarsust nii kassiahastuses kui ka seatempude mahasalgamisel. Baarimehe roll on kige lbimeldum: kui
mees kaine, kallab ta talle mrjukest, aga tajub ka piiri ja keeldub
teinekord rangelt lisa andmast. Vahel annab ta isegi nu niteks Topsisber maha jtta... Alkohoolik kuulab alandlikult kiki mngukaaslasi, pihib patte ja totab uut elu alustada. Ent miski ei muutu. Ja sisimas joomar vidutseb: lks korda kiki alt tmmata. Lisaks suurele
hulgale vljakavaldatud paitustele (thelepanu, mistvus, siiras nuandmine) on ta jlle korraks krvaldanud oma smepiinadki: ta on
ju ritanud end parandada, ja lpuks tunneb ta leolekut kigist
pstjatest" ALKOHOOLIKU skeemis vib manipuleerida ka tiskarsklane. See, kes petab end vi teisi mingist pahest loobumise lubadustega, kordab sageli eespool kirjeldatud mngus iseloomulikke
kike. Mningaid mnge viks vrrelda narkootikumidega: mlema
poole vaikival kokkuleppel peidetakse realiteet kujutluste ja vlja-

meldiste loori taha, et poleks enam vaja muret tunda argipeva valusate probleemide prast.
Mngu ekspluateeriv olemus
Mngu varjatud sisu seisneb tihti selles, et ks pool meelitab
suhtlemisel teiselt vlja teatud annuse tunnustusi (paitusi), osates
sealjuures vabaks jda kohustusest saadud paitustele vastata; mnel
puhul aga loob endale vimaluse partnerit vastutasuks koguni salvavalt torgata ja seda kike vliselt laitmatu viisaka kitumise
raames.
Vaadelgem niteks oma veetlusest liigteadlike rnema soo esindajate ht lemmikmanvrit nimega MUDAKOOK. Esiteks laste variant.
Vluv tdrukuke ilmub trepile ja tleb oma austajale: Matsi
mulle ige ks mudakook." Jnglane sstab otsemaid oma printsessi ksku titma. Ja kuuleb varsti: Vaata, kui rpaseks sa oled end
teinud. Ne, kui puhas mina olen. Mina sinuga enam ei mngi!"
Ja nd tiskasvanute variant. Piduhtul annab neiu kindlale
noormehele mrku, et ta on vaba. Tarvitseb aga vaimustunud noormehel teha avalik lhenemiskatse, kui jrgneb nipsakas keeldumine:
Tnan sind katse eest mind lbustada. Kuid ne, mind ootab Ruudi
(Robert, Rain). Pean minema." Pole raske ette kujutada, mida tunneb
seda laadi provokatsiooni ohver. (Manipulatsioon on enamasti suunatud kergeuskliku, elukogenematu vi auahne Lapse ego-tasandile.
Sraste juhtumite kordudes vivad ohvrit vallata kibestumine ja
ebakindlus.)
Abielumngud
E. Berne'i klassifikatsiooni umbes nelikmmend mngu on jaotatud seitsmesse liiki. Vaatleme veel paari mngu abielumngude"
klassist.
Mng KHMLUS kivitub mehe kerge kriitilise mrkusega nt
lesoolatud supi kohta. Seepeale khvab naine: Kui kht tis, ra
siis s!" Mees reageerib pingenoodile oma teravusega. Naiselgi on
vastus hetke pealt valmis. Torked saavad teravust juurde, vastastikuse nurina lhteaineks klbab, mis aga meelde tuleb. Mng vib lppeda juustest karvustamise ja taldrikute klirina saatel. Khmluse
skoor on teisejrguline, vidurmutsevad sisimas mlemad: vaen-

last" kostitati rohke arvu torgetega. Kurbnaljakas on see, et mngu

libastunult pole pahatihti seda vimalik peatada, konflikt eskaleerub
ettearvamatult rnkadeks vastastikusteks sdistusteks. Aga peatuda pole vimalik, kuna leplikkuse ilmutamise vi torke vlgujmisega kardetakse vastasele nidata oma nrkust.
Mngu JAH AGA naljakas nide on toodud Geoff Burcchi raamatus Vastupanu on tulutu" (2004).
A. Mu abikaasa peksab mind.
B: Jta ta siis maha.
A: Jah, aga ma armastan teda.
B: Siis veena teda oma veast le saama.
A: Jah, aga ta ei tee seda iial.
B: Siis hvarda ta maha jtta.
A: Jah, aga siis peksab ta mind veel rohkem.
Mng lpeb sellega, et lahenduse pakkuja tunnistab end lduks
ning jtab kangekaelse ohvri endaga rahulolevalt naeratama, ilma
vimaluseta vited ringi prata.
KLM NAINE vib alguse saada tiesti normaalse naise ajutiselt
suurenenud torkamistarbest ning lppeda naise tegeliku frigiidsuse
ja mehe impotentsusega. Kasutades mingit etteknet (sjane tli,
kahtlustus truudusetuses, leelatud pettumus), trjub naine teravalt
mehe lhenemiskatse. Teatud aja prast muutub intiimsusepuudus
mehele piinavaks ja ta ritab uuesti. Naine valmistab talle jlle valusa
pettumuse. Aeg mdub ja siis enne! hel htul ilmutab naine huvi
mehe ametiasjade vastu, on rn ja riietub nagu juhuslikult avara dekolteega poollbipaistvasse kleiti. Mees kogub julgust. Naine lasebki
ta veidi lhemale ja trjub siis jrsult. Mees saab kuulda, et on jhker,
primitiivne ja et ta pab armastust asendada mehaanilise seksiga.
Mne ndala prast on naine jlle kikelubav just selle hetkeni, mil
mehes lootused ratatud. Vajan hellust, mitte et mind kperdataks,"
peatab ta siis teise jrsult. KLMA NAISE ksikud faasid vivad
lppeda KHMLUSE sissellitamisega, pahatihti vajatakse selle
mngu isiksust kahjustava toime jgituks krvaldamiseks kas lahutust vi grupiteraapiat. Viimasel juhul osalevad mees ja naine suhtlemistreeningul, mille eesmrk on vlja juurida osalejate nuripidised,
kahjutekitavad kitumismallid.
Abielumngude puhul vivad phjus ja tagajrg olla muidugi ka
keerukamas seoses. Mngus SINU PRAST kinnitab ks pool teisele

pidevalt, et tema prast" on see vi teine thtis asi jnud tegemata

vi talent vlja arendamata. Mees, kellel kuidagi ei nnestu endale
teadusmaailmas nime teha, vib alatasa (vastavate repliikide ja mrkustega) kogu s perekonna kaela veeretada. Kui aga naine saadab
lapsed suveks maale, lubab ise teha sanitaarremondi, loobub suvila
uue mbliga varustamise plaanidest ja annab siis leebelt mista, et
miski ei takista mehel (kes tegeleb endiselt thja-thjaga) phenduda
doktorit lpetamisele, vib abikaasa talle tredalt nhvata: Mis sa
segad! Sinu prast ei tule mul inspiratsiooni!" Mehe mngu vit seisneb kahes hves: esiteks vib ta tekitada naises stunde, teiseks silitada illusiooni oma vimekusest teadustks.
Mngude varjukljeks on asjaolu, et pakkudes vimaluse varjata
ja maha salata probleemid inimsuhetes, hvitavad nad vimaluse ka
mainitud probleeme konstruktiivselt ksitleda ja need ajapikku lahendada.
ha kordudes saab mngust otsekui inimsuhete kinnikiiluja,
osalejad on nhtamatute mngureeglitega rollipositsioonidele asetumise ja kikude vaheldumise seadusprasuse lbi aheldatud nagu niaringi, kust raskemail juhtumeil vljastpoolt (niteks pshhiaatrilt) tuleva abita ei vljutagi.

Kehtestamine
1966. aastal vtsid kitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini kehtestavus" (assertiveness), mistes selle all vimet
vljendada revust tundmata sotsiaalselt aktsepteeritud viisil oma
igusi ja tundeid. 1973. aastal ti Lazarus vlja kehtestamise neli
komponenti: vime keelduda (ei elda), vime taotleda teistelt mingit teenet vi kaitsta oma igusi, vime vljendada oma tegelikke
tundeid ning vime algatada, leval hoida ja lpetada seltskondlikku
vestlust (Lazarus 1989). Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad sndmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad
oma eesmrkide poole kskivalt ja leolevalt, arvestamata teiste tundeid.
Mehi peetakse ldiselt naistest kehtestavamaks. Samas sltub
kehtestamine ka kultuurist: lne hiskonnale arvatakse see omasem
olevat. Mitmed uuringud on nidanud, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas les kasvanud naistel, keda on lapsest saati kasvatatud
kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad kituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini stunnet ja ebakindlust.
Kehtestamisel on mitu alaliiki. Lorr ja More (1980, Albert ja
Emmons 1990) judsid oma uuringutega jreldusele, et neli philist
kehtestamise tpi - otsekohesus, sotsiaalne mjukus, oma huvide
kaitse ja iseseisvus - on seotud enesehinnanguga. Kehtestamine tstab enesevrikust, rikastab lhisuhteid, vimaldab toime tulla raskete inimeste ja keerukate olukordadega ning stimuleerib sotsiaalset
vastutust. Suhtlemistreenerid peavad erilist kehtestava kitumise
pet sna thusaks madala enesehinnangu parandamise vahendiks.
Kehtestamisoskust proovile panevad olukorrad
H. Schroederi (1983, J. Hayes 2002) jrgi suureneb kehtestava kitumise tarvidus jrsult jrgmistel juhtudel: kui tekib vajadus vljendada kellelegi ebameeldivat snumit; kui soovitakse teistele vastandada oma (nonkonformistlik) eriarvamus; kui kellelegi (nt vanem
lapsele, lemus alluvale) tuleb esitada nue kitumist muuta; keeldumise korral. Igapevaelu pakub kehtestamise harjutamiseks aina

uusi vljakutseid. Toogem mned iseloomulikud juhtumid:

mja tahab sulle kaela mrida riknenud kaupa,
tuttav keelitab sind minema hele ttule koosviibimisele,
ttu napsivend tuleb raha laenama,
tunned seltskonnas kiusatust vlja elda oma poliitiline arusaam, mis lheb risti vastu kigi teiste omadega,
mrkad, et kellelegi tehakse rhmas liiga, kuid keegi ei lhe
kiusatavale appi,
sinu teismeline laps valmistub jlle vastu d kuskile peole
minema,
vimukas ema vi mm sekkub kohatul viisil sinu ja abikaasa suhetesse,
tuttav ei lase sul oma juttu ilma katkestamata ja vahele segamata lpuni rkida,
sadama piletimja ei vaevu jrele uurima, milliste laevadega annaks Helsingist htul tagasi sita,
mrkad, et teatud (vimuka, iroonilise jne) isikuga suheldes
lheb su hl khedaks, kaotad enesekindluse ega suuda mjukana
esineda,
tunned juhi rollis olles ebakindlust, kui pead alluvale korralduse andma,
ned juhina tegutsedes, et keegi alluvaist kiilub sinu asjaliku
jutu vahele tihti kohatute naljadega.
Erilisel nn kehtestamistreeningul harjutatakse realistlike eesmrkide pstitamist, negatiivsete tunnete (viha, pettumus) konstruktiivset vljendamist, samas valmistatakse ennast ette suhtlemise keerukates olukordades toimetulekuks ja teiste phjendamatutele nuetele
vastu astumiseks. Rakendatakse mallpet: kehtestamises edukate
inimeste kitumisviiside levtmist. Kik see aitab kaasa endast positiivsema ettekujutuse arendamisele.
Miks inimesed ei oska kehtestavalt kituda?
Inimesed on sageli vimetud enesekindlalt kituma, kuna nad ei
oska formuleerida olukorras kohaseid, mjuvaid vastuseid. Keerukas
olukorras lhevad nad pingesse ega suuda vlja melda, kuidas thusalt toimida. Selle tulemusena tlevad nad kas liiga vhe vi ei tle ldse mitte midagi (J. Hayes 2002).

Raamatu "Your Perfect Right" autorid R. Albert ja M. Emmons

(1990) esitavad hulga phjusi, miks inimesed ei oska suheldes oma
huve kaitsta ega oma vaateid ja ootusi selge snaga vljendada. Esiteks on paljusid inimesi varases lapseplves kasvatatud hvarduse,
sunni ja survevtetega. Kuidas sa isaga rgid!", Mida sa endale
lubad?", Jta jutt ja tee, nagu ma tlesin!", Et ma seda enam sinu
suust ei kuuleks!" - srased kmneid kordi korratud knetlused
hakkavad aastate jooksul toimet avaldama, kujundades lapses arusaama, et ta on alavrne, et tal pole igustki oma arvamust avaldada
ja et elus tuleb end kohandada teiste vajaduste ja nuetega. Teiseks
kasvatab traditsiooniline kool pigem petajate kuulekaid ja allaheitlikke pailapsi vi siis, vastupidi, kasvatajaid trotsivaid vastalisi kui
oma arvamust vlja tlevaid ja loovalt mtlevaid noori. Kolmandaks
tasutakse tkohtadel ennemini lemustele lojaalsuse ilmutamise kui
isepisuse ja uuendusmeelsuse eest. Uljas uute ideede genereerija
vib omandada kll veidriku aupaiste, kuid mitte arvestada kiire
edasiliikumisega ametiredelil. Neljandaks hoiab inimesi nende tegelike arvamuste avaldamisest tagasi ka religioon. Enamik usundeid
hindab alandlikkust, ohvrimeelsust, kasinust ja enesesalgamist omadusi, mis ei toeta kuidagi enesekehtestamise vimet. Lpuks
phjustab ka poliitiliste institutsioonide tavakodanikule kttesaamatus vimalust, et inimesed ei teadvusta oma isiklikke vajadusi ja huve ega taipa, taha ega oska iseend puudutavais asjus vimuesindajaid mjutada.
Kasvatus ja keskkond vormivad inimesed niisiis pris konformistlikuks,
E. Frommi (2001) jrgi trkumatult ja automaatselt kuulekaks, india mstiku
Osho (1996) meelest lausa masohhistlikuks. Teistele vastandumist, vastuvaidlemist ja oma eriarvamuse vljendamist osatakse sageli realiseerida kas siis hdaldavalt, jonnakalt vi agressiivselt, mitte aga pshholoogiliselt pdevas erihuvide koosklastamise vaimus. Kehtestamisraskuste kogemisel tekib korduv
tunne, et meid kasutatakse ra, et meil ei lasta oma tundeid ja mtteid vljendada, et me kardame teha midagi, mida teised ei aktsepteeri, olles samas mbruskonna survel sunnitud tegema seda, mis endale ei meeldi. Paljud inimesed
on prast enesekehtestamisel jnnijmise arvukaid juhtumeid omaks vtnud
kibeda tdemuse, et teised ei vaevu nende ideedesse ja mtetesse svenema,
nende soovidega ei arvesta ja neil pole igust ega oskust enda eest seista. Niisiis
toob kehv keskendumisvime kaasa selle, et teistele inimestele hakatakse omistama hoolimatust vi vaenulikkust enda suhtes, eneseaustus aga nrgeneb.
Raskused kehtestamisel toovad kaasa ka vri tdemusi ja seletusskeeme, mida
pshholoogias mratletakse irratsionaalsete uskumustena. Mnedki inimesed
143

kardavad teisi oma soove arvestama panna, peljates, et siis ei taheta nendega
enam tegemist teha. Spontaanse tegutsemise asemel surutakse oma impulsid
alla ning kitutakse tl, vestlusringis, isegi seltskondlikul olengul nii, nagu
teised tahavad, vi tpsemini nii, nagu teisi oletatakse tahtvat. Tekib kummaline suluseis. Inimene tajub, et teistele ldiselt meeldib loomulikkus, kuid tema
valmidust olla vahenditu hoiab las kramplik pd kituda ranges vastavuses
teiste aimatud ootustega ja seega ennast ohjeldavalt - niisiis oma tundeid prssivalt, mis teistele tegelikult ei meeldi.

Alberti ja Emmonsi jrgi kahjustavad enesekehtestamise vljavaateid ka kinnisus, hbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Paljud inimesed tajuvad selgesti vajadust oma
lemuste vi mingi seltskonna liidritega suheldes meelekindlamalt
esineda, ent pole leidnud vtit, kuidas see ksimus lahendada.
Enamik inimesi eelistaks phimtteliselt olla meelekindel ja mjukas ning samas teisi arvestav ja iglane. Selle aate teostamist takistab aga sageli arusaam, et meil on vastuolude lahendamiseks vaid
kaks teed: survet avaldada vi jrele anda. Enesekehtestamist kiputakse sageli ra segama teistele julist survet avaldava enese maksmapanekuga. Agressiivset kitumist eristab kehtestavast jrgmine
tunnusjoon: esimese puhul ptakse oma tahtmine lbi suruda teise
huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). Agressiivsus on seotud teise isikuga manipuleerimise, talle haiget tegemise, tema allasurumisega, kehtestamine aga phineb kaasinimese austamisel ja temaga arvestamisel. Samas tuleks vaadelda ka kultuurikonteksti. Jaapanis agressiivseks tembeldatav kitumine - niteks vanematega vaidlusse
astumine - vib Ameerikas vi Euroopas (eriti noorte seas) paista
kehtestav. Sakat enesetutvustamist vi resoluutset keeldumist peetakse lnemaades meelekindluse, paljudes ida riikides aga mhaklikkuse avalduseks.
R. Rakose (1997, J. Hayes 2002) jrgi rgib kehtestav isik valjemini kui allaheitlik, ent mitte nnda valjult kui agressiivne. Rose ja
Tryoni uuringuist on ilmnenud, et ebakindla inimese kne valjus on
umbes 68 dB, agressiivsel 84 dB, kehtestaval aga 76 dB.
Kui agressiivne inimene saab teistega lvides sageli oma isiklikud
vajadused rahuldatud, ent kahjustab samas hel vi teisel moel oma
suhteid kaasinimestega, siis allaheitliku loomuga inimesel pole ldiselt
"vaenlasi", ta justkui saaks kigiga hsti lbi, ent seda kahjuks nii mnegi enda vajaduse kroonilise rahuldamata jtmise hinnaga. Need,
144

kellel on kehtestamisega probleeme, edastavad kaasinimestega suheldes seda ise teadvustamata alatasa oma sisemist khklust ja ebakindlust reetvaid signaale: nad knelevad liiga vaikse hlega, esinevad arglikult, ei vaata suheldes julgelt silma, teevad palju nn kohanemisliigutusi, nuet vi palvet esitades lisavad sellele andekspaluva
ja oma vimaliku allajmisega arvestava verbaalse vi mitteverbaalse snumi.
Kehtestava kitumise 12 tunnust
R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile
(2002) toetudes vime elda, et kehtestav kitumine on:
1. ennast vljendav - inimene tleb vlja oma arvamuse, vljendab iseenda vaateid,
2. otsekohene, mitte piklev - keerutamata ja hmamata tullakse vlja
oma ettepanekuga, kommenteeritakse vi kritiseeritakse kedagi,
3. teeskluseta - vljendatakse oma tegelikke tundeid ja mtteid,
4. aktsepteeriv - kaasinimesi austatakse kordumatute isiksustena. Inglise keeles on sna ACCEPT ptud lahti mtestada jrgmiselt: a) veetlus,
b) suhtlus, c) phendumine, d) nautlemine (suhtest rmu tundmine), e) sihiprane tegutsemine, f) usaldus (Albert & Emmos, 1990, lk 119),
5. teiste huve ja igusi arvestav - tunnistatakse kaasinimestele omaseid
vajadusi ega piirata nende voli elda vlja, mida nad mtlevad vi taotlevad,
6. teavitav - suheldes vljutakse viisakalt-konventsionaalselt tasandilt
vljendama fakte, seisukohti, hinnanguid, ettepanekuid jm. Samas palutakse ka
teisel poolel mitte vljenduda umbmraselt, vaid faktide, arvamuste, hinnangute keeles,
7
htaegu verbaalne ja mitteverbaalne - peale snalise enesevljenduse kuuluvad kehtestamisse ka kehakeel ja paralingvistilised vahendid. Enesekindel suhtleja vldib vljendeid, mis kahandaksid tema eldu thtsust ning,
mis eriti thtis, paneb kuulajad oma snumit thele panema. Kui vaja, on ta enda korralikuks jlgimiseks valmis oma snumit lausa sna-snalt kordama,
8. selgitav, mitte salgav. Nide. Kui on tarvis rikohtumise kuupev
mber muuta, tuleb muudatust phjustavaid asjaolusid avameelselt tutvustada,
9. partneri vajadusi, huve, tundeid arvestav. Inglise keeles vljendab
raskesti tlgitav miste responsiv seda, et teise isiku poole prdumine, tema
knetamine vtab arvesse viimase hetkemeeleolu, eeldatud hoiaku kneaineks
vetavasse ksimusse vi teadaoleva probleemi. Sellega antakse mrku teise
inimese m r k a m i s e s t , mis sillutab teed headele suhetele ning loob soodsa
pinna ka kaaslase thelepanu virgutamiseks ja selleks, et too omakorda oleks
responsiivne (vastuvtlik, kaasatulev),
10. olukorraga koosklas - piir lubatu (nt surve avaldamine) ja ebasoovitava (nt teise katkestamine) vahel on tinglik, olenedes olukorrast, suhetest, kultuurikontekstist,

11. vastutustundlik. Kehtestavalt kitudes arvestatakse oma teguviisi

vimalikke tagajrgi. Formaalselt endale lubatav ja igustatu ei tarvitse teistega
arvestamise seisukohalt alati ige olla,
12. loomulik ja asjalik. Kehtestamisel on thtis olla ehe, asjalik ja konkreetne. Kehtestav snum vljendab kneleja vajadusi, tundeid ja mtteid vahetult ja selgelt, ilma et kaasinimestele avaldataks survet, neid kasutataks vi arvustataks. Mistagi ei taga srane toimimisviis edu igas olukorras, ent see loob
oma soovide teostamiseks parima meldava eelduse.

Kehtestamise liigid
Oma huve vib kaitsta mitmel viisil: julisemalt ja pehmemalt,
teistele sakalt vastandudes vi vastastikusele mistvusele apelleerides. Neli philist kehtestamisviisi on jrgmised.
1. Otsene kehtestamine. Kui sinu jutule segatakse vahele, siis
tle ilma tseremoonitsemata: "Vabandust, kas ma tohiksin oma jutu
lpetada?"
2. Empaatiline kehtestamine eeldab omaenda tundliku thelepanu toonitamist teise isiku vajaduste ja huvide suhtes. Esinemise
katkestamisel lausu: Ma saan aru, et sa tahaksid vga oma arvamust
avaldada, aga palun luba mul lpetada." R. Rakos (1997, J. Hayes
2002) soovitab mingi nude esitamisel mnda, et selle titmine vib
osutuda ebamugavaks. Nide. Kukkus testi kehvasti vlja - nd
sa ei saa sel peval ritusel A osaleda. Kahjuks ei anna aga kokkutuleku B kuupeva kuidagi mber muuta." Pshholoogiliselt peeneks
mjutamisvtteks on kehtestamine peegeldava kuulamise kaudu":
nidates partneri snumi tpse peegeldamisega (temale kordamisega) les vimet kaaslast suure thelepanuga kuulata, oleme ra teeninud tema suurema vastutulelikkuse meiega pri olla.
3. Eskaleeruv kehtestamine. Pressingmki harrastavale helistajale viks vastata: Ma juba tlesin teile, et s e d a ajakirja ma ei
soovi tellida." Siinkohal tasuks arvestada pshholoogide D. Rimmsi
ja J. Mastersi (1987, J. Hayes 2002) thelepanekut. Nende meelest
peaks kehtestav snum olema n- minimaalse efektiga mju saavutav. Mida intensiivsemalt kedagi veenda, mjutada, arvustada, kontrollida, seda suuremaks kujuneb oht, et kaasinimene neb meie initsiatiivis enda iguste krpimist. Lisagem J. Hayesile toetudes kaks
nidet, kuidas kehtestamist kord-korralt mjusamaks muuta.

Kauba kaelamrijaga toimetulek

a) Tnan, ma pole sellest tootest huvitatud."
b) Tnan vga, kuid ma ju tlesin, et see toode ei huvita
mind."
c) Valjemalt, rhutatult: Teie kaup ei paku mulle mingit huvi.
Ma ei kuluta selle peale kroonigi."
d) Kas te ei saa juba aru, et teie pakkumine ei huvita mind? Palun jtke minu veenmine vi ma vtan teie lemusega hendust."
lahtunud eine
a) Karbonaad on ju jahtunud."
b) Lihalik selles karbonaadis on tiesti klm."
c) Teie karbonaad on klm. Ma ei hakka seda sma. Palun
tooge mulle uus."
4. Vastanduvat kehtestamist kasutatakse juhul, kui kellegi snad on vastuolus tema kehakeeles vljenduvate tunnetega, suunates
iseenda snumi siis rohkem teise inimese kehakeeles eldule kui tema snades vljendatule.
Oskus elda ei
Kehtestamisel peetakse oluliseks kindlameelse, ent samas heasoovlikus toonis keeldumise ja eriarvamusele jmise oskust. P Breitman ja C. Hatch (2001) rhutavad, et ppides tlema ei ilma stundeta ja suhteid kahjustamata, saame mitmed elulised asjad taas oma
kontrolli alla, vidame vaba aega, vabaneme pealesunnitud kohustustest ning jrgime kindlamalt phimtteid. Saades vastumeelse
palve vi nude adressaadiks, satume nn klassikalisse topeltlksu.
(Vt lhemalt A. Kidron. Nustamiskunst", lk 290). Vastutahtsi pealesurutud vi stundest tingitud nustumine mitte ksnes ei tsta,
vaid isegi langetab meie autoriteeti teiste silmis. Keeldumise korral
tekib aga oht, et meid peetakse vastutulematuks ja egoistiks. Tbarat
olukorda vaistlikult tajudes on meile nii vastumeelse nude titmine
kui ka eiramine mru maiguga. Sellest lksust vljumiseks ongi kehtestamise ksimusringis sna palju thelepanu pratud varieeritud
ja situatsioonis sobivate ei tlemise mooduste selgitamisele.
Selleks otstarbeks on pshholoogid pakkunud mitmesuguseid
strateegiaid. Kne alla tuleksid jrgmised.
a) Kahetsev ei. (Sooviksin kll, kuid kuidagi ei saa...")
b) Osavtlik kuulamine + ei.

c) Phjendatud ei. Keeldumisel argumenteeritakse lhidalt ja

asjalikult, miks ei tule soovi vi nude titmine arvesse. ksikasjusse
laskumine on P Breitmani ja C. Hatchi kinnitusel kirjeldatud juhtumil tarbetu, kuivrd see kujundab konkurentsi hkkonna, milles palve vi nude esitaja hakkab vlja nuputama uusi phjendeid, miks
on antud asja tegemine talle nnda thtis. Sinu selgitused vivad
piirduda ebamrase vlja vabandusega la ma pole sel ajal linnas"
vi just sel ajal on mul varem kokku lepitud kohtumine"
d) Edasilkatud ei. Niteks vetakse endale jrelemtlemise aeg,
et sellega keeldumisele teed sillutada. Mned variandid:
Vaatan mrkmikkalendrist (mis juhtumisi pole kaasas) jrele,
kas olen vaba."
Arutan asja abikaasaga lbi."
Mtlen ettepaneku le jrele ja helistan."
Pean enne sulle vastamist kontrollima oma rahalist olukorda."
e) Phimtteline ei. Niteks: Tead, mul on juba kmme aastat
phimte, et ma ei laena oma autot teistele."
f) Absoluutne ei. Sobiv kasutada ttaval pealekimisel.
g) Katkine plaat" (McKay vljend). Keeldumist vljendatakse
selges, lhidas, konkreetses lauses. (Seekord ma kohe kuidagi ei
saa.") Pealekimisel korratakse kehakeele saatel ja paralingvistiliste
vahenditega (hletoon) mngides enam-vhem sama snumit kas
vi kuus korda - kuni teine pool saab viimaks aru.
P Breitman ja C. Hatch soovitavad ei tlemise olukordi ette
nha ja ebasoovitavad palved-nuded sobival viisil neutraliseerida. Aimates tuttava soovi raha laenata, tee ise juttu autoliisingu kurnavatest tingimustest vi muist asjust, mis laastavad su
rahakotti. Soovides vltida kellegi flirtivat kitumist, suurenda
ruumilist distantsi ja vldi silmsidet. Vikelapsega poodi minnes
jaluta maiustuste riiuleist ringiga mda. Ei tlemisse tuleks
suhtuda rahulikult. Niteks vime melda neid arvukaid kordi,
kui keegi on meie soovi titmata jtnud - enamasti ilma suurema sekelduseta. Breitman ja Hatch annavad nu hleharjutusi
tehes ppida selgeks meloodilise, laulva, loomuliku, sooja,
meelekindla, rahuliku ei tlemise moodused. "Teeskle oskamist,
kuni lpuks oskadki," kinnitavad kaks eitamisspetsialisti, pakkudes samas vlja suure hulga nutikaid vtteid, kuidas trjuda

rahapalujat, vaigistada nnni manguvat last, keelduda telefonimgiteenustest, elda ra vrkturustuse agendiks vrbamisest, pigelda krvale oma asjade vljalaenamisest jne.
Rahapalujale vid anda mista, et sprus ja rahaasjad ei
ki kokku vi (kui tegemist on oma otsese jreltulijaga) elda:
"Npud eemale minu sstudest!" Vrkturustuse innukale vrgulaiendajale on kige lihtsam elda, et sulle ei sobi mgit.
Almust nuiavale joodikule piisab sellest, kui tled: "Mine tle."
Tagasimaksu unustavale kolleegile, kellel jlle npud phjas,
vid aga elda: "igupoolest pidin sinult just selle kahekmneviiese, mis ma linud kuul sulle laenasin, tagasi ksima." Lpuks mned suunised, kuidas kohelda raha, nnni vi uut videomngu lunivat last:
a) ole keeldudes jrjekindel, mitte mberveendav.
b) vasta tunnetele, kuid j endale kindlaks,
c) ra nguta ega alavrista last,
d) kaitse end tavadega (Meie peres sakse magustoiduks puuvilja, mitte kommi."),
e) varu mtlemisaega (Peame selle le htul isaga nu."),
f) paku parem valik (Jtame selle parem ostmata. Ent
snnipevaks..."),
g) kasuta vtet teeni vlja"" seo soovitava (nt uute klarite
ost) mingi saavutusega,
h) kasuta vtet kuigi nemad teevad nii, ole. sina targem",
i) lase tunnetel maha jahtuda.
Lisagem Grahami ja Sano esitatud 16 viisi, kuidas jaapanlased
hoiduvad ei tlemisest (Vadi 2001): hmane ei, kahemtteline ei, vaikimine, vastuksimuse esitamine, piklev vastus, lahkumine, etteknete leiutamine vi suisa valetamine, kne alla vetud ksimuse
arvustamine, arutelust keeldumine, tinglik ei, vastuseliik jah, aga",
vastusega viivitamine, nilik ei, ent tegelik jah, nilik jah, ent tegelik
ei, vabanduspalve, vestlustoonis vljenduv eitus.
Tutvuste loomine
Kehtestamine thendab ka positiivsete tunnete - kiindumise,
smpaatia, heasoovlikkuse, rmu - vljanitamist. Kui tunned vajadust kedagi kiita, ra khkle teda tunnustamast vi talle kompli-

menti tegemast. Sdamlike snade tlemine annab tunnistust ennastusaldavast loomusest (ja kehtestamise eeldustest). Tehtud komplimendile tuleks samuti valehbi tundmata tnuga vastata.
Eespool viidatud R. Albert ja M. Emmons soovitavad kehtestavat
kitumist rakendada ka uute sprade leidmiseks. Siin mned selleks
kohased soovitused.
a) Vta nuks tuttavast sber teha.
b) Seejrel kitu temaga nii, nagu ta juba olekski su sber.
c) Rgi talle endast midagi sellist, mida lihtsalt tuttavale ei
usaldata.
d) Luba endal olla tuttavaga impulsiivne. Niteks vid talle
usaldada phe turgatava mtte koos midagi ette vtta.
e) Ksi khklematult kaaslase nu mingis olulises asjas.
f) tle kaaslasele sobival hetkel, et ta meeldib sulle.
g) Kui kaaslane on tujust ra, uuri jrele, mis mure teda vaevab.
h) Ole kaaslasega siiras ja otsekohene.
Mis kahjustab kehtestamist?
Veenvat enesevljendust kahjustavad jrgmised asjad:
liiga pikad seletused, vabandused, phjendused ja segane
vljenduslaad - oma jutus ei osata selgelt olulist esile tuua,
kindlameelset esinemist takistav miimika. McFall (1982) ja
Kolotkin (1984, J. Hayes 2002) on oma uuringutega nidanud, et kehtestamisel on suureks takistuseks kontrollimatu suu, lauba kortsutamine, pidevalt liikuvad kulmud ja ebakindel pilk. Kindlameelset esinemist takistavad ka krus vi koogutav kehaasend, tmblevad
lad ning nrviliselt rapsivad liigutused,
absolutiseerivate vljendite (mitte kunagi, kik teised, alati
jt) kasutamine, mis on alateadlikult plaanitud oma esinemise vimendamiseks, paistab teistele ebakindluse lekompenseerimisena,
teise inimese sildistamine ("Veel ks nide, et sind ei saa
usaldada"), kaasinimese mtetelugemise katse ("Sa muidugi arvad,
et...") vi talle snade suhu panek ("Nd sa tled muidugi, et...").
Kehtestamise riskid
Enesekehtestamine pole alati hlbus, see vib anda ka jrgmisi
tagasilke.

Agressiivsus: kombekale kehtestamisele vastatakse rndavalt, toorelt.

Irooniline leandekspalumine: niteks palub jrjekorda vahele trginud isik valjusti ja tseremoniaalselt vabandust, pdes sellega talle mrkuse teinud inimesest teiste piinlikkust tekitava thelepanu objekti teha.
Mrtri mngimine. Oma puudust vi viga tunnistades loovutatakse initsiatiiv tielikult teisele poolele, mngides ise solvatut.
Pshholoogilise distantsi suurendamine. Kehtestamise initsiatiivile vastatakse toonitatud viisakusega.
Kttemaksu haudumine. Jdes alla, ptakse "kehtestajale" sobival hetkel koht ktte nidata.
Ebannestunud kehtestamiskatse vib kaasa tuua nn negatiivse
mtteviisi he vi teise ilmingu:
enesehaletsuse,
tunnelngemise (ebasoodsast olukorrast ei nhta vljapsu),
katastrofeerimise (asjad hinntakse tegelikust veel palju hullemaks),
miinuste kogumise - oma kehva suhtlemisoskuse kohta uue
kinnituse saamise.
Sotsiaalpshholoogias nimetatakse sraseid ennast kahjustavaid
hinnanguid isetituvateks ennustusteks. Meldes sellest, kuidas mul
lheb aina halvasti, kujundatakse ise endas vilets soodumus jrgmisteks juhtumiteks, kus lheks tarvis meelekindlat esinemist.
Kehtestamise pshholoogiline tarkus ei tohiks kellelegi koormavaks kujuneda. Pole midagi igavamat kui alati end kikjal kehtestav
inimene. Vahel tuleks kas vi vahelduse mttes eelistada veidi agressiivset survet vi jreleandlikkust. R. Albert ja M. Emmons kirjeldavad juhtumeid, kus kehtestamine ei tasu end ra.
1. Lootusetult rasked manipuleerivad tbid, keda ei anna
mber kasvatada. Suhteid nendega tuleks minimeerida.
2. Suhtlemine lesrritatud vi omaenda probleemidega kimbus inimestega. Kehtestamisest arukam oleks ilmutada nende suhtes
inimlikku mistvust.
3. Suhtlemine litundliku isendiga. Sinu kehtestav kitumine
vib ta pikaks ajaks rivist vlja viia.

Kokkuvtvalt vime elda, et kehtestamise mngureeglite ping

on kindlamaid suhtlemiskompetentsuse arendamise viise. Samas ei
tohiks kehtestamine saada eesmrgiks omaette. Leidub olukordi, kus
allaheitlikkus vi agressiivsus on eelistatumad. Kui kehtestamisest
saab masinlikult jrgitav kitumisnorm, teeb see inimese etteaimatavalt igavaks. Mingis olukorras enesekehtestamise plusside vi miinuste le tuleks otsustada selle alusel, kuivrd see kindlustab vi
kahjustab suhteid konkreetse inimesega.

Suhted
Kohtudes, tutvudes, ksteist knetades, omavahel koostd
arendades toimub lisaks sotsiaalsele tajule, teabevahetusele ja ksteise mjutamisele ka inimestevahelistesse suhetesse asetumine. Inimsuhetest rgitakse vga palju, ent nende defineerimine osutub
ootamatult keerukaks. Mis tendab ldse inimsuhete olemasolu?
Milliseid suhteliike esineb? Kuidas suhted tekivad, kulgevad, lpevad? Mille jrgi otsustada suhete kvaliteedi le? Kellega suhted laabuvad, kellega mitte? Jrgnevas osas pame neis ksimustes selgust
luua.
Lihtsaim ja selgeim definitsioon tleb, et isiksustevahelised suhted tekivad sedamda, kuidas partnerid hakkavad tajuma, et nende
vahel on tekkinud vastastikused suhtumused ja ootused ning kujunev suhe hakkab ha ilmsemalt nende kitumist mjutama.
Kunitsna jt (2002) mratlevad inimsuhteid pikemaajalistes
kontaktides olevatel inimestel kujunevate ja kinnistuvate vastastikuste orientatsioonidena. Selline mratlus on paraku sna hmane. Suhetest ongi raske rkida ilma nende sisu avamata. Peterburi pshholoogide meelest saab suhete sisu le otsustada jrgmiste omavahel
seotud ksimuste phjal.
Kuidas iseloomustada suhte osapoolte suhtumisi ksteisesse
(positiivse vi negatiivsena, osavtmatu vi ambivalentsena)?
Milline on suhtega haaratute pshholoogiline distants (kauge vi lhedane)?
Kas osapoolte positsioonid on smmeetrias vi asmmeetrilised (ks domineerib, teine allub)?
Millise suhteliigiga on tegemist (tutvus, sugulus, kuuluvus
hte gruppi vi organisatsiooni, sprus, armastus)?
Mitmes teoorias (igluse teooria", Hatfield ja Traupmann, 1981;
pettuse teooria", Huesmann ja Levinger, 1976, Duck 2001) videtakse, et isiksustevaheliste suhete laad sltub suhtluspartnerilt minevikus saadud, olevikus saadavatest ja tulevikus loodetavatest Rasudest"

Kes kellega sobib?

Inimestevahelist sobivust kujundavate tegurite hulgas mainitakse pshholoogias sagedamini jrgmisi: temperament, vrtuste lhedus, iseloomude sobivus, haridus, pritolu, vanus, ametikoht, hised
lbielamused jne. Tutvuste loomise algfaasis on hea avastada teises
inimeses endaga hendavalt s a r n a s t : hiseid tuttavaid, kokkulangevaid vaateid, samu harrastusalasid jne. Edaspidi hakkab ha
enam vrtuseks kujunema ka teineteisest e r i n e v u s . Viimase alusel saab tekkida komplementaarsus ehk vime teist osapoolt mingis
osas tiendada. Tegelikus elus neme igal pool, et inimesed ei oska
mista hus olevaid sobivusressursse ja vtavad oma kehva klappimist kellegagi paratamatusena.
Ent kujutlegem olukorda, kus meiega eriti kehvalt sobiv isik on
ksikul saarel meie ainus kaaslane. Eksistentsi piirsituatsioonis vib
elementaarne omavaheline sobivus kujuneda ellujmise eelduseks.
Suhtlemistreeningus lastakse mnikord rhmaliikmeil leida kohalolijate seast see, kellega on kige raskem lvida. Seejrel palutakse neil
teistest eralduda ja raske partneriga mitu tundi koos olla. Seda sorti
katsed nitavad enamasti, et igahel meist on mrkimisvrseid teistega kohanemise ressursse. Tavalises elus lastakse end lihtsalt mjutada (ttu, igava, upsaka, kuiva, thise...) inimese projektsioonidel
ega arendata suhteid mitte niivrd mtterikaste ja sgava hingeeluga
isikutega, kuivrd nendega, kellega on kige hlpsam lvida. (Siin
peitub ka ks phjusi, miks mnedki targad sgava hingeeluga inimesed on ksildased, pealiskaudsetel lobamokkadel nib aga alati
olevat hid tuttavaid.)
Sobivust kujundavad tegurid
Vtame lhema vaatluse alla tegurid, millest sltub inimeste
omavaheline sobivus. Sotsiaalpshholoogias ja suhtlemisteooriais
tunnustatud seisukohti ldistades saame esile tsta paarkmmend
sobivusmra kujunemisel kaasamngivat momenti. Olulisimana
vib mainida vastastikust mistvust ehk teineteisemistmise hlpsust, mida tiendab teise inimese meeldivus. Sarnasus huvide, vimete, vrtusarusaamade jne poolest lubab kergemini leida hisala,
millele suhe rajada, omavaheline erinevus osutab aga vastastikuse
tiendamise vimalustele. hendavaks asjaks vivad olla veel:


hine eesmrk,

hised mured,

hised sbrad,

hine vaenlane.
Kellelegi pole saladus, et temperamendilt lhedased mistavad
teineteist paremini, ent erinevad tiendavad niteks abielus sageli
thusamini.
Lisagem veel mned sarnasuse/erinevuse nitajad, mille kigi
thendus oleneb konkreetsest olukorrast:

krge vi madal saavutustarve,

seltskondlikkus - eraklikkus,

romantilisus - asjalikkus,

seiklushimu - riskihirm,

estetism - ilumeele puudumine,

vaimsus - tarbijalik ellusuhtumine,

religioossus - usuleigus.
Thendusrikas on see, kuivrd inimesed sobivad dominantsusealluvuse skaalal. Ei elda ju asjata, et kaks kva kivi ei jahvata head
jahu. Kehva sobivusega on ka kaks vi enam algatusvimeta isikut.
Sobivuse selgeks nitajaks on vimalus suhtes jda loomulikuks, iseendaks. Pikka aega on ju sna vaevarikas suhte lalhoidmiseks nidelda endas puuduvaid omadusi. Humanistlik pshholoogiasuund
peab inimeste loomulikkust ehk iseolemisoskust nende mju ja vluju philiseks allikaks. Paljud inimesed, eriti teismeeas, ei oska vi ei
sanda loomulikud olla n- puuduliku identsustunde tttu vi siis
ptakse esineda teatud maneeris, kanda sotsiaalset edu ttavaid
maske. Nib, et mida kaugem, vastuvetamatum, sobimatum isik, seda raskem on temaga loomulik olla. Siin vib lisada siiski he tpsustuse: otsustav on see, kui thtis suhe meie jaoks on. Kolmandajrgulise
thtsusega suhte korral pole phjust enam pingutadagi endast mingi
mulje loomiseks. Suhte sobivusastme mramisel on emotsionaalsete
momentide krval (mnikord ka ees!) thtis ka vahekorra kasulikkuse hinnang, niteks teatud teene saamine, toetusega arvestamine jne.
Perekonnauurijad on ammu theldanud, et abikaasadel, kellel on
erinev kultuuritaust (linlik, ruraalne; massi-, krgkultuur) vi rahvus, on enam probleeme teineteisega kohanemisega. Terve hulk teaduslikke ja populaarseid teste vimaldab inimestevahelisel sobivusel

arvestada veel paljusid teisigi tegureid, niteks kitumismaneeri,

mtteviisi (kognitiivset stiili) vi huumoritaju.
Huumoritest
Vali ks allpool toodud neljast kujundist - mis sulle kige enam
meeldib.
r

laltoodu on osa Shirl Solomoni efektsest mtevahendist, milles 27 pilttesti abil mratakse kindlaks inimestevaheline sobivus.
Huumoritesti vastused: 1 - teravmeelne ja teravakeelne, 2 - naljatajuta isik, 3 - rmsameelne, 4 - tembutaja. Hsti sobivad: kahed ja
kolmed omavahel, 3 ja 4. Sobimatud: 1 ja 2, 2 ja 3, hed ja neljad
omavahel (konkurents liidrikoha prast). Konfliktsed: 1 ja 3 (he teravad tlemised rikuvad tihti loomult lbusa ja rahumeelse kolme
tuju, kes enamasti ei suuda endale suunatud teravustele ja vaimukustele samaga vastata).

ehfted
Inimsuhete kvaliteedi nitajaid
Head vi halvad suhted teiste inimestega on emotsionaalne hinnang. Lhemal vaatlusel selgub, et tegemist on mitmeplaanilise nhtusega, milles mned nidud vivad olla vastandlikudki.
Vastastikune mistvus (kerge-raske, sgav-pealiskaudne) nitab
seda, kui hlpsasti (ideaalsel juhul poolelt snalt) inimesed sna otseses mttes teise inimese sisemaailma, taotlusi, vrtusi mistavad.
See snades lihtsalt mratletav mde osutub tegelikus elus keerukaks hinnata. Ehk nagu kirjutas P E. Rummo: Kerge on hukka mista, raske on mista/' ldiselt on targemal, kogenumal, lbingevamal
isikul teisi kll kergem mista, ent oluline on just mistmise retsiprooksus: mitte ksnes see, et keegi mistab mind, vaid ka see, et
mina mistan teda. Inimese snade vi olemuse mistmine eeldab
mingil elementaarsel mral tema heakskiitmist, tunnustamist. Vga
raske on mista vastumeelset, tavalisele inimesele" niteks alatut
vi kriminaalset kitumist. Mistvustaju vib olla petlik kas vi seetttu, et inimesed teesklevad suhtlemisel vrastega suuremat leplust ja heakskiitu, kui neil seda tegelikult leidub. Omaette probleem
on see, kuidas mistvuse hlpsus on seotud selle sgavusega. Subtiilsemate, aga ka niteks eriala ja informeeritusega seotud asjade
mistmiseks jb smpaatiast ja heast tahtest ju vajaka. Palju on rgitud mistmislhest plvkondade (vanemate-laste) ja kultuuride
vahel.
Suhete psivus (haprus-kindlus) on seotud vastastikuse motivatsiooniga neid hoida (alternatiivsete valikute ees), inimesi kokkuviiva tegevusega, vimalusega muutuda teineteisele vajalikuks jt asjaoludega. Juhuslikud lembesuhted arvatakse tnapeva lne suurlinnades kestvat eri hinnanguil kuuest ndalast kolme kuuni, mnigi
kord veel vhem aega. Ent mingi eeldatud psivusperioodi edukalt
lbinud suhted saavad omaette vrtuse thenduse. Neid ollakse
valmis hoidma ja hindama ka ilma selge utilitaarse kasuta. Kuna suhete loomiseks ja silimiseks tuleb neisse investeerida mrkimisvrsel hulgal usaldust, eneseavamist ja vaba aega, ei arene enamik loodud teretutvusi, kooli- ja tsuhteid stabiilseks ja oluliseks. Samal
ajal kui suhte silimine vastuvetava inimesega on kahtlemata midagi hinnatavat, pole pris selge, kui suureks kaotuseks peetakse loodud sidemete ltvumist ja katkemist.

SuAted
Tundestiimulite vahetuse bilanss (enda kasuks, tasakaalus,
partneri kasuks). Suhete headuse heks nitajaks on kindlasti see
emotsionaalne valuuta - tunnustused, stiimulid, sbralikkus, usaldus,
headus, hoolivus -, mis me suhetest saame. Suhted muutuvad probleemseks sellele, kes annab palju enam kui saab; teiselt poolt vib
armastuse, tnulikkuse ja hoolitsusega le klvatud inimene hakata
tundma ebamugavat vlatunnet. lemrane hulk saadud armastust
on samuti koormav. Vib oletada, et head on need suhted, kus tundekllane vahetus on enam-vhem tasakaalus.
Vimalus saada suhtest instrumentaalset (asjalikku) kasu leiab
vljenduse jrgnevas:

info saamine ja andmine,

teenete osutamine ja vastuteenete saamine,

ksteise abistamine,

vimalus tunda end lugupeetuna, thtsana, vajalikuna,

sotsiaalse toetuse saamine, andmine.

Suhete kvaliteeti mravad ka partneri maine ja staatus (krgemadal) ning tema kuuluvus meile esmathtsate isikute (thendusrikaste teiste) ringi.
Uute suhete loomisel meldakse lbi vimalik pettumuse risk
(suur-vike). Eriti tuleb see arvesse intiimsuhetes. Armumise ja andumise ressursid pole ammendamatud. Viksemat laadi pettumus
on iga juhtum, kui loodame kellegagi luua lhema suhte, vastastikku
klas kia jne, kuid oleme varsti sunnitud tdema, et see soov on paraku hepoolne. Siinkohal on aeg meenutada vana elutarkust: suured ootused - suured pettumused, vikesed ootused - vikesed pettumused. Teine inimene vib valmistada meile pettumuse sedavrd,
kui tema tegelik kitumine lheb lahku talle esitatud ootustest. Huvipakkuv on taoismi phimte: toimida alati oma parimat ratundmist mda, ilma et midagi erilist ldse loodetaks, eeldataks, oodataks. Sbralik olla vi teenet teha vib ka lihtsalt niisama. Ligilhedaselt samalaadne on karmajooga phimte: meil on igus hvelistele
tegudele (olla nt hooliv vi abistav), mitte aga nende tegude viljadele:
isetult ja eetiliselt ei tule toimida mitte jrgneva tasu ootuses, vaid
selle tunde prast, et oleme igesti talitanud, mida keegi meilt ei saa
vtta. Hoolivus ja sbralikkus suurendavad kindlasti maailma ldist
headust, ent on naiivne loota, et nende saaja ilmutaks poolel juhtudestki eeldatud tnulikkust.

toed
Enesekehtestamise raskused (puuduvad, mningased, suured)
loovad olukorra, kus me jme teisest sltuvaks, niteks laseme tal
liiga pikalt oma muresid kurta, allume tema mjustustele, eirame tema huve arvestades enda omi. Nii nagu teiste suhtlemise ebakohtadega, on siingi kohane jrele melda, mis on enesetaandamise hind ja
millised on perspektiivid edaspidi sakamalt oma huve kaitsta. Autoriteetsete isikute puhul ei tehta nende dominantsusest probleemi.
Niteks on teada, et USA president F Roosevelt kuulas kll ra oma
abiliste ja alluvate seisukohad, ent vttis olulised otsused peaaegu
alati ise vastu.
Pinged (suured-vikesed, hirivad, erutavad, vljakutset esitavad) teevad probleemseks eriti seda laadi suhted, mille osapool teisest sltub.
Vastastikune seotus (puudub, ltv, suur; piirav, ahistav, kindlustunnet andev) on olukorrast sltuvalt kas hea vi halb.
Rahulolu oma rolli vi etendatava osaga (niteks teise pideva
monoloogi kuulamine; hingearsti vi armukese rollis olek...) vljendab see, kui inimene soostub talle esitatud ootustega ning soovib, oskab ja suudab kituda sel kombel, nagu temalt oodatakse. Enamik
rolle (mees-naine, vanem-laps, petaja-pilane) aktualiseeritakse
paaris. Sellest tulenevalt ei tule rkida mitte enda rollist, vaid rollilisest asetumisest, kuhu on kaasatud ka teine isik (vi mitu inimest).
Suhetega rahulolu kujuneb niisiis selle alusel, kuivrd inimene
on rahul: a) iseenda osaga (nt hooldaja, armukese, koduabilise, mehaaniku, autojuhi, rahva lbustaja vi ka mrtri, kaltsunuku, naerualuse rolliga), b) teis(t)e isiku(te) osaga.
Nii nagu inimsuhte vi selle aspektide hindamisel ldse, kujunevad ka rollisuhete le otsustamisel thtsaks alternatiivse arvessetuleva rolli teadvustamine ja selle kttesaadavuse hindamine. Kui armukeseks peetu peab oma vljavaateid abikaasaks saada olematuks ning
tal ei ole keprast ainsatki teist nais(vi mees)suhet, vib ta otsustada olukorraga leppida. Sedamda kuidas lhedase inimesega abiellu astumise vljavaade saab reaalseks, hakkab talle armukese osaga
leppimine tunduma alandav. (Tnapeval vib selles seoses sna
abielu" asendada kll mistega kooselu".)
Suhte kvaliteeti nitab ka sunnitud oleku (raske jda endaks)
esinemise sagedus (puudub, vahetevahel, valdavalt). Meeldiv on olla inimesega, kellega vid end ldvaks lastes olla titsa sa ise, teesk-

faaMed
lemata, maske vajamata. Suhtlemistalendi le vib mistagi otsustada selle phjal, kuivrd keegi suudab jda sundimatuks ja spontaanseks erinevates olukordades, eri isikutega suheldes. (Samas ei
maksa unustada suhete valivust: inimesed eelistavadki neid, kellega
on hea lahe olla. Enamasti oskab Lahe Sell ka teiste jaoks sundimatu
atmosfri kujundada. Pealegi ei realiseeru sunnivabas olekus kaugeltki kik suhtlemise arvessetulevad hved...) Suuri talente kohtab
ka suhtlemises suhteliselt harva. Mne inimesega ei anna oma vaateid ja vaimustust vlja nidata, teine surub meile aina peale igavleva
kuulaja osa, kolmandalt ei tule innustavat tagasisidet, ta on kas siis
liiga tuim, koleeriline, melanhoolne, vaimuvaene, tre, nutune vi
lapsik, et temaga oleks lahe olla.
Toodud suhete kvaliteedi nitude hpoteetiline, osaliselt siiski
ka eksperimentaalset testamist leidnud loend ei ole ammendav.
Ning korrakem veel kord: suhete headust hinnatakse ikka vrdlevalt
alternatiivsete vimalustega (kui need on olemas), aga ka selle alusel,
millised me arvame olevat teiste tuttavate, kolleegide, sprade suhted.
Edasimtlemise lesanne
Meenuta oma tegelikke suhteid teiste inimestega ja seda, millised
neksid sinu meelest vlja kahe inimese ideaalsed suhted. Seejrel
too esile paar-kolm TIENDAVAT NITAJAT, mille alusel mrata
inimestevaheliste suhete kvaliteeti: sisukust, meeldivust, vajalikkust
jne.
Lhisuhete arengu etapid
Suhete loomise ja arengu protsessilist kulgu vib kirjeldada mitme faasi vi etapi lbimisena.
Levinger (1976) toob esile lhisuhte viis vimalikku tasandit:
A - tutvumine (vastastikune meeldimine),
B - suhte lesehitamine (tutvuse arendamine lhisuhteks),
C - suhte jtkamine (suhte hoidmine, konsolideerumine),
D - suhte mandumine (suhte allakik),
E - suhte lppemine.
A. Tutvus. Tutvus algab teineteisele meeldimisest, mis omakorda sltub
paljuski iseloomude, temperamendi, sotsiaalse kuuluvuse jm sarnasusest. Suur
osa meeldimisest romantilise suhte alguses on erootiline.

B. Suhte lesehitamine sisaldab kasvavat vastastikust sltuvust. Selle taseme lbimise ajal kogeb paar lheduse suurenemist, mis sisaldab eneses nii
meeldivaid kui ka ebameeldivaid sotsiaalseid muutusi. Lhisuhted sisaldavad
negatiivseid aspekte, nagu vaidlused ja rritavad harjumused, ning positiivseid
nagu kiindumus ja kingituste vahetamine.
C. Suhte jtkamine. Kui sotsiaalsed normid on loodud, vib suhe juda
jtkamisfaasi, mille puhul see muutub konsolideeruvaks, ja endale vidakse
vtta kohustusi, niteks abielu. Pikaajalistes suhetes seovad partnerid oma elu
tihedate sidemetega. Sel tasandil pole eriti intensiivseid emotsioone, nagu rmujoovastus vi raev. On vimalik, et kui suhe on judnud stabiilsesse faasi,
hakkavad partnerid teineteist vtma enesestmistetavalt. Suhte alusphjaks
olev emotsionaalne sgavus ei tarvitse olla silmanhtav seni, kuni see satub
ohtu.
D. Suhte ltvumine ja allakik. Levingeri (1976) jrgi ennustab suhte
mandumist see, kui tulud kipuvad kuludele alla jma vi kui suhte hoidmiseks tuleb letada liiga palju vliseid ja sisemisi barjre. Mnikord on suhte
kokkuvarisemine siiski seotud vliste sndmuste vi faktoritega.
E. Suhte lppemine. Kui kulud aina suurenevad ja tulud vhenevad,
silmapiiril on atraktiivsed alternatiivid ja see, mida kaotada, tundub aina vrtusetum, viib suhte allakik selle lppfaasi - vahekorra sisulise vi vormistatud
lpetamiseni.
Levinger mrkis, et mned suhted lbivad kik viis tasandit. Mitmed ei
jua kaugemale tutvusest ja enamik lpeb lesehitamisega, nagu on ootusprane suure osa sprussuhete puhul.
Suhete arengu Knappi mudel
Suhete eri etappidel valitsevad inimestevahelises lvimises erinev enesekontrolli ja spontaansuse aste, erinevate suhtlemisvajaduste
rahuldamine, erinevate mngude mngimine, erinev rituaalsuse osakaal. helt suhte etapilt teisele siirdumisel vahetame teise inimese
hindamiskriteeriume, avastame temas uusi jooni, varieerime avatuse
astet, pime teineteise snaliste ja snatute mrkide keelt paremini
tundma. Suhete arengu kulgu suunavad vastastikust huvi lal hoidvad ajejud, aga ka alternatiivsete suhete loomise vljavaade vi sellise vimaluse puudumine. Eelnevalt tutvustatud Levingeri skeem
mratles suhete tekke, arengu ja lppemise olemuslikemad jooned;
veel detailsemalt, lausa lhivaates, kirjeldab suhete kulgu M. Knappi
mudel (refereeritud jrgnevalt Adleri ja T o w n e l 1984 jrgi).
1. Kontakti loomine ja suhte algatamine. Sellel j proovimise
etapil pavad osapooled hlbustada mistvust ning demonstreerida oma valmisolekut jutelda, tutvus slmida.

2. Huvitundmine, smpaatia ilmutamine. Nd investeeritakse trganud suhtesse juba oma innukuse ja teise inimese endale
meeldivaks tunnistamise panus. Naeratus, jutlemine pisut usalduslikumaist asjust kui ksnes valveteemal, ksimuste esitamine, silmavaade, ruumilise distantsi kahandamine - kik need flirdi vtted lasevad riskivabalt teisele poolele mista anda, kuivrd ta meile meeldib.
3. Iseenda vastuvetavuse/meeldivuse kontroll. Suhete loomise algfaasis on osapoolte hooleks thele panna, kas neisse suhtutakse
siira huvi ja smpaatiaga vi peegeldavad naeratused ja huvi ilmutavad ksimused ksnes valveviisakust. Uitlev pilk, kella vaatamine,
isegi khatamine, jutuhoo raugemine, tsinev ilme - neid mrke tlgendatakse tantsusaalis ja teistes avalikes tutvuste loomise kohtades
enda vastuvetavust ksimrgi alla seadva partneri tagasitmbumisena.
4. Kindlustumine pettumuste vastu. Oscar Wilde ilt prineb
tlus: huumor on hea lembesuhete alustamiseks, veel parem nende
lpetamiseks. Kindlaim viis otsekui prooviks loodud suhetest vljuda on mitte vtta neid liiga tsiselt. Igahele pole see kerge lesanne.
Seltskondlikult kohanematu hakkab luhtunud kontaktiloomise juhtumeis ngema oma vhese meeldivuse uusi kinnitusi. Inimsuhetes
pettumuste vastu kindlustamiseks tuleks hoiduda liiga tormakast
eneseavamisest, teiseks ei tasuks suhteid luua kitsalt utilitaarsete kavadega: mne minuti jutelda vib ju ka lihtsalt niisama, ilma siduvate tsiste plaanideta.
5. Intiimsusega katsetamine ja kaaslase jreleootamine. Sel
etapil avatakse end juba enam, vaadatakse kauem silma, puudutatakse kaaslast, vetakse kneaineks mingi suuremat usaldust eeldav
ksimus. Kui partner esiotsa samaga ei vasta, ollakse lootusrikkalt
valmis teda jrele ootama.
6. Spontaanne eneseavamine ja suurenev intiimsus. Suhted
on judnud suurema avatuseni. Kontroll enda ja valvsus teise suhtes
on nrgenenud. Koos tajutava lhedusega lisandub valmidus rkida
oma tunnetest, kavatsustest, soovidest. Smboolne nustumine teisega on midagi mrksa enamat kui tema arusaamadega pri olemine,
selles on ka mrk teise inimesega nustumisest (intiimkaaslasena).
7 Lhisuhte meeldivuse tunnistamine. Inimesed tunnevad
tmmet teineteise suhtes. Mlemad pooled tunnistavad, kui meeldiv

on teise seltsis aega veeta ja kuivrd seda soovitakse esimesel vimalusel uuesti korrata. Neis snades puudub konventsionaalne viisakus.
8. Partneri phendumise jreleproovimine. Kindluse mttes
ritatakse selgusele juda, kas teine inimene on ikka siiralt mulle phendunud. Seda ei tehta mitte kahtluste hajutamiseks, vaid selleks, et
jrgmised sammud julgemini astuda.
9. Vastastikuste kohustuste vtmine. Mlemad pooled vtavad vaikimisi kohustuse luua paarisuhe - olla teineteisele intiimkaaslaseks vi sbraks. Varasemail aegadel pidasid mehed naisega magamist endastmistetavalt viimase jrgneva phendumise mrgiks.
Tnapeval ei ole see tihti enam paarissuhte harmoonilise jtku piisavaks garantiiks. Teisisnu vib see etapp suhete arengus ka puududa. Kui mlemad pooled on asjaga pri, pole see vahest probleemiks. Olukord muutub seepeale, kui ainult ks pool eeldab vastastikust kohustumist
10. Paarissuhte kinnistumine. Kige loomulikumalt kinnistub
suhe siis, kui inimesed hakkavad sedavrd sageli kokku saama, et
kohtumistest kujuneb elu olulisemaid asju.
11. Suhte avalikustamine. Eelmistel etappidel oli suhte intiimne
iseloom teiste (kadedate) pilkude eest osaliselt varjatud. Nd leitakse, et parim viis suhet kindlustada on sellest teistelegi teada anda.
Sellega tagatakse kolmandate isikute eemalehoidmine, vidakse uusi
tuttavaid paarikesi leida jne.
12. Suhte manifesteerimine (nt kihluse, abielu slmimisega).
Mnes kultuuris phitsetakse sisse ka sama sugupoole esindajate
sprus, relvavendlus jne.
13. Iseseisvuse ja soovitud autonoomiamra taastamine. Kuivrd paarissuhtest on saanud igapevane reaalsus, puudub vajadus
seda lemra rhutada. Vastupidi, elementaarne iseseisvus teeb
partnerid jtkuvalt teineteisele tmbavaks. Paraku krbivad nn neurootilised armastajad (ja vahel ka sbrad) teise osapoole vabadust
oma elu elada, seltskonnas liikuda jne. Ambivalentne pd olla paarissuhtes ning siiski vaba vib phjustada suhte probleeme ja arengukriise. Viimaste edukas letamine tagab suhte kitvuse paljudeks
aastateks. Meenutagem kaunist muinasjutulppu: ja kui nad surnud
ei ole, siis elavad nad tnapevani koos.
,/

14. Eemaletmbumine. Elu pole enamiku jaoks paraku muinasjutt. Suhetel on nagu kigel muul siin ilmas oma iga, mille mdudes
need hakkavad soikuma, taanduma, alla kima, teistega asenduma,
tundmustest thjenema... Siin viks katsetada mitmete eri snadega.
Institutsionaalse kooselu suhtes skeptiline Gustav Naan tavatses selles seoses rkida abieluvedru vljavenimisest. Mis tahes ka suhte
taandarengu phjuseks poleks, on selle selgeimad tunnused endassesulgumine ja eemaletmbumine.
15. Suhete seisak. Pshholoogias mrgitakse mistega platoo"
arenevas protsessis (nt ka ppimises) tekkivat paigaltammumist,
stagnatsiooni. Mned suhted jvad toppama selle tttu, et miski
inimesi hendav (nt maja ehitamine, vaesuse vastu vitlemine, laste
kasvatamine) lakkab olude muutudes olemast suhteid lal hoidev
jud. Pris hsti kujutas seda nhtust Villem Grossi omaaegne menuromaan Ma pooleliolev individuaalelumaja"
16. Vrdumine. Teineteisest vrdumine thendab seni lhedase olendi vrtuste, maitse-eelistuste, naljatlemisviisi, meeldivuse
kahtluse alla seadmist. Tundub, nagu siirdutaks intiimtutvunemisele
suisa vastupidises suunas: jrk-jrgult muutub teine kaugeks, ksitamatuks, sna tsises mttes otsekui vraks. Vrdumine nagu tlitseminegi (mis sageli vrdumist saadab, olles T. Niibergi jrgi just
Eesti ltvuvates abieludes iseloomulik) on kaitsemehhanism, millega
inimene distantseerub sellest teisikminast, kes pikka aega pidas partnerit maailma thtsaimaks olendiks.
17 Suhte vltimine. Pd kohtumisi vltida tuleneb kas siis
soovist mitte haiget saada (ja teisele teha) vi ka lihtsalt ajapuudusest. Mnikord on suhte ajutine tahtlik vltimine selle endise siiruse
tasandil taastamise ainus vimalus. Veel sagedamini thendab suhte
vltimine siiski selle viimase etapi ettevalmistamist.
18. Suhte lpetamine. Isegi kui suhet formaalselt ei lpetata
(abielu ei lahutata, sprust ei elda les), thendab suhte faktilist lpetamist see, kui teise inimesega pikemat aega enam ei kohtuta.
Suhteprobleemide lahendamise neli teed
Rusbulti (1980) ksitlusest lhtudes on inimesele olulistes suhetes
(nt abielus) esiletulevate tsiste probleemide lahendamiseks neli teed.
1. Aktiivne konstruktiivne reageering: probleemi hisarutelu.
Probleemidest juttu tehes juhindutakse ldjuhul soovist olukorda

faaMed
parandada. Taktika sisaldab endas partneri veenmist kompromissi
saavutamiseks, abi otsimist vi pdu muuta ennast, oma partnerit
vi mlemat.
2. Passiivne konstruktiivne reageering: suhtelojaalsus" Lojaalne reageering on phimtteliselt toetavat laadi, mille puhul inimene ootab passiivselt, kuid lootusrikkalt olukorra paranemist. Sellele toimimisviisile on omased tlused aeg annab arutust", ma
pan andestada ja unustada"
3. Passiivne destruktiivne reageering: probleemi eiramine. Ignoreeriv reageering thendab tuntud ego-kaitse mehhanismi, eitamise kikullitumist, keeldumist probleemiga tegelda, lastes olukorral
tegutsemise puudumisega halveneda. Inimesed vivad keelduda
probleemide le arutlemast, phendades samas vhem aega partnerile ja tagatipuks teda tema selja taga kritiseerida.
4. Aktiivne destruktiivne reageering: suhtest vljumine. Suhte
lpetamine, koost lpetamine, sprussuhte lestlemine, hiselt
rajatud kodust vljakolimine ning lahutuse taotlemine jne.
Konstruktiivne/destruktiivne mde osutab vaid efektile, mida
tekitab mingit liiki reageering suhtele. Eitus ja vljumine viivad suhte
hvinemisele, probleemiarutelu ja partnerile lojaalsus aga aitavad
seda silitada. Rusbulti uuringud nitasid, et:

naised kasutavad probleemide hisarutlust rohkem kui mehed,

haritumad inimesed eelistavad teistest sagedamini probleemiarutlust, vhem haritud kalduvad aga suhteprobleemile reageerima lojaalsuse vi ignoreerimisega,

kui leidub hulk erinevaid tegevusjtke, on reageering sagedamini aktiivne (vljumine vi probleemiarutelu) kui passiivne (lojaalsus vi ignoreerimine),

kui suhe on varem olnud rahuldav, sellesse on palju panustatud ja sobivaid alternatiive on vhe, on kige tenolisem reageering vljumine,

kui suhteprobleeme vib pidada vikesteks, alternatiive on

vhe ja kui suhtesse pole palju investeeritud, on kige sagedasem
reageering lojaalsus.
Peatki jrgnevas osas pakume teadusliku pshholoogiaga ldvalt seotud populaarsema lugemispala.

SuAted

Kuidas suhelda vastassugupoolega?

Hbelikud ja suhtlemisel ebakindlad inimesed kogevad vastassugupoolega suhtlemisel enamasti suuremaid raskusi. Selline mure on kimbutanud ka mitut kuulsat pshholoogi.
Ratsionaal-emotiivse teraapia rajaja Albert Ellis ( 2 0 0 0 ) tundis
tudengina end rmiselt ebakindlana tdrukutega tutvuste sobitamisel. Sellest probleemist heitunult sundis ta end Bronxi pargis jalutades tutvusi sobitama sadade neiudega. Kmned eneseabiraamatud jagavad heldelt juhtnre selleks, kuidas naised
peaksid mehi kohtlema ja vastupidi. Jrgnevalt toodud nuandeis on ptud arvestada meie eestlaste phjamaist tagasihoidlikkust ja kinnisust, aga ka alateadlikku valvsust selle prast,
kas me ikka meeldime teistele.

Nuandeid naistele
Naise pshika heks paremaks tundjaks vib ilma liialdamata pidada prantsuse kirjanikku, kuulsa eksistentsialisti J. P
Sartre'i elukaaslast Simone de Beauvoiri. Temalt prineb thelepanek, et paljud meie ajastu naised aelevad oma immanentsuses: nad on mures oma naiselikkuse rhutamise prast, nad
ei leia oma identiteeti, visklevad vastandlike soovide vahel olla
energiline ja edukas nagu mees ning samas rn ja malbe nagu
naine. Enamik angloameerika eneseabiraamatuid jagab naistele nu sisuliselt selle kohta, kuidas letada oma naiselik ebakindlus ning julgelt ja sihikindlalt edu jahtivasse meeste maailma viskuda. Naised kannavad ha enam teksajakke ja pkse,
suitsetavad sigarette, eelistavad viskit vahuveinile, plaanivad
polaar- ja krbematku, harrastavad juba isegi jalgpalli ja poksi
ning vtavad elegantse endastmistetavusega le ha enam
meeste traditsioonilisi elukutseid. Ehkki miljonid mehed unistavad oma Marilyni leidmisest, naituvad nad palju sagedamini
Dnastia" ja "Dallase" kasuahneid ja kaike rinaisi meenutavate tpidega. Niisiis pole imestada, et aina enam Euroopa ja
hendriikide mehi ritab Taist vi Madagaskarilt endale naise
leida (kogedes peatselt ka nende kiiret emantsipatsiooni lne
hiskonnas). Arvan, et trendikas karjrinaine leiab tegelikult
meeste poolt mrksa enam aktsepteerimist siis, kui ta oskab
olla pehmelt ja paindlikult sihikindel, muutumata mehelikult kal-

giks, vimukaks, loogiliseks ja mistuspraseks. Jrgnevate

lihtsate soovituste vljattamisel pole mistagi jetud arvesse
vtmata eneseabiraamatuis jagatud npunited.
1 Apelleeri mehe loomulikule valmisolekule olla rtel abistav, toetav. Sellega sa ei rhuta oma nrkust, vaid naiselikkust.
2. Jta mehele tema eneseuhkus, mitte mingil juhul ra
nesta tema keskset elulist ressurssi - eneseusaldust. Mees
vajab tunnustust vahest enamgi kui naine. Tark naine ei hakka
tlide ja vaidluste korral meest tnitama ja maatasa tegema.
3. ra ole liiga algatav ega kipu domineerima. Enamik
mehi elab valusalt le nrgema sugupoole kamandamist, ainuisikulist otsuse langetamist. Tark naisjuht saavutab enne olulise
otsuse vastuvttu meeskolleegi(de) vaikse nusoleku ja jtab
vimaluse korral mulje, et just mehe idee saab ellu viidud.
4. Oska mehi suunata ja juhtida nii, et need seda pahaks
ei paneks. Paljud mehed on ise seda teadvustamata parandamatud seksistid - nad ei suuda leppida olukorraga, kus naine
osutub endast targemaks ja vimekamaks.
5. ra nguta meest. Seda Carnegie kuuekmne aasta
vanust soovitust pole liigne ka tnapeval meenutada.
6. Hinda mehe tava ksimused sirgjooneliselt ja ratsionaalselt lahendada, osates samas meeste puisevitu loogikat
lennuka intuitsiooniga tiendada.
7 Oska olla oma meesterahvaist tkaaslastele ja vaba
aja tuttavaile vahelduvalt hoolitseva ema, mistva sbranna ja
asjaliku partneri osas.
8. ra harrasta pitud abitust. (Sellest fenomenist on
Ameerika pshholoogiaprofessor M. Seligman kirjutanud kaks
samal ajal teaduslikku, ent ka elamispetusi jagavat raamatut:
pitud abitus" ja "Omandatud optimism") Naistele on loomuomane probleemidele ja ohtudele emotsionaalselt reageerida.
Mni naine kitub viiekmneseltki nagu vike naiivne abitu
mossitav plika. Mehed kipuvad naiste emotsionaalset pingelangetamist liiga tsiselt vtma. Naiste virisemine ja hdaldamine
viib nad tihti endast vlja.
9. Vldi mrtri ja psteingli mngimist. Pole ige arvata,
et pead armastuse ra teenima. Enamik mehi ei oska sinu ene-

seohverdamist vriliselt hinnata (ega paranda kummatigi

meelt).
10. Julge olla iseseisev. Mnedki naised avastavad prast
lahutust jahmudes, et neis on abielus oldud aastatega tublisti
alla kinud oskus ise endaga toime tulla. Mehe seisukohalt
vaadates ei kahanda naise eluvaadete isikupra ja vime tarbe
korral ise otsuseid vastu vtta ldse tema naiselikku vlu.
11 ra liialda tl meeste mehelikkuse (seksistliku) rhutamisega. Haritud endast lugupidavale mehele see ldjuhul ei
meeldi.
12. Ole valvas emmetseva lehooldamisega - paljudele
suurtele poistele" ei meeldi, kui pritakse nende tulekuteminekute kohta, kui neid koheldakse vastutusvimetute plvpkstes mehehakatistena (kui neid alalpmata hoiatatakse teiste eevattardega tegelemise ohtude eest). Niisiis oleks sul tark
pidada piiri snade ja tegudega, millest paistavad vlja lehooldamine, juhendamine ja kontroll.
13. Vljenda end selgemalt ja sirgjoonelisemalt. Mnele
naisele on omane komme olla oma vaadete peegeldamises
piklev ja tabamatu. Tnapeva asjalikus maailmas hakkavad
mehed ilmselt ha enam hindama naise oskust olla selgepiiriline ja mistetav.
14 Pea meeles, et mehed kipuvad naisi sna-snalt vtma.
Seeprast pea liialdamisega piiri.
15. Lase mehel tunda, et tema valib, vastutab ja teeb igeid
otsuseid.
Lisagem pshholoogiadoktor B. DeAngelis'le ("Saladused
meeste kohta, mida iga naine peaks teadma", Tallinn, 1994)
toetudes vike loend asjust, mis mehed voodis maha jahutab:
tuimus, tsimeelsus, krsitu tagantsundimine, liiga palju juhtnre, laterdamine voodis ja rumal pealiskaudne loba, klgekleepimine, eelmiste kallimate meenutamine.

Soovitusi meestele
Mees vajab naisest erinevalt pidevat enesetestamist. Ta
htaegu vajab seotust ema, eluseltsilise vi sbrannaga ning
samas trgub seda endale tunnistamast. See sunnib teda esi-

nema otstarbetult treda ja agressiivsena. Mehi petatakse

maast madalast olema vitlusvalmis, lahendama probleeme,
olema vaba ja iseotsustav (meenutagem Kevin Costneri Veemaailma" ksildast seilajat, Clint Eastwoodi loodud kivingude"
galeriide ning sadade kauboifilmide pstolikangelasi), vtma
endale vastutust, hoidma oma hingemured iseendale, suruma
oma seisukohad kas vi ju abil lbi, nautima eakaaslaste ja
vastassugupoole austust, jtma endast mingil alal maailma nhtav jlg, esinema ka nrviliselt ning suure sisepinge seisundis
kikumatu meelerahuga isikuna jne. Olgem siirad, mnedki
neist aadetest on tnapeva ha kiiremini matriarheeruvas
maailmas saavutamatud. Lisagem, et mitmed filosoofid, Erich
Fromm nende hulgas, ei ne maailma matriarheerumises iseenesest midagi halba, see thendab ju ka inimeste muutumist
sallivamaks, hoolivamaks, mistvamaks.
Massimeedia teene on see, et mees, olles tihti pueriilne
(poisikeselik) ja ksildane, ihkab sellegipoolest jtta endast raugematu enesekontrolliga isiku, sltumatu seikleja, maailma
avastaja ja peremehe mulje. Soov midagi olla ja olukorrad lahendada teeb mehed sageli likergesti provotseeritavaks (tuletagem meelde kriminaalide vastastikuseid arveteiendamisi ja
krtsikaklusi). Kui miljonid naised ei oska meeste maailma veel
paindlikult sisse elada, siis paljud mehed ei oska oma hiskonna kiirenevast arengust tingitud muutuvat identiteeti mber hinnata. See on ilmselt ka kurjategijate ja narkomaanide kiire
juurdekasvu ks phjusi. Olemaks (mehelikult) asjalik, jtkame
nd mne soovitusega meestele.
1 ra lase end hirida naiste tundeliialdusest - see emotsionaalsuse (liialdav) esiletoomine ongi neile loomuomane. Vta arvesse, et naiste emotsionaalse vastupidavuse ressursid on
mrksa suuremad, kui mehed ldiselt arvavad. Niisiis ei tee nutt
ja hala neid ldse nii abituks, nagu esmapilgul viks arvata.
2. ra pinguta le probleemide (nt kooseluprobleemide)
lahendamiseks kohe siinsamas. Rabistamine toob pahatihti kasu asemel kahju. Paljudel puhkudel on tark lasta asjadel rahulikult mni aeg areneda, nii et need osutuvad hel peval iseenesest hlpsamini lahenduvaks, vi kui seda ei juhtu, siis sa

oled vhemalt oludest selgema ettekujutuse loonud. Naised

taanduvad meestest kergemini oma tidetamatuna nivatest,
kapriissetest soovidest. Lase neil ilma keevaliselt vlja elamata
rahulikult oma soovid kuuldavale tuua (sest tihtipeale asenduvad need varsti iseenesest uute soovikestega).
3. Lpeta kivinoga macho-mehe mng. Luba endale olla
tundern, usaldav ja hell. Mehelik vib olla ka leebel, mistval,
sbralikul, isalikul moel.
4. ra lasku nais(t)ega pikka vaidlusse. See on sobimatu.
Traditsioonilisel idamaal on naistega vaidlemist peetud lausa
taunitavaks. Nende emotsioonide loogikat on raske mehe raudsete loogiliste argumentidega vrata ning mistagi ei lase sa
ennast ka nende tundekllastest snavttudest kigutada. Parim viis vaidlusi vita on tepoolest neist hoiduda.
5. Ole isalikult andestav. ra pea viklast viha olukorras,
kus keegi naine sulle midagi nhvab.
6. ra hakka lidominantsete emantsipeerunud naisolemuste ja -petlastega vesteldes rivaalitsema ning oma leolekut
testama. Vaatle neid srasena, kes nad on - identiteedikriisis
olenditena.
7 Kutsu naised osalema asjus, kus neist viks abi olla, ilma et paksid oma (niigi endastmistetavat) iseseisvust vi
ksi toimetuleku vimet lemra rhutada. A. Adleri isiksuseteooria toonitab alavrsustundes isikute pdu end le kompenseerida. Mehelikkuse iga hinna eest rhutamises aimub sageli just seda rabedat lekompensatsiooni.
8. ra kanna endas Clint Eastwoodi kompleksi. Milleks
pageda intiimsuse eest, kui seda vib nautida.
9. Kiida naist. Naised armastavad tepoolest krvadega.
Neile meeldivad testi komplimendid, eriti siis, kui need on esitatud innukalt ja heasoovlikult, htaegu vaimukalt ja vrskelt
ning samas mnglevas vormis.
10. Lobise kaasa. Mned mehed eelistavad olla autistid.
Mida see annab? Kerge small talk (selle kohta ilmus hariv artikkel ajakirjas Stiil) vi stu kodune klat histe tuttavate le
lgastab, loob histe arusaamade ja vaadete ala ning vabastab meid liigsest tsimeelsusest.

SuAted
11 Vldi naiste seltskonnas vgisnu. Kellelegi pole uudiseks, et mehed hakkavad omavahel sageli slngi kasutama ja
sarvilisi lendu laskma, muutudes otsemaid kombekamaks, kui
seltskonnas on kas vi ks naine. Nooremate meeste keskel on
see hea tava paraku taandumas...
12. Ole kaasaelav kuulaja. Empaatiaga vib naiste juures
palju rohkem vita kui karmuse ja lbusega. Meenutagem, et
niihsti don Juan kui (veel enam) Casanova olid empaatilised
kuulajad.
13. Omanda intiimselt (usaldavalt, lhedaselt) asjalik olemise oskusi. ri- ja ettevtluse ksimusi on naistega hlpsam arutada familiaarsemas miljs, ranget ametlikkust vltides.

Lhisuhted: sprus ja armastus

Mrksa enam kui asjalikud t- ja olmesuhted kujundavad meie
heaolu ja nnetunnet lhisuhted, mille raames pshholoogiaraamatuis kirjeldatakse enamasti sprust, lembesuhet ja abielu. Lhisuhetele ei ole omane mitte niivrd instrumentaalse kasu (nt teabe hankimine, eestkoste taotlemine) kui teise isiku vrtustamine, tema arvamine endale thtsate isikute ringi, tal endale meeldida laskmine.
Igapevaelus lisage hinnang meeldib/ei meeldi kaotab pshholoogilisest aspektist vaadelduna kohe oma lihtsa endastmistetavuse.
Meeldivuse mted
Kaasinimestele meeldimine on kige lihtsam, loomulikum, riskivabam, odavam ja tasuvam viis neid mjutada ning nendega hid
suhteid luua. Me arvame teadvat, mida thendab meeldida: siis tundub keegi smpaatne, kena, mtterikas jne. Paraku vib meeldivaks
saada ka vliselt ldse mitte eriti kena ja kaugeltki mitte mtterikas
olend, teisest kljest vib srav iludus ja teadmistest lausa pakatav
inimolend meile ldse mitte meeldida. Nagu enamik teisi pshholoogias lahtimtestamisele tulevaid kategooriaid, evib ka meeldivus
mitmeid tahke ja tunnuseid. Sotsiaalpshholoogias on empiirilistele
andmetele toetudes ptud lahti mtestada, millised hoiakud ja hindamismehhanismid peituvad meeldimise (atraktiivsuse, vluvuse)
fenomeni taga. Anname neist levaate.
Fsiline veetlus. Miks on fsiline veetlus thtis? Kige ilmsem (vib-olla ka kige thtsam!) phjus on esteetiline nauding kaunist nost ja kehast. Vline vlu mjutab ka iseloomu hinnanguid.
Paljud uurimused on nidanud, et valdav osa inimesi hindab hea vlimusega isikuid enesekindlamaks, nnelikumaks, arukamaks ja soojemaks kui teisi, "tavalisi" inimesi. Seeprast tajutakse nende seltskonda stimuleerivamana. Me vime tsta oma prestiii, minnes
glamuurse kaaslasega avalikkuse ette, seda isegi juhul, kui see suhe
pole romantilist laadi. Vime tajuda, et atraktiivne isik on mjukas ja
see omakorda vib olla kasulik meile endale.
Ilu (le)hindamist phjustab mitu pshholoogilist seadusprasust. Inimestel on kalduvus arvata, et see, mis on ilus, on ka hea. Ilu

tmbab ja ktkestab. Sajad miljonid planeedi asukad veedavad suure

osa oma elust teleri ees seriaalide piltilusaid naisi ja kena vlimusega
nooblilt riides mehi imetledes. Meeldivate laste vallatustele vaadatakse sagedamini lbi srmede. Ilu pimestab isegi kohtuametnikke.
Naiskohtunikud mravad kena vlimusega noortele seaduserikkujaile leebemaid karistusi. Mehed loovutavad hissidukis erutavalt
ilusale naisterahvale oma koha palju meelsamini, kui loobuvad istekohast selle naise jaoks, kelle loodus on vlise iluta jtnud. Ilusad
inimesed arvatakse olevat teistest tarmukamad ja edukamad ning
elavat tis vrset elu. Nendega samastudes nib hlpsam olevat argimured unustada. Kena vlimuse ja malbe naeratusega mgiesindaja turustab mingit toodet mes suure eduga ka oma ilu. Partnerivalikus on oluline ka atraktiivsuse tasakaal. Uuringud on nidanud,
et mida lhedasemad on abikaasad vi sekspartnerid oma veetluselt,
seda psivam on nendevaheline suhe. Samas ei ole mehe veetluses
arukus ja naljasoon mitte vhem olulised kui tema fsiline kenadus.
Neiud arvatakse muuseas olevat partnerivalikus realistlikumad, nad
valivad sagedamini kaaslase, kelle atraktiivsus on nende omaga lhedane. (See seletab ehk sedagi, miks paljud vljapaistvalt kena vlimusega, ent keskpraste vaimuannetega mehed naituvad tagasihoidliku vlimusega naistega, samal ajal kui enamik kaunitare nib
end siduvat vlimuselt keskpraste, ent sotsiaalselt edukate meestega.)
Tuttavlikkus. Suhtlemisel kehtib reegel: mida lhemal keegi on,
seda sagedamini teda ned; mida sagedamini teda ned, seda enam
vib ta sulle meeldima hakata. Ning sama loogika jrgi: mida enam
ta sulle meeldib, seda lhemal talle sooviksid viibida. Ka mitu teadusuuringut on testanud, et phjus, miks meile meeldivad need
inimesed, keda me kige sagedamini neme, on nende tuttavlikkus
meie jaoks. Mitmed uuringud (Mayers 2000) on nidanud, et kellegi
sagedasem eksponeerimine on piisav, et nad meile meeldima hakkaksid. Elus edasiminekuks nib olevat mistlik eelistada tuttavlikku
ja vltida tundmatut. Kogemus tleb meile, et tuttavlik on turvaline,
tundmatu vib aga olla ohtlik. Katseist on selgunud, et isegi mnepevased imikud eelistavad tuttavat ngu tundmatule. hes eksperimendis lasti sarnase vlimusega neidudel ilmuda seminaridele kas
mitte htki korda, viis, kmme vi viisteist korda seminariperioodi
jooksul. Hiljem nidati tudengitele seal osalenud neidude fotosid ja

paluti hinnata nende meeldivust. Mida sagedamini kedagi neist neidudest nhtud oli, seda krgemalt neid hinnati. Poliitikud nivad
olevat hsti teadlikud eneseeksponeerimise efektiivsusest ja tiritavad
valimiste eel oma nopilte maksimaalselt tuttavaks teha, sest mida
tuttavam on kellegi ngu ja nimi, seda tenolisemalt hletavad
inimesed tema poolt.
Paljud sbrad ja head tuttavad kujunevad elu jooksul vlja lihtsalt seetttu, et me oleme nendega omal ajal korduvalt kokku sattunud: koos ppinud, ttanud, vaba aega veetnud. Siit selge soovitus:
kui ihkad oma suhtlusringi laiendada, uusi spru ja sbratare leida,
siis vta endale enam aega teiste inimeste seltsis olemiseks, lihtsalt
nendega koos viibimiseks. Harrastus- ja huviringid, keelepe, spordiseltsid, kinnised klubid on tihti tekkinud inimeste soovist leida
teistega koos olles endale uusi lhedasi inimesi.
Sarnasus. Eespool ksitlesime pgusalt inimestevahelise sarnasuse thendust sobivuse saavutamisel. Vaatame sama teemat pisut
teise nurga alt ja svenenult veel kord. Uuringud sotsiaalpshholoogias on nidanud, et kahe vi enama valiku korral kalduvad inimesed eelistama kaaslaseks neile arukuselt, vimetelt, staatuselt, meeldivuselt, hoiakuilt, isegi kasvult lhedasi (sarnaseid) isikuid. (Siin
nib muide peituvat tiendav vimalus meeldivate kaaslaste leidmiseks: kui avastad kelleski endale meeleprases isikus iseendaga sarnaseid jooni, huve, hoiakuid, hakkavad nad sulle pisut paremas valguses paistma ja sa vid suhteliselt riskivabalt astuda julge sammu
tutvuse svendamiseks.) Byrne (1971) vidab, et inimesed, kes nustuvad meie hoiakutega, toetavad meie enesehinnangut ja tunnustavad kaudselt meie maailmavaadet, lisavad meile enesekindlust. Sarnased inimesed jagavad ksteisele sagedamini (kuigi mitte alati)
kindlustunnet kui ksteisest erinevad. Sarnastega on ka hlpsam suhelda ja nendega koos viibimisest rmu tunda.
Juhtum elust
Sattusin varsti prast Kreeka-reisi hel koolitusritusel endale tundmatu inimesega juttu vestma. Peagi selgus, et temagi oli hiljaaegu puhanud
Kreetal, teinud vljasidu Kritsasse, ostnud sealt endale suveniirsrgi, lentsinud peva palavuses linnakese taga olevale platoole, imetlenud sealt avanevaid piltilusaid vaateid ja suure tenosusega silitanud sedasama tee veeres kietatud sokku mis mina. Tundsin hetkeks end tiesti vra inimesega
olevat phendatud mingisse ainult meile teada saladusesse.

Sarnasuse aluseks - kui soovime seda avastada - vib saada veel

hulk igasuguseid asju: raamatud, mida oleme lugenud, vlisppeju
loeng, mida kunagi koos kuulasime, visatud ksit vljapanek, suhtumine minimalistlikku kunsti, avalikkuse thelepanu all oleva prominendi abikaasa tundmine, kokteili segamise oskus, maitseeelistused moe alal jne. Tutvuste loomisel pavad inimesed sageli
vlja peilida mingi hulga osapooli lhendavaid, neid omavahel sarnastavaid asju.
Kompetentsus. Me eelistame asjatundlikke vhikutele (vhemalt
seni, kuni nad pole liiga tiuslikud!). Teadmised, lugemus, kogemused, tehniline taip, kteosavus, aga ka juhtimis- ja suhtlemisoskus
suurendavad inimeste meeldivust teiste silmis. Vahel vib kellegi
(kaugel alal) hmmastav kompetentsus lummata tuhandeid inimesi.
See on ilmselt ks phjusi, miks televisiooni mlu- ja raarvamismngud leiavad nii palju vaatajaid.
Juhtum elust
Eesti meedias saavutas 1960. aastail erakordse menu legendaarse teleajakirjaniku Valdo Pandi saatesari Tna 25 aastat tagasi" Kmneis tuhandeis eesti peredes koguneti teleri ette infot saama Suure Isamaasja praktilise elu jaoks absoluutselt mittevajalikest faktidest. Mis pealegi kandsid
eestlaste enamiku jaoks kauget ja vastumeelset ideoloogiat. Mis juhtus?
V Pant lummas tol infosulu ajastul oma erakordse (olgu peale, et elulisteks
asjadeks tiesti tarbetu) faktiteabega, aga ka oskusega vene punakindraleilt ja
eesti sjameestelt unustuse hlma vajuvast suurest sjast sadu detaile vlja
meelitada. Tavatu ja imponeeriv oli ka Pandi objektiivne ning detailirohke
saksa sjamasina kirjeldus.
Komplementaarsus. Produktiivselt erinev" vib samuti hinda
minna. Kui sarnase mrkamine ja limdamine on haridusest ja arukusest
hoolimata omane peaaegu kigile, siis erinevat vriliselt hinnata oskamine annab ldjuhul tunnistust suuremast haritusest ja isiksuslikust
kpsusest. Komplementaarsuse kasu tuleneb teineteise tiendamise snergiast. Kaks erineval alal tugevat isikut on koos toimides suurema
kohanemisvimega, sest nad korvavad vastastikku teineteise puudusi,
ilma et nende vahel areneks konkurents selle prast, kes mlema meelisalal tugevam on. Vga maskuliinsed (edasiprgivad, domineerivad)
mehed kalduvad armuma vga feminiinsetesse (suure seotus- ja lhedustarbega) naistesse. Niisiis viksid meile meeldida need, kellega me
saame vastastikku kasulikud olla. Paraku ei taipa paljud (eesti) inimesed sel viisil oma elu lahedamaks ja mugavamaks teha.
175

Suhete tasuvus. Inimeste puhul, kes kohtuvad regulaarselt,

nuab ksteisele hlestumine vhe aega vi pingutust ja see annab
rohkem vimalusi teisi tundma ppida. Mida sagedamini sa kedagi
kohtad, seda enam vimalusi on sul avastada kellegagi hiseid huvisid. Meile meeldivad inimesed, kes nitavad, mis nimelt neile meis
meeldib, samuti need, kes meid (meie usaldust, heategusid, komplimente, solidaarsust jne) mingil moel vriliselt t a s u s t a d a oskavad. Inimeste koosts, hiselus, suhtlemises vib tasuvus ilmneda
kiiresti ja otseselt sel viisil, et keegi teeb meile teene, toetab meid,
tunnustab, aitab meid materiaalselt vi moraalselt. Laiemas plaanis
on tasuvuse niteks seegi, kui keegi on meiega lojaalne, kui ta sirutab
tarbe korral - isegi kui juhtub vga harva - oma abistava ke, toimib
meiega lugupidavalt ja korrektselt jne. Tasuks vib olla phendatus
vraisse asjusse, uue teabe saamine, kasulike tutvuste vahendamine
jne. Juudid ja jaapanlased oskavad meist eestlastest palju enam arvestada seda suurt vimalikku kasu, mida head inimsuhted totavad.
Kummagi rahva seas on aegade jooksul vlja kujunenud omaprane
lhisuhete vrgustik, mille erakordne tasuvus ilmneb elukohta vi
kutseala vahetades, tkohta otsides, isiklikke elukriise letades, ri
asutades, kuluaaritd tehes, vlisturule siirdudes (Fukuyama 2001).
Kapselduv, kinnine, tunnetes kitsi, htaegu uhke ja samas enda silmis alavrne inimtp on meie rahva seas kahjuks (teiste kanna all
elatud aastasadade tttu) liiga levinud.
Ootusprasus. Eelistame, et keskkond vastaks meie ootustele.
Kui inimesed kituvad ettearvamatult, tekitab see meis rritust ja
ebamugavustunnet. Ootuspraselt toimijate seas tunneme end turvalisemalt ja vabamalt. Samas tuleb lisada, et liiga ettearvatavalt kituvad inimesed muutuvad ajapikku lihtsalt igavaks. Kui me arvame
kohtavat kedagi regulaarselt ega saa teda vltida (niteks tl), pingu tarne rohkem, et tema paremat poolt nha. Meil on kalduvus suurendada nende, kellega me sagedamini koos oleme, positiivseid
omadusi ja vhendada negatiivseid.
Huvitatuse areng. Eriti meeldivad meile need, kes algul on meie
suhtes oma poolehoiu vljendamisel tagasihoidlikud ning alles hiljem - vastavalt meie edenemisele vi ka meievaheliste suhete arengule - hakkavad meie vastu poolehoidu vljendama. Seda on theldatud niihsti tstusettevtteis kui ka koolis. Jaapanis on tlus: hea
isa on halb isa. lemra ja teenimatult sbralik vanem kaotab laste

le kontrolli. petaja vi treener, kes algul on kompromissitult nudlik ning vastavalt pilaste tulemuste paranemisele hakkab les sulama ja sbralikumaks muutuma, meeldib koolis ldiselt rohkem kui
see, kes kogu aeg on etteaimatava sbramehe olekuga. Samal kombel
kiindub enamik mehi sagedamini neisse naistesse, kes algul libisevad
kest, kui nendesse, kes ise end kaela riputavad. Me ilmselt ei oska
vriliselt hinnata midagi, mis tuleb liiga kergesti ktte. Seeprast
pole ige end kigile alati hel vi teisel viisil ktte anda.
Schopenhaueri soovitus oli isegi parimaile spradele aeg-ajalt mrku
anda, et saame suurepraselt ka ilma nendeta lbi.
Enesehinnang. Tnapeva suhtlemispshholoogia jrgi pole
enesehinnangu osa meeldimises pris selge. Tegemist on iseloomuliku juhtumiga, kus ks ja seesama pshholoogiline nit vib kujutada
lausa vastakaid tendentse. Madalama enesehinnanguga inimesed esitavad madalamaid ootusi vastaspoole suhtes, kes vib neile seetttu
niisiis kergemini meeldima hakata. Naistel suurendab madal enesehinnang sotsiaalpshholoogias valitseva arusaamise jrgi soovi vi
valmidust olla oma partnerist sltuv (millega koos teine meeldib juhtiva ja suunava isiku rollis enam). Samas vib vga madala enesehinnanguga kaasneda kartus, et subjekt ei meeldi teistele, ning suhtumiste tasakaalustamiseks hakkab inimene siis vaistlikult arvama, et
teised ei meeldi temale ka. Erich Frommi tuntud tlemise jrgi on
armastamisvime aluseks vime armastada iseennast. Sellest vitest
vlja minnes on krge enesehinnanguga isikuil vhem muret oma
ego prast. Ta ei kahtle teistelt saabuva positiivse tagasiside siiruses
ja laseb teistel endale sagedamini meeldida. Mis otsekohe teeb ka tema teistele meeldivamaks.
Kuidas rohkem meeldida ja lasta teistel endale meeldida?
Teineteise tiendamise ja jrelikult teineteisele meeldimise alasid
on kaugelt enam, kui neid osatakse arvesse vtta.
Jrgnevast loendist viks saada komplementaarse suhte loomise vihjeid.
Sihikindel - kaootiline,
avameelne - endassesulguv,
seltskondlik - eraklik,
juhtiv - alluv,

kaval - naiivne,
usin - mugav (laisavitu),
kiire - pikaldane,
tehnilise taibuga - ilumeelega,

varakas - vaesevitu,
evitu,
pillavalt helde - sstlik,
enesekeskne - altruistlik,
altruistlik,
materiaalne - vaimne,
taimne,
suhtlemisjulge - hbelik,
loogiline - intuitiivne,
ideederikas - kriitiline,
linlik - looduslhedane,

algatav - kaasatulev,
tormakas - ettevaatlik,
leplik - kompromissitu,
rahulik - nrviline,
elurmus - pessimistlik,
muretu - pabistav,
pedantne - boheemlik.

Kuidas avastada ala, milles teised viksid meid tiendada? Oletame, et sul oleks vimalik luua endale teisikmina, kes on elu kmnevistluses tugev sinu nrgal alal. Mis ala see on? Tehniline taip?
Knepidamisoskus? Tutvuste loomine? rinii otsing? Kaunite kunstide tundmine? Jrgmisena viks loogiliselt ksida, ega keegi lhikondlastest (kolleegidest, tuttavaist, pingukaaslastest, pereliikmeist)
ole just sel alal esilekndiv - informeeritud, korraliku koolitusega,
innukas pdleja, vljapaistvate vimetega jne. Jrgmisena viksid
endalt ksida, kas oled mrganud, et kellelgi sinu tuttavaist jb
puudu mingist omadusest (vimest, teadmisvarust, oskusest, iseloomujoonest), mis on sinu tugev klg. Olles selle ala leidnud, jb
le veel lbi kaaluda, kuidas teisele sobival hetkel oma abi pakkudes
temalt endale vajalikku saada. Isegi kui see plaan ei realiseeru, valmistab see su ette jrgmisteks seda laadi puhkudeks, kui kohtud mne enam koost valmidust les nitava inimesega.
Tnapeval, elukestva ppimise ajastul, lheb ha enam hinda
inimeste valmidus ja oskus ksteist mingis asjas juhendada, petada.
Mulle endale teeb heameelt jagada vhem kogenud arvutikasutajaile
petusi selle kohta, kuidas tekstittlemise nksudega kiiremini ttada ja vhem silmi rikkuda. Suure heameelega annan nu sellele,
kes sidab mulle tuttavasse vlismaa linna, valib mulle tuntud klassiku teoseid lugeda jne. Eriti uhke on keegi kiiresti vlja petada alal,
kus endal tuli tkk aega pimeduses kobada. Teisest kljest olen kasutanud nende abi, kes mingil tehnilisel alal on minust vimekamad.

Meeldiv isik
Jrgnevas loendis on meeldiva isiku 21 tunnust.
1. Tema seltsis tunned end vabalt ja turvaliselt.
2. Ta oskab vestlust juhtida.
3. Ta tunneb huvi teise isiku vastu.
4. Ta hoidub kahemttelistest mrkustest.
5. Ta esitab ksimusi asjade kohta, millest meelsasti rgiksime.
6. Ta nakatab oma hea tuju ja entusiasmiga ka teisi.
7 Ta pole viklane ega kade.
8. Ta arvestab teiste meeleoludega ja mistab nende soove.
9. Ta on hea kuulaja.
10. Ta kneleb huvitavaist asjust.
11. Ta on julgustav ja toetav.
12. Ta oskab pingeid sobiva naljaga maha vtta.
13. Ta ilmutab huvi meie ideede vastu ja mtleb meiega kaasa.
14. Tema jutt on mtterikas.
15. Ta mistab, mis meile thtis, ning pab olulised asjad
meelde jtta.
16. Ta pab meie tuju tsta ja meile meelehead valmistada.
17 Ta oskab olla nii nakatavalt lbus kui ka mistev ja hooliv.
18. Ta on tarbe korral valmis pakkuma oma praktilist abi.
19. Ta on sbralik ja mnus.
20. Ta on snapidaja ning valmis vastutama oma tegude eest.
21. Tema komplimendid on siirad ja vrsked.

Kolm sbratari pidistamisel tpilise ilmega

Autori foto

Sprus
Heade tuttavate ja sprade vahel on raske kindlat piiri tmmata.
Kellegi sbraks hdmine vi mittekutsumine pole tegeliku sprussuhte vljaselgitamisel kuigi usaldusvrne kriteerium. Meenutagem
niteks, et mnel inimesel on tavaks sbraks kutsuda vaat et enamikku oma teretuttavaist. (President Lennart Meri avalike esinemiste
jrgi kuulus tema heade sprade ringi ilmselt sadu mingil alal vljapaistvaid Eesti inimesi ja loendamatu hulk vlismaa riigitegelasi, samal ajal kui Arnold Rtel pole teadaolevalt avalikul esinemisel ilmselt kedagi enda sbraks kutsunud). eldakse kll, et sbrad on
need, kes meid sbraks peavad, ent seegi mratlus ei ava sprussuhte sisu. Samal ajal kui Mehhikos vib esimesest baarist kuulda
end amigo'ks kutsutavat, vldib hulk kinnisevitu eestlasi ldse kedagi ise sbraks kutsumast. ks on igatahes selge: sprus eeldab srast phendumist ja lhedusastet, mida kaugeltki kigi tuttavate
jaoks ei jagu.

Lhedus
Lhisuhted luuakse meeldivuse ja lhedustaju alusel. Kuid mis
on lhedus? Ehk aitab seda paremini mista jrgneva katse tutvustus.
Hazan ja Shaver (1987) palusid tiskasvanutel kolme kirjelduse hulgast valida he, mis kige enam sarnaneks sellega, mida nad tundsid. Pakutud valikud olid jrgmised.
A. Minu jaoks on suhteliselt lihtne teistega lhedust saavutada
ja ma tunnen end hsti neist sltudes ja siis, kui teised minust sltuvad. Ma ei karda eriti enda hlgamist ega seda, et keegi saab mulle
liiga lhedaseks.
B. Lhedus teistega teeb mind kuidagi ebakindlaks. Minu jaoks
on raske neid tielikult usaldada, on raske lubada endal neist sltuvusse jda. Ma olen nrviline, kui keegi mulle liiga lhedaseks saab,
ja armastuspartnerid tahavad sageli minult rohkem intiimsust, kui
see minu heale enesetundele sobib.
C. Ma leian, et teised on trksad saavutama sellist lhedust, nagu ma sooviksin. Ma olen sageli mures, et mu partner ei armasta
mind teliselt vi ei soovi minuga jda. Ma soovin tielikult teise
inimesega hte sulada ja see peletab vahel inimesi eemale.
Valik A nitab, et teise isikuga tuntakse end turvaliselt; valik B
toob esile trjuva hoiaku, C aga tendab rahutut ja ambivalentset
suhtumist.
ldiselt lheb sprussuhte loomiseks tarvis midagi enamat kui
he htu tutvus; see eeldab psivamat seotust ja mingi ajaproovi lbimist. Spruse heks selgeimaks tunnuseks on retsiprooksus (mlemapoolsus). Teisisnu ei ole pris tpne kedagi enda sbraks pidada, kes sedasama enda kohta ei kinnita. Pole kahtlust, et ennekike
just sber on see, kelle seltsis me saame olla ehtsalt meie ise - spontaanne. Kigi tuttavate seas on just sber see, kellega olles vib tunda
valmisolekut oma sisemaailma sisse elada - enda sgavat mistmist.
Jb veel lisada, et sprus saab olla vaid vabatahtlik, pealesunnitult
pole see enam ehtne.
Arvukatest sotsioloogilistest uuringutest on selgunud, et ldjuhul
piirdub sprade hulk kahe kuni nelja, erandkorras 6-8 inimesega. Sprust on ptud mitmel moel defineerida ja mitmesuguseis tunnusloendeis vlja joonistada. Sprust on peetud suurenenud vastastikuse
usalduse vljenduseks, mille eelduseks on kindlustunne selles, et

partner hoolib suhtest ning pab anda endast sltuva selle hoidmiseks. Sprussuhe eeldab oma sltumatuse priitahtlikku vhendamist
teise isikuga seotuse nimel. Mned uurijad leiavad, et sprussuhtega
seotud inimesed on ksteisele ainulaadsed ja asendamatud. J. Hayes
(2002) mratleb spruse inimsuhtena, mis rahuldab osapoolte
sotsio-emotsionaalseid vajadusi ja toetub lhedusele, seotuse, meeldivuse ja vastastikuse toetuse erinevale vahekorrale. Auhagen (1991)
lisab lesloetud tunnustele veel thelepaneku, et sprus ei vljendu
seksuaalsuses. igem oleks elda: sprus surub seksuaalsuse tagaplaanile. N. Brown ja E. Amatea (2000) nevad sprussuhte funktsioone jrgmises: vastastikuse eneseaustuse ja -kindluse vajaduse rahuldamine, turvatunde tagamine, sotsiaalne ja emotsionaalne stimulatsioon, puhtpraktiline vrtus.
Davis ja Todd (1982) palusid rhmal tudengeil koostada sbra
tunnusteloendi. Enamik neist mainis jrgmisi omadusi.

Sbrad suhtuvad teineteisesse nagu vrdsesse.

Sbrad tunnevad rmu teineteise seltsist.

Sbrad aitavad teineteist raskes olukorras.

Sbrad vtavad teineteist sellisena, nagu nad on, pdmata

kaaslasest teist inimest teha.

Sbrad austavad teineteist.

Sbrad on avameelsed ega kanna maski.

Sbrad mistavad teineteist.

Sbrad usaldavad teineteist.

Spradel on hised huvid ja vrtused.

Spruse, nagu paljude teiste sotsiaalse elu nhtustega, on seotud
mitmeid kibearusaamu, mte ja eelarvamusi. Rahvatarkus tleb, et
sbraks saamiseks tuleb kellegagi puud soola ra sa. eldakse
kll, et kes silmist, see sdamest, ent teline sprus vib kesta teinekord kaua ka sagedase lbikimiseta - just nimelt piiratud kohtumisvimaluste kompenseerimiseks! Sprus on kindlasti midagi muud
kui retsiprookne populaarsus" - ksteisele meeldivus.
Sprussuhte soolisi erinevusi
O. Wildellt prineb tdemus, et naised vtavad oma sbrad abiellu kaasa, mehed jtavad need maha. Naised on sprussuhtes lhedasemad, kiinduvamad ja seotumad. Nad pakuvad heldemini partnerile sotsiaalset toetust, on emotsionaalsemad, rhutavad ise sage-

damini oma lhedust ja on meestest enam oma suhtega rahul (Brown

& Amatea 2000). Keskikka judnud meestel on rohkem spru kui
nende eakaaslastest naistel, ent samas pole nende suhted nii lhedased. ldteada on ka tsiasi, et kui meeste sprus phineb enam mingil histegevusel, siis naiste sprus vastastikusel emotsionaalsel toetusel. Hendricki ja Hendricki (1992) tabav tlus vidab, et enamik
armastajaid on htaegu ka sbrad, kuid mitte vastupidi. Samasoolised sprussuhted arvatakse olevat psivamad kui suhted vastassoost
sbraga. Naised kalduvad hindama oma samasoolist sprust krgemalt kui mehed; meestega on vastupidi.
Argyle ja Hendrikson (1984) on sprussuhete reegleid ninud
jrgmises.

Tarbe korral osutatakse teineteisele vabatahtlikult abi.

Austatakse sbra privaatsust.

Osatakse teise saladusi hoida.

Usaldatakse ksteist.

Hoidutakse ksteise avalikust kritiseerimisest.

Vesteldes vaadatakse ksteisele silma.

Osutatakse ksteisele emotsionaalset toetust.

Sbrale ptakse seltskonnas heameelt valmistada.

Sbra teiste suhete le ei tunta armukadedust.

ksteise sprade suhtes ollakse mistev ja salliv.

Jagatakse uudiseid ksteise edust.

Sbralt ksitakse mitmesugustes asjades nu.

ksteist ei ngutata.

Naerdakse ksteise naljade le.

Tehakse ksteisele komplimente.

Avaldatakse oma tundeid ja tunnistatakse probleeme.

Armastus
Armastuse kujunemisele on teadlased andnud mitmeid teoreetilisi phjendusi. Konrad Lorenzi jrgi kujuneb kiindumuskitumine
vlja inimese arengu erilisel nn vermimise perioodil.
E. Berscheidi ja E. Walsteri (1974) vitel mngib armastuse kujunemises kaasa kolm tegurit:
teadmine sellest, kuidas antud kultuuris armastust mistetakse,

armastuse objekt: isik, kellele lembetunded suunata,

fsioloogiline aktivatsioon, mida sildistatakse armastusena.
Armastust vib tlgendada ka selle erinevate tekkeajendite ja
phjuste kombinatsiooni paradigmas. Sellest lhtudes tekib armumine jrgmiste nnelike asjaolude kokkulangemisel: a) me kujutame
ette, mis on armastus; b) me viibime vermimise algusjrgus (puberteedis), c) me kohtame sobivat armastuse objekti; d) meis tekib fsioloogiline aktivatsioon (seksuaaliha); e) me sildistame oma aktivatsiooni armastusena ning kanname selle le leitud objektile.

Personaalset ruumi vajatakse mererannaski

Foto: Liina Siib

B. I. Murstein neb armastuse phjusi jrgmises:

a) tarve kedagi armastada tekib pagemisena iseenda eest ning
saab teoks oma iseseisvuse piiramise hinnaga,
b) armastuses vljenduvad isiksuse kpsus, andumine, hoolivus ja hoolitsus teiste eest,
c) armastus tekib sotsiaalsete normide, konventsioonide, eeskujude ja surve tulemusena,
d) seksuaaliha sildistatakse armastusena.

E. Berscheid ja E. Walster (1974) toovad esile kaaslasliku ja kirgliku armastuse olulised erinevused.
1. Kaaslaslik armastus (ja meeldimine) areneb lbi tegelike hvede saavutamise, kirglik armastus phineb rahuldusel ja fantaasial.
2. Kirglik armastus lahtub aja jooksul, kaaslaslik armastus aga
sveneb ja muutub intensiivsemaks.
3. Kirglik armastus toitub uudsusest ja mramatusest, kaaslaslik armastus phineb tuttavlikkusel ja ettearvatusel.
4. Kaaslaslik armastus on tiesti positiivne emotsioon, kirgliku
armastusega kaasnevad emotsioonid on nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kui me armume, kogeme nii rmu kui ka pnevust, nii
armukadedust kui ka muret.
Z. Rubini jt (1981) jrgi sisaldab armastus kolme komponenti:
1) kiindumus. Tugev vajadus armastatu fsilise lheduse ja
toetuse jrele ning kirg olla nendest tunnetest tidetud,
2) hoolivus. Mure armastatu prast, mis vljendub soovis teda
aidata ja toetada,
3) intiimsus. Soov lheduse ja konfidentsiaalse kontakti jrele
usalduse atmosfris.
Armastuse tbid
Pshholooge on aastakmneid huvitanud, milliseid iseloomulikke suundumusi, stiile, tpe armastuses vib esile tuua. J. A. Lee
(1988) jrgi tuleks lembeliikide eristamisel vtta aluseks see, milline
lhedusaste valitseb inimeste vahel, kuidas elatakse le partnerist
eemalolekut, mil mral lembesuhetes on kirge, mngulisust, kiivust,
hoolitsust jne. Tema jrgi on armastuse erinevad kljed ja neist moodustuvad tbid kirjeldatavad kahe ksteisele asetatud kolmnurga
kaudu. Armastuse kolm phitpi on jrgmised.
Eros hlmab fsilise meeldivuse, ilust vlutuse, erootilisuse,
sensuaalsuse.
Ludus on mnguline armastus, nautlev, vaba seotus, vahelduse
otsimine ja sage partnerite vahetamine.
Storge on sdamlik, sbralik, ilma kireta kaasaelamine.
Neist kolmest phitbist kujunevad jrgmised kolm sekundaarset tpi:
Mania - kirglik, rev, sunnitud, armuvalus, kiivust tundev armuelu,

LfeAfced: spras ja armastas

Pragma - praktiline, realistlik, htekuuluvusele phenduv armastus,
Agape - hoolitsev, altruistlik armastus.
Paljud inimesed kalduvad eelistama ht armastuse tpi teisele.
Ludus

, Pragma

Mania

Storge

Eros

Agape
Lee tpoloogia alusel on tehtud mitmeid armastusviiside uuringuid. Hendrick ja Hendrick (1992 a, 1992 b) testasid oma uuringutega, et naised on pragmaatilisemad ja sdamlikumad, mehed aga sna ootuspraselt erose vi luduse tpi lembepartnerid. Eros ja ludus
on enesehinnanguga positiivselt seotud, mania aga negatiivselt.
Shaver ja Hazan (1988) sedastasid oma uuringuga, et eros ja
agape on omavahel tihedalt seotud. Need kaks armastuse klge on
mitme uurija jrgi kige rohkem seotud ka armastusega rahuloluga.
Lhisuhete ja armastuse mtmine
Z. Rubin (Rubin jt 1981) palus lembesuhete intensiivsuse mtmise ksimustikuga abikaasasid hinnata teineteist kahe skaala meeldimise ja armastamise - ksimusplokkide kaudu. Allpool on
toodud mned ksimused kummastki skaalast: esimesed kolm on
meeldimise ja viimased kolm armastuse skaalast.

See isik on ks kige meeldivamaid neist, keda ma tunnen.

See isik on niisugune, nagu mina tahaksin olla.

Ma olen kindel selle isiku heades kavatsustes.


Ma tunnen, et vin seda isikut kiges usaldada.

Ma viksin sellele isikule kik andestada.

Ma viksin selle isiku heaks kike teha.

Skaala kasutamisel phinevad uuringud on nidanud, et krge
skoor hes skaalas - niteks meeldimises - ei thenda veel krget tulemust teises skaalas. Uuringuil pandi muide thele, et armastuse
skaalas krget skoori omavad abikaasad vaatasid eksperimendi ajal
sagedamini ksteisele otsa.
Armastuse ja kiindumuse stiilid
Uks tee armastamisviise liigitada on lhtuda sellest, kas philine
on vajadus olla armastatud, anda armastust vi kolmas ja elus kige
laiemini levinud variant - need vajadused on tasakaalus.
Vime oletada, et lapseplve seotus- ja armastussidemete laad
kujundab armastuskogemuse stiili ka tiskasvanuil. Turvalise seotusstiiliga inimesed kirjeldavad mningate uuringute phjal oma suhet
usaldusvrse ja nnelikuna. Ainsworthist (1978) lhtudes vime aga
eeldada, et vastavalt sellele, kuidas kedagi imikueas on koheldud,
vib tiskasvanute armastus teostuda kolmes vormis: turvalisuse
tingimustes, vltimise lekaalu all vi ambivalentsetest tunnetest
(rahutus ja ebakindlus) juhituna.
Hecht, Marston ja Larkey (1994) on vlja pakkunud armastuse
erinevate teede (love ways) ksimustiku, mis mdab viit nitajat:
intuitiivne armastus vljendub valdavalt mitteverbaalselt fsiliste kontaktide kaudu jne,
seltsiv (companionate) armastus hlmab intiimse suhtluse,
seotustunde, vastastikuse toetuse,
turvaline armastus tagab phivajaduste rahuldamisest ja
kaitstustundest saadud rahulduse,
traditsioonilises armastuses on kesksel kohal emotsionaalne
seotus, soojus ja erutus,
hoolitsev armastus phineb vastastikusel hoolitsemisel ja tulevikule mtlemisel.

Suhtlemine grupis
Enamik inimesi kuulub mingisse rhma: kooliklassi vi likooli
kursusele, trhma, ettevtte osakonda, ajutise koosseisuga projektvi probleemrhma, kindla liikmeskonnaga seltskonda vi klubisse
jne. Grupis edukaks toimetulekuks kulub marjaks ra ldine hea
suhtlemisoskus, ent rhmaelus tekib ka hulk nhtusi, mis diaadis
(kahe inimese lvimisel) puuduvad. Grupipshholoogia on aastakmneid uurinud mitmeid rakenduslikult huvipakkuvaid ksimusi.
Kas edukamad on suuremad vi viksemad rhmad? Kuidas rhma
koosseisu muutused mjutavad selle efektiivsust, millal on tegusamad helaadsed (homogeensed), mis asjaoludel heterogeensed rhmad? Kuidas ldse formeerub suvaline inimrhm meie-tundega
grupiks? Millised mngureeglid mravad grupis lubatud kitumise? Kuidas rhmanormide rikkujaid karistatakse? Milliseid rolle
rhmaliikmed tidavad? Kuidas vetakse rhmas vastu otsuseid ja
lahendatakse probleeme? Kigile neile ksimustele ritatakse jrgnevas peatkis vastused saada.
Traditsiooniliselt peetakse grupiks vhemalt kolmest isikust
koosnevat rhmitust, mille liikmed lvivad omavahel, mjutavad
ksteist ja on seotud hise lesande lahendamisega. Kuus juhuslikult
lifti sattunud inimest ei ole veel grupp selle sna pshholoogilises
mttes, ent kahe korruse vahele seisma jnud lifti lksu langenud
isikud moodustavad juba grupi, kuivrd neid hendab sama probleem (Verderber ja Verderber 2003).
Grupi eesmrk on soovitav resultaat, mida selle liikmed tahavad
saavutada. Kigile liikmeile vastuvetava ja samas teatud jupingutusi eeldava eesmrgi olemasolu kujundabki sageli rhmast inimestest inimrhma ning tagab grupi psimajmise. Eesmrgis kokkuleppimine on ks rhma kujunemise vtmeksimusi. Mida enam on
rhma realiikmeil vimalik eesmrgi valiku ja selle saavutamise teede le otsustamisel kaasa rkida, seda rohkem on nad valmis seatud
sihtide nimel ka oma vimed mngu panema. Eesmrk mobiliseerib
enam, kui see on selge, konkreetne, htaegu jukohane, ent samas ka
mitte liiga lihtsalt saavutatav Eesmrk hendab rhma seda rohkem,
mida enam selle saavutamine eeldab koordineeritult tegutsemist ja

histd. Niteks on mingit metippu vallutada soovivail alpinistidel konkreetne, raske, laitmatut koostd eeldav ja kiki innustav
eesmrk; luuleklubi liikmeid ei henda aga peale kirjanduslike katsetuste ja pgusa huvi ksteise vastu midagi. Seeprast kujunevadki
mgironijate rhmas mitmed vikegrupi tunnused (neist allpool),
luuleklubi vib aga aastaid koos kia, ilma et selle liikmeskonnast
moodustuks selget rhma.
Grupi suurus. Milline peaks olema optimaalse suurusega rhm?
Bostrom (1970, Verderberi ja Verderberi jrgi) selgitas kujukalt, et kui
rhma liikmeskond suureneb aritmeetilises progressioonis, kasvavad
selle liikmete omavahelised suhted geomeetrilises progressioonis.
Kahe inimese vahel on vaid ks diaadiline suhe, kolme inimese vahel
kolm diaadi ja ks triaad, neljaliikmelises rhmas aga juba kuus
diaadi, neli triaadi ja ks nelik. Mistagi lheb suures rhmas selle
ksikute diaadide ja triaadide kontrollimine ning juhtimine keerukaks. Kige tegusam on srane rhm, mille liikmeid on just sel mral, kui neid lheb tarvis rhma eesmrgi saavutamiseks. Rohke hulga inimeste korral kulub palju aega tegevuste koosklastamiseks ja
otsuste vastuvtuks. Uuringud on nidanud, et ldiselt on parim
koostksus kolme- kuni neljaliikmeline. Olukord muutub jrsult,
kui rhm seisab vastamisi keeruka lesandega, kus lheb tarvis erinevat laadi teadmisi, oskusi ja vimeid. Inimesed tiendavad ksteist
enamasti kige paremini 5-7 liikmega rhmas. Tuues niteks jalgpallimeeskonna, arvab enamik grupinhtuste uurijaid, et tegus rhm
vib olla maksimaalselt 11-12-liikmeline.
Homogeensed ja heterogeensed rhmad. Ealt, soolt, tegevusalalt, hariduselt, kogemusbaasilt, rahvuselt, temperamenditbilt ja
teistelt omadustelt samalaadsetes rhmades on kll kergem ksteist
mista, ent heterogeensetesse gruppidesse kuuluvail on laialdasemad vimalused ksteist tiendada. ldiselt annab grupi homogeensus eelise mingi harrastusega (nt margikorjamine, kalapk) tegelemiseks, keerukaid vaimseid ja loomingulisi lesandeid on aga tulemuslikum lahendada erineva ettevalmistuse ja kogemustaustaga
inimestega.
Normid ja sanktsioonid
Normid. Rhma normid mravad kindlaks soovitud ja lubatud
kitumise. Thusad grupid suudavad vlja ttada srased normid,

mis hendavad rhma ja suurendavad selle liikmete vastastikust

meeldivust. Tnu kitumisnormidele muutub rhma kuuluvate liikmete kitumine kergemini ennustatavaks, mis vimaldab tegevusi
koordineerida ja tagab suurema turvautunde. Normid peegeldavad
rhma arengut ning kujunevad osaliselt kindlalt kokku lepitud mngureeglite alusel, suuremalt jaolt on need aga vaikimisi omaks vetud kitumisstandardid, mida sellistena tuntakse ennekike nende
rikkumisel. Normid kujunevad probleemide ja kriiside tttu tekkinud rhmaliikmete arutelude ja vaidluste tulemusena ning kujutavad endast kigile kohustuslike kitumisviiside ettekirjutusi. Osa
norme vidakse le vtta ka teistelt rhmadelt. Direktiivselt juhitud
grupi normid vib ka selle liider paika panna. Normide rikkujate
suhtes vidakse kehtestada mitmesuguseid sanktsioone, mille rangus
oleneb normide thtsusest, rhmaliikme staatusest ning sellest, mil
mral ja mitmendat korda norme rikutakse. Mned normid vivad
toimida grupi ja selle liikmete arengule ka kahjulikult. Nukogude
ajal oli paljudes brigaadides kirjutamata seaduseks teha palgapeval
rublane ring", sjaves aga pakkuda suitsutund neile, kes ikka tegelikult suitsetasid. Vaikival kokkuleppel on normides mratletud ka
nende lubatud rikkumise aste, niteks see, mitu minutit tohib koosolekule hiljaks jda. Normide rnk rikkumine toob rhmas kaasa
konflikte, viimased omakorda kujundavad rhma edasist arengut.
Sanktsioonid. Kitumisnormide rikkujate suhtes kohaldatakse
leebemaid vi rangemaid karistusi. Nagu normid, on ka karistused
enamasti just selliseks kujunenud rhma arengu kigus. Formaalsetes rhmades, niteks vikefirmas vi suurema organisatsiooni osakondades, vidakse karistused ja nende kohaldamise reeglid ametlikult paika panna. Sanktsioonid vivad astmehaaval rangemaks minnes vljenduda jrgmises:
rhma realiikmeile jagatud tunnustuse rajtmine,
patustajale antakse vihjega mista, et temalt oodatakse kitumise muutmist,
rhmaliikmele tehakse otsene ettepanek oma kitumist parandada,
rhmaliiget karistatakse smboolse trahviga (nt koosolekule
hilineja maksab hiskassasse 5 krooni),
raskema moraalse vi materiaalse karistuse mramine,
hoiatuse ja viimase hoiatuse andmine,

rhmaliikme boikoteerimine,
rhmaliikme vljaarvamine grupi liikmeskonnast.
Grupi kujunemine
Tuckmani (1965) tunnustatud skeemi jrgi, millele Wheelen ja
Hochberger (1996) on Verderberi ja Verderberi (2003) jrgi ka eksperimentaalset testust leidnud, lbib rhm oma arengus viis faasi.
1. Vormimine ehk grupi kujunemine. Inimesed juavad ratundmisele oma kuulumisest konkreetsesse rhma ja hakkavad end
ha enam grupiliikmetena samastama. Esialgse mramatusest tingitud ebamugavustunde letamisele aitab kaasa mitme suhteliini elavdamine osalejate vahel. Rhmaliikmed katsetavad eri inimestega,
kuivrd kellegagi on vimalik leida jutulnga ja hist huvi pakkuvaid eesmrke. Vaistlikult pab igaks rhmas oma kohta leida.
Vlise harmoonia nitamiseks on rhmaliikmed paindlikud ja ksteise suhtes tolerantsed. Kui rhmale on mratud ametlik juht, lepivad
rhmaliikmed temaga ja ritavad temalt saada edasise tegutsemise
orientiire. Kodurahu hoidmiseks vldivad inimesed teravusi, minnes
samas ettevaatliku eneseavamise teed, lootes, et ka teised vastavad
samaga. Selles faasis on rhmaliikmed sna head kuulajad, hoitakse
sbralikul ilmel silmsidet ja ilmutatakse ksteise suhtes osavtlikkust.
2. Tormlemine. Teinud kindlaks, kes rhma kuuluvad, tuleb
rhmal leida nd hendavad eesmrgid, seada lesannete ja ettevtmiste prioriteedid ning mrata kas vi ligikaudu osavtjate tjaotus ja rollid. Tekib ka aina teravam ksimus rhma juhtimisest.
Erimeelsuste allasurumisega saavutatud koosmeel rebeneb igast
mblusest. Rhmaliikmed vastandavad raskesti kokku sobituvaid
tegutsemise sihte ja arvamusi, visteldes samas mrkamatult igaks
oma positsiooni prast rhmas. Liidrile avaldatakse vastupanu ja
rhmas vib leiduda neid, kes sooviksid ise juhi positsioonile asuda.
Kohati vga teravas toonis vitlus ja rhmaliikmete paaridesse,
triaadidesse ja klikkidesse" jagunemine kujuneb sna otseses mttes
tormakaks tegutsemiseks. See faas on grupi arengus vltimatu, kuivrd nd otsustatakse rhma eesmrgid, pannakse paika vimuhierarhia ning mratakse juba kindlaks ka esmased kitumisnormid. Selle faasi edukal lbimisel on paljud olulised asjad rhma edasiseks eluks paika pandud. Kui tormlemine kujuneb liiga gedaks,

SiiAfcnnme grapis
vib rhm laguneda; tormlemise iga hinna eest vltimisel vi (nt juhi
poolt) juga mahasurumisel jb vlja tlemata konfliktne aines
rhma vinduma ja otsib sobivat hetke vljatungimiseks. Anderson
(1988, Verderberi ja Verderberi jrgi) soovitab tormlemise faasi edukaks lbimiseks rhma liikmeil eelistada konstruktiivset vastandumist gedale otsetlemisele, vltida solvavaid mrkusi, esitada oma
teravad vastuvited ksimuste kaudu ning harrastada kaasaelavat ja
-mtlevat kuulamist.
3. Normimine. Sel etapil ttatakse vlja rhma kestmiseks
tarvilikud kitumisstandardid ja lepitakse kokku mngureeglites.
Esmased lepped kuluvad eriti ra (eelmises faasis) kontrolli alt vljunud konfliktide ohjeldamiseks. Normide kehtestamisega samal ajal
mratletakse ka sanktsioonid kitumisjuhiste eirajate suhtes. Normid kll korrastavad rhmaelu ja teevad inimeste kitumise prognoositavaks, ent samas need kuigivrd ka piiravad igahe vabadust.
Osavad suhtlejad ei trgu ldisi kitumisnorme omaks vtmast, kuid
nad oskavad neid tita isikuprasel viisil, elades end vlja just neile
omases suhtlemisstiilis, tegutsemise laadis. Ebakohaste, liiga rangete
vi leebete normide vaidlustamiseks algatavad hea suhtlemisoskusega liikmed meelekindlalt grupis sellekohase arutelu. Viletsa suhtlemisoskusega isikud vivad normimise faasis tajuda enda krvalejtmist, raskusi kehtestamisel ja enda seisukohtade esitamisel.
4. Grupi tfaas. Selgete eesmrkide, kindlakskujunenud
struktuuri (rollid, positsioonid) ja kokkulepitud normidega rhm
juab maksimaalse tegususe arengujrku, kus liikmed hendavad
oma jupingutused takistuste letamiseks ja kigi aktsepteeritud sihtide saavutamiseks. Sellele faasile on (erinevalt nt esimesest faasist)
omane keskendumine lesandeile ja sooritusele, mitte rhmaliikmetevahelistele suhetele. Rhma judlust suurendavad tarviliku teabe
kiire ksteisega jagamine ning ideede vaba genereerimine ja arendamine probleemide lahendamiseks. Tfaasis kehtib eriti selgelt phimte: edu valmistab ette uut edu. Kui rhmaliikmed saavad omavahelise koost tulemuslikkusest positiivseid kogemusi, kasvatab
see nende indu just selle rhma kaudu ka individuaalseid saavutusja eneseteostuse vajadusi rahuldada. Kaugeltki mitte iga rhm ei jua
nn snergeetilisse koostfaasi, milles inimesed tiendavad tegusalt
ksteist ja stimuleerivad vastastikku ksteist eleva hkkonnaga.
Edukas tfaasis tuntav uhkustunne ja rahulolu meeskonnana tegut-

semisest pdivad vahel mrkamatu mberorientatsiooniga inimsuhetele. Kui tegelikult tfaasi judnud rhm asub aega viitma thjast-thjast lobisemisega vi keskendub liialt omavahelistele suhetele,
kahandab ta oluliselt oma sooritusvimet grupi lesannete lahendamiseks.
5. Grupi tegevuse lpetamine. Eelnevalt kirjeldatud faasid
vivad omavahel pimuda, samuti vib toimuda ajutine tagasilangemine niteks neljandast faasist teise (eesmrkide uue lahtimtestamise ja vimuhierarhia muutmise faasi). Nii vi teisiti juab iga
rhma arengus ktte selles koosseisus tegutsemise lpetamise ajajrk.
Tnapeval, kus rgitakse aina enam vrgustikuphisest koostst
ja projektlesandeist, tekib ha suuremal hulgal ajutisi tksusi ja
loomingulisi kollektiive, mis lhevad prast seatud sihtide saavutamist laiali. Sel etapil otsustatakse, mil mral ja viisil loodud suhteid
silitada, ning mratakse ligikaudu kindlaks jrgnevate kokkusaamiste vorm ja aeg (kui ikka mratakse). Lpetamise jrgus ritatakse hiselt hinnata koos tegutsedes saavutatut, mtestada uut kogemust. Rhmaliikmed mtlevad lbi, kellega kaaslastest loodud tutvus- vi sprussuhteid hoida, keda vimaluse avanedes mingisse
uude gruppi kutsuda jne. Rhma lpetamine toimub sageli erilise
rituaali kaudu (nt kooli lpupeod).
Nagu Tuckmani grupifaaside kontseptsioonist selgub, seab rhma iga arenguaste selle juhile ja liikmeile uusi vljakutseid, soodustab htesid ning takistab teisi algatusi. Rhma arengut ei saa suva
jrgi forsseerida ja ksikute arengufaaside (nt tormlemise etapi)
kunstlik kiirendamine vi juga lpetamine maksab end enamasti
hiljem rhma langeva sooritusvime vi kehvade inimsuhete nol
ktte. Rhmas tegutsedes, selle liikmena toimides lheb jrjepidevalt
vaja head suhtlemisoskust: sotsiaalset tundlikkust, pshholoogilist
pilku thendusrikaste ilmingute ja arengute mrkamiseks, kehtestamisoskust, konfliktide leevendamise ja lahendamise oskust.
W. Schutzi kontseptsioon
Ameerika pshholoog ja pshhiaater W Schutz (1964,1966) on huvitunud
muutustest, mis leiavad aset inimese sotsiaalses kohanemises juhul, kui tal tuleb palju kordi kogeda raskusi oma kesksete sotsiaalsete tarvete rahuldamisel.
Tema juhtidee on lihtne, selle viks kokku vtta ainsas lauses: suhtlemise iseloomu diaadis vi grupis mrab see, mil viisil osalevad pooled asuvad realiseerima oma kolme sotsiaalset phivajadust: interpersonaalsete sidemete loomise, mjuju valdamise ja lhedaste emotsionaalsete suhete kujundamise tarvet.
193

Mainitud vajadused on tema ksitluses mistetavad ka inimsuhete igipsivate

probleemialadena, mille esiletuleku jrjekord on kindlas vastavuses suhete
arenguga.
Interpersonaalsete sidemete loomisel kerkib juba diaadis, veel palju selgemini aga rhmas kigepealt pevakorda nn kuuluvusprobleem - ksimus
sellest, kas suhtlejate vahel tekib seos, kokkukuuluvus, kas keegi vetakse teiste
ringi vi koheldakse teda mingil phjusel vljajetuna. Kuuluvustarve avaldub
pdes seoste, seltsi jrele. See thendab soovi vltida ksildustunnet ja luua
selleks piisav hulk sotsiaalseid sidemeid, kontakte, saavutada teatav koosluse,
hendatuse mr. Samuti aga thendab see ka kindla eraldatuse mra ja ksioleku aja vajadust. Kuuluvust mdavad thelepanu, kaasahaaramine, huvi
ilmutamine, osavtt. Probleem on akuutne siis, kui tutvus on lhike vi kui
suhted pole veel vlja kujunenud. Kui lbusas seltskonnas keegi aiva vaikib, on
ta tenoliselt mures oma rhma kuuluvuse prast: ta kahtleb, kas teised on
temast huvitatud. Klassi tembumees jtab oma koerustkid, kui keegi talle
thelepanu ei pra. Isegi riidlemine rahuldaks teda enam kui kskiksus.
Kuuluvusmure avaldub isiksuse tasandil kaheti. Tagasitmbunu arutleb
umbes nii: Muidugi, nad pole minust huvitatud. Kuid suudan suurepraselt
ka nendeta toime tulla." Sisimas aga nrib teda pidev mure oma vrtuse"
prast. Kuuluvust ihkav tp seevastu otsib lakkamatult uusi kontakte, pab
silma paista. Tema argumentatsioon viks klada nnda: Kuigi nad pole minust eriti huvitatud, sunnin nad siiski maksku mis maksab endale thelepanu
prama." Sisimas tajub ta aga eneseaustuse haprust.
//

Mjuju valdamise vajadus peegeldub Schutzi jrgi kontrollitarbes. Kontrolli ulatust mdab avaldatava mju mr. Kontroll on suunatud tulevikku
toimuvat soovitakse hoida teatud parameetreis. Kontrollisfri kuuluvad
ksundamine, juhendamine, otsustamine, helt poolt thendab see kllaldase
mjuju, autoriteedi ja otsustamisvoli valdamise taotlust, teiselt poolt valmidust olla teiste poolt juhitud, petatud ja soovi anda otsustamisigus le teistele. Isik, kelle suhtlemisstiili ei mjusta kontrolli kompleks", suudab olla enesekindel juht, kuid tunneb end tiesti mugavalt ka alluva ja suunatava positsioonil. Kontrolli ksimus kerkib rhmas vi diaadis pevakorrale kuuluvuse
otsustamisest hiljem, juba tekkinud suhete pinnal. Kontrolliga liialdaja ehk
autokraat prib vimuhierarhia tippu, demonstreerides seesmise ebakompetentsustunde hajutamiseks alati ja kikjal oma haljast otsusekindlust, eruditsiooni, leolekut. Kontrollist loobuja ehk abdikraat pageb vastutusest, kus iganes vimalik, jtab otsustamise teiste hooleks, eelistab juhi osale allumist. Koos
seesmise ebakompetentsustundega tajub ta teatud usaldamatust vi vaenu
kontrollijate suhtes.
Emotsionaalsete suhete kujundamise tarve avaldub kiindumuse vajaduses. Kiindumustarbe tasakaalustatus thendab seda, et vlditakse tundeliialdusse uppumist, olles samal ajal vimeline vabalt vahetama inimlikku soojust, rnust, lembust mitte ksnes intiimseis, vaid ka viksema tundepingega
olukordades. Osa suhtlejaid kardab intiimsust, hoiab distantsi, teised jlle kipu-

vad intiimsusega liialdama, tajumata, et see pole alati kaugeltki ige lhenemisviis.
Kuidas mainitud probleemide lahendamine seondub grupi arenguga?
Esimesel (kuuluvuse) etapil otsustatakse, kes on rhma sees, kes vljas; kontrollifaasis kes leval, kes all mratakse staatushierarhia, kinnistuvad
vimusuhted; kiindumuse etapil selgub aga, kes (emotsionaalselt) lhedal, kes
kaugel. Jnnijmine antud probleemide lahendamisel ja eespool mainitud irratsionaalsete kohanemisteede valik diagnoosib kllaltki halastamatult inimese
suhtlemisalast ebakompetentsust. Ideaalne kompleksivaba suhtleja oleks haavamatu olukorras, kus ei saa oma ht vi teist mainitud tarbeist rahuldada. Ta ei
liialdaks kompensatsiooni taotleva sotsiaalse aktiivsusega, kuid poleks ka endassetmbunu ega ngistatud murest jtta endast sotsiaalselt alavrse muljet.

Rollid grupis
hte rhma kuulujatel kujunevad varem vi hiljem vlja spetsiifilised ootused eri liikmete suhtes. Srastele ootustele vastatakse
kindlasse rolli mineku ja rollikitumisega. Mningaid rolle hakatakse
titma enda algatusel, kujundades rhmas tolerantsuse seda laadi
kitumise suhtes. Rollikujutlus nitab, kuidas rhmaliige enda ja teiste rolle mistab ning ette kujutab. See, millised rollid tulevad rhmas
esile, oleneb nii sellesse kuulujatest kui ka rhma histegevusest ja
nuetest. Verderber ja Verderber (2003) kirjeldavad nelja tpi rolle:
lesanderollid, toetajate rollid, protseduurirollid, egotsentristlikud
rollid.
a) Philised lesanderollid on jrgmised.
Kompetentsed ja erudeeritud teabe j gajad vahendavad teistele
olulist infot, aga ka oskusteavet ja ideid.
Ksitlejad ehk info ja arvamuste vljaselgitajad esitavad teistele
grupiliikmetele nende informeeritust, arvamusi ja ettepanekuid avavaid ksimusi, aidates sel kombel probleemi lahendada.
Analtik, nagu nimetuski tleb, aitab tlgendada, struktureerida, argumenteerida ja hinnata leiduvat teavet.
b) Suhteid edendavad rollid on jrgmised.
Toetaja tunnustab teisi grupiliikmeid, nitab les sallivust,
mistvust, soojust ja thelepanu ka nende suhtes, kelle seisukohad
lhevad tema enda omadest lahku.
Pingelangetaja aitab stressi ja konflikti olukorras pinevust leevendada. Tema arsenali kuuluvad naljad, anekdoodid, nakatav hea
tuju.

Tasakaalus ta ja sekkub arutlusse siis, kui vastandlikud seisukohad hvardavad lhkuda rhma htsust. Ta oskab vastuolusid siluda ja hisele otsusele teed rajada.
Tlkija tunneb hsti rhmaliikmete erinevaid sotsiaalseid, kultuurilisi, soolisi orientatsioone ning suunab inimesed paremale ksteisemistmisele.
c) Protseduurilised rollid hlbustavad rhma
suhtlust
hisarutelu ja probleemilahenduse ajal.
Dispeter suunab rhma pevakorrast kinni pidama.
Protokollija paneb tpselt ja arusaadavalt kirja olulised vljaeldud mtted.
Vravavaht suunab arutlust nnda, et kik liikmed saaksid osa
vtta, julgustavad tagasihoidlikumaid ja hoiavad liaktiivseid tagasi.
d) Egotsentristlikud rollid.
Agressor soovib tsta omaenda staatust, rnnates selleks teisi ja
tehes igal vimalikul korral kriitikat.
Irvhammas lollitab, tembutab, vestab lputult anekdoote, pdes sel kombel endale thelepanu tmmata. Nagu agressor, segab ka
irvhammas paljudel puhkudel teiste td ja kahjustab asjalikku koostvaimu.
Eemalviibija viibib mtetega teisal ega vaevu osalema histes
aruteludes. Ta kib rhma ritustel just nii palju kui hdaprast tarvis ja mistagi ei soovi kanda vastutust rhma histes ettevtmistes.
Monopolist on lviosa ajast grupis rkija positsioonil. Kui ta
juhtub sellele lisaks olema krgema staatusega, niteks vikefirma
omanik, ei ole teistel lootustki teda katkestada ja end kuulama sundida.
Rollide kooskla korral tiendavad inimesed hsti kokkusobivate
rollidega ksteist. Niteks vib teabejagaja arendada head koostd
toetaja ja protokollijaga. Rollikonflikt vib aga kujuneda kaht vi enamat vastandlikku, htesobimatut rolli titvate isikute vahel. Niteks
vib irvhammas torpedeerida protseduuriliste rollide titja jupingutused. Rhm on seda tegusam, mida kindlamini kik eesmrgi saavutamiseks vajalikud rollid on kaetud (igahele leidub kindel titja).

Rhma tegutsemist kahjustavad kitumistavad

Paljud inimesed ei orienteeru grupinhtustes ja valivad seal tegutsemiseks kaheldava kitumisviisi. Individualistid' sdivad grupinormide vastu, nhes neis vaid oma vabadust tkestavaid ettekirjutusi, vimumehed ' vtavad rhma realiikmeid isikutena, kelle arvel oma thtsus- ja dominantsustarvet rahuldada, ,, intrigaanid" varitsevad iga vimalust, et teisi taga rkida, inimestevahelist usaldamatust klvata, konflikte esile kutsuda, kodurahu kehtestajad"
pavad aga kik konfliktid juba eos lmmatada, mistmata, et vastuoludest avalik rkimine toimib sageli rhma arengule soodsalt.
Grupis lheb tarvis nii htsustunnet kui ka autonoomiat. Rhma
toimimist tervikuna segab see, kui osa selle liikmeid moodustab teistele vastanduvaid, omaette hoidvaid paare vi triaade, teisest kljest
kahandab inimeste huvi rhma vastu ka see, kui kiki asju tehakse
hiselt, jtmata rhmaliikmeile vimalust omaette olla ja luua suhteid omaenda smpaatia alusel.
T Dunderfelt (2000) mainib jrgmisi grupi ladusat koostd kahjustavaid mte.
Hea koost saab teoks vaid siis, kui grupis ei esine konflikte.
Tsised vljakutsed, rhmaliikmete loomulik konkurents ja inimestevahelised erinevused kujundavad rhmas aeg-ajalt ka vastandusi, mida ei tuleks karta, vaid konstruktiivselt ksitleda. Lisagem, et
konfliktihnguline konkurents on sageli paratamatu liidri valikul vi
rhma eesmrkide le otsustamisel. Konflikt on ka rhma muutuste
ja arengu mootor.
Vastuolu avalikustamine ainult suurendab konflikti kahjulikku toimet.
Juhtimispshholoogias tuntakse rusikareeglit: vastuolusid tuleb
avalikustada optimaalsel mral ja alla suruda minimaalselt. Samas
tuleb inimeste erimeelsusi arutada rahulikus hkkonnas, kedagi patuoinaks tegemata ja halvustamata.
Tl tuleb toimida tiskasvanuna ja hoiduda lapsemeelsest
tunnete vljendamisest.
Perekond on teatavasti selleprast pshilise tervise jaoks asendamatult thtis, et selle raames vib olla tundevljendustes loomulik,
ilma et endas surutaks alla mingeid tabustatud emotsioone. Suur osa
tundeid (nt imestus, impulsiivne rm, kelmikus, aga ka hmmeldus,
impulsiivne meelepaha, heitumine pardumisest) snnivad (Berne i
,

//

jrgi) meie lapsetasandil. Terve spontaanne laps on aga samas ka

inimese loovuse allikas. Surudes alla oma loomulikud tunded, teeme
elu endale hallimaks ning krbime ise oma loomevime tiibu.
Mina olen ikka toiminud nii, nagu peab.
See arusaam enamasti vaid tkestab omaenda apsude ja vigade
teadvustamist. Elus ei taga edu mitte vigadest kramplik hoidumine,
vaid vikeste vigadega riskimisel suurte asjade teokstegemine.
Inimloomust juba mber ei muuda.
See iseenesest ige jreldus ei thenda, et inimesed poleks vimelised oma kitumist muutma. Rhma eesmrgid, normid, vrtused, mida austatakse ja tegeliku kitumisega kaitstakse, hakkavad
ajapikku omaseks saama kigile selle liikmeile, olenemata nende
temperamenditbist, avatusest, meelekindlusest ja teistest isiksuse
phiomadustest.
Mina ei peagi siin inimsuhteid korda seadma, minu ajal ju
koolis suhtlemispshholoogiat ei petatud.
Koost arendamiseks on tarvis ennekike head tahet, avameelset hkkonda, tulemuskeskset tegutsemist ja oskust ksteist tiendada. Inimsuhteid ei saagi enamasti taotluslikult korda seada - need
kujunevad heaks vi viluks vastavalt sellele, kui tasuvaks eesktt
emotsionaalses mttes keegi oma suhteid teistega hindab. Tavaline
kombepetuski seab sna selged sihid suhtlemise vastastikuse tasuvuse tagamiseks.
,/

Dialoog organisatsioonis
Kiiresti muutuvas maailmas on juhte alluvaist eraldav hierarhiat
rhutav organisatsioon muutunud jigaks. Ennekike kannatavad
teabevahetus vertikaalis ning asutuses endas tekkiva kogemuse
teadvustamine ja levik. Tnapeva organisatsioonides toimuvad
kord-korralt jrgmised muutused (vrdl Heikkil & Heikkil 2000):
hierarhia rhutamise asemel hakatakse ha enam hindama
meeskonnatd,
asutusi, teenistusi ja funktsioone, ametikohti, rhmitusi ning
ksikisikuid eraldavate piiride asemele otsitakse hendusi,
endassesulgumus ja sissepoole pratus asenduvad vlismaailmaga kokkupuutepunkti otsimisega,
alluvate jrelevalve vahetab vlja nende abistamine,
analsist siirdutakse kiiremini snteesi,
arukaid riske peetakse ha enam aktsepteeritavaks,
eraldi ttamisele otsitakse alternatiivi vrgustikuphises
tegutsemises,
fragmentaarsest mtlemisest minnakse le holistlikule tunnetusele,
ha thtsamaks saab innovaatilisus.
Organisatsiooni vaimse ja loova potentsiaali kasutuselevtu selgeim perspektiiv nib olevat mitmeklgse, vastastikku rikastava dialoogi arendamine.
Nagu enamikul snadel, on ka dialoogil (kr ia + logos) olenevalt miste
kasutajast erinev sisu. Mned mistavad seda vitlusena, mille phisisuks on
iseenda seisukohtade visa kaitsmine ning teiste omade rndamine ja kummutamine. Gruppide ja organisatsioonide probleemiaruteludes ptakse malbe
suhtumise varjus sageli kaaslaste seisukohti ja ideid kahtluse alla seada, neid
rnnata vi, mis veel sagedasem, neid lihtsalt eirata. Vastanduvate vitlejate
meelest on teiste ettepanekud huvitavad, ent lbimtlemata, neid endid innustavad ideed aga (krvalt vaadates) emotsionaalsed ja naiivsed.
Jrgnevalt on Flicki (1998, Heikkil & Heikkil) vabalt tlgendades toodud
vlja mned selged suunised, mille jrgimisel vestlusel ei lasta kuidagi dialoogiks areneda.

Nita vlja, et sa ei vta teiste seisukohti kuigi tsiselt.

Kummuta kohe teiste kaalukad argumendid"

fakte.

Tenda, et teiste kaljukindlad seisukohad" on savijalgadel.

Nendi kuivalt, et teistel pole oma videte kaitseks kahjuks mingeid
tle otse vlja, et teiste faktid" pole enamat kui vaid arvamused.
Paljasta kohe teiste asjatundmatuse ilmingud.
Ilmuta kskiksust kige vastu, mida keegi suure innuga esitab.
Suuna vestlusteema osavalt sulle huvipakkuvas suunas.

Sisukat vestlust viks Heikkil & Heikkil jrgi vrrelda kammermuusikaga, loominguline dialoog on aga otsekui dss, kus on
palju inspiratsiooni ja millesse osalejad toovad suurel mral oma
isikupra. Divergentne ehk hargmtlemist virgutav arutlusviis ei
pa oma vaateviisi teistele peale pressida, see jtab ruumi kaaslaste
tiendusteks, kommentaarideks, assotsiatsioonideks, les vetud
teemade arendamiseks. Virges ja samas ksteist thelepanuga kuulavas hkkonnas leitakse tegusaid mooduseid vaadeldavate ksimuste
mitmeklgseks ksitlemiseks, avastatakse tuntud asjadele uusi tlgendusi ning hoitakse arutluse ja otsustamise protsess kigile avatuna.
Mttemallid
Dialoogile on omane inimeste mttemallide (mental models) teadvustamine ja modifitseerimine. Argyrise (1990), R. Sternbergi jt tlgendusi ldistades viksime mttemalle vaadelda inimeste juhtideede vi meelepiltidena, milles on kujutlusi, kivinenud seisukohti ja
eelarvamusi, thendusrikkaid lugusid (mte), oletusi, prognoose,
soovunelmaid, kogemustest vlja kasvanud teadmisi, seletusskeeme
ja uskumusi. Mentaalsete mudelite philiseks otstarbeks on anda thendus meie kogemusmaailma paljudele asjadele. Mttemallid on
raskesti teadvustatud, ent just need juhivad meie arutlust, ilma et me
seda endale tunnistaksime, ja kujundavad ka meie otsustamisviisi.
Nende olemasolule viitab tdemus: Asjad on just nii, nagu arvan
need olevat, ja teisiti pole tarvidust meldagi." Inimesed peavad oma
mttemalle sedavrd endastmistetavaks, et nad ei reflekteeri, ei
teadvusta, millises ulatuses on nende hinnangud ja otsused tingitud
mitte tegeliku elu tsiasjust, vaid neis kinnistunud meeleskeemidest.
Eraldi rhutamist vrib asjaolu, et meist erineval seisukohal
olevaid inimesi pole kerge mista, mistmata nende otsuseid kujundavaid mttemalle. Just mttemallid phjustavad olukordi, kus ini-

mesed annavad samadele asjadele erineva thenduse. Dialoogi hinnaliseks eripraks - mis harilikus vestluses" puudub - on see, et vabas ja loovas arvamuste vahetamise hkkonnas inimesed ei teadvusta
ega too esile mitte ksnes oma arvamusi ja arusaamu, vaid ka neid
phjustavaid, nendega tihedalt seotud mttemalle. Mttemallide kneaineks vtmise tunneb ra viidetest omaenda kogemustele, rhutatult isiklike kriteeriumide mainimisest, isiksusesiseste phivrtuste
ja nn tuumuskumuste tunnistamisest, subjektiivse arvamuse kujunemise omaksvtust videtega nagu 01en alati arvanud, et..."
ksteise tekspidamiste, elukogemuste, teadmiste, tlgenduste,
vrtushinnangute vaba esiletoomine vimaldab dialoogipartneritel
kujundada midagi, mille viksime mrata kogemuste hisosana. Sellele hisele tahvlile kantakse kigile teadaolev ja vastastikku aktsepteeritud vaimne ainestik. (Mnes loomingulises kollektiivis ptaksegi sna otseses mttes srast histe kogemuste valgetahvlit moodustada.) histe mttemallide ja ksnes rhma siseringis mistetavate vaiketeadmiste kasutamine annab suure edu loova suhtlemise
arendamiseks.
Inimesed mistavad paljusid asju poolelt snalt.
Endastmistetavalt asutakse arendama ka teiste, mitte ksnes iseenda ideid.
Ttud ja viljatud monoloogid, mdarkimised ja vaidlused vaidluste prast on asendunud lesehitava mtteviisiga pstitada ja analsida probleeme ning leida neile lahendusi.
Erinevad vaateviisid ja ideed ei hakka vastastikku ksteist
vlja trjuma, vaid mitmeklgse hise arusaamise kujundamisel ksteist tiendama.
Dialoogi osapooled ilmutavad suuremat uue avastamise indu.
Inimesed ei pi teadvustama mitte ksnes oma individuaalseid kogemusi, vaid ka mistma nende tekketausta - seda, kuidas
elulised sndmused on kujundanud kellegi mtteviisi.
Dialoog edeneb sageli nn flow (innustunud hoogumineku)
seisundisse, kujunedes osapooltele htaegu nauditavaks ja tulemuslikuks.
Keskustelude vltel elatakse intensiivselt lbi positiivsed
tunded ja osatakse vriliselt hinnata kogemuste ning arusaamade
tekkivat hisosa.

Tagasiside, empowerment ja loov dialoog

Phjus, miks paljud trhmad on nii vaevalised igapevaseid
kogemusi reflekteerima, mtestama ja arvesse vtma, on osalejate
nrk tagasiside ksteisele. Teisisnu ei tle inimesed naljalt vlja,
mida nad ksteise ttavadest, seisukohtadest, ideedest, ettepanekutest tegelikult arvavad.
Cockman, Evans ja Reynolds (1992, Heikkil & Heikkil) on esile toonud
hulga phjusi, miks inimesed vldivad tl tagasisidet. Kardame tagasisidet,
sest
a) selle phisisuks vib kujuneda meie nrkuste ja puuduste paljastamine,
b) meile vidakse pajatada enesekindlust rvivaid asju, mida me varem
ei teadnud,
c) meid sunnitakse ppima asju, mida me pole veel valmis omandama,
d) meil on piinlik kuulda enda kohta eldavat kiitust,
e) isegi kui me sisimas soovime kuulda teistelt tagasisidet, tundub srane ettepanek iseendale tunnustuse norimisena,
f)
arvame, et teisi llatab, kui taotleme neilt tagasisidet,
g) leiame, et teised peaksid meie tagasiside taotlust ebakindluse tunnuseks,
h) tegelikult polegi me kindlad, kas ikka soovimegi iseenda ja oma kitumise kohta ttt kuulda.

Ehkki vastastikku ksteisest kujunenud muljete andmise ja saamisega on lood nii, nagu need on, tuleb just tagasiside oskusliku
andmise, selle sihiteadliku taotlemise ning rahumeelse seedimise oskust pidada dialoogi arendamisel oluliseks.
Angloameerika pshholoogid kasutavad sisemise ju tunde
mrkimiseks otsese eesti vasteta mistet empowerment, mis mrgib
seisundit, kui inimene usub endasse, toimib sltumatult, ilmutab iseendast lhtuvat aktiivsust ja tunneb endas judu teha midagi thendusrikast. Inimesed, kelle empowerment'i varud on napivitu, jtavad
organisatsioonis endast kahvatu mulje, nad on algatusvimeta ja tegutsemisinnuta, austavad hierarhiat ja status quo'd, nad on oludega
kohanejad, mitte olusid kujundavad, allaheitlikud, aravitu, lemustele kuulekad, konformistlikud, vlise srata ja sisemise juta. Sisemist judu kahjustavad kige enam enesehinnang ja srased negatiivsed mtted nagu minust pole asja", olen vilets ppima", teised
ei vta mind kuulda" Isiksuslike ressursside realiseerimisel ja teiste

inimestega loodaval tagasisidel on snagi tihe seos. Sisemist judu ei

saa kellelegi anda, see kujuneb otsekui kingituseks tnu eneseusule,
tegutsemise innule ja oma kitumisest saadavale julgustavale tagasisidele.
Jrgnevalt mned soovitused dialoogi esilekutsumiseks.

Jlgi teiste mtteavaldusi algaja vaimuga, otsekui kuuleksid

midagi esimest korda.

Loobu soovist teisi kohe nende esinemise jrel arvustada.

Lase ksimustega la Mida sa selle all mtled?' teistel

oma teemasse sveneda.

Palu esinejail selgitada, miks nad on teatud seisukohal vi

mingi ettepaneku esitanud.

Paku teistele arutelu vltel toetust, et nad saaksid vabalt

oma mtte lpuni arendada.

Leia sobiv hetk (mitte liiga vara) teiste mtteid ja ideid

kommenteerida, laiendada, tiendada.
Phisoovituse vib kokku vtta he lausega: reflekteeri (tunneta, teadvusta, mista), mitte ra reageeri (ra kritiseeri ega tiku iga
hinna eest oma arvamust esitama).
7

Kui diskussiooni vtmesnadeks on vastasseis ehk konfrontatsioon ja kaasaarutlejate seisukohtade ekstrapoleerimine, siis loova
dialoogi sisuks on ksteist tiendav koost, otstarbeks aga divergentse mtteviisi virgutamine eesmrgiga luua erinevate mtteavalduste phjal midagi sellist, mida ainuski idee eraldi vetuna ei vimalda. Kogemuste, arusaamade ja tekspidamiste erinevusi ei pta
alla suruda, siluda vi maha vaikida, vaid neist ptakse kujundada
midagi u u t , holistlikku, avastuslikku. Loova dialoogi pidamine eeldab enesedistsipliini, sallivust, kehtestamisoskust, analsiva kuulamise oskust, ennekike aga vimet kinni haarata teiste huvitavatest
ideedest ning neid kaasaarutlejana edasi arendada. Kui diskussiooni
phisiht on arvamuste selitamisega praktilist huvi pakkuva tulemuseni juda, siis loomingulises dialoogis leiavad sellele lisaks aset ka
ksteiselt ppimine, vastastikune tiendamine, arutluse protsessi mtestamine.

Kunas" ja kuidas" pole vhem thtsad kui mis" ja miks"

Dialoogi harjutades ei pita mistma mitte ksnes vaateviiside
esinevust ja nende phiolemust (vaateviisid lhevad philiselt lahku
selles ja selles...), vaid ka seda, miks - millest tulenevalt - me ise ja ka
teised just teatud viisil mtleme, htesid seisukohti teistele eelistame,
korduvalt samu te kriteeriume ja toimimisphimtteid jrgime, igahele iseloomulikke arutlus- ja otsustamisviise jrgime. Sageli on vga thendusrikas, miks on he firma liikmed samadest asjadest ise
arvamusel, aga ka olukord ja kontekst, mis teatud seisukohti kujundavad. Niteks oleneb nii mnestki asjast arusaamine sellest, kus
(kelle ringis) arutlus toimub, aga ka sellest, millal (milliste oluliste
sndmuste eel vi jrel) teatud asjas nu peetakse.
Loominguline dialoog on Bohmi ja Peati (1992, Heikkil &
Heikkil) jrgi suhtlemisvorm, kus inimesed vtavad erimeelsusi
loomulikult, pdmata neile vastu asetuda, ning katsuvad siiralt
mista ja objektiivselt analsida ka neid tekspidamisi, mida nad
ise ei toeta. Mistagi eeldab see erilist tolerantsust kaasinimeste suhtes. Inimestele on ju nii loomuomane vljendada teatud arvamusi ja
asuda neid siis kaitsma!
Loov probleemiarutelu eeldab niisiis piiratud kogemusbaasi srast taotluslikku avardamist, mida organisatsiooni kiirprobleemide
rutakal lahendamisel pole mahti taotleda. See phineb valmisolekul
tunnustada, kui isesugusel viisil iga inimene maailma neb, isegi
lihtsaid ja niliselt endastmistetavaid ksimusi lahti mtestab. Teiste kaudu pime ka ennast tundma. Tihti on petlik ja arendav teada,
millisel konkreetsel viisil, missuguse kogemuse, lugemuse, mtteviisi
tulemusena keegi on teatud jreldusele judnud. Oma seisukohtade
rhutatult subjektiivsuse, tihtipeale lausa pooljuhusliku tekke ja ilmselge piiratuse tunnistamine eeldab vastastikust usaldust ja taoti ka
oma sisima mina avamist teistele inimestele. Paljudel juhtudel hoiab
meid dialoogi astumast valvsus, hirm paljastada oma kehva kaarti:
vheseid kogemusi, oluliste asjade mitteteadmist, tagasihoidlikku
lugemust mingis ksimuses jne. Oma sisima mina paljastamisega
kaasneb ka risk, et teised inimesed ei mista, ei toeta, ei aktsepteeri
meid, mille kogemine teeb meid jrgnevaiks seda laadi katsetusteks
araks.
On pikemata selge, et asjatundlik osalemine dialoogis eeldab
eruditsiooni, mtteerksust, oskust kuulata teisi ja osavust oma mt-

tekik varem avaldatud seisukohtadega hendada. Dialoogi arendamisel tuleb lbida arvamuste ohtrusest, korrastamatusest ja lahkuminekust tekkinud seisund, mis vliselt meenutab kaost, tegelikult
aga thendab viljakat loova hargmtlemise faasi. See just valmistabki
pinda ette asjade ngemiseks esialgsega vrreldes uuel viisil. Kuna
inimestele pole loomuomane olla hel ajal konvergentse ja divergentse mtlemisega, tekitab teise vastaka mtteaktiivsusega kaasa
elamine mistmisraskusi. De Bono on raamatus Kuus mtlemiskaabut" seda laadi olukordade ennetamiseks teinud ettepaneku kasutada arutelu eri faasis teadlikult hte kuuest aktiivsusest.
Tuntuim loovus- ja leiunduskonsultant E. de Bono soovitab keerukaid probleeme lahendavas grupis vaagida pstitatud lesannet
mitme nurga alt, asetades mttes phe kuus kaabut. Valge kaabu thendab fakte, numbreid, daatumeid - kindlat kulgemist faktide pinnal. Punane mrgib intuitiivset arutlemist ja otsustamist. Must - kriitikat ja sekeptitsismi kige eldu suhtes. Roheline - suundumust millegi uue loovale leidmisele. Kollane smboliseerib optimismi ja positiivset mtlemist, sinine kaabu aga tervikutaju, probleemi holistliku
hlmamise pdu. Tehnikast lhemalt: A. Kidron. Leidlik meel, lk
138-139.
,/

Tervikpildi loomise poole

Traditsioonilistes industriaalajastu" uuringutes pti vaadeldav
objekt jaotada ksikosadeks, muuta analsitav aines kontrollitavaks, standardsete vtetega kidelda vaks, prognoositavaks. Srane
lhenemine ei sobi kuigi hsti nt sotsiaalsete nhtuste korral, kus detailide eristamisest olulisem on terviku olemuse tundmappimine.
Dialoog kaasinimestega totab srast tervikut paremini ja sgavamalt mista. Teiste inimeste mttekikude jlgimine aitab avardada
nhtustest arusaamist. Inimesed vabanevad nende arusaamist piiravaist hoiakuist juba ainuksi seelbi, et nad ei tarvitse enam
kompulsiivselt esineda kiketeadva asjatundjana. Nad vivad vaadelda asju katsetava algaja, asjaarmastaja vi vhiku silme lbi,
uudistada ja avastada enda jaoks midagi uut. Avatud dialoog vimaldab mista nn vaiketeadmist ehk raskesti snastatavat olulist
teadmist millegi kohta, mis R. Sternbergi jrgi kujutab endast praktilise intelligentsuse juhtivat osa.

Dialoogile omane nhtuste holistlik ksitlus thendab Heikkil &

Heikkil jrgi seda, et
inimesed ei toimi enda positsiooni kindlustamiseks, vaid on
ksteisele toeks, valmis tarbe korral lausa teenindama ksteist niteks info andmise, ksimuste eri aspektist vaatlemisega jne,
probleeme vetakse tunnetusliku vljakutsena, pdmata
neid kiiresti kaelast ra saada,
tunnistatakse oma vhiklikkust teatud ksimustes, vetakse
omaks asjade lbiarutamisel ilmnevad raskused, esitatakse edasiviivaid ksimusi ning osatakse ksteist thelepanelikult kuulata,
sltumatuse (independence) ja sltumise (dependence) asemele
tuleb koossltuvus (interdependence).
hest pildikillust ei mista tervikut. Dialoog aitab otsekui
puslemng juda terviku ngemiseni.

Huumor suhtlemisel
Huumor nib olevat sotsiaalse kohanemise ks vahendeid. Naljasoon, eriti vime iseenda le naerda kulub marjaks ra parduse
hetkil. Paraku theldas juba Jerome Jerome oma jutus Kolm meest
paadis, koerast rkimata", et naljataju kipub meid maha jtma just
siis, kui vajadus selle jrele kige suurem. Suhtlemisel on huumoril
tita mitu funktsiooni: nali aitab tbaraid olukordi kergemini letada,
pinget maha vtta ja usaldust ratada, aga ka kindlameelseks jda,
suhtlemisel oma ngu silitada vi vajaduse korral ka oma leolekut
demonstreerida.
Kuidas huumorielamus ldse kujuneb? Laias laastus vib naljakad juhtumid jaotada kaheks: hed neist tekivad otsekui iseenesest,
teised on aga keegi sihiteadlikult koomiliseks kujundanud. Erinevalt
niteks temperamendiomadustest nib huumorimeel olevat arendatav, mida kinnitab kas vi see, kui palju laias maailmas on naljaheitmisega leiba teenivaid koomikuid.
H. C. Footi (2000) jrgi hakkavad huumori olemus ja selle rakenduslikud aspektid paeluma ha enam nustajate, terapeutide ja eksperimenteerivate pshholoogide thelepanu. Naljaheitmises vi isegi
lihtsas naljatajus nib peituvat eluprobleemidega parema toimetuleku oluline ja seni vaid juhuslikku kasutamist leidev reserv. Varasemais uuringuis pti Footi vitel philiselt vlja selgitada, m i k s
mni olukord tundub inimestele naljakas, teine mitte. Uuemal ajal on
uurijaid aga ikka enam hakanud huvitama see, m i l v i i s i l naljakaid juhtumeid igapevaelus luuakse ehk veel otsesemalt: kuidas
koomilisi olukordi konstrueeritakse. Senini pole pris selge, millist
laadi situatsioonis tekib naljataju, samuti see, kuidas koomilise ainestikuga stimuleerimine eri tpi inimestele toimib. Uurijaile on huvi
pakkunud ka naeru fsioloogiline toime. Hulk usaldusvrseid
uuringuid on nidanud, et naer lgastab lihaspingeid, avardab hingamist, toniseerib ning pakub sellega tegusa viisi stressiga toime tulla. Omaette valdkond on naljataju kultuurispetsiifilised iserasused.
Niteks on teada, et Ameerika rmedakoeline ja Inglise must huumor
ei tundu mningate rahvaste esindajaile (nt korealastele) ldse koomiline. Rakenduslikku huvi pakub ksimus, kuidas llitada nali ja

naer hingeravi vttestikku. Ehkki naer ja naljatlused nivad kuuluvat

kokku, on nendest esimese uurimine mrksa hlpsam, samas kui
koomikaefekti tekke asjaolud pole, nagu eelpool juba mainitud, veel
kaugeltki selged.
Otsime jrgnevalt O. Hargiele, A. J. Chapmanile ja H. C. Footile
toetudes vastust igapevase suhtlemise aspektist kahele huvipakkuvale huumoriga seotud ksimusele:
mis phjustab naljataju: kuidas nali tekib?
kuidas nali suhtlemisel toimib ja mis eesmrgil seda kasutatakse?
Naeru teooriad
1. Pshhoanaltilised teooriad. Freudi jrgi kujutab huumor
endast sotsiaalsete tabude ja keeldude tttu allasurutud seksuaalsete
ja agressiivsete kihude hiskonnas sallitavat vljendust. Naer vabastab kuhjunud pshilist energiat ning vimaldab sellega ldvestumist. Ehkki naljatlemine pole taunitav, ei saa naermist, igemini naeru phjustanud emotsiooni vljanitamist pidada kaugeltki mitte
igas olukorras sobivaks.
2. Dissonantsi teooria esindajad (nt M. Rothbar 1973) vidavad, et huumori allikaks on ootamatud, kohatud ja kontekstivlised
juhtumused. P McGhee (1977) toob naljakalt kohatu" nihke niteks
laste keelemngud, milles snade mitmethenduslikkust taibanud
lapsed havad poisse plikadeks ja tdrukuid poisteks. J. Suis (1972)
seevastu vidab, et mingi nihkes juhtumi mrkamisest ei piisa, vaja
on ka juhtumi just sellist" seletamist, mis tunduks naljakas. Ruch
(1984) vidab, et on kaks eri liiki naljataju: he jrgi on nihkes olukord juba ise naljakas, teise korral on eelduseks ka juhtumi mtestav" lahtiseletus.
3. Erutusteooriate jrgi initsieerib nali inimeses pshilise pinge tusul phineva erutuse. Nalja tekke krgpunktile eelneb erutusseisundi tus, selle krgpunkti judmisele jrgnev erutuse jrsk langemine aga just annabki rahuldustpakkuva tunde. Berlyne (1969) jrgi on nali seda nauditavam, mida krgema astmega on selle kujundatud erutus koos jrgneva lahenemisest saadava rahuldusega. Erutusteooriate raames vib anda tlgitsuse ka huumorita naerule" Nrviline, hsteeriline naer vib olla phjustatud stressist, pshikahirest, ent ka raskest kaotusest. Srane naer vib esile tulla perioodili-

selt ning sellega vivad kaasneda nutt ja karjumine. Siia rhma arvatakse kuuluvat ka naer kditamise tulemusel, mis vib olla vga vastumeelne taluda.
4. leoleku- ja halvustusteooriad. Huumor tekib nende teooriate jrgi kellegi ebannestumise - komistamise, keelevratuse,
juhmaka teo vms - mrkamisel. Meenutagem kas vi kmneid seda
laadi stseene Chaplini filmidest. Igapevaelus on pris naljakas nha
kellegi teise pardumist, kuid ebannestumist ise le elavale isikule
ei tundu juhtum ldse naljakas. Arvatakse, et mida vaenulikumalt
vi kriitilisemalt me kellegi vastu oleme hlestatud, seda enam nalja
pakub meile ka tema pardumise ngemine. Teisisnu ajab meid palju rohkem naerma see, kui meie sbrad naeravad vlja meie vaenlasi,
kui olukord, kus vaenlased naeruvristavad meie spru. Nimetatud
teooria annab seletuse ka selle kohta, miks saab elus nnda sageli
nalja vastassoo vi teise etnilisse gruppi kuuluvate inimeste arvel.
Samas mainis G. Allport (H. Footi, 2003 jrgi), et arenenud naljatajuga inimene oskab naerda just enda ja selle grupi le, millesse ta kuulub. A. Wattsi (1977) jrgi on taoism ja zen ainsad usundid, mis mnutundega heidavad nalja ka iseenda - nt oma phakute - le.
Huumori sotsiaalne thendus
Nali lhendab ja liidab seltskonda. Huumor aitab luua kontakte, elavdab vestlust, aitab tita vaikuspause, vimaldab sulatada
usaldamatuse j ning kujundab rhmas meie-tunde. Sobival hetkel
kuuldavale toodud kalambuur vi anekdoot on otsekui mre, mis
litab seltskondlikku vestlust. Naljal on kahtlemata juba ammustest
aegadest oluline sotsiaalne sisu. Samas on snagi erinev, kas naerda
niteks mr Beani juhmuste le ksi teleri ees vi tunda mnu vahetus
seltskonnas tekkinud vrskest naljast.
Huumor on otsekui jagatud kogemus. heskoos millegi le
naerdes demonstreeritakse hetkeks vaadete htsust, elatakse ksteisega kaasa, vetakse elunhtuste suhtes hine (nalja vimaldav) vaatepunkt.
Huumor toob esile (varjatud) hoiakud ja suhtumised. Stu"
naljaheitmine (ka kaasanaermine) vimaldab esile tuua oma hoiakuid, arvamusi ja vrtushinnanguid, aga ka teiste kitumisest vlja
lugeda nende suhtumisi teatud asjadesse. Niteks oli nukogude ajal
kibel kmneid anekdoote kompartei ja valitsusjuhtide kohta, mille

seltskonnas rkimine juba ise nitas kohalolijate meelsust. (Meie

kutselised naljameistrid ongi kahetsusega mrkinud, et tnapeva
Eestis pole anekdoodil enam kaugeltki seda rolli mis stagnaajal:
nd tohib ju kigest vabalt rkida.)
Huumor aitab kindlaks mrata vastastikust sobivust. See, kas
he nali ldse ajab teise tegelikult (mitte sunnitult) naerma, eriti aga
see, kuivrd naljale osatakse (inspireeritult!) naljaga vastata, mdab
pris selgelt inimestevahelist sobivust.
Huumor peegeldab tundeid ja taotlusi. H. Footi jrgi vivad
naljatlemisel aset leida nii eneseesitlus ja -paljastus kui ka oma kavatsuste varjamine ning silmakirjatsemine. Nalja heites saab teistele lkitada sallitud viisil vihjeid oma motiivide ja kavatsuste kohta, samuti
aimu anda oma tunnetest, mida ei soovita avalikult nidata.

Foto: Liina Siib

Huumor vimaldab iseendast ja oma probleemidest/muredest

distantseeruda. Rahvatarkuski vidab, et nali ja rmus meel aitavad
paljusid elumuresid vita. Huumoritajuga inimene on juba selle poolest seltskonnas populaarsem, et ta koormab teisi vhem oma probleemidega. Neurolingvistiline programmeerimine on muide vlja
ttanud hulga vtteid, kuidas eluprobleeme humoristliku nurga alt
vaadelda. Niteks vib meelehrmi valmistava sna - nt vihm",
eksam", stress" - kirjutada kribukirjaga vi kujutada olukorda naljaka joonisega.
Huumor on meeldimise eeldus. Naljatlev ja naerumaias isik laseb teistele vlja paista, et ta on vahetu ja vaba, et tal on rm teistega
suhelda, et ta on paindlik valima eri lhenemisviise ja otsustamisel
lbi kaaluma mitu alternatiivi. Rmsameelset kaldutakse hindama
ka heasoovliku ning hoolivana ning meeldiva vestluskaaslasena.
Huumor suurendab suhetes avatuse mra. Olukorras, kus inimesed
ksteisele meeldivad, hakkab palju nalja saama. Ameeriklaste tava
alustada loengut naljaga pab lihtsa vttega kuulajate sdant vita.
Tohtri oskus patsienti rmsameelselt ja humoorikalt knetada parandab tema enesetunnet. Tarmo Leinatamm olevat hel Eurovisiooni lauluvistlusel teiste maade esinejatega parema kontakti saamiseks taotluslikult viinud end kurssi vastavate maade rahvalike naljadega, mis nhtavasti mngis kaasa, et ta valiti lauluvistluse populaarseimaks dirigendiks.
Vaatame veel mningaid huumori olulisi aspekte suhtlemisel.
Juhtunu naljaks pramine. Kui inimene tabatakse valelt vi tal
mingi asi ebannestub, siis on tema heks viimaseks nahapstmise
vtteks nidata, et juhtunu on nali, et ta ei vta seda kuigi tsiselt.
Lastele on see oskus muide veel kttesaamatu. Kuivrd mainitud vte on ldiselt teada, kujuneb selle tegusus (nalja usutavus) selle jrgi,
millise ajavahe tagant mingi tegu naljaks pratakse. Sageli tuleb
toimida likiiresti, vaat et paari sekundi jooksul. Toimunu naljana
vtmisest saab sobiv psterngas niteks siis, kui keegi A ilmutab B
suhtes agressiivsust ja provotseerib viimase ootamatult geda vastureaktsiooni. Mis sa nd," rahustab A nd teist, ma ei melnud
seda ju tsiselt." Vte on kllalt tegus seetttu, et on vlja kidud otsekui B huumoritaju proovilepanek. Watzlawicki topeltlksu teooriast vlja minnes on B-l raske sobivat jtku valida. Kui ta reageerib

stu naljana serveeritud elale tlemisele vihaselt, ilmutab ta- viletsat naljataju. elusega leppides peab ta aga oma kaotust tunnistama.
Parim vastus oleks teadagi teist vaimukalt vastu tgada. Kirjeldatud
juhtum pakub nii B-le kui ka A-le veel he toimimisviisi. B vib teha
juba alguses no, et ta ei vta teise mrkust tsiselt. Nd ei j A-l
ka enam muud le kui naerma hakata ja mlemad osapooled lepivad kokku", et tegu oli vaid meelelahutusliku mnguga. Igapevaelus vib selline mlemapoolne psemine" tuua suurt kergendust
ja mistagi peitub siin ks konfliktiolukordade lahendamise taktikaid.
Ajaloost on samuti teada suur hulk juhtumeid, kus plahvatusohtlikus olukorras eldud nali aitas kokkuprget vltida. Juhan Peeglist
rgitakse niteks jrgmist lugu. Nukogude ajal oli likooli poistel
vastumeelne sjalisel ppusel kia. Sjalise ettevalmistuse kateedrist
anti teada, et ppustest krvale hoiduvaid ajakirjandustudengeid tuleks kuidagi karistada. Juhan Peegel pani ette nad ... maha lasta!
Piinlikust olukorrast vljatuleku tegusaks viisiks on ise oma
parduse le nalja heita. Hardi Tiidus ehk Must Habe esines kunagi
teles isegi tema kohta vga sakris habemega, mis ajendas kellegi televaataja ksima, ega tal toidupala habemesse pole takerdunud. Jrgmises saates andis Tiidus seletuse: habemesse oli tolknema jnud
kilu. Andrus Saareste pajatab oma mistelises snaraamatus loo mehest, kes kurja naise eest laua alla pakku pgenes. Parajasti juhtus
aga keegi klamees majja sisenema. Naera jah seda naiste nalja, nii
et kukkusin prandale," leidis tigedast kaasast vaenatud mees varmalt vastuse.
Viisakas kitumine nuab, et teise inimese parduse puhul peaks
tegema no, nagu poleks midagi juhtunud. Alati pole see aga kohane.
Mnelgi korral on palju igem seda pealtvaatajana huumoriga vtta,
otsekui oleks pardunu meelega nnestunud nalja teinud. pardusele naeruga reageerimata jtmine vib paradoksaalselt just toonitada,
et teine sattus naeruvrsesse olukorda. Siinkohal neme veel kord,
kui keerukad vivad olla isegi lihtsad suhtlemisaktid. Situatsiooni
eripra nitab, milline teguviis on ige, tegus vi snnis.
Huumor kui identiteedi riisumise vte sobib eriti end lethtsustavate isikute autoriteedi nestamiseks. Arvukad naljafilmid ja
anekdoodid on naeru mrklauaks valinud just need sotsiaalsed rollid

(politseinik, kohtunik, vaimulik, mingi ametkonna thtis aparatik

jne), kelle ametit tuleks tsiselt vtta.
Huumor on tegus taganemistaktika. Nalja abil vib vabaneda
nii mnestki ttust kohustusest, pareerida kellegi tsimeelse rnnaku enda aadressil. See huumori funktsioon phineb lihtsal seadusprasusel: nali kujundab olukorra teiseks, edastab snumi, et toiming
(arutlus, pahameelevljendus...) pole tsine, tegemist on vaid mnguga. Andes suheldes edasi mingi snumi, vime selle naljaks prates mista anda, et me ei vtnud asja ldse tsiselt.
Nali ehk vime nha asju koomilises valguses ja naer ehk vime
vljendada oma head tuju on kpse pshholoogilise kaitse (egokaitse) selgemaid avaldusi, asendades niteks agressiivsust, taandumist
vi olukorra ratsionaliseerimist. Olukorras sobiv nali ja vimalus
naerda aitavad vabastada ja vlja elada ka mningaid allasurutud
tundeid, niteks rritust, hmmeldust, pettumust, meelepaha.
Teesklev naer lheb kiku pilava, naeruvristava suhtumise
demonstreerimiseks. Sarkasm on eriti tugevasti kanda kinnitanud
poliitilise sisuga fljetonis. Selle ala meistrid olid nukogude ajal
muide mnedki vliskommentaatorid ja rahvusvaheliste ringvaadete
koostajad. Imperialistliku Ameerika tarbeks oli noil aegadel varutud
mitukmmend irvitavat kinnisepiteeti, millest onu Sam oli ks leebemaid.
Huumori abil vib vljendada teise isiku meeldivust ja omaksvttu. Humoorikas reageering nitab heasoovlikkust ja thelepanu
teise inimese vastu, mis tugevdab kontakti ja suurendab lhedust.
Naljataju nitab, et inimene pole jigalt ametlik, vaid lahe ja loomulik, et ta oskab sujuvalt suhelda, et tal on seltskondlik kombelihv.
Nali aitab suhted muuta lhedasemaks, ilma et osapooled vtaksid
endale ksteise suhtes ennatlikke kohustusi.
Naljatlemine vib saada ka vaenu vljenduse kehtestamise vahendiks. el naljaheitmine (eriti seltskonna silme all) vib armutult
teise inimese paika panna.
Nali vimaldab letada pinevaid vaikuspause (nn sotsiaalset
hiaatust), samuti vestlusel ntkelt teemat vahetada ja seda oma soovide kohaselt juhtida.
Mainigem ka lipitsevat naeru, mille sihiks on teiste heakskiidu ja
thelepanu vitmine.

Nali loob rhmas htsustunde. Angloameerika kultuuris tuntakse nn rhma sisenalju (inside joke), millest sellest rhmast vljajjad ei saa arugi. Sisenaljade tegemine - nt naljakad vihjed thendusrikastele asjadele - liidab rhma. Paljudes sotsiaalsetes gruppides
(koolis, sjaves, noorukite kampades jne) on rhmaliikmetel tavaks
ksteisele naljakad hdnimed panna, kedagi rhmas aasida vi naljakat knepruuki, nt slngi kasutada. Iroonilised naljad ja mrkused
rhmast vljajvate teiste" kohta aitavad samuti kasvatada grupi
ksmeelt.
Naeru funktsioonide hulka nib kuuluvat spontaanne rmutunde vljendamine, kombekas vastus teiste naerule.
Naer on ka... nutu korvamise sotsiaalselt hinnatud moodus.
Terve hulk uuringuid on kinnitanud, et inimesed, kes lubavad endale
pevas rohkesti naerda, kannatavad vhem stressi kes. Naer kutsub
esile ldvestuse, mis aitab vabaneda pshilisest pingest ja rusutud
meeleolust. Peale selle vib huumoritajuga inimene kergemini pakkuda teistele sotsiaalset tuge.
Vllanali (nt vanglas, lahingu eesliinil) vib testida kohalolijate
vaprust, teisest kljest aga suurendada meelekindlust ja kahandada
hirmu ohu ees. Emerson (1969, H. Foot 2003) on oma uuringutega
saanud kinnitust oletusele, et nali sisaldab endas sageli ka tsist
ainest: tsisemale sisule viitava nalja kaudu mratakse kindlaks
mingi teema edasise tstatamise vimalus. Niteks kui alluv vihjab
naljaga pooleks soovile saada palgakrgendust ja lemus tuleb naljaga kaasa, vib selle teema mne aja prast tsiselt jutuks vtta. Nalja
kahemtteline olemus vimaldabki inimestel selle kaudu algatada
muidu riskantseid teemasid.
Mned autorid vidavad, et naer on sedavrd sotsiaalne, et ksi
olles inimesed harilikult ei naera. Samas on kindlasti niteks ksi
raamatut lugedes vi telerit vaadates vga kerge naerma pahvatada.
Nali snnib ldjuhul kindlas kontekstis, omavahel aktiivses suhtetoimes inimeste hulgas, kes heskoos otsekui alateadliku vaikiva
koost tulemusel kujundavad koomilise olukorra. Klassikalise nalja
korral on tarvis kolme osapoolt: nalja tegijat, kuulajat ning mrklauda, seda, kelle arvel nalja saab. Mrklauaks vib olla ka naljatleja
ise (nali tehakse iseenda aadressil) vi kuulaja, see, kellele nali on
mratud.

Kuna nalja otstarve ja varjatud siht vivad varieeruda kmnel eri

viisil, on ka selle tlgenduseks eri teid. Nalja vidakse ka valesti
mista. Kuulajate rritamiseks eldud asju vidakse tlgendada nii,
et rkijal on tsi taga. Heatahtlikku aasimist vidakse vtta ela
irooniana. Omaette ksimus on see, kui sndsaks vi poliitiliselt sallitavaks seltskond ht vi teist nalja peab.
Tuhtum
Selle raamatu autor juhtus Brenevi perioodi lpuaastail viibima tollal
suurmoeks kujunenud asutuse saunapeol, kus keegi lasi lendu siis veel sna
vrske tlemise: "Nastupiila leeto. Spasiiba Brenemu za eeto," mrkamata,
et kohal viibis ka asutuse partorg Petrov. "Kohatu" nali rritas viimast silmanhtavalt.
Milan Kundera (1991) on oma romaanis Nali" kujutanud, milliseid ebameeldivusi vib totalitaarses reiimis kaasa tuua ks stu
poliitiline nali.

Suhtlemisraskused
Alan Wattsi (1959) parafraseerides viks elda, et igapevane
suhtlemine on lihtne nagu soojas jrvevees sulistamine: kramplikest
liigutustest hoidudes psime igal juhul pinnal. Inimene suhtleb aga
kogu oma olemusega. Ta viib end tarbetul mral pingesse seal, kus
tuleks vaba ja ltv olla. Ta ei suuda pettumusi ja leelamisi niisama
lihtsalt unustada. Paljud probleemid tulevadki sellest, et kaasinimestega suhtlemise pardusi elatakse hiljem raskesti lbi, vimendades
veelgi nende kahjulikku toimet.
Leidub inimesi, kes tunnevad end ebakindlalt enamikule teistele
hlpsasti lahendatavates olukordades: teene palumisel, vabanduspalve esitamisel, puhkeva tli vltimisel, probleemi lbiarutamisel
kolleegidega jne. Nib, et ka mned isikuomadused raskendavad
sundimatut suhtlust teistega. Suhtlemisraskuste hulka tuleks arvata
oskamatus end avada ja lhedasi kontakte luua, aga ka vrdumine
teistest inimestest ning endassetmbumine. Kui mningaid raskusi,
niteks rrituvust vi ksildust, osatakse teiste eest varjata, siis hulk
teisi suhtlemisprobleeme saab teistelegi lbinhtuks, vljendudes litundlikkuses ja haavatavuses, usaldamatuses, sunnitud ja pingestatud olekus, kohmakas kommete titmises, tundetuimuses, kalkuses,
jhkruses jne. Sotsiaalttajad tstavad aasta-aastalt aina teravamaks
kujuneva narkomaania ja noorte kuritegevuse phjuste hulgas esile
ltvunud ja vrastunud inimsuhteid kasvuperekonnas, inimeste
identiteedi ja enesehinnangu ja identiteeditajuga seotud suhtlemishireid.
Kunitsna ja Pogola jaotavad suhtlemisraskused vaid sisimas
(subjektiivselt) lbielatavateks (hbelikkus, revus, oskamatus luua
pshholoogilist kontakti) ja teistele nhtavateks (kidakeelsus, silmahakkav kohmakus ja ebakindlus, kitumisnormide mittetundmine jt).
Pargin (Kunitsna jt 2002) kirjeldab sisemiste suhtlemistketena rigiidsust, konformsust, nrka tahtejudu, vlistena aga mittemistmise ilmutamist teise inimese poolt, suhete arendamiseks tarviliku info
puudumist jne. Viimaste hulka vib arvata ka suhtlevate poolte kultuurierinevused, staatuse- ja vanusevahed, tagasiside puudumise,
erinevas keeles (terminoloogilised barjrid) knelemise jne.

Esmaste raskuste hulka arvavad vene pshholoogid agressiivsuse, kinnisuse, rigiidsuse, revuse jt isikuomadused, millel on tihe seos
temperamenditbiga. Teiseste raskuste pshhogeensed phjused
on stressi ja trauma toime, psiv frustratsioon, aga ka vsimus, kurnatus, kehv fsiline seisund ning mingitest haigustest phjustatud
raskused suhtluses. Sotsiogeensed phjused on aga teiste inimestega
lvimisel saadud kahjustused: sotsiaalse isoleerituse vi kontaktiliiasuse kahjulik toime, jhkrate, kalkide ja kurjade vi manipuleerivate
isikutega sage koosolemine jne.
V Kunitsna uuringud Peterburi 490 vanemate klasside pilase
hulgas nitasid, et 43% nendest pole ldse rahul oma suhete ja suhtlemisringiga, tundes teravat ksindustunnet. Sobivust kaaslastega ja
suhtlemise edu nrgestavad tema jrgi alavrsustunne (43%), autoritaarsus (36%), agressiivsus ja konfliktsus (25%) ning histerioossus
(11%). Srased isiksuslikud phijooned nagu hbelikkus, introverteeritus, autistlikkus ja krgenenud tundlikkus otsekui varitsevad
olukordi, mis tugevdavad neid ning tekitavad suhtlemisel objektiivseid raskusi.

revus
S. Freud kirjeldas revust emotsionaalse seisundina, mida iseloomustavad olulise sndmuse ootus, ebamrasuse taju ning abitustunne. revus tekib ka pingsalt oodatava sndmuse (nt lennuki hkutus) edasilkkamise tagajrjel ja desorienteerivates, nutust phjustavates olukordades. Ender & Okada (1975, Argyle jt 1981) tid
esile neli juhtumit, kus inimesed tunnevad suhtlemisel revust: fsilise ohu korral, uues, ebatavalises vi kahemttelises olukorras.
Richardson ja Tasto (1976, Argyle jt 1981) leidsid, et suhtlemisel phjustab pinget ja revust seitse tegurit:
1. teiste kriitika vi halvakspanu tenosus,
2. esinemishirm,
3. vajadus vastanduda teistele ja ilmutada rahulolematust,
4. seksuaalse kontakti kartus,
5. intiimsuse kartus,
6. vanematega vastuollu sattumise kartus,
7 kartus kaotada lhedane inimene vi thtis suhe.
revust vib lisaks lalmainitud asjadele phjustada ka peene
vi mjuka seltskonna vestlusringis osalemine. Osal inimestel on

krgenenud ohutaju ning eriline anne" enamiku jaoks igapevastes

olukordades rahutust ja ebakindlust tunda. Teistest sagedamini tunnevad revust loomult nrvilised, ebakindlad ja alavrsustundega
inimesed, kellel tuleb keerukate olukordade valitsemisel suuri jupingutusi teha. A. Ellis (2000) vrdleb revust ebamugavate tunnete
ja tegutsemisviiside koestikuga, mis annab meile jrjepidevalt teada,
et vib juhtuda mitmesuguseid ebameeldivaid, soovimatuid sndmusi ning meil tuleks nende vastu midagi ette vtta. revus vib tulla sellest, et oleme midagi soovinud, aga mrkame, et miski seab
meie soovi titmise ohtu, vi et hvardab tekkida soovimatu sndmus. revusel ei puudu ka kasutoov plaan. See hoiab meid ohuolukorras valvsa, rksa ja ettevaatlikuna. Kui terve" revus aitab meil
saada rohkem soovitut ja vhem soovimatut, siis haiglane revilolek ttab meie phihuvidele vastu: me kaotame enesekontrolli
ning esineme riskantsetes ja probleemsetes olukordades mrgatavalt
alla oma vimete.
//

Ratsionaal-emotiivse teraapia jrgi phjustavad ebatervet revust

sageli irratsionaalsed hirmud. Peaaegu kigil inimestel on mni seda laadi hirm ning see teeb nende elu rumalal kombel palju vaesemaks," kirjutab Ellis (2000, 30). revuse smptomid on rutakas pinnaline hingamine, surumistunne rinnus, klomp kurgus, kiirenenud
pulss, ebamugavustunne, unetus jt. revus peegeldub ka kehakeeles,
vljendudes niteks uitlevas pilgus, nihelemises, huulte puremises.
Pinget ja rahutust on raske varjata khedaks, kimedaks vi metalseks
muutuvas hles.
f

revus kahjustab mitmel moel vaba suhtlemist: see rvib sisemise tasakaalu, sunnib olema pinges, aina mures mulje prast, mis
jb endast teistele. Vljakujunenud revushirega inimene pab
kramplikult hoida toimuvat kontrolli all, jlgib iga viimast kui oma
sna, tema suhtlemisstiil muutub kahvatuks ja isikupratuks. revuse tekkel toimib kaasa nn smptomite niaring. Oma ebakindlusest ja
sellega kaasnevast revusest hiritu mrkab, et suhtlemine ei laabu
soovitud kergusega; see tekitab rahutust, hmmeldust ja revust;
teadmine oma kalduvusest suhtlemisel nrvi minna kutsub jrjekordses raskes olukorras uuesti revuse esile. reva isiku vlismaailmas nivad varitsevat paljud lbikukkumise vimalused. Rahu
rvivad eriti srased olukorrad, kus inimene haistab ohtu oma
enesehinnangule ja mainele. Hiritus ja haiglane enesejlgimine (et
mitte vigu teha) nrgestavad inimese thelepanu keskkonna suhtes ja
218

nii kahandab lemrane valvsus paradoksaalselt tugevasti eneseregulatsiooni vimet.

Mehed ja naised kogevad revust mnevrra erinevalt. Marshalli, Staiani ja Andrewsi (1977, Argyle jt 1981) ksitluste phjal tunnistavad naised meestest sagedamini oma sotsiaalsest revust, kuid
kurdavad harvem halvasti laabuvate suhete le.
Vaatleme mningaid revust phjustavaid olukordi lhemalt.
Enese maksmapanek
Siia peaks arvama olukorrad, kus inimestel tuleb meelekindlalt
oma igusi kaitsta, elda vlja oma eriarvamus vi taotleda vastust
enda esitatud ksimusele. Sitket sihilepdmist lheb vaja jrgmistel
kordadel: kaebuse esitamisel teeninduse kvaliteedi kohta, brokraatiatkete vastu protestimisel, igustamatute nuete eiramisel, agressiivse isikuga suhtlemisel, vestluse ajal vahelesegamisele reageerimisel, jrjekorrast kinnipidamise nudmisel.
Teiste thelepanu keskpunkti sattumine
Situatsioon, mis sunnib inimese viibima mitme tema tegevust
jlgiva isiku pilgu all, vib mnelegi osutuda raskeks. Nii juhtub
avaliku esinemise vltel, filmivtetel, pildistamisel, mne sotsiaalse
rituaali ajal, intervjuud andes jne. Samalaadsete olukordade hulka
vib arvata ka teiste inimeste sekka ilmumise isevrki rivastuses,
ksimustele vastamise suures auditooriumis vms.
Keerukas etikett ja tseremooniad
Ametlikud vastuvtud ja mned teised olukorrad nuavad teatud rituaalide jrgimist. Rituaali jrgimise teeb keeruliseks see, kui ei
olda teadlikud ritualiseeritud kitumise olemusest ja selle vastu patustamise tagajrgedest vi kui ei teata, kuidas end esitleda ja viisipraselt kituda. Pulmad, matused, ametlikud lunad, komiteede
istungid, pidulikud vastuvtud on kik sellelaadsete olukordade nited. Niisugused olukorrad kujunevad siis, kui eri kultuuride, rahvuslike, etniliste vi keelerhmade esindajate kohtumine kutsub esile
suhtlemisraskusi ja ajab kohalviibijad segadusse.
Intiimsus
Siia kuuluvad olukorrad, mis nuavad lvimist vhem tuttavate
inimestega, eriti veel siis, kui need juhtuvad olema vastassoost. Sedalaadi olukorrad eeldavad sageli eneseavamist, kaasinimestega lhemat tutvumist ning seksuaalse vrvinguga fsilist kontakti.

Ebaedu vi tunnustamata jtmise kogemine

Mis tahes olukord, kus ebannestumise vimalus on suur, kujutab endast potentsiaalse stressi allikat, kuivrd see mjutab inimese
enesehinnangut ja kindlustunnet. Selliste olukordade nideteks on
eksami tegemine, oma vimete demonstreerimine, kutse tantsule.
Valu
Igasugust olukorda, mis sisaldab potentsiaalset fsilise valu vi
vigastuse vimalust, tajutakse stressirohkena, isegi kui sellise valu
osaliseks saamise vimalus on vike. Niisugused situatsioonid vivad olla niteks terapeudi vi hambaarsti klastamine, mned
sportmngud, nagu poks, vitluskunstid, langevarjuhpped vi ragbi, doonorivere andmine, tegelemine loomadega, mned toperatsioonid jne.
Albert Ellis soovitab revusest jagusaamiseks juurida vlja oma
kalduvus nha asju tumedates toonides.
Kuidas seltskonnas tekkinud apsuga toime tulla?
Seegi ksimus on huvitanud nii kitumiskultuuri petavaid
pedagooge kui ka mningaid pshholooge. Esitagem piinliku olukorra lahendamise mned teed.

Snaselge andekspalumine vib ulatuda harilikest vabandussnadest (Andke andeks/') kuni keeruliste kahetsusavaldusteni ning tehtu parandamis- ja hvituspeteni (nt mberlkatud
joogi asendamine).

Olukorra selgitamine. Selgitusi saab esitada vljavabandavate asjaolude rhutamisega (Piinlik lugu, ent uskuge, see juhtus
mul kogemata."), ilma et eitataks teo tsidust, vi ka eneseigustamisena, kus htaegu vhendatakse probleemi tsidust ja eldakse lahti vastutusest ebasobiva teo eest (Minu koer hirmutas tepoolest teie kassi puu otsa, aga ta on sbraliku loomuga. Ta tahtis
lihtsalt teie kiisuga mngida.")

Huumor. Nali on kimbatusest lesaamise kindlamaid viise,

kuna see vib sotsiaalse heakskiidu potentsiaalse kaotuse prata
isegi vikeseks viduks. Kui etiketi vi heade kommete vastu patustaja oskab humoorikalt omaks vtta, et ta on kohmakas, hooletu, tormakas jne, vib ta seltskonnas oma vastuvetavust isegi
suurendada.

SialitiemiisraskTULsed

Vltimine. See strateegia sisaldab tundlike teemade mainimata jtmist teatud inimestele, piinliku ksimuse kiiret vljavahetamist, vaikimist vi ruumist lahkumist.
Hbelikkus
Hbelikkus avaldub pelglikkuses hulga spetsiifiliste mitteformaalsete olukordade ees, hmmelduses, ebakindluses, sisemises pingeseisundis, kartuses sattuda teiste thelepanu keskpunkti ning le
elada piinlikke hetki. See peegeldub knes (katkendlik esinemine,
knekomistused, vaikne hl, khatused), kehakeeles, madaldunud
enesehinnangus, lbikukkumise tundes, aga ka haiglases enesejlgimises, mttetegevuse hiretes ja tahtelise aktiivsuse nrgenemises.
Hbelikkus, nagu annab sellest snast endaski vlja lugeda, on sageli
seotud hbitundega olukordades, mis panevad kahtluse alla inimese
vime avalikult esineda vi end teistele avada ja sellega seoses suurendavad revust. Eriti selgelt ilmneb hbelikkus vraste inimestega
kohtuvatel lastel, kes varjavad no ktega, pavad peitu pugeda
(maa alla vajuda), pilgu krvale juhtida ja kes reedavad oma ebakindlust mitmesuguste kohanemisliigutustega.

Univorm lisab ujedale isikule kindlameelsust

Foto: Liina Siib

Hbitundmist on traditsiooniliselt mistetud tundena, mis kuulub hte rhma sraste emotsioonidega nagu hirm ja stunne; hbelikkus ehk kalduvus sageli hbi tunda on aga arvatud isiksuseomaduste hulka. Hbelikkus kui iseloomujoon kujuneb enamasti vlja noorukieas, kui inimese identiteet hgustub ning tema enesehinnang lb kikuma. Terav emotsionaalne ebastabiilsus ajendab siis
paljusid noori otsima lhisuhteid, mille loomist paraku seesama hbelikkus takistab.
Mainekas Ameerika pshholoog Ph. Zimbardo (1987) avastas, et
82% uuritud 800 tudengist tunnistas, et neil on kalduvus hbelikkusele", 42% kogeb regulaarselt hbelikkust ja vaid 1% vastanuist kinnitas, et nad ei tunne kunagi hbelikkust. 59% ilmutas olevat mures
enda isikule antava sotsiaalse hinnangu prast, 67% aga on omane
krgenenud enesekontroll (mis just prsibki spontaansust).
Zimbardo uuringute phjal on iseranis hbelikud jaapanlased, kellest kolmveerandile on see elus kohanemist takistav probleem; kige
harvem tunnevad hbelikkust aga juudid.
Kik 20. sajandi pshholoogia peavoolud on andnud hbelikkusele oma seletusi. Pshhoanaltikud nevad hbelikkuses lahenemata sisekonflikti ilmingut. Isiksuslike joonte uurijad vidavad, et
hbelikkus on pritud joon nagu intellekt vi kasvgi. Biheivioristid
tlgendavad hbelikkust elus tarvilike sotsiaalsete oskuste kujunemata jmisena. Sotsioloogid aga seletavad hbelikkust hiskonna
spetsiifiliste mjude valgel. Hbelikkust on seletatud ka geneetiliste
teguritega: sotsiaalselt kartlikel inimestel on J. Thsiki (1984) oletuste
jrgi smpaatiline nrvissteem, mis phjustab litundlikkuse konfliktide ja ohuolukordade suhtes. Hbelikkusest jagusaamise heks
mooduseks on srased eskapismi (sotsiaalsest telisusest pagemise)
vljendusviisid nagu alkoholism ja tnapeval kahtlemata ha enam
ka narkomaania.
Hbelikkuse alaliigid
V Levi ja L. Volkov (1970) on eristanud noorukitel kolme tpi patoloogilist hbelikkust.
1. Pshhoteraapia ja korrigeeriva sekkumise seisukohalt on kige raskem autistlik hbelikkus, mis seondub grupis isoleerituse, mittekonformse kitumise, sotsiaalsete kontaktide nrgenemise ning omaettehoidmisega, pgenemisega teiste hinnangute eest.
2. Pseudoskisoidne hbelikkus tuleneb enda fsilise vi pshilise alavrsuse tajust (krdsilmsus, kogelemine, higistamine, pentsik perekonnanimi
222

jne) ega avaldu heade sprade ja tuttavate ringis. Siia rhma kuuluvad noorukid pavad tihti ulja vi ka hoolimatu kitumisega mngida hbenematut oma hbelikkust kompenseerida.
3. Pshhasteenilist hbelikkust iseloomustavad nudlusnivoo alanemine, liidri rollist hoidumine ja konformne kitumine.
Kunitsna (1991) ti oma 1200 pilast ja tudengit hlmanud uuringuga vlja neli rhma isikuid: loomult hbelikud (25%), situatiivselt (mnes olukorras)
hbelikud (34%), suhtlemisjulged ehk mittehbelikud (28%) ja hbitud (13%).
Hbematu on antiikaja mttetarga Theophrastose (2000, 31-32) jrgi isik,
kes on inetu kasu nimel hoolimatu au suhtes; nuab oma osa, kui keegi on midagi soodsa hinnaga ostnud; linud vrasse majja, vtab laenuks otra, teinekord aga aganaid, ja sunnib laenajal need asjad ise enda juurde kohale toimetada"
Mittehbelike seas vib jllegi esile tuua erinevaid tpe:
a) vga temperamentsed ja pidurdamatud isikud,
b) halvasti kasvatatud isikud,
c) erutuvad pshhopaadid - hsteerilised, egoistlikud, tseremoonitsemiseta isikud,
d) karjeristid, madala moraaliga hbitud tegelased selle sna kige halvemas thenduses,
e) sisimas hbelikud, kes pavad seda omadust kikjal uljalt esinedes
kompenseerida.
Koosklas A. Adleri petusega kinnitab Zimbardo, et pere esimesena sndinud lapsed vajasid varases eas rohkem hoolitsust ning on seeprast hbelikumad kui teisena sndinud. Hbelikel vanemail arvatakse olevat ka hbelikumad lapsed. Kunitsna uuringute jrgi tunnevad mehed ja naised hbelikkust enam-vhem vrdselt; samas on hbelikkusel tihedad seosed kutsealaga.
Tundub, et mned kutsed lausa valivad inimesi suhtlemisjulguse jrgi: hbelikke oli raamatupidajate hulgas tervelt 61%, petajate seas 39% (!), taksojuhtidest
aga 26% ning ettevtte direktoreist vaid 8%.
Ehkki hbelikkus on elus tlikas ja pris raskelt krvaldatav isikuomadus,
vivad edu ametialal, majanduslik heaolu, tugev tervis ja nnelik abielu selle
peaaegu tiesti krvaldada. Hbelikkuse vib sihikindla enesekasvatamisega ka
tiesti krvaldada. Allpool pakume selleks kohase kirjatki.

Vta elu nagu teatrit!

Hbelikele inimestele on suureks probleemiks vabanemine
sunnitud olekust" - oma telise loomuse esiletoomine. Ph.
Zimbardo (1987) annab ujedaile suhtlejaile nu nidelda kedagi
teist. "Olen avastanud, et ainus tee, mis vimaldab hbelikel
initsiatiivi haarata, on nitleja tee, kes mngib mingis rollis," vidab Ameerika ks tnapeva mainekamaid pshholooge.
Selmet tunda muret, kas osatakse iseennast etendada, viksi-

me tema meelest kustutada piiri oma nn olemuse ja enda etendatava rolli vahel. Anname jrgnevas Zimbardo teksti vabas
eestinduses hulga soovitusi hbelikkuse letamiseks.
Inimene vljendub kige selgemini oma tegudes. Pole tarvis
pikalt mtelda selle le, millise pildi keegi meist loob. Pange
oma teod enda eest knelema ja peagi hakkavad need rkima
teie eest, kinnitab Zimbardo.
Isegi erakordselt hbelik inimene on vimeline andma iseenda veenva kirjelduse rollis Jntervjuu".
Just mingit rolli mngides vib le saada oma hbelikkusest, argusest ja tundlikkusest. Miks? Sest siis on isegi hbelikud haavamatud, kuna nad ju etendavad lihtsalt mingit osa.
Nende teline olemus" ei saa teiste thelepanu objektiks kujuneda. Kui mngitav roll leiab kellegi autoriteetse isiku tunnustust, leitakse stsenaarium ja seatakse les dekoratsioonid, saab
hbeliku isiku ego tiesti vabaks. Mis siin phitseda? Mida mul
kaotada on? Miks ka mitte?"

Piip toonitab mehelikkust

224

Rollitreening on sotsiaalsete kontaktide arendamiseks eluliselt vajalik. See pakub vimalusi olemasolevad oskused mngu
panna ja uusi omandada. Rolli sisenedes saadakse luba kituda viisil, mida me harilikult peame enda jaoks keelatuks. Meie
valvas ja vimukas enesekontroll ei pse enam mjule. Rollimng petab mndagi pnevat, niteks tajuma, milleks me
oleksime vimeline, kui me poleks meie ise. Lisaks sellele muutub mngitud roll osaks meist endast. Me ei saa lahti elda enda jaoks uutest oskustest, mida me rolli harjutades omandasime.
ksindus
Tuleks teha vahet kahe nhtuse - fsilise ksioleku ehk ksilduse ja pshholoogilise ksinduse ehk eraldatuse, mahajetuse, teistest isoleerituse, lhedaste inimeste puudumise tunde - vahel. ksioleku talumine on paljudele inimestele raske katsumus. Paljud tnapeva linlased, eriti srastes krgelt arenenud tstusega riikides
nagu Ameerika hendriigid, ei malda aga mnda pevagi ksi olla,
ilma et neid valdaks igavus, meeleolu langus, halvemal juhul isegi
enesehaletsus, irratsionaalne rahutus ning meeleheide. Eri ajastuisse
kuuluvad loomeinimesed on aga leidnud, et ajutine omaetteolek, ksildus on vaimseks kasvuks, loovtsse svenemiseks, kuid ka inimsuhete sgavamaks vrtustamiseks igati soovitatav. (Samast lhtepunktist minnakse vlja tnapeva Jaapani tuntuima pshhoteraapia,
nn Morita-teraapia rakendamisel. Pshiliste hiretega ja teistega
halvasti kohanevatel isikutel lastakse umbes ndal aega viibida tielikus ksinduses. Selle katsumuse lbimise jrel oskavad patsiendid
varasemast palju enam hinnata inimsuhteid ja pivad edasiseks tervenemiseks teistele inimestele toetuma.)
ksinduse olemus on lhisuhete puudumise vi suhete pealiskaudsuse ja kaasinimeste pshholoogilise kauguse tajumine. Miste
ksildane" vib thendada nii seisundit kui ka isikuomadust. Teaduslikumas keeles vib rkida emotsionaalsest vi sotsiaalsest isolatsioonist. Esimest laadi ksindust vidakse tunda ka lustakas seltskonnas ning see teeb rahutuks ja halvendab enesetunnet; teine thendab aga sna otseses mttes kas ksi olemist vi siis soovitust
palju ahtamat tutvusringi. Omaette nhtus on kosmiline ksildus,
mis samas laseb kogeda enda kokkukuuluvust looduse ja maailma-

kiksusega ning mida me vime tunda niteks augustil mahajetud majas thistaevast vaadeldes. Lpuks tuleks meenutada veel kultuurilist eraldatust, isoleeritus viitab kontakti kaotamisele mbritseva
sotsiaalse keskkonnaga ja on iseloomulik marginaalidele.
ksinduse tundmine on mitme uuringu jrgi negatiivses seoses
enesehinnanguga. Mida krgem on inimese enesehinnang, seda vhem tunneb ta muret selle le, et ta erineb teistest, aga ka oma isoleerituse vi inimsuhete kekigu le. likrge enesehinnang nib aga
kujutavat pshholoogilist kaitsevtet, mille otstarve on endale testada, et saadakse ka ilma teisteta hakkama. Vene pshholoogi
I. Prohorova (Kunitsna jt 2002) uuringud on nidanud, et krge revus selle le, kas erinetakse teistest, on tihedalt seotud pessimismiga
lhisuhete vallas, teiste inimestega suhete halvaks hindamise, nende
inimeste puudumisega, kelle peale viks loota, aga ka ksindusega.
Mne pshholoogi meelest osutavad ka mdaniku nostalgia, traditsioonidesse klammerdumine ja konservatism hinges tuntavale ksindusele.
ksinduses on esiplaanil episoodiline terav rahutuse ja pinge
tunne, mis on seotud pdega omada sprus- vi intiimsuhteid. Nagu ldiselt teada, on ksindust eriti rnk taluda nooruses, samal ajal
kui vanuigi lepivad paljud inimesed ksilduse kui paratamatusega.
Mehed tunnevad end ksi jnuna (nt prast lahutamist) mrksa
kehvemini kui naised - see on kinnitust leidnud ka arvukais uuringuis.
ksioleku tajumine ja talumine on isikuti erinev. Mnel phjustab see igatsuse lhisuhete ja kaasinimeste jrele ning aktiivsuse tusu uute suhete loomiseks. Teistel kustutab kestev ksindus isegi lootuse lhisuhteid luua, millega kaasneb kibestumine, vimm vi varjamatu agressiivsus kaasinimeste vastu. Kolmandaile toob sunnitud
ksiolek kaasa tundide kaupa teleka vaatamise, arvutis surfamise,
liigsmise, uniselt lorutamise vi ka mdutundeta ostmise soovi.
ksinduse phjused ja liigid
J. Jung (raamatus ksinduse labrindid" 1989) toob esile tosin kroonilise
ksinduse phjust:
vimetus taluda sunnitud isoleeritust,
madal enesehinnang,
sotsiaalne revus,
suhtlemisoskuste puudulikkus,
usaldamatus teiste inimeste vastu,
226

sisemine pingesolek,
kalduvus valida endale sobimatuid partnereid,
kartus konkurentide ees ja hirm saada krvale tugatud,
seksuaalne revus,
hirm emotsionaalse lheduse ees,
eneseusalduse puudumisega kaasneb initsiatiivitus,
ebarealistlikud soovid inimsuhete vallas (Kas kik vi mitte midagi").
D. Raadshelders kirjeldab jrgmisi emotsionaalse ksinduse liike:
a) lootusetult ksildased, keda ei rahulda suhted kaasinimestega, kes
tunnevad end mahajetuna ning kannatavad krooniliselt enda isoleerituse ja
hingelise thjustunde kes,
b) ajuti ksildased, kes on enamasti sotsiaalselt aktiivsed, ent aeg-ajalt
tunnevad ksindusega kaasnevat igatsust, thjustunnet vi igavust,
c) passiivselt ksildusega leppijad on need, keda teistest eraldatus enam
ei hiri,
d) inimesed, kes ei tunne ksindust, isegi kui nad vahetevahel vabatahtlikult teistest eralduvad.
Mikulincer ja Segal (1982, ksinduse labrindid" 1989) eristavad aga nelja ksinduse alaliiki:
a) armastatu igatsemine,
b) trjutuse tunne,
c) hbi- ja hirmutundega kaasnev ksindus,
d) sotsiaalne isolatsioon.

Eneseusalduse edendamise 17 sammu (Ph. Zimbardo

jrgi)
Jrgnevad suunised sobivad hevrra hsti nii hbelikule
kui ka ksindust tundvale isikule, kes sooviks julgemalt uusi
suhteid luua.
1 Tee kindlaks oma tugevad ja nrgad kljed ning mtle
lbi, mida ihkaksid suuta ning kes sa sooviksid olla.
2. Sea endale enesearendamiseks kindlad eesmrgid.
3. Avasta argipeva ettevtmistes suhtlemisvilumuste
arendamise vimalused ning ttta neid kasutama.
4. Jua selgusele, milles seisneb sinu isiksuse jud - millistele enda omadustele vlgned senises elus edu.
5. Vabane negatiivsest mtteviisist. Selleks:
a. pa mista neid, kes on sind kunagi solvanud vi
jtnud sulle vajaliku abi andmata, ning anna neile
mttes andeks,

b.

anna ka endale andeks nii oma nrkused ja puudused kui ka elus tehtud vead.
6. Luba endale olla tpselt see, kes oled, ilma et paksid
paista parem ja targem, kui just oled.
7 Pa mista olukordade ja probleemide phjusi laiemalt, ilma et sdistaksid end ja mtleksid oma puudustele.
8. Ole salliv teiste inimeste teistsuguse vaateviisi suhtes:
nii palju kui on inimesi, on arvamusi.
9. Asenda inimlike puuduste kriitika konkreetsete tegude
arvustamisega.
10. Tee otsustav lpp enesehaletsemisele ja iseenda karmile kohtlemisele.
11 Elu on liiga lhike, et enda jtkuvat alandamist lubada.
Seeprast pa vltida olukordi ja isikuid, mis tekitavad sulle
alavrsustunde.
12. Ebameeldivuste korral vta endale aega rahuneda ja
olukord lahti mtestada, enesekindlus taastada, korralikult vlja
puhata ja elust rmu tunda.
13. Tunne rmu mnusatest inimestest, hsti laabuvatest
suhetest, teineteisemistmise minutitest ja kigest meeldivast,
mida suhtlemine vimaldab.
14. Mrka ja naudi olukordade ja inimeste kordumatust, aga
samuti sotsiaalse elu kummalisi, paradoksaalseid ning naljakaid
palgejooni.
15. Raskeid tpe kohates mtle sellele, millised hirmud ja
pshilised pained neid endid kimbutavad.
16. ra tunne liialdast muret oma (haavuva) ego prast, see
on kllalt vintske, et rasketest olukordadest kuivalt vlja tulla.
Enesepettusest ilsam on vahel ka pettumust ja valu kannatada.
17 ra toimi rohutirtsuna, kes peab pidevalt hplema, et
keegi talle peale ei astuks. J kindlalt iseendaks ning vta le
roll, mida elu vi olukord sulle ette kirjutab. Elu nitemngus tagab khklevast krvalseisjast rksaks osaliseks hakkamine palju suurema edu.

Autism
ENE (1985) kirjeldab autismi endassesulgumusena, kalduvusena
mtlemises ja tegutsemises lhtuda oma elamustest, arvestamata vlise maailma telisust. Autismi phitunnusteks on pshika- ja kitumishirete klassifikatsiooni RHK-10 (1999) jrgi s ja ebakindluse
tunne, sotsiaalne ohutaju, eraldatus ja ksindus, eneseplgamine
ning vimm teiste vastu, samas ka kartus muudatuste ees ning rituaalid kitumises.
Autism vljendub igas elueas isemoodi. Autistlikule lapsele peetakse iseloomulikuks kne arengu peetust, ksikute hlitsuste ja liigutuste kordamist, silmside vltimist, tahtlikku eneseisoleerimist,
krgenenud tundlikkust, smbioosset seotust emaga, jika kitumisviisi, aga ka hiilgavat mehaanilist mlu, jist ja suletud olekut, pinget
nolihastes vraste inimeste sisenemisel ja vljendusvaest ilmet
(printsi ngu"). Teismelise autismi tunnuseks on kerge haavatavus,
madal pshiline toonus ning sotsiaalsete kontaktide loomist takistav jik sirgjoonelisus. Autistlikud teismelised peavad muide sageli
pevikuid. Hilisema eluea autismis on kesksel kohal elu mttetuse
taju, loiduse ja apaatiaga kaasnev juetustunne, ratundmine, et sotsiaalsed vrtused, normid ja konventsioonid hakkavad oma thendust kaotama.
Endassesulgunu kogeb aina uuesti, et ta on teistele - isegi suhteliselt lhedastele - hingeliselt vras ning et huvipakkuv, mistetav
ja mttekas maailm nib temast nihkuvat ha kaugemale. Autist tajub maailma skemaatilise, tardunu, staatilisena. Tema huvi kultuuri
ja intellektuaalse tegevuse vastu on vaibumas. Samas areneb temas
tihtipeale usk krgematesse jududesse, maagiasse. On thendusrikas, et mnedki autistid on saanud nn vandenuteooria pooldajaks.
Endassesulgunuil esineb teistest sagedamini sltuvushireid ja kalduvust sundtegevustele.
Seega vime theldada, et autismi kige iseloomulikumaks tunnuseks on raskused suhtlemisel.
Autistide kitumishireid vib jaotada kolme liiki.
Tagasitmbunud hoiduvad peaaegu igasugustest sotsiaalsetest kontaktidest. Nad on pahurad, piklevad, ksildusse pagevad. Mnel kujuneb vlja nn
pahurussndroom.
kskiksed ei vldi ega otsi kontakti teiste inimestega, kes neid lihtsalt ei
huvita. Interneti-materjalide phjal on Ohio likooli professori Jaak Pangsepa

loomkatseist selgunud, et teiste isenditega suhtlemise ajal tuseb loomade ajus

biokeemilist naudingut andev beeta-endofriinide hulk. Oletatakse, et osal
autistidest on beeta-endofriinide tase niigi krge ja seetttu ei otsigi nad kontakte. Seda nib kaudselt kinnitavat beeta-endofriinide tegevust blokeeriva ravimi Naltrexoni tarvitamine, mis hulgas katsetes on kaasa toonud suhtlemisaktiivsuse suurenemise.
Sotsiaalselt erksad pavad luua lhisuhteid, kuid ei suuda neid silitada.
Eriti omane on see nn Aspergei sndroomiga inimestele, kes on nnda enesekesksed, et ei taipa suhete retsiprooksust. Kirjeldatud liiki autistid ei mista sotsiaalseid tabusid ja konventsioone ega oska sisse elada kaasinimeste tunnete ja hoiakute, soovide ja vajaduste maailma. Autistlikud lapsed vivad nidata teistele
mingit pilti, hoides selle esiklje enda poole.

Kuidas taluda keeldumist?

Kige raskem on elus taluda ratlemisi, isegi kui need juhtuvad tulema naeratuste saatel, kombeka kitumise vormis. Keegi
meist ei taha sattuda alahinnatu, krvaleheidetu, tagasilkatu positsioonile. Oma thisuse ja thtsusetuse tunne on rnk koorem,
millega elus optimistlikult edasi liikuda. Solvava keeldumise korral on tavaline, et terav sna vi juhuslik sndmus ratab meis kibedaid mlestusi sraseist varasemaist juhtumeist, millele mtlemine teeb meid ha abitumaks. Selle asemel et aina enam masendusse langedes muremtteid heietada, tasuks kiirelt rakendada
pshilise eneseabi meetmeid.
1. Pea meeles, et EI ei pruugi alati thendada mitte EI IIALGI,
vaid PRAEGU VEEL MITTE.
2. Vaata endaga toimunut nii, nagu oleks see juhtunud kellegi
teisega, ning sa avastad selles kindlasti mingi uue aspekti.
3. Leia sja juhtunu arutamiseks hea sber.
4. Aruta endamisi kainelt lbi sinu soovi vi palve tagasilkkamise vimalikud phjused. Harilikult juad peatselt jreldusele,
et llatava reaktsiooni taga ei ole mitte ks, vaid mitu motiivi, mis
ei tarvitse sinust endast ldse sltudagi.
5. ra puista endale tuhka phe ega rita ka toimunut hambad ristis alla suruda ja meelest phkida - enamasti kannavad seda laadi katsed pinge ksnes alateadvusse.
6. Meenuta neid suures lekaalus juhtumeid, kus sinu soove
on kuulda vetud, sinuga on arvestatud, sinuga on otsekui avansiks vastutulelik ja hooliv oldud.

7
Rmusta end aega viitmata millegi meeldivaga: mine kinno, osta praeahjus grillimiseks turult kana, luba endale enne voodisse minekut pokaal veini jne.
Sotsiofoobia
Suhtlemishirmu suurendavad nn irratsionaalsed tdemused ja
ootused. Hinnates mingi lihtsa ja ohutu olukorra (nt snavtu koosolekul) enda rangeks eksamineerimiseks, loob inimene end revusse
ajavad sisemised tkked, mis ei lase tal vaba ja vahetu olla. Kitumisteraapias on vlja ttatud hulk thusaid meetodeid seda laadi probleemide leevendamiseks. J. W Beeki (2003) andmeil kannatab enamasti 15. ja 20. eluaasta vahel vljakujuneva elukestva sotsiofoobia
kes 1-2,5 protsenti inimestest, ajutist krgenenud irratsionaalset
suhtlemishirmu on kogenud aga 3-13 protsenti rahvastikust.
Sotsiofoobia ehk suhtlemishirmu leevendamise heks mooduseks on
jukohaste lesannetega alates jrk-jrgult suurendada oma sotsiaalset aktiivsust. Niteks tasuks alustada suures seltskonnas lihtsate ksimuste esitamisest, minnes sealt le lhirepliigi vi kommentaari
esitamisele, varem valmismeldud nalja jutustamisele, edasi aga juba
spontaansemale esinemisele. Radikaalsete meetodite hulka selle hire
ravis kuuluvad ka dsfunktsionaalsete arusaamade ja mtete krvaldamine kognitiiv-kitumisteraapia vtetega. Nustaja abil pib
sotsiofoob neil kordadel distantseeruma oma kohatutest irratsionaalsetest hirmudest teiste inimeste ja suhtlemise raskemate olukordade
ees.
Kaasinimestest vrdumine
Meie ajastule jrjest omasem vrdumine sugulastest ja tekkivate
inimsuhete haprus on esile toonud sotsiaalse ebakohanemise sndroomi, mida mratletakse vrdumisena inimsuhetest. Rataitshaki
(1983) jrgi vib vrandumistundes vlja tuua viis mdet:

abitus- ja juetustunne (Minust ei sltu midagi"),

elu mttetuse taju (miski ei paku enam huvi),

sotsiaalsete normide anoomia,

hiskonnast ja selle vrtustest isoleeritus,

kigele elus vraks jmine (keegi ei tundu lhedane).

Inimsuhetes ja sotsiaalses elus vrandunu pshholoogiline
portree viks vlja nha jrgmine:

skemaatiline maailmataju,
vhene kursisolek sotsiaalse keskkonna probleemidega,
huvipuudus kultuuri ja vaimsete tegevuste vastu,
usk leloomulikesse jududesse, astroloogiasse, saatusesse,
tunnetuslik suletus,
sundkitumine ja rigiidsus,
raskused keskendumisel,
otsustamisvimetus,
muretsemisharjumus, eluhirm,
kskiksus grupilise tegevuse vastu,
eneseplgamine,
ekstremistlikud vaated,
vastutustunde nrgenemine,
s-, ebakindluse ja ksinduse tunne,
eluga rahulolematus, pessimism tuleviku suhtes,
ohutaju teiste suhtes,
kadedus.
Pole vahet, kas peame vrdumist hiskonnast ja teistest inimestest anomaaliaks vi normiks, tnapeva moodne maailm suundub
kogukondlikele traditsioonidele omastest lhedastest inimsuhetest
aina kaugemale. Tuhanded inimesed ei suuda futuroloog A. Toffleri
ennustuste jrgi kiirete muutustega kohaneda. Sveneva individualismi ja ksildustunde kaasnhtuseks kujuneb paljude jaoks lal kirjeldatud vrdumistunde ks vi teine ilming. Erinevalt mitmest teisest suhtlemisprobleemist ei thenda vrdumistunne, et teistega
suhtlemisel kogetaks tingimata mingeid raskusi.

Rasked inimtbid
Suur osa suhtlemisraskusi tuleneb keerukate, konfliktsete,
kasvatamatute, kiuslike vi lausa elate inimestega suhtlemisest. petlik oleks teada, mis liiki inimesed meile rritumist ja
meelehrmi valmistavad. Jrgnev osa toetub Ameerika suhtlemiseksperdi Lillian Glassi raamatule Toxic People" (1995).
LAIMAJA
on valmis isegi oma lhimaid spru - niivrd kui tal neid
muidugi on jnud - taga rkima. Tema terav keel salvab kui
madu. Teravmeelse, tabava sna nimel ei ssta ta ka oma lihast isa. Ta ammutab hest telefoniknest rpaseid ksikasju

rohkem kui tolmuimeja vaibalt. Ta on sbralikus seltskonnas

nagu tilk trva meepotis. Iseloomult on seda tpi isikud upsakad ja alatud, vahel krgilt armulikud, enamasti aga ennast tis,
sarkastilised, tnamatud ja kinnised. Neile meeldib teisi alandada, nad oskavad ilmstu noga alandavaid vihjeid ja elaid
mrkusi teha, leiavad kigis midagi laita ning asuvad uutes tuttavates suure mnuga nende ilmnevaid puudusi avastama.
LOBISEJA
knevoolu on lausa vimatu peatada. Ta raiskab vahel kaks
tundi, testamaks, et tal polegi midagi elda. Ta tuhlab ajalehtedes ja raamatutes ainsa sihiga leida midagi, millest annaks
teistele jlle terve htupooliku pajatada. Tegelikult viks ta lugeda vtta ainult he raamatu: sellest, kuidas vaikida. Vahel
hakkavad krvad tema lobast vett jooksma. Isegi kui te saate
pidevalt kokku, psib sinus tunne, et te pole kordagi temaga
vestelnud, sest helgi kokkusaamisel pole ta vimalust andnud
end mneks minutiks vaikima sundida.
Veider on see, et millest tahes ta ka juttu alustaks, jtab ta
peatselt ikka vhiku mulje. Teda ennast see ei hiri, sest ta on
paksunahaline, nrviline, nartsissistlik, viletsavitu isikutajuga,
kasutult kaasinimeste aega raiskav igav inimene.
OHVRILAMMAS
mngib mrtrit, ta eelistab elu katsumustest luuseri vi ohvrina vlja tulla; ta on juetu, ebalev, pelglik, valvas, negatiivse
meelelaadiga, viletsa reaalsustajuga, muretsev, snge, rahutu,
etteaimamatu, krgenenud ohutajuga, masendusse kalduv isik.
Ta reageerib ettevaatust nudvais olukordades eriskummaliselt. Kui talle juhtub ktte kirjutis suitsetamise kahjulikkusest,
tossab ta mne tunniga veel he paki sigarette. Olles lugenud,
et maksapasteet on ohtlikult kolesteroolirikas, teeb ta mitu ndalat endale tle kaasa kanamaksa pasteediga vileibu.
UINUV VULKAAN
on ebakindel, seltsimatu, kinnine, noriv, pentsik, kartlik,
kaootiline, lbematu, neimahimuline, juhitamatu, jrsk, afektiivne ning alatasa teisi oma probleemides sdistav isik. Tema
mesimagus olek vib he minutiga muutuda raevuhooks. Tema
meelistegevuste hulka kuulub kaasinimeste valvsuse nrgendamine.

Ta ei pra aastate kaupa oma naisele vi tdruksbrale

peaaegu mingit thelepanu, kuid on valmis teise ilma saatma
iga mehe, kes temakese vastu huvi hakkab tundma. Tal on leebe pilk, aga elad mtted. Tema stiiliks on valmistada sulle
pehme ase, millel miskiprast on vga kva magada.
PRANE
on pinges, jultunud, jhker, jrapine, energiline, muutliku
meelega, jme, lrmakas, hvardav, haavuv, masendusse ja
enesehvitamisele kalduv isik. Temaga on raske asju ajada vi
mistlikule kokkuleppele juda, ta on ohtlik, sadistlike kalduvustega, kokkuleppeid eirav isik. Vahel on ta nnda hvardav, et
nib isegi enda varjule hirmu nahka ajavat. Tal on tihti kodus
kolm telefoni, et korteri igast nurgast saaks teiste inimeste tuju
ra rikkuda. Ehkki egoistlik, kratsev ja alatu, on temas midagi,
mis sunnib inimesi talle kuuletuma.
NUKRUTSEJA
nib sndinuvat Nutunaise thtkujus. Tema lemmikraamat
on Fr Sgani "Tere, kurbus" Vahel tundub ta lausa viskuvat
jrjekordsesse ebannestumisse. Hetkegi khklemata tassib ta
oma eilsete murede kohvri tnase peva pilvitusse prastlunasse kaasa. Isegi paradiisiaias leiaks ta tosinaid radu parduda ja nukralt nutta.
ANGERJAS (KAHEPALGELINE)
Sellise tQbiga sprust pidades on vaenlased liigsed. Ta siseneb sinu majja koputamata, lahkudes aga virutab ukse paukudes kinni. Tna laotab ta meelitades vaiba sinu jalgade ette
laiali, homme aga tmbab selle jrsu ropsuga alt. Kui sa talle
tna paja laenad, keedab ta selles homme juba sinu viimastest
lihavarudest leent. Ta libiseb kest nagu angerjas. Loomult on
'salakaval, ebasiiras, seltsimatu, vlts, piklev, lodev, tnamatu,
kahtlustav ja silmakirjalik. Ta jtab kll sbraliku ja aupakliku
mulje, kuid reedab su esimesel vimalusel.
JULUVANATSEJA
on tahtejuetu, vaikne, kenitlev, sltuv, madala enesedistsipliiniga, hlbiv, kigi meele jrele olla pdev isik. Ta on pelglik, ebakindel, umbusaldav, alalhoidlik, otsustusvimetu, heitlik,
iseloomutu, alandlik, etteaimatav, ttu mees vi naine, keda ei
veta tsiselt ja kes ei suuda kellelegi ei elda.

Tema suurim soov on kigiga sber olla. Otsustusvime

puudumise tttu venitab ta paljude valikutega arutult kaua. Ta
on rahul ja leplik, kuni teab, et teised langetavad tema eest otsuseid. Abiellu astudes talitab ta nii vaid soovist teist poolt mitte
solvata. Pelgliku meelelaadi tttu meenutab ta lembeelus armatsevat okassiga. Ta ei suuda siiani otsustada, mis oma kolmeaastasele lapsele nimeks panna.
TARBIJA
on varmalt sinu krval siis, kui sa talle restoranihtu vi turismireisi vlja teed. Just selle hetkeni, kui sa talle vajalik oled.
Kui annad talle npu, vtab ta terve ke. Omakasu ajel unustab
ta kik muu siin ilmas. Tarbija on kahepalgeline, meelitav, ebasiiras, pealetkkiv tp. Talle meeldib sekkuda vrastesse asjadesse ja teistega manipuleerida. E. Frommi jrgi on paljude
tnapeva tarbijaloomuga inimeste maailm otsekui suur un,
suur tiss. Tarbija on L. Glassi vitel ablas ja kaval inimesesarnane siga.
HIRMUVALITSEJA
on L. Glassi mratluses tugev, mehine, energiline, taltsutamatu, ge, kuri, krk, riiakas, konfliktne, toores, noriv, nudlik,
julm, ettearvamatu, vljakutsuv, jhker, kasvatamatu, riiakas,
kergesti solvuv, hvardav, sadistlik, alatute mtetega, lrmakas,
nurgeline, lbelt ebakindel, kinnise loomuga, ge ja kangekaelne.
Kui ta tahab teada sinu arvamust, tleb ta selle ise vlja. Ta
on thtsusest pungil nagu nelikutega maha saanud naisterahvas. Olles hambaid ihunud, hakkab ta kohe keelt teritama. lalpidamiselt meenutab krokodilli: nii kui suu avab, ole valmis, et
sind vidakse alla neelata.
MANNETU NALJAHAMMAS
on vsitav, nder, ebameeldiv, thine, taktitu, harimatu, jme, thelepanematu, pealiskaudne, lugupidamatu, lrmakas,
pealetkkiv ja mbritsevate suhtes kskikne isik. Tema aforismid prkavad sageli vaikusemri vastu. Tema repertuaaris
on kolm nalja, mida ta esitab kuueteistkmnel eri viisil, ilma et
keegi neile kunagi muigest enam thelepanu kingiks. Kui ta
seltskonnast lahkub, ohkavad kik kergendatult.

MATS
on kasvatamatu, jmedakoeline, rritav, taktitu, madala
kombekultuuriga, viletsa kujutlusvimega, lohakas, ignorantne,
nurgeline, otsekohene, nutune, tobedalt enesekeskne, pikatoimeline, pealetkkiv, rumal ja arenematu. Koosolekuil fantaasiavaene, on tal seltskonnas alati varuks mingi kohatu toiming, rumal nali vi krvu riivav vljend. Mida tahes ta ka kneleks, kik
kukub tal sobimatult vlja.
PSTIHULL
on kummaline, kurnatud, heidutatud, muutliku meeleoluga,
ettearvamatu, talitsematu, riiakas, tigetsev, kinnine, kahtlustav,
mistetamatu, jik, jultunud, krsitu, lapsik, pelglik, kehva keskendumisega, vahelduvalt masendusse, sadismi vi masohhismi kalduv, tlinoriv, samas hulljulge ja kiline, abitu, pikpine, morn, hvardav, muretsev ja hirmunud, vastuoluline isik,
kes mnigi kord jtab vaimuhaige mulje, olles enamasti pshiliselt terve.
SIGA
tungib jmedalt vrasse ellu. Ta on jultunud, visa, valvas,
kade, hbematu, kurja keelega, dogmaatilise meelega, sdistav, umbusklik, egoistlik, kuri, krarikas, alatu, jme, pealetkkiv
ja salalik. Teda nimetatakse tihti ssitajaks, pealekaebajaks,
sadistiks ning lurjuseks. Sagedamini ilmub ta sinna, kuhu teda
teatakse kige vhem oodata.
KITSIPUNG
imetleb kallites rivastes naist, kui see ei ole tema enda
abikaasa. Tema jaoks on ka dikas magus, kui see on tasuta.
Ta on harva helde. Sna "osta" on tal kige raskem vlja elda.
Kitsipung loeb iga senti, ta on egoistlik, ihne, kavaluseta, kiuslik,
piiratud, kitsarinnaline, pinnapealne, igav, skeptiline, vhearenenud, rahutu, mitteusaldatav, nrk, otsustusvimetu, kskikne, nrviline ja rmutu isik.
PUGEJA
Kuulates tema meelitusi, tunned end tordina, mis kaetakse
glasuuriga. Pugeja on salalik, vlts, silmakirjalik, hbematu, arg,
pealetkkiv, ta ei kannata ksindust, ta on krarikas, pealiskaudne, pretensioonikas inimene.

KRK SNOOB
Tema phimte on: Minu vaenlase vaenlane on minu sber " Ta tunneb huvi ainult nende vastu, kes tema vastu huvi ei
tunne. Ta on niivrd veendunud isiklikus leolekus, et ei vaevu
selle le isegi mtlema. Talle tuleks L. Glassi jrgi teha plastiline operatsioon thtsusest psti kasvanud nina kuju muutmiseks. Ta hoiab oma pead nii psti, et kahekordne lug viks tal
tekkida ainult kukla taga.
Krk snoob on pretensioonikas, enesesse armunud, thine,
suurustav, upsakas, kiuslik, nudlik, pealetkkiv, riiakas, alandavalt armulik", pinnapealne tp.
NARTSISS
Talle meeldivad ainult need inimesed, kes mtlevad nii nagu tema. Ta jumaldab ainult ht inimest - iseennast. Ta on
egoistlik, enesekindel, thine, mitteusaldatav, krk, igav, piiratud, eluks kohanematu, vsitav, eemaletukav, lespuhutud,
egotsentriline ning ebadelikaatne. Tundub, et ta elab vaid selleks, et end teistele nidata.
Jik kitumisviis
Ladusat suhtlemist takistab vaimne ja kitumuslik jikus, mida
pshholoogias mratletakse rigiidsuse mistega. Rigiidsus vljendub inertses, paindumatus kitumisviisis, mida ei suudeta olukorrale
vastavalt kiiresti muuta. Jiga inimese suhtlemine pole piisaval mral elastne, mistttu tal on raskusi niteks lbirkimistel, vitluses,
rollilistes vastandustes, kus hetkeolukorra muutudes tuleks nobedalt
positsiooni vahetada. Nagu autism, on ka rigiidsus vaadeldav isiksusliku iserasusena, helt poolt (nt vene pshholoogi V Merlini liigituse jrgi) temperamendiomadusena, teisest kljest ka iseloomujoonena.
Jikus kahjustab kohanemisvimet eriti seal, kus olukorra mngureeglid muutuvad ning edukaks toimetulekuks tuleks oma taotlusi, esinemisviisi, distantsi, avatuse ja dominantsuse mra, rollipositsioone ilma pikemata mber muuta. Rigiidsus avaldub suhtlemisel
kinnisusena, kohmakusena, alalhoidlikkusena, vestlusteema, rollisuhete ja vljendatud suhtumise fikseerimisena. Mned ametid (nt revident, piletikontrolr, kinnise reiimiga asutuse jrelevaataja) teevad inimesed jigaks.

Jikuse vastandmiste on loov paindlikkus, mille edendamine

vib teoks saada nii sel teel, et ht sihti pitakse saavutama erinevate
vahenditega, kui ka eesmrkide paindliku varieerimise ja vljavahetamisega.
Suhtlemisstress
Paljude tnapeva linnainimeste, niteks teenindajate ts on
ohtrasti anonmset, helbalist, pealesunnitud suhtlust, mille tagajrjel tekivad inimsuhetega kllastatus, psipinged, rritatus, vaimne
kurnatus, soov pageda ksildasse kohta ja samal ajal ka terav vajadus
lhisuhete ja nende kaudu saadava emotsionaalse toetuse jrele.
Mitmed suhtlemisraskused on seondatavad lapseeas vljakujunenud
krgenenud turvatunde vajadusega. Osa inimesi jb ka tiskasvanuna mngima abitu, mjutatava ja kaitset januneva lapse osa, niipea kui teda hvardab ebaedu vi tal on vaja ilmutada meelekindlust
ja algatusvimet. Romantik" on tundeline ja eluvras inimene, kes
esitab suhetele illusoorseid nudeid. Tema ideaaliks oleks leida igast
suhtest inimlikku lhedust, mistvust ja teise inimese sisemaailma
tundmappimise salapra. Teine osa inimesi on suhetealase litundlikkuse vljajuurimisel linud vastandrmusse. Kui ratsionaalid"
vtavad kike elus, ka suhteid, mistusega, skematiseerivad inimsuhete kordumatust ja isevrtust, siis manipulaatorid" ritavad teisi,
kus vaid annab, ra kasutada, pakkudes neile meelega vhem, kui
nad ise saavad.

Suhtlemisoskused
Laozist ja Sokratesest peale on paljud elu mtet ja elamistarkust
lahti seletanud vaimuinimesed hel vi teisel viisil kirjeldanud ka
hiskonnas toimetuleku ja kaasinimestega lbisaamise oskusi. Eriti
ohtrasti leidub seda laadi lesthendusi 18. ja 19. sajandi Prantsuse
aforismimeistrite, aga ka A. Schopenhaueri jt filosoofide teostes.
Suhtlemisoskuste tlgendamise ajaloost
Esmast huvi inimestevahelist suhtlust hlbustavate oskuste vastu vib Spitzbergi ja Cupachi (2002) jrgi theldada juba knekunsti
auvrseimate klassikute hulgas. Inimestega suhtlemise kunsti petati eraldi oskusena Vana-Sitsiilia knekunsti koolkonnas. Retoorika
phieesmrgiks seati vestluskaaslasele vi kuulajaskonnale soodsa
mulje loomine (nii nagu tnapeva reklaamis vi poliitikute teleesinemistes). Ammustest aegadest peale osati kohtupidamises hinnata
veenmis- ja mjutamisvime thtsust.
Cicero rhutas vestluses taktitunde tarvilikkust, mille puudumine vljendub tema meelest iseendast liigse rkimises, vestluskaaslaste staatuse eiramises vi lihtsalt kohmakal ning ttaval viisil esinemises.
Quintillius arutles selliste teemade le nagu kne stiili asjakohasus, sndsus, sobivus ja olukorrale kohandamine. Sama stiil ei sobi
iga kuulaja, iseloomu vi juhtumi jaoks," vitis ta.
Keskaegne kirjandus ksitleb suhtlemisoskusi suhteliselt vhe.
Wine'i (1981, selle osa kik viited Spitzbergi ja Cupachi 2002 jrgi)
vitel puudutas tolle ajastu sotsiaalse kompetentsuse mudel philiselt kitumise puuduste kontseptsiooni. Vilumatus suhtlemises arvati automaatselt puuduliku kitumisoskuse tulemuseks, mille phjust
oletati pahatihti isegi fsilises vajakajmises vi vaimupuudes.
Huvi inimsuhetes tarvilike oskuste vastu suurenes mrgatavalt
renessansi ajal, mil ajastu eliit - aristokraatia - hakkas ha laialdasemalt kasutama lihtrahvale mistetamatut vljenduskoodi. Knepidamiskunst saavutas uue itsengu kohtupidamises, kujunedes tolleaegsete eneseabiraamatute eelistatud teemaks ja koolituse objektiks
(Burke 1993).

Mned literaadid, nagu Machiavelli, rhutasid taktikaid, mille

abil inimene viks saavutada krge staatuse ja mjuju kaasinimeste
le; teised toonitasid knestiili sndsust" (dekoorum"), millele on
omane vokaalne kvaliteet ja verbaalne vastavus kontekstile"
(Mohrmann 1972). Ttati vlja erilised salongisuhtlemise reeglid,
sest oldi arvamusel, et vestlus on hiskondliku positsiooni valdamise parim indikaator, vahend, mis htaegu mdab vestlusringi kuulujate personaalset staatust kui ka vimaldas seda suurendada"
(Goldsmith 1988). Noil aegadel iseseisvus ja tiustus ha enam ka nn
banketiretoorika. Renessansi retoorikaajastul asetati endast positiivse
mulje loomisel ning ka endale oluliste isikute poolehoiu vitmisel
phirhk meelitamisele (Ehninger 1975). Keerukad sotsiaalsed koodid, maneerid, lihvitud kommete ja rafineeritud viisakusvljendite
kasutamine muutsid inimesi ja gruppe lahutavad sotsiaalsed tkked
vaata et veel krgemaks, kui seda olid varandusliku seisundi kujundatud barjrid. Soodsatel asjaoludel vis inimene kiiresti rikastuda,
kuid suhtlemisalased vilumused ja seltskondlik kombelihv olid midagi sellist, mida sai omandada ainult jukas krgkihi miljs kasvanud inimene pika kultuuristumise kigus.
18. sajand edendas judsalt knekunsti, keskendudes graatsilisele hle, noilme ja estide valitsemisele knes" (Sheridan 1762).
Erilised piraamatud kirjeldasid mitmesuguste tunnete vljendamiseks kohaseid kitumisviise, aga samuti spetsiifiliste snumite ja tujude edastamiseks vljattatud este ning piinlikult tpselt fikseeritud kehaliigutusi.
Eeskujulik suhtlemine eeldas nende aegade tekspidamiste jrgi
spetsiifiliste kitumisviiside valdamist, mida saab ja tuleb visalt noorest saati omandada ja elu jooksul tiuslikuks lihvida. Tnapeval
kannab seda laadi petust suurem osa nn viisaka kitumise ksiraamatuist (nt Aasamaa 1976).
20. sajandi alguseks hakkas kommunikatsiooni teooria ja praktilise petuse raskuskese Vanast Maailmast Ameerika hendriikidesse
kanduma. Kmned ja sajad kommete ja etiketi ksiraamatud petasid korralikku kitumist, sageli veel viimistletumat ning formaalsemat, kui oli Euroopas, aga samuti privilegeeritud ringkonnale sobivaid kontekstuaalseid teadmisi. Uue Maailma aristokraatia otsis intensiivselt mooduseid mitte ksnes madalamatele klassidele enda
keskele imbumise kitsendamiseks, vaid ka nn uusrikaste alavristamiseks (Bushmann 1992 jt).

20. sajandi jrgnevail kmnendeil said kandepinna uued trendid.

Mainekas pshholoog Thorndike arutles 1920. aastal sotsiaalse intelligentsi olemuse le, mis ka paljudes jrgnevais ksitlustes on aina
uuesti tihedalt seotud sotsiaalsete teadmiste ja suhtlemisoskustega
(Sternberg 1981). Thendusrikas on see, et suhtlemisoskusi on sotsiaalse intelligentsuse miste kaudu korduvalt ptud hendada
ldintelligentsiga. Arukuse ksitlusega analoogselt leiti isegi miste
sotsiaalse intelligentsi puudumise kohta - sotsiaalne idiotism" Viimaseil aastakmneil on seda laadi termineist kll loobutud. Samal
kombel, nagu paljude uurijate silmis pole IQ praktilises elus edu saavutamisel usaldusvrne, on kahanenud ka usk vlja ttada IQ laadis koefitsient sotsiaalse intelligentsi (SQ) mtmiseks.
Suhtlemise teaduslikest uuringutest oluliselt sltumata hakati
Ameerika hendriikides 1930. aastail ha suuremates tiraaides vlja
andma suurt hulka praktilisi suhtlemisoskusi petavaid ksiraamatuid (Carnegie 1991, Carlson 1991), mis eliidile vastukaaluks pakkusid igahele piiramatuid vimalusi sotsiaalsete oskuste viimistlemiseks.
Mitme uurija jrgi on sotsiaalse kompetentsuse ja intelligentsuse
vastu valitsev huvi elanud le tuse ja langusi. Samal ajal kui IQ-ga
analoogilise ldmiste otsingu ind rauges, hakati niteks kliinilise
pshholoogia raames vrsunud vaimse tervise teooriates suhtlemisoskuste vastu ha suuremat huvi tundma. Niteks identifitseeris
Ruesh (1951) suhetega eduka toimetuleku vaimse tervise ainsa kriteeriumina. On ilmne, et inimesed on vaimselt terved ainult sel juhul, kui nende suhtlusvahendid vimaldavad neil oma mbrusega
edukalt toime tulla," kirjutab ta.
See arusaam rajas teed nn Palo Alto rhma terapeutide kontseptsioonile hiritud suhtlusest kui enamiku vaimsete haiguste ja suhtlemishirete tekkepinnast. Lisagem, et enamikus tnapeva pshhoteraapia ja nustamise suundades peetakse inimeste sotsiaalsete vilumuste arendamist esmathtsaks.
Sotsiaalset kompetentsust on vaadeldud ha konkreetsemalt ka
sprus-, paaris- ja peresuhete keskmes. Terman (1938) leidis peresuhetega rahulolu uurimustes, et suhtlus on abielu eduka funktsioneerimise esmane eeldus. Ajapikku ongi pereliikmete suhtlemisoskusi ja
terveid" kitumismalle hakatud tunnistama abielunne thendusrikkaima tingimusena.

Tnapeval tehakse pshholoogias visalt jupingutusi suhtlemisnhtuste kompleksseks lahtimtestamiseks. hepoolse kasu saamise asemel rhutatakse suhtlemisel paarisloomist {pairing production) ja dialoogi. Mjutamist ei vaadelda mitte niivrd teise isiku
veenmise vi oma tahtele alistamisena, vaid kokkumngu saavutamise, kaasinimese kitumise teisendamise ja silitamise thenduses.
Sotsiaalne kompetentsus
M. Knappi (2002) jt jrgi on pshholoogidel trganud huvi suhtlemisoskuste sisu tpsema mratlemise vastu suhteliselt hiljuti. Kui
Ameerika hendriikide likoolides laialt petatavad kommunikatsiooniteooriad on sna konkreetselt dateeritava tekkeajaga, siis knepidamise ja avaliku esinemise oskus ning inimeste mjutamise
vimed on inimeste huviorbiidis psinud juba ammustest aegadest
saati. See tendab Spitzbergi & Cupachi (2002) jrgi veel kord, et
suhtlemisoskused on ajalooliselt tihedalt seotud inimelus kige olulisemate tegevustega.
Pdes leida ksikuid suhtlemisoskusi hlmavat mistet, on
raske leida midagi sobivamat kui sotsiaalne kompetentsus" Lhtudes selle raamatu eelnevais peatkkides ksitletud ainevallast, vime
sotsiaalset kohenemist hlbustavad teadmised, oskused ja vilumused
rhmitada jrgmiselt.

Sotsiaalne kirjaoskus" hlmab teadmisi hiskonnast, sotsiaalsetest institutsioonidest, struktuuridest ja konventsioonidest

ning rollikitumise phireeglitest.

Snakasutuse oskus ktkeb endas snaosavuse, kujundliku

tlemise - metafooride, knekndude ja vanasnade - oskusliku
kasutamise, isikuprase keelelise vljendusviisi ja keeleliste klieede
vltimise oskuse.

Kultuurinormidealane kompetentsus hlmab kultuurierinevuste ja konkreetse kultuuri eripra tundmise, etiketijrgimise ning
kombeka kitumise oskuse, aga ka lokaalses kultuuris spetsiifilise
rollirepertuaari valdamise.

Sotsiaal- ja grupipshholoogiline kompetentsus eeldab grupinhtuste mistmist vimaldavaid teadmisi, rollisuhetest ja interaktsiooninhtustest arusaamist grupis ning konfliktiolukorraga toimetuleku taktikalisi oskusi.


Sotsiaalne sensitiivsus thendab kaasinimeste vajaduste,
ootuste ja nuete tundmist ning situatsiooni mtestamise oskust teise
isiku positsioonilt; siia plokki kuulub ka vime aktsepteerida kaasinimesi srasena, nagu nad on, ning nende huve tunnistada.

Toimetulek iseendaga thendab ennekike enesetundmist ja

meelekindlust: stabiilset eneseidentiteeti, oma sotsiaalse kuuluvuse
teadvustamist, iseenda tugevate ja nrkade klgede, vimaluste ja
ressursside adekvaatset tajumist.
Vaadelgem vrdluseks, kuidas on sotsiaalset kompetentsust kirjeldanud
teoreetikud. Rubin ja Rose-Krasnor (1992) on oma levaates analsinud
kmmekonna autori suhtlemiskompetentsuse tlgendusi. White (1959; see ja
jrgnevad selle ligu viited Rubini ja Rose-Krasnori jrgi) peab sotsiaalselt
kompetentseks inimese vimet astuda thusasse interaktsiooni (suhtetoimesse)
mbritseva keskkonnaga. Peaaegu sama vidab Zigler (1973), kes mratleb
mainitud miste efektiivsusena, mis ilmneb inimese suhtetoimes oma keskkonnaga" Godfried ja D'Zurilla (1969) tlgendavad ksiteldavat sotsiaalset
kompetentsust "efektiivsuse ja adekvaatsuse tasemena, millega inimene on
vimeline reageerima elu erinevat laadi probleemsituatsioonidele" McFalli
(1982) meelest saab sotsiaalse kohanemisvime le otsustada selle hinnangu
alusel, mida keegi saab kaasinimestelt oma kitumisele. Ford (1982) seab suhtlemisoskuste valdamise sltuvusse sellest, kas inimene leiab sobivad meetodid
konkreetses olukorras ja kontekstis toimimiseks ning saavutab sellele vastavalt
positiivseid tulemusi. Oppenheimer (1989) tstab suhtlemiskompetentsuses
esile jrgmist: vimet osaleda inimestevahelise suhtlemise keerukas ssteemis,
kohelda edukalt teisi ja mista igesti kaasinimesi.
Mitu autorit rhutab seda, et oma huve kaitstes tuleb osata silitada ka
head suhted kaasinimestega. Rhutatakse oskust kituda korduvates sotsiaalsetes olukordades srase stsenaariumi jrgi, mis lubab kiirelt ja adekvaatselt kohaneda situatsiooni eripraga, tegutseda phimttel toimin oma parimat ratundmist mda" ning saada olukorras optimaalset kasu" Edu pandiks on
sraste kitumismallide omandamine, mis vastaksid tegeliku elu suhtlemisolukordade tingimustele ja nuetele.
Suhtlemisoskusi ksitlev kirjandus on Knappi (2002) jrgi vga
ulatuslik ja selles kasutatakse suurt hulka erinevaid termineid, nagu
niteks sotsiaalsed vilumused, sotsiaalne sensitiivsus, interpersonaalsed oskused, sotsiaalpshholoogiline kompetentsus, sotsiaalne intelligentsus, sotsiaalne kompetentsus, inimestevahelise suhtlemise
kompetentsus, kommunikatiivne vimekus. Michelson (1983) toob
vlja jrgmised sotsiaalse vilumuse tunnused: a) vilumused on pi-

tud (omandatud), b) need hlmavad spetsiifilisi verbaalseid ja mitteverbaalseid oskusi, c) need eeldavad initsiatiivi ja responsiivsust
(partnerile hlestumist, kaasatulevust, eriti emotsionaalses mttes),
d) nende valdamine vimaldab maksimeerida teistelt saadava sotsiaalse toetuse, e) need on olemuselt interaktiivsed, f) nende valdamine oleneb vanusest, soost, sotsiaalsest staatusest ja keskkondlikest
tegureist.
Hargie (1986) tstab sotsiaalsetes vilumustes esile jrgmisi momente: a) need vimaldavad eesmrgiprast tegutsemist, b) need
moodustavad ksteisega seotud elementide struktuuri, c) need vimaldavad situatsioonis adekvaatset tegutsemist, d) need on pitavad, e) need on individuaalse kognitiivse kontrolli all, f) need on sotsiaalselt kontrollitud.
Pdes kokku vtta sotsiaalse kompetentsuse erinevad dimensioonid, esitasid Spitzberg ja Cupach (1989) ning Spitzberg (1994) mitmekmne suhtlemisel
olulise oskuse ja omaduse.koondi (tunnusloendi). Selles loendis on terve hulga
suhtlemisel ilmselgete positiivsete omaduste ja vilumuste krval (nt tunnetega
toimetulek, emotsionaalne enesekontroll, algatusvime, oskus luua suhteid ja
alustada vestlust, inimeste juhtimise motivatsioon ja vimekus, saavutusvajadus, veenmis- ja vitlusvime, eneseefektiivsus jt) ka mningaid negatiivseid"
mis tavaolukorras" on edu saavutamiseks kaheldavad, ent mis samas reas
spetsiifilistes olukordades mitte ksnes ei taga kompetentset kitumist, vaid on
ka sotsiaalselt igustatud" Niteks vivad jahe distantseeritus, vaenulik kehtestamine, gestumine mingis eriolukorras olla igati oma kohal. ks kirjeldatud
loendis leiduv tunnus, enamasti soovimatuks peetav revus, on ka A. Ellise
(2000) jrgi loomulik adekvaatne reaktsioon jrsu krgenenud stressi tekkimisel. Teisisnu vib revusmrkide tielik puudumine vi salgamine olukorras,
kus rritumist vi erutumist peetakse ootuspraseks, seada kahtluse alla suhtleja siiruse vi tundlikkuse. Spitzbergi-Cupachi mudel hlmab endasse peaaegu
maksimaalse hulga eduka suhtlemise aspektist olulisi tegureid, kujutades endast paljude varasemate sotsiaalsete vilumuse ksitluste snteesi. Paraku on
sellel raskeprasel mudelil ldine selgitav-orienteeriv vrtus, ilma et skeem nagu selle autorid ka ise omaks vtavad - teooria mtu vlja annaks.

Sotsiaalne intelligentsus
Osa autoreid kirjeldab suhtlemisel olulisi teadmisi ja vilumusi
miste sotsiaalne intelligentsus" vahendusel. Esimesena vttis miste sotsiaalne intellekt" kasutusele E. Thorndike 1920. aastal, mratledes seda kui vimet kituda arukalt suhetes teiste inimestega.
Thorndike eristab kolme intellekti tpi: a) abstraktne intellekt on

vime aru saada verbaalsetest ja matemaatilistest smbolitest, seostada ja kasutada neid oma tegevuses; b) konkreetne (praktiline) intellekt on vime olla nutikas materiaalsetes (igapevastes) ksimustes,
c) sotsiaalne intellekt on vime inimesi mista ja nendega koostd
teha. Tuntud Ameerika pshholoog Allport (1954) mratles sotsiaalset intelligentsust kui erilist annet inimesi igesti hinnata, ette nha
nende kitumist ja kohaneda adekvaatselt inimestevahelise koost
nuetele ja tingimustele. Ta eristab mitmeid omadusi, mis kindlustavad edu inimestevahelises suhtlemises ning sotsiaalne intellekt kuulub nende omaduste struktuuri kui eriline anne vi isikuomadus.
Sotsiaalse intellekti aluseks on praktilised, protseduurilised (tegevuses rakenduvad) teadmised, mida inimene kasutab sndmuste
interpreteerimisel ja tulevikuplaanide tegemisel. Sotsiaalsest tegelikkusest loodud kujutlused, isiklikud kogemused ning nhtuste tlgendamise skeemid ja reeglid moodustavadki koos sotsiaalse intellekti.
R. Sternbergi (1981) uuringud on nidanud, et inimesed seostavad sotsiaalse intelligentsuse jrgmiste omadustega.

Vimekus praktiliste lesannete lahendamisel: inimene arutleb loogiliselt ja tervemistuslikult, neb probleemi kiki aspekte, vtab vastu igeid otsuseid, kuulab ra teiste argumendid.

Verbaalne vimekus: inimene rgib selgelt ja hea diktsiooniga, tal on suur snavara, tal ei esine raskusi kirjatde tegemisel
ega suhtlemisraskusi.

Sotsiaalne kompetentsus: oskus vtta teisi sellisena, nagu

nad on; ei hilineta kohtumistele; vime stoiliselt taluda iglasi etteheiteid; heatahtlikkus ja abivalmidus; mitmeklgsete huvide esinemine.
Nagu neme, ksitab Sternberg sotsiaalset kompetentsust sotsiaalsest intelligentsusest kitsamana - viimase komponendina.
Longituudsete uuringute (Kunitsna jt 2002) kigus jlgiti katseisikuid intervallidega 35 aasta vltel, alates 1956 kuni 1991. Uuringu tulemusena toodi
esile seitse faktorit, mis mjutavad intelligentsi taseme silivust. Intelligentsus
psib krge vanuseni jrgmistel tingimustel: hea tervis (ei peta raskeid kroonilisi haigusi); meeldiv sotsiaalne keskkond (krge sotsiaal-majanduslik staatus,
hea haridus, nnelik abielu); intellektuaalne tegevus ja kultuurihuvid; pshika
elastsus; meeleprane abielu; uue informatsiooni kiire vastuvtmine; ldine
rahulolu oma elukiguga.

Hulk uuringuid Ameerika hendriikides, Venemaal jm on Kunitsna jt

jrgi nidanud, et arenenud sotsiaalse intellektiga isikul on piisaval mral suhteid kaasinimestega; ta on htaegu toimekas ja paindlik; tema eluga rahulolu on
mrksa suurem kui passiivseil ja vheste ning ltvade sotsiaalsete sidemetega
isikuil; ilma vaevata sulandub ta uutesse sotsiaalsetesse struktuuridesse; tal on
krge stressitaluvus ning kokkuvtvalt evib ta rohkem vimalusi pikaks, aktiivseks ja nnelikuks eluks.
Aminovi ja Molokanovi (Kunitsna jt 2002) jrgi on sotsiaalse intellekti
olulised omadused energilisus, suur pinge- ja stressitaluvus, lbiplemise vltimine ning fatsilisatsiooni (vaimustumise, innustumise) vime. Sotsiaalne intellekt ei sltu ldintelligentsist. Kudrjavtseva jrgi kinnitab seda eelkige negatiivne korrelatsioon sotsiaalse intellekti ja empaatia vahel. See kinnitab hpoteesi, et sotsiaalne intellekt on vime letada emotsionaalsust ratsionaalse mtlemisega.

ldistades mitme uurija tulemusi, vime elda, et sotsiaalne intellekt kujutab endast vaimsete vimete kogumit, mis on seotud sotsiaalse info ttlemisega, see ktkeb teatud hulga vaimseid vimeid,
mis erinevad oluliselt arukustestidega mdetavatest formaalse mtlemisega seotud vimetest.
Sotsiaalne intellekt on niisiis keerulise struktuuriga mitmeklgne
nhtus, mida vime vaadelda jrgmistest aspektidest: sotsiaalne taju sotsiaalne mtlemine, sotsiaalne soojus ja kpsus; enesehinnang eneseaustus, eneseusaldus, sltumatus eelarvamustest ja avatus uutele ideedele; energeetilised karakteristikud - pshiline ja fsiline
pingetaluvus, ldine aktiivsus ja vastupidavus; suhtlemisoskus omadused, mis hlbustavad suhtlemist, niteks suhtlemisvalmidus ja
sobivus.
Sotsiaalne intellekt aitab saavutada harmooniat iseenda ja mbritsevaga, peale selle on sel integreeriv funktsioon: see vimaldab
luua pikaajalisi ja viljakaid suhteid teiste inimestega. Kirjeldatud nitaja on esmathtis olukordades, mis nuavad suurt keskendumisvimet ja toimetulekut emotsionaalsete pingetega, enesehinnangut
kigutavates situatsioonides (nt lemus solvab ja laidab phjendamatult), tugeva pshholoogilise stressi ning kriisi olukordades. Sotsiaalse intellekti struktuuris mngivad olulist rolli isiksuslikud nitajad nagu meelekindlus, eneseusaldus ja kpsete kaitsemehhanismide
(nt huumor, probleemi mtestamine ja lahendamine) kasutamine.
Agressiivsus tkestab normaalseid inimestevahelisi suhteid, tuues
neisse kadedust ja kahtlustamist ning phjustades solvumist. Autori-

taarsus ja agressiivsus on palju suuremaks takistuseks headele inimsuhetele kui srased tagasihoidlikul jrjel suhtlemisoskused nagu
vhene jutukus vi hbelikkus.
Kokkuvtvalt vime tdeda, et sotsiaalne intelligentsus ja kompetentsus aitavad inimestel toimida suhtlemisel adekvaatselt ja efektiivselt, tagades siiski iseseisvuse, autentsuse ja eneseaustuse. Samas
saavad need kaks kompleksvimet vi vimete kompleksi olla ka
omavahel opositsioonis. Kui sotsiaalne intelligentsus thendab suhtlemispartneri isikupra tundlikku mratlemist ja sellega arvestamist, phineb sotsiaalne kompetentsus rohkem omandatud stereotpidel ja kitumismallidel ning vimel ette arvestada suhtlemisakti
vi inimsuhete jrgnevate perioodide vimalikke tulemusi.
Suhtlemisoskuste uurimise hetkeseis
Sotsiaalsete vilumuste omandamisel saab otsustavaks vime endale selgeks teha, mida konkreetsed suhtlemisoskused endast kujutavad ja kuidas ning millises olukorras neid kasutada (Hargie 2003).
Suhtlemisoskused mjutavad inimese sotsiaalset staatust, tervist
ja ldist heaolutunnet ning seega on nende oskuste valdamine meie
elus thtsal kohal. Omaette ksimus on see, kuidas inimesed valdavad igapevaelu baasoskusi. Uuringud on nidanud, et 7-25%
hendriikide tiskasvanud elanikkonnast on suhtlemise alal ebakompetentsed (Bryant ja Trower 1974, Vangelisti ja Daly 1989).
Ameerika hendriikides lipilaste seas lbi viidud uuringute phjal
oli 22% ksitletud tudengeist probleeme suhtlemisel lihtsate ksimuste formuleerimisega, 33% ei suutnud anda tpseid korraldusi,
35% ei suutnud adekvaatselt oma mtteid vljendada ega oma seisukohti kaitsta ning 49% ei suutnud kirjeldada selle inimese vaateviisi,
kes pole nende videtega nus (Rubin 1981).
Suhtlemispshholoogia areguloost
Esitagem jrgnevalt kmmekond inimsuhete uurimise ja suhtlemispshholoogia omaette teadusharuks kujunemise tippsndmust.
Linud sajandi 20. ja 30. aastad - USA ettevtluses ja juhtimispshholoogias tekkinud inimsuhetealane liikumine.
Linud sajandi 30. aastate teine pool - erakordse lugejamenu
vitsid Carnegie ja teiste eneseabiksiraamatud suhtlemisest.

1953. aastal vttis Eliot Chapple (1953) kasutusele inimestevahelise sobivuse testi ja suhete uurimise standardiseeritud intervjuu.
1958. aastal ttas Fritz Heider vlja tnapeva sotsiaalpshholoogia klassikasse kuuluva atributsiooniteooria.
1950. aastail ilmusid ja omandasid laialdase tuntuse Erving
Goffmani eneseesitlust (suhtlemine kui eluteater) ja teisi suhtlemise
phiksimusi valgustavad raamatud.
1960.-1970. aastail kujunes vlja W. Schtutzi jt rajatud sensitiivsustreeningute ning C. Rogersi jt arendatud kohtumisrhmade liikumine.
1960. ja 1970. aastail avaldas Paul Watzlawick koos kolleegidega
mitu suhtlemise varjatud plaani ja inimsuhete paradokse ksitlevat
teost.
1960. ja 1970. aastad - Halli, Fasti, Argylel, Mehrabiani jt uuringud mitteverbaalse kitumise osast suhtlemisel.
1964. aastal ilmus esmatrkis E. Berne'i raamat Mngud, mida
inimesed mngivad" (e. k. Suhtlemismngud", 2001), millega pandi
alus transaktsionaalsele analsile.
1970. aastail ngid trkivalgust Th. Gordoni raamatud Targad
vanemad", Tark petaja" ja Tark juht"
1990. aastate suhtlemispshholoogias hakati ha phjalikumalt
uurima sprade, abikaasade, intiimpartnerite suhteid, suhtlemishirmu,
akommunikatiivsust, suhetest hoidumist ja suhteid rhmas. Juliselt
kujunesid vlja omaette uurimissuunad mitteverbaalses kitumises
(Burgoon, Stern & Dillman, 1995), suhete privaatsuse valdkonnas
(Petronio, 2000), suhtlemisalaste kognitsioonide alal (Berger, 1997;
Greene, 1997) ning inimeste haavatavuse ja suhtlemisilmingute teadvustamise valdkonnas ehk inimsuhete pimeda ala" uuringud
(Cupach & Spitzberg, 1998).
//

Milliseks kujuneb suhtlemispshholoogia lhitulevik? Lhtume

jrgnevas M. Knappi (2002) visoonist.
Inimestevahelise suhtlemise alal on vlja kujunenud neli htaegu
sotsiaalset, aga samas ka akadeemilist trendi, millel on ilmne mju
tulevikule.
1. Jtkub tehnoloogia vidukik (virtuaalne maailm, arvutid,
mobiil- ja videotelefonid).
2. Svenevad eri kultuuride suhtetoime ja integratsioon.

3. Toimub biopshholoogia tormiline areng. Kui tnini on videtud, et sotsiaalsed vilumused on pitavad, siis uusimal ajal on sellele dogmale hakatud ha enam vastuviteid esitama (Beatty, Marshall & Rudd 2001). Arvatavasti hakatakse edaspidi jrjest enam thelepanu prama inimkitumise vimalikele geneetilistele mjutustele.
4. Suhtlemispshholoogia seadustele asutakse intensiivselt otsima ha uusi rakendusalasid. Phiksimuseks nib kujunevat see,
kuidas teadusliku pshholoogia suhtlemise alal tehtud avastusi ja
jreldusi vimalikult suure kasuteguriga igapevaelus rakendada.
petlaste lesanne oleks nha oma teadust vljundit selles, et aidata inimestel tiustada ja tulemuslikumaks muuta igapevast suhtlemist.

Kirjandus
Aasamaa, 1.1976. Kitumisest. Tallinn: Valgus.
Albert, R, Emmons, M. 1990. Your Perfect Right. New York.
Allport, G. W 1954. The Nature of Prejudice. New York.
Argyle, M. & Henderson, M. 1984. The rules of friendship. Journal of Social and
Personal Relationships, 1, 211-237.
Argyle, M. 1969. Social Interaction. New York: Aldine-Athelton.
Argyle, M. 1974. The Psychology of Interpersonal Behaviour. London: Penguin
Books.
Argyle, M. 1986. The skills, rules, and goals of relationships. In R. Gilmour & S.
Duck (Eds.), The emerging field of personal relationships (pp. 23-39). Hillsdale,
NJ: Lawrence Erlbaum.
Argyle, M., Furnham, A., Graham J. A. 1981. Social Situations. Cambridge
University Press.
Aru, J. Hle- ja hingamisharjutustik. 1979. Tallinn
Bandura, A. 1977 Social-learning theory, Englewood Cliffs, New York: Prentice
Hall
Baron, R. A. & Byrne, D. 1984. Social psychology: Understanding human
interaction. Boston: Allyn & Bacon.
Berne, E. 2001. Suhtlemismngud. Tartu: Vike Vanker.
Berscheid, E., & Walster, E. 1974. A little bit about love. In T. Huston (Ed.),
Foundations of interpersonal attraction 8pp. 355-3819. New York: Academic
Press.
Birdwhistell, R. 1970. Kinesics and Context, University of Pennsylvania Press,
Philadelphia.
Birkenbihl, V 1995. Signale des Krpers. Krpersprache verstehen. Landsberg
Lech.
Bochner, A. P 1982. On the Efficacy of Openness in Closed Relationships. In
Communication Yearbook. Transaction Books. New Brunswick. New York, pp.
109-42.
Bolton, R. 2002. Igapevaoskused. Tartu: Vike Vanker.
Breitman, P., Hatch, C. 2001. Opi sanomaan EI ilman syyllisyytt. Hmeenlinna:
Karisto Oy
Brown, N. M., Amatea, E. S. 2000. Love and Intimate Relationships. Philadelphia:
Brunner/ Mazel.
Burke, P. 1993. The art of conversation. Ithaca, New York: Cornell University
Press.
Burley-Allen, M. 1995. Listening. The Forgotten Skill. New York.
Carkhuff, R. R. & Truax, C. B. 1966. Toward explaining success or failure in interpersonal experience. Personnel and Guidance Journal, 44, 723-728.
Carnegie, D. 1991. Kuidas vita spru ja mjutada inimesi. Tallinn: Perioodika.

Carter, S., Sokol, J. 1997. Meestele meeldivad naised, kes meeldivad iseendale.
Tallinn.
Communication. Edited by M. L. Knapp and J. A. Daly London: Sage
Publications.
DeAngelis. 1994. Saladused meeste kohta, mida iga naine peaks teadma. Tartu.
Duck, S. 1990. Human relationships. An Introduction to Social Psychology.
New York.
Dunn, J. 2001. Raske tp. Kuidas temaga toime tulla. Tallinn: Tnapev.
Ekman, P., Friesen, W.V and Bear, J. 1984. The International Language of
Gestures, Psychology Today, May, 64-69.
Fukuyama, F 2001. Suur vapustus. Tallinn: Tnapev.
Gilford, J.P 1967. The nature of human intelligence. New York.
Glass, L. 1997. Attracting Terrific People. New York.
Glass, L. 1995. Toxic People. New York: Simon & Schuster.
Goffman, E. 1959. The presentation of seif in everyday life. Harmondsworth:
Penguin.
Goleman, D. 2001. Emotsionaalne intelligentsus. Miks vib EQ olla thusam kui
IQ. Tartu: Vike Vanker.
Gordon, Th. 2003. Tark juht. Tallinn.
Hage, M. Knelema! - Tallinn, 1994.
Hall, E. T. 1959. The silent language. Greenwich, CT: Fawcett.
Harari, H., & McDavid, J. W 1973. Name stereotypes and teachers^ expectations. Journal of Educational Psychology, 65, 222-225.
Hargie, D. W. 2003. Communication Skills. London: Routledge Taylor & Francis
Group.
Hargie, O. 2003. Communication Skills. London: Routledge Taylor & Francis
Group.
Hargie, O., Saunders, C , Dickson, D. 2000. Social Skills in Interpersonal
Communication. London: Routledge.
Harris, T.A. 1976. Minulla menee hyvin. Ent sinulla? Helsinki: Otava.
Harrison, A.F, Bramson, R.M. 1984. The Art of Thinking. New York: Berkley
Books.
Hayes, N. 2002. Sotsiaalpshholoogia alused. Tallinn: Klim.
Hirsch, G. 1.1998. Knele veenvalt ja vabalt. Tallinn.
James, J. 1998. Kehakne. Kuidas endast positiivne mulje jtta. Tallinn.
Kelly, G. A. 1955. The psychology of personal constructs (Vol. 1). New York:
Norton.
Kelly, J. A. 1982. Social skills training: a practical guide for interventions,
Springer, New York.
Kidron, A. 1997 Oska olla enda pshholoog. Tallinn: Valgus.
Knapp, M. L., Daly, J., A. 2002. Handbook of interpersonal communication.
Thousand Oaks: Sage Publications.
Kroeger, O., Thuesen, M. Type 2001. Talk at Work. New York: Dell Publishing.
Knelev ja kneldav inimene. 2000. Tallinn.

Lazarus, A. 1989. The Practice of Multimodal Therapy. Baltimore.

Levinger, G. 1976. A social psychological perspective on marital dissolution.
Journal of Social Issues, 32 (1), 21-47
Lhmus, M. 1999. Toimetamine: kas looming vi tsensuur. Tartu: Tartu likooli
Kirjastus.
Maslow, A. H. 1968. Toward a psychology of being. New York: Van Nostrand.
McGhee, P E. 1977 Children s Humor: a Review of Current Research Trends.
In A.J. Chapman and A. C. Foot (eds). I f s Funny Thing, Humour. Pergamon.
Oxford.
McKay, M., Davis, M., Fanning, P 1998. Suhtlemisoskused. Tartu: Vike Vanker.
Mruk, C. 1999. Self-system: Research, theory and practice /2nd ed.) New York:
Springer.
Murstein, B. 1.1986. Paths of marriage. Beverly Hills: CA: Sage.
Myers, D., G. 1996. Social Psychology New York: McGraw-Hill.
Nierenberg, G. I., Calero, H. 1997 Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn.
Patterson, M. L. 1988. Functions of Nonverbal Behaviour in Close relationships.
In handbook of Personal Relationships: Theory, Research and Interventions.
John Wiley. New York.
Pshika- ja kitumishirete klassifikatsioon RHK-10.1999. Tartu.
Putnam, R. 2004. Sotsiaalne kapital ja avalik elu. Mte. 17.03.2004.
Puuttuvat viestit. Nonkommunikaatio inhimillisess vurovaikutuksessa. 2002.
Helsinki.
Ross, L., Nisbett, R.E. 1991. The Person and the Situation. New York.
Rubin, K. H. ja Rose-Krasnor L. 1992. Interpersonal Problem Solving and Social
Competence in Children. In Handbook of Social Development: A lifespan
perspective, ed. by Vincent B. Hasselt and Michel Hersen. Plenum Press. New
York.
Rubin, R. B. 1981. The development and refinement of a communication
competency assessment instrument. Paper presented at the annual meeting of
the Speech Communication Association, Anaheim, CA. In: Interpersonal
Communication. Edited by M. L. Knapp and J. A. Daly London: Sage
Publications.
Rusbult, C. E. 1980. Commitment and satification in romanticc associations: A
test vof the investment model. Journal of Experimental Social Psychology, 16,
172-186.
Saksakulm, T. 1995. Tunne ennast ja oma vimaluste maailma. Tallinn: Ellervo.
Schank, R. & Abelson, R. 1977. Scripts, plans, goals and understanding: An
enquiry into human knowledge. Hillsdale, New York: Lawrence.
Schutz, W. C. 1966. The interpersonal underworld. Palo Alto, CA: Science &
Behaviour.
Shaver, P., Hazan, C, & Bradshaw, D. 1988. Love as attachement: The
integration of three behavioral systems.
Shostrom, E.L. 1997. Kuidas ra tunda manipulaatorit. Tallinn: Ilo.

Spiegel, J. 1994. Flirting for Success. New York.

Spitzberg, B. H., Cupach, W. R. 1984. Interpersonal communication competence.
Beverly Hills: CA Sage
Spitzberg, B. H., Cupach, W. R. 1989. Handbook of interpersonal competence
research. New York: Springer-Verlag.
Sternberg, R. 1981. Peoples Conception of Intelligence. Journal of Personality
and Social Psychology
Suhtlemine. endusala ppemateral. 1996. Tallinn: Eesti dede hing.
Zebrowitz, L. A. 1990. Social perception. Pacific Grove, CA: Brooks/Cole.
Theophrastos. 2000. Inimtbid. Tartu: Tartu likooli Kirjastus.
Wallace, P 2002. Internetipshholoogia. Tallinn: Valgus.
Watzlawick, P. 1964. An Anthology of Human Communications. Text and Tape.
Palo Alto: Science and Behavior Books.
AneKceeB, A., TpoMosa, Jl. 1993. YloMwre M e H a n p a B w i b H O . M: ITwTep
Aprawn, M., < > e p x H 3 M A., T p 3 x e M JJJK. 2001. ITpaBWJia. M. - M e ^ K j i M ^ H O C T H o e
o6iu,eHMe. M: ITwTep
ApraMJi, M. 1990. ITcwxonorpiH c n a c T b a . M: ITporpecc.
B M W K , JJ?K. 2003. TpeHWHr n p e o A o n e H t i f l C O I I H O C ^ O W H . M.
BoAaneB, A. 1982. BocnpwHjrrae w n o H M M a H M e M e n o B e x a n e n o B e K O M . M.
BaujiaBMK, IT., B M B M H JJJK., H ^ C C K C O H JJ,. 2001.iTaTanorMMecKaa K O M M y H W K a i r w f l .
M: ITwTep.
Beep, 3 . KaK 3 H a K O M H T b C 5 i c A e B y m K a M M . 2003. E K a T e p w H y p r : JIMTyP
T o c j ^ M a H , IA. 2001.

O p a o T e J I W U O M . - M e ^ o i w H H O C T H o e o n i e H w e . M:

ITM-

Tep

C. 2001. Ha^ajio, p a 3 B w r a e w coxpaHeHMe M e ^ o i w ^ H O C T H b i x o T H o m e H w w . omeHwe. M: ITMTep

j],o6poBMM, A. 1996. OGmeHwe: H a y x a M M c c K y c T B o , M.
JloqeHKO, E. 2001. OnpeAeneHwe M a H r a r y n H i J , w w . - M e u i M M H o c T H o e o n j e H w e .
M: ITwTep
3 w M 6 a p A O , <t>. 1992. 3acreHHMBocTb. M.
KyHvm,biHa, B., K a 3 a p w H O B a H., ITorojibiiia, B. 2001. M e ^ o i v i H H o c T H o e omeH M e . ITwTep
KpoHMK, A., KpOHMK, E. 1998. ITcMxonorMH ^enoBenecKHx O T H o n i e H H w . JJydua.
MopeHO, JJyK. 1993. TeaTp c n o H T a H H o c r w . KpacHonpcK
ITM3, A. 1992. H3biK c e c T O B . BopoHex
P y w H , K., P o y 3 - K p 3 C H o p , JL 2001. P e u i e H w e M C ; > K J I W H H O C T H O W n p o n e M b i w

^aK,

MoKJiwHHOCTHoe

c o u , M a j i b H a H K O M n e T e H T H O C T b B n o B e f l e H M M A e T e w . M o K J i H H H O C T H o e o6m;eHMe.

M: riMTep
Xappe, P 2001. flpyxa

K couwajibomeHMe. M: ITi/iTep
3raH, JJ,. 2001. C n y i n a H H e : H e n p e M e H H o e y c n o B w e noAAep^cMBaiomero n o B e A e H w a . - M o K U H H H O C T H o e omeHwe. M: ITMTep

HOMy B3aMMOAewcTBMio.

K a K AOCTn>KeHwe: 3ToreHPiMecKMM n o A X O A

MejiMHHOCTHoe

Lisad
Lisa 1. Hleharjutusi
Harjutus 1
Kujuta ette, et sinu hlepaelad on kandle keeled, aga hk rinnas
nende vnkumist kindlustav element. Kui hingad hku igesti sissevlja, ajad kandle keeled meeldivalt vibreerima. Krge hl paneb
liikuma vga vikese, bariton aga mrksa suurema huhulga.
Harilikuks vestluseks piisab sna pinnapealsest hingamisest. Ent
kui pead pidama pikki knesid, tuleb sul tagada oma hleorganite
parem huga varustatus.
Harjutus 2
Saad oma hlt madaldada, kui surud kopsud diafragmale survet avaldades hku tis ning vabastad kri intensiivse vibratsiooni ja
resonantsi tekitamiseks. Kui oled tiesti rahulik, puudub sul artikulatsiooni kahjustav pinge.
Harjutus 3
Selleks et kne ajal tekkivat resonantsi tajuda, aseta vasaku ke
srm ninale ning parema ke peopesa rinnale, eldes seejrel mingi
lause, niteks vi Hispaanias on hooti hoovihma hoogusid" Tunned kohe nina- ja rinnapiirkonnas vbinat. Jtka katsetusi. Haara he
kega oma kri pihku, teine ksi aseta aga alumise lualuu alla.
Veendumaks, kas rind ikka vibreerib, laula aaaaaa. Seejrel lausu valjusti: Mulle meeldib hlikuid hldada," tajudes seda, kuidas kri
tagaosas tekib resonants.
Harjutus 4
tle laulvalt PINNGGPONNGG. Kolme hlikut hldatakse lbi nina: m, n ja hend ng. Kui tled sna pingpong", kuuled kohe
nasaalset resonantsi. Pidagem meeles, et htki lejnud hlikut ei
tohi lbi nina hldada, kne ajal ei tule ninal lasta vibreerida.
Harjutus 5
Hinga nd sgavalt sisse ning tida kopsud huga, hoia pisut
aega hinge kinni ja hika seejrel valjusti hollallaaa. Peaksid kohe
hakkama rinnus resonantsi tundma.
Need lihtsad harjutused aitavad sul mista oma hle iserasusi
ning resonantsi tekke-eeldusi. Just resonants on see, mis annab hlele

kandvuse ning ju. Kui sisened rahvarikkasse ruumi, on sinu resoneeriv hl melule vaatamata hsti kuuldav.
Harjutus 6
Tee veel ks lihtne katse. rita krarikkas ruumis rkida tavalisest tasem, kuid resoneeriva tooniga. Mrkad kohe, kuidas inimesed
jvad sind kuulama.
Hle iseloom oleneb resoneeriva rinna- ning suune suurusest
ja kri avatusest. Meenutagem lauljate hlte krgusi: sopran on kige krgem naishl, alt kige madalam naishl, metsosopran on
keskmise krgusega naishl. Tenor - kige krgem meeshl, bariton - keskmiselt madal, bass - madal meeshl. Sgaval bassil on eriti madal loomulik diapasoon. Sinu hl vastab knelemisel samuti
hele toodud liikidest.
Kuna helivimendus moonutab hle lemist diapasooni, tasuks
meil mikrofoni rkida selle kige madalam hlega, mille puhul me
hleelundeis veel vsitavat pinget ei tunne. Igal inimesel on nii oma
lemine, keskmine kui ka alumine register. Kui heliredeli sol on sinu
hlediapasooni keskel, vid sa avatud suu ja suletud ninakigu korral oma hlega vabamalt mngida, st seda tsta vi langetada.
Harjutus 7
Saad oma hlt madaldada, kui hakkad rkima n- otse maakamaralt: toeta jalapiad tugevasti vastu prandat ja siruta selga;
nnda surud oma diafragma alla, sundides hle vibreerima oma keha ninanest palju madalamas klakojas.
Harjutus 8
Selleks et oma hleregistreid kuulda, tle jrgemda hi-hiiii,
hah-haaa, hoh-hooooo, huh-huuuu. Koomikanhtusi uurinud pshholoogid vidavad, et igaks toodud naeruliikidest on eri kvaliteediga
pihku itsitamisest homeerilise tiest krist naermiseni vlja. Vali naer
on ldse hle vabastamiseks kasulik.
Helikrgus sltub kris tekkiva vibratsiooni laadist: krgele hlele on omane suure sagedusega vibratsioon, madalale hlele vibratsiooni vike sagedus. Vrdle tello alumisi ja lemisi keeli. Inimhlel on samuti lemine ja alumine register. Et hl ei klaks monotoonselt, peab selle ulatus olema vhemalt ks oktav, seega peaks sinu kuuldavale toodav hl ulatuma neli nooti keskmisest krgemale
ja neli nooti madalamale.

Harjutus 9
Sobiva helikrguse kttesaamiseks talita jrgmiselt. Hlda mingit sna vi hlikuhendit vaheldumisi thestiku kigi thtedega,
niteks makra-a, makra-b, makra-c, makra-d, makra-e jne. Jlgi, et harjutad avatud kriga. Kui sul nnestub hldada sna ja thte samal
krgusel, on helikrgus igesti valitud. Sna makra" sunnib kri
avama, kuna a" on ainult kri tagaklje osavtul artikuleeritav tishlik. Kui tunned snu artikuleerides hleelundeis pinget, nitab
see hle krgemaks muutumist. Hle krgus sltub ka emotsioonidest. Igaks teab, et vihastamisel lheb hl kimedalt teravaks; kui
oled vsinud, muutub hl khisevaks; kurvas meeleolus langevad
nii hle ulatus kui ka krgus. Suheldes teiste inimestega, pole meil
raske nende hle krguse alusel otsustada, kui pinges, pahura, lbustatud vi energilise meeleseisundiga keegi parajasti on. Eriti selgelt kostab see vlja hommikul. Meie helistamise peale telefoni haarava inimese hlest vib sna tpselt vlja lugeda, kas ta on juba
hommikukohvi joonud vi ji tal just unengu pooleli.
Kne kuuldavust mjustab paljuski ruum. Hsti klav hl ulatub ruumi kikidesse nurkadesse. Rkija ei pea pingutama, et oma
hl ruumis kuuldavaks teha. Hle kuuldavust parandab khu- ehk
diafr agmahingamine.
Harjutus 10
Diafragmahingamise saavutamiseks tuleks hk suruda sgavamale kopsu, nii et kht kummub (diafragma toimel) ette. Khuhingamise
ppimiseks hoia hingates ksi vatsal. Pealiskaudse rinnahingamise ajal
ei tunne ksi liikumist, ige diafragmahingamise korral aga tunned
kmblale tekkivat tugevat survet.
Tmber aitab kuulmise jrgi kiiresti identifitseerida erinevate
hlte tekitajaid. Ema eristab paljude hlte hulgas kohe oma lapse
hle. Igal inimhlel on talle omased karakteristikud - kaashelid,
mis teevad selle teistest erinevaks.
Harjutus 11
Pa kirjeldada mne oma tuttava vi telediktori hle tmbrit.
Kordumatud on niteks Mikk Mikiveri, Jri Aarma ja Harri Tiido
kne tmbrid. rita eri hli iseloomustada selleks sobivate snadega. Hl vib olla mahlakas, terav, kime, tuhm, metalne, sametine,
helisev, kristalne, ktkev, laulev, haukuv, raiuv, kiljuv, vinguv, pinisev, mirgav, luikav, vigisev, nes, halisev, mmisev...

Hle valjus on vahetult seotud hu hulgaga kopsudes. Hle

kuuldavus ei olene, nagu mned arvavad, selle valjusest. Hle teeb
hsti kuuldavaks oskus arvestada samal ajal ige hlduse mitmeid
printsiipe.
Harjutus 12
tle lause Kevad on saabunud" selge artikulatsiooniga viies eri
valjusastmes: sosinal, vaikselt, hlekalt, valjult ja nii valju hlega,
kui jaksad.
Et kne oleks vljendusrikas, tuleks endale piltlikult ette kujutada, millest rgid. Selleks pa kneldes oma hldust elavdada,
kanna oma hlesse tundeid ja pa edasi anda kujutatu lhnu, vrve, vorme...
Harjutus 13
Korda eelmise harjutuse lauset kolm korda. Esiteks mana seda
eldes silme ette pilt puhkenud sireleist. Teiseks kujuta kevadest rkides ette mrtsikuu leujutust. Kolmandaks visualiseeri vaimusilmas hiliskevade idll: aasal paistab pike, liblikad lendlevad hus,
taamal kukub kgu, mahe tuul sasib su juukseid.
ldiselt on inimeste igapevane knelemisviis palju koloriitsem
(vrvikam) kui ametlikel esinemistel kasutatav kne. Miks? Aga seetttu, et nd tuntakse end vabalt, ilma kellegi hindava, arvustava ja
prssiva kontrollita. Ent kes keelab meil ka avalikes esinemistes olla
vaba, vrvikas ja kujundlik? Treenimiseks pa end ise krvalt jlgida, avastades vabas hkkonnas vesteldes mitmeid tlemisviise ja
hlega mngimise vtteid, mida sa loenguil vi koosolekuil pole
ehk taibanud kasutada. Kaotada pole midagi: pa edaspidi olla ka
ametivestlustes vljendusrikkam. Inimene pib suurema osa eluks
tarvilikke asju matkides.
Harjutus 14
Vta diktofoni nii endale meeldivaid kui ka ebameeldivaid hli.
Analsi eri inimeste - raadiodiktorite, naljameeste, spordireporterite, avaliku elu tegelaste - knelemisviisi erinevusi: nende hlekrgusi, intonatsiooni laadi, heli moduleerimise viisi... Pa lindile vtta kellegi eriti vljendusrikka isiku knelus. pi temalt, kuidas kne
koloriitsemaks muuta, hlega mngida, humoorikalt esineda, rndav vi pilav olla, pisut nidelda, kurja ja lbusat hlt teha jne.
Heli iseloomustavad lisaks selle krgusele ka vibratsioon ning
modulatsioon. Hea hl paistab silma selle meloodia psivusega.

Intonatsiooni all mtleme neid tuse ja langusi, mis krvaldavad

monotoonsuse ning lisavad hlele vaheldusrikkust.
Kui kheda kurguhle puhul tulevad esile alumised kaashelid,
siis terava ja likava hle puhul eristuvad lemised kaashelid. Neis
rmuslikes olukordades tuleb ppida hlikute moodustamise igete printsiipide kasutamist: ldvestada kri, kutsuda esile puhtad helid, tagada hle ilus resoneerimine.
Vljenduslikkus saavutatakse intonatsiooni, rtmi, hlekrguse
ja -tmbri muutmise, efektsete pauside tegemise, knekujundite kasutamise teel. Vljenduslikkust treenides ra siiski ka le pinguta hoidu sellest, et sa end teatraalseks ning ebaloomulikuks ei harjuta.
Kuidas vabaneda ninahlest?
Lillian Glass (1997) osutab Ameerikas tehtud uurimusele, mille
alusel 70% inimesi peab lbi nina rkimist ebameeldivaks. On teada
mitmeid juhtumeid, kus suure nitlejaandega inimeste pdlusi filmi
pseda on takistanud nende inetu ninahldus. Iniseva heli puhul
on kri- ja kaelalihased pingul. Inisemise krvaldamiseks tuleb ldvestada kri.
Harjutus 15
Kujutle, et tahad kuuldavale tuua sgava heli aaaaaaaaaaa. Selle
hlitsemisega tekib keelejuure ja pehme suulae vahel ige vahemaa,
kurgunibu kerkib les ning sulgeb ninaneelu, nii et heli ei saa ninasrmete kaudu vljuda.
Hle kla parandab oluliselt lihtne viis: vooruta end kinnise
suuga rkimise harjumusest: hoia lihtsalt rkides suu rohkem avali. Jrgmised harjutused lisavad hlele kaunist kla ja aitavad vabaneda nasaalsest hldamisviisist.
Harjutus 16
Haiguta sageli, tehes seda vimalust mda prani avatud suuga
ning nautides haigutades suulihaste ltvumist ja jrgnevat toniseerimist. (Haigutus arvatakse toimivat thusalt ka aju verevarustusele,
mis on muide hsti teada Jaapani ettevtetes. Sealseis firmades makstavat kuuldavasti nt konveieritl haigutajaile koguni vikest lisaraha!)
Harjutus 17
Siruta keel suust nii pikalt vlja, kui see nnestub. See joogast prit harjutus stimuleerib sljeeritust ning toniseerib artikulatsioonis
osalevaid suune lihaseid.

Harjutus 18
Kujuta rkima hakates ette, et sul on hambus pliiats, mistttu sa
ei saa lualuid kokku suruda. See ongi just lualuude ige asetus
vestluse ajal. (Meenuta selle vtte meeldejtmiseks vahvat sdurit
Svejki, kellel ksti luad pidada ja edasi teenida".)
Kneaparaat on habras ja rn. Mida teha selle delikaatse instrumendi hoidmiseks?

Vldi kneldes pinget ja kiiret vsimist, hoides kaelalihased

ldvad.

Rahulik hl rahulikust kehast. Pingul keha pingutab hlekurde, phjustab hle krgenemist, rikub resonantsi ja vhendab
kuuldavust.

Luba oma hlele loomulikku puhkust - vaikimist. Avaliku

elu tegelane, kellel tuleb pevas korduvalt rahva ette astuda, peaks
oma hlt esinemiste vaheaegadel hoolsalt hoidma. Haigest kurgust
tulev khisev ja terav hl ei aita vist kedagi valimistel hli vita.

Kui tunned, et hl hakkab alt vedama, tee mned ldvestumisharjutused. Hinga sgavalt sisse, tee lhike jalutuskik, eraldu
kas vi lhemaks ajaks omaette, ole vait ja saavuta oma hinges meelerahu.

Kuum sidruniga tee pehmendab kurku. Et kurk psiks korras, rpavad paljud diktorid vhehaaval toatemperatuuril vett mne sidruniviiluga.

Lauljail soovitatakse kindlasti kanda sooja salli, et kaitsta

kurku temperatuuri kikumiste eest.

Kui sul on nina nohust pikemat aega kinni, loputa joogide

viisil ninasrmeid sooja soolveega. Tmba ninna veidi sooja soolvett
ja slita see kohe vlja. Tee seda nii kaua, kuni ninas saab puhtaks
ja laseb vabalt hingata. See aitab puhastada silmaaluseid ninaurkeid,
vhendab eritust ninast ja kurgurritust. Seda protseduuri tuleb teha
kaks korda pevas.
Kuidas ppida knelema madalama tooniga?
Mitmed uuringud Ameerika hendriikides on nidanud, et krget (kimedat, kriiskavat) hletooni peetakse madalamast vhem
meeldivaks ja sel viisil rkivaid inimesi usaldatakse vaistlikult vhem. On thendusrikas, et Margaret Thatcherile soovitasid omal ajal
teda nustavad pshholoogid hakata knelema senisest madalama

hlega ning nagu jrgnev ajalugu nitas, aitas see suurepraselt tema poliitilisele karjrile kaasa. Mned arvavad, et Marju Lauristini
juba kmme aastat saatev kige arukama naise kuulsus on samuti
kuidagi seoses tema madala hlega. Andres Tarandit intervjueerinud teleajakirjanikud on tunnustavalt maininud tema iseralikku
karuhlt" Kuidas oma hlt madalamaks teha? Kigepealt tasuks
oma hlele ktte juhatada klava ja madala heli tekitamise lhtekohad ning seejrel harjutada end tegelikul suhtlemisel pisut madalama tooniga j tlema.
Harjutus 19
Laula jrjest do-re-mi ja mi-re-do, lastes igal noodil klada umbes 3
sekundit.
Harjutus 20
Laula do-re-mi vtmes mned korrad he tuntud rahvalaulu
kaanonit:
poi
pa

poi
sid

pa

Se

sid

Se

Harjutus 21
Laula samal kombel avatud suuga ja klava hlega kolm korda
tuntud meloodiat Carmenist :
Kui armastad, siis hoia end.
Kui armastad, siis hoia end.
Kui armastad, siis hoia end.
Harjutus 22
Vii oma hletoon madalale, do-noodi tasandile, ja hlda laulvalt jooga mantrat OM, nii et kaheksa sekundi jooksul lheksid ksteiseks le neli hlikut:
AAAAOOOUUUMMM
Enamikku hldamisharjutusi saab edukalt teha niteks autoroolis vi arvuti ees istudes.
Harjutus 23
tle valju hlega, kaashlikud plahvatama pannes kappadi,
kappadi, kappadi, kappadi.
//

Harjutus 24
Lausu mned korrad vimalikult kiiresti:
pagari piparkook,
musta lehma saba valge lehma taga,
mi ma mo ma me mi, ni na no na ne ni, li la lo la le li,
pi pa po pa pe pi, ti ta to ta te ti, ki ka ko ka ke ki,
888 kaske kahises kaasikus, 666 kuuske kuuvalges kuusikus.
Harjutus 25
Tida kopsud huga ning puhi nagu vedur kopsud hust thjaks. Jlgi seda harjutust tehes, et pea ei hakkaks valutama.
Harjutus 26
mise sobival ajal paar minutit omaette mnd lihtsat viisi.
Harjutus 27
Tee keelegmnastikat: vii keel mned korrad ht- ja teistpidi
mber hammaste. See harjutus suurendab kuivava kurgu korral sljeeritumist.
Harjutus 28
Hlda mnd sna (nt tule tule - mine mine) vaheldumisi vga
madalalt ja vga krgelt.
Harjutus 29
tle mnuga ja vabanenult mned korrad oeh, oeh.
Harjutus 30
Tee mned korra auh-auh ja siis n-nu, hi-ha-haa, mnjmmmnjmm
Lisa 2. Enesevljendus
Naised teavad meestest kindlasti enam, kuivrd hea enesetunne
sltub vlimusest. Seeprast pole liigne meenutada selles vallas philist. Ameerika eneseabiraamatute jagatud juhiste allpool toodud kokkuvtet viksid lugeda ka mehed.

Hangi endale rivad, mis sulle ikka testi sobivad, mitte ra

rita neid ostes kallile hinnale lootma jda. Endale sobiva tegumoe,
vrvigamma jm otsustamisel tuleks kindlasti kuulata ra lhikondlaste nuanded. ksi ostes teevad inimesed (eriti mehed) selle vea, et
lhtuvad lemra innukalt mingist hest meeldivast kriteeriumist,
jttes thelepanu alt vlja valiku teised aspektid. Kui esined sageli
avalikult ega pea liigseks paarisadat krooni kulutada, viksid rivastumise alal kindlasti vastava ala konsultandi abi kasutada.


ra jta oma soengut hooletusse.

Hoolitse oma figuuri eest. Hommikuvimlemine, massaa,

sport, tervisejooks vi jooga aitavad sul vormis psida.

Kasuta enesetunnet tstvaid kvaliteetseid, meeldiva aroomiga seepe, hambapastasid ja ampoone.

ra unusta oma knte eest hoolitseda.

Joo janu tundes vrsket vett - see suunab meie rakkudesse

elavdavat vedelikku.

Jrgi kaht zen-phimtet: kui oled kurnatud, puhka, kui oled

unine, maga. Enese piinamine pika levalolemise ja vastutahtsi ttamisega kahandab meele vrskust ning sunnib samade tulemuste
saamiseks vahel kaks-kolm korda enam vaeva ngema, kui seda kuluks vrske peaga. Inimesed on tihti pahurad seetttu, et nad on
loiud ja unised ning tahaksid mingi aja tukastada. Vikesed lapsed ja
kassid-koerad toimivad tiskasvanud tlkijaist mnes mttes arukamalt - nad lubavad pevas endale palju kordi tukastuse pooltunde.

Kingi endale vahel meditatiivse mittemidagitegemise minuteid. Need vivad osutuda vga viljakaks jrgnevate loominguliste
ideede snnis.
Kuidas seista, istuda ja kndida
Tsiteerigem veel ht zerc-sententsi. Vanad meistrid petasid keskendumist nii: kui knnid, siis knni, kui istud, siis istu. Tegevusse
sisenemine ja selle teostamine phendunu thelepanuga vabastab ka
igapevased toimingud lohmakusest ja nurgelisusest, mis on nii mnelegi inimesele omased. Imago kujundamisest kirjutatud raamatud
ei jta soovitusi jagamata ka mainitud kolme tavatoimingu asjus.
Meie seisang, kndimisviis ja isegi see, kuidas istume arvutilaua taga,
pajatavad ht-teist ka meie olemusest, sellest, mis meeleolus, kui vaba vi pinges, energiline vi rusutud, rmus vi pahur me oleme.
Palju olulisem kui teiste kehakeele lugemine (mida mned raamatud usinasti petavad) on oskus ise endale oma liikumise ja poosidega head meeleolu kujundada. Pooside ja estide ning nende
kombinatsioonide ehk nn estiklastrite ksheselt tlgendatavad
skeemid pole eriti usaldusvrsed. Samas pole kahtlust, et inimesest
kujuneb vastavalt tema rhikale vi lohakale poosile, nurgelistelelohmakatele vi sujuvatele liigutustele teatav ldmulje. Sellest tehakse

suhtlemisel tepoolest nii mnedki thtsad jreldused. Jrgnevais

soovitustes anname nu just selle kohta, kuidas endast teistele kujunevat ldmuljet parandada.
petlik on vaadata piltnikule poseeri vaid tipp-poliitikuid. Erineval moel oskab enamik neist jtta endast enesekindla isiku mulje.
Oluline on seista kindlalt, tallad maas. Idamaised enesearenduse ssteemid - nt jooga vi taoism - peavad oluliseks, et seistes ja liikudes
psiks raskuskese keha keskkohas haras, umbes tolli jagu nabast allpool. Selline asend kujundab seesmise tasakaalu tunde, millel on
soodne mju meele hirimatuse tegelikuks saavutamiseks.
Seistes on soovitatav vaadata otse enda ette, vabastades ked
pingest ja lastes need vabalt alla langeda.
Kndides tuleks vltida hirivalt ebaloomulikku, nt tippivat, taaruvat, lohmakat vi jalgu jrele vedavat kimisviisi. Kuigi ilusad pole
ei laias kaares aerutavad ega kndides puiselt kljele surutud ked.
Kindlasti tuleks vlja juurida ka hbelike inimeste komme klg
ees ruumi siseneda. Istudes tuleks jda rhikaks, toetuda tooli leenile, asetada ked toele ning vltida argliku inimese kommet istuda
vaid tooli servale. lad on soovitatav tagasi tmmata ja ktel ltvuda
lasta. Soovitatav on pea normaalselt leval hoida. Teisi teraselt kuulates pravad paljud pea vaistlikult pisut kljele.
Lisa 3. Kuidas kuulamisoskusi arendada?
1. Avasta kuuldus enda jaoks midagi huvitavat ja kasulikku.
Arvestagem jrgmist.
Thelepanelikul kuulamisel avardab enamik jutuajamisi
meie silmaringi.
Me saame ht-teist teada endale vrast valdkonnast.
Me vime esialgu tarbetu teabe panna igaks juhuks oma mluriiulile tallele sobiva rakenduse aega ootama.
Me vime midagi tarka ja kavalat ilma pikemata oma ts
vi elus kasutusele vtta.
Kuulamine on vga loov tegevus prast seda, kui oleme valmis
suurteks ja vikesteks avastuseks asjus, mida me ei oska ette arvestada. Loomingupshholoogia mrgib sraseid juhuslikke leide snaga
serpendity: thendusrikka asja mrkamine vi avastamine toimub ilma plaanimata, iseenesest ja innustavalt. ht-teist kaasinimeste jutus
tuleb krvutada oma varasemate teadmiste ja andmetega. Selleks esi-

tagem endale ksimus: kas sja kuuldu kummutas vi kinnitas varem teada olnut? Vahest kuulsin midagi petlikku snagi olulisest
asjast, mille kohta mul varem nappis teadmisi? Milliseid uusi argumente - fakte, hinnanguid, tsitaate, elujuhtumeid, niteid - kneleja
jutust tasuks meelde jtta? Srased endale suunatud ksimused
hoiavad meis elava otsija vaimu ning hlestavad thelepanu pika
vestluse korral mitu korda mber vajalikku mrkama.
2. Pa mista eldu tuuma. Kui sind huvitab rkija siirus vi
asjatundlikkus, pa tema snadest ja toonist saada paremat ettekujutust tema aususe vi pdevuse le otsustamiseks. Kui sind teise
isiku vlimuses vi knes miski hirib, pa sellest le olla. Olemuslikku vlja selgitades vib nhtumusliku ajutiselt krvale jtta.
3. Inimeste sgavamaks mistmiseks tuleb lahti mtestada
nende vljenduslikkuse kood. Kehakeele pikute naljakalt hes vtmes deifreeringuid ei maksa eriti usaldada. liviisakus vib vljendada ka kskiksust, aasiv ja rndav knetoon anda tunnistust siirast loomusest, kohatult vali hl ja naer ning vilgas estikuleerimine
testada seesmist ebakindlust jne.
4. Esmase ja teisejrgulise eraldamisel ning eldu sgavama
mtte mistatamisel viks lhtuda mnest allpool toodud pidepunktist.
a. Milline oli rkija keskne snum, tema snade ja lausete
juhtmte?
b. Mida rkija oma tekstiga taotles, miks ta just seda mtet
(sraste vljenditega) vljendas?
c. Millega seletada talle iseloomulikke rhuasetusi?
d. Miks ta ei teinud juttu hest vi teisest eeldatud ksimusest, jttis midagi olulist enda teada, hiilis akuutsetest probleemidest mda?
e. Millega seletada tema llatavat leebust vi ksitamatut
karmust mnede asjade analsis?
f. Kas partneri reageeringud (vga huvitav, see idee vrib tsist thelepanu) meie mtetele ja ettepanekutele on midagi enamat
kui valveviisakus? Millega kontrollida tema huvi ehtsust?
g. Kuidas kneleja suhtus meie vastulausetesse: eiravalt,
mistmatult, tredalt, vastutahtsi nustuvalt, tunnustavalt, vitlusele innustuvalt, vaenulikult trjuvalt?
h. Erista teise isiku jutus helt poolt teesid ja neid toetavad
argumendid, teisest kljest aga konkreetsed ettepanekud ja

tegutsemisvalmiduse ilmingud. Samal kombel tee vahet faktide

ja arvamuste, ideede ja nidete vahel.
i. Ole valvas mistma igesti juhtumeid, kus naljatleval
viisil tehakse juttu tsiseist asjust. Huumor on tihti pshilise
kaitse mehhanism, millega sillutatakse teed hirivate vi piinlike
asjade esiletoomiseks.
5. Juhi kuulaja sind huvitavas asjas pikemalt rkima niihsti
oma huvitatud ilme kui ka snadega ahjaa, vaat kui huvitav jne.
6. Kui kavatsed kohtuda oma ala tippasjatundjaga, valmistu
tema nappi ajavam arvestades end vestluseks ette: tutvu spetsialisti
publikatsioonide vi seisukohtadega, selgita vlja tema kompetentsiala (tugevad kljed), huvid ja eelistused, mtle varakult lbi, millist
infot soovid temalt saada, mis ksimuses asud oma oletusi kontrollima, millises ulatuses taotled tema heakskiitu endale vi mingit
kokkulepet, lubadust. Kui soovid temalt saada konkreetses asjas nu,
mtle oma probleem lbi: milles ieti seisab siin mitteteadmise ehk
teadmiste nappuse teadmine? Jllegi on abi kontrollksimustest. Millised tema seisukohad mind huvitavad? Millistele oma ksimustele
ootan teda kuulates vastust? Kuidas saada oma teatud oletustele teda
kuulates kinnitust? Sellelaadsed ksimused annavad selekteerivale
kuulamisele kindlama suuna, tagades ka selle, et me vahest vaid mne hetkega eldud olulist asja maha ei magaks.
7 Sea kuulamisoskuse arendamiseks sisse Argivestluste logiraamat" Tee olulistest jutuajamistest kohe nende lppedes mrkmeid. Oluliste vi thendusrikaste argivestluste sisu konspektist saab
sna pnevate pshholoogiliste vaatluste pevik, kui jutuajamiste
tulemuste refereeringuile lisada vestluste kulgu kirjeldavaid thelepanekuid. Oletuste ja kahtluste korral kasuta ksimrke. eldakse, et
aeg varjab kik ilmse ja paljastab peidetu. Edasine elu toob tihti varem vi hiljem hmarusse jvatesse asjadesse suurema selguse.
Miks keegi just nnda arvas vi tles, just sellisel viisil meie snadele
reageeris, midagi kummalist vi ksitamatut vljendas? Nende ksimuste vastused on tihti peidus tuleviku sndmustes. sja kogetu
kirjapanek aitab meil muide kiiresti distantseeruda retoorika ja emotsioonide lemra sisendava mju alt. Siinkohal paar isiklikku thelepanekut. Nukogude parteilise ajakirjanduse heks psilesandeks
oli (nagu kollases pressis praegusajal tavaks) reputatsioonide vorpimine" Ajalehed pasundasid pevast peva kuulsaist lpsjaist,

kaevureist, teadlastest, kolhoosiesimeestest. hel leliidulise aupaistega mbritsetud sotsiaalteadlasel oli tavaks knepuldis pikalt-laialt
probleemitseda inimeste teadlikkuse ja kasvatusteaduste eesmrkide
teemal. Kord vtsin temalt intervjuu. Tema pika kne konspektimise
katse jrel mrkasin, et eksimatuks autoriteediks upitatud mehe jutt
koosnes valdavalt retoorikast. Teine thelepanek prineb tnapevast. Olen mrganud, et enamikule kas vi he korra parlamenti
psenud isikuile jb ka edaspidi pikaks ajaks klge riigikogulase"
mjuavaldamise stiil. Parlamendiaeg kujundab nii mneski rahvaasemikus likrge vljapaistmistarbe, mis otsib (ja leiab!) endale
efektseid retoorilisi ja manipulatiivseid vahendeid, ilma et kne sisu
peaks vormiga sammu.
8. Eelnevast tulenevalt jrgmine soovitus: ra lase emotsioonidel ja retoorikavtteil endale lemra mjuda. Ole tundlik mistma,
miks see vi teine vljend sind erutas - innustas vi rritas. Tihti juhatab srane eneseanals meile ktte oma kergeusklikkuse, lapsemeelsuse, treduse vi kohatu tsiusklikkuse" tekke asjaolud.
9. Harjuta end kokkuvtvate jreldustega viivitama. Oluline on
hoiduda teatud vljendusklieedest tehtud masinlikest mtte jreldustest. Pidagem meeles, et inimeste veenmiseks meldud etteasteis tuleb knemehe taotlus tihti esile alles prast seda, kui tema jutt on lpule judmas. Mitmete asjade tegelik mte selgub aga alles etteastete,
rkimisvooru, kneluste seeria laiemas kontekstis. Huvitav on seirata igapevasel suhtlemisel ootamatu ilminguid. Selleks tuleb lihtsalt
tunnistada endale ootamatuna paistvaid seiku. llatav arv komplimente, tervitusele vastamata jtmine, ootamatult jahe vastuvtt, altkulmu pilk, pisut liiga lhikesed vi pikad etteasted, kriitikat vriva
arvustamisest loobumine vi noriv kritikaanlus, rhutatud thelepanu vi pilku vltiv kitumine, liagar esinemine vi diskussioonist
hoidumine - kik need mrgid pajatavad millestki thendusrikkast.
Sageli saab veidrast ja kohatust aru ksnes olukorra laiemas kontekstis.
10. Kontrolli oletusi. Teisi kuulates esita vimaluse korral aina
tpsustavaid ksimusi, mis aitavad kaheldava heselt lahti mtestada. Meil on tihti kalduvus vtta soovitavat tegeliku phe. Lahkel
toonil antud katteta lubadused, ebamrased mistaandmised, hmarad vihjed, vastuoksuslikud seisukohad - kigil neil kordadel
tooks kiire ksimus vi oma versiooni igsuse primine segasesse
asja selgust.

11. Jutuajamistest olulisema fikseerimiseks pi tegema kuuldust

etapiviisilisi kokkuvtteid. Nnda harjutad end keskenduma just
nendele pikkadele tekstilikudele, mida annab tervikuna mtestada
(talletada ja konspekteerida).
12. pi lugema ridade vahelt ja mistma vihjeid. Tavaliselt saadab taotluslikke vihjeid paus eldava ees vi tekstiligu eriline esiletstmine intonatsiooniga. Mnedki mistaandmised tehakse aga stul moel, kiillauses, hletooni muutmata, otsekui mdaminnes.
Nide lhiminevikust. N. Liidu parteiladviku meelestuse ja riigi tippjuhtide suhete jlgimiseks oli Ameerika hendriikides 1980. aastail
ametis kmneid nn kremlolooge, kes ritasid rmiselt napi info
phjal selle salaimpeeriumi sisemistest asjadest selgust luua. (Paraku nagu jrgnev ajalugu nitas - ilma erilise eduta.)
13. Mtesta kuuldu sisu, kuid vldi ennatlikke hinnanguid. Selle
soovitusega viks thelepaneliku kuulamise oskuste loendi lpetada.
14. Jtka kuulamisoskuse arendamist jrjepidevalt. Nagu teised
elus kasu toetavad vilumused ja oskused, areneb ka meie vime teisi
thelepanelikult, mistvalt ja analsivalt kuulata vlja sihiprase
harjutamise tulemusel, ajapikku.
15. Egan (1998) soovitab kuulamisel keskendumiseks jrgida akronmi SOLER.
S (squarely) - pingsalt: vaata thelepanelikult kaaslasele silma, jlgi teda pingsalt.
O (open posture) - avatud poos: ole teist kuulates avatud poosis, mitte nt ristatud jalgadega vi teistes endassesulgumisele
osutavates asendites.
L (lean) - kalluta oma lakeha kneleja poole, nidates les
oma thelepanu ja huvi. Toolileenile vi tahapoole njatumine
vib paista huvipuudusena, olla mrgiks, et teise jutt on igav
E (eye-contact) - hoia silmsidet. Pilkkontakti hoidmine on olulisemaid suhtlust toetavaid mrke.
R (relaxed) - ole ldvestunud, nidates, et oled sundimatu,
pingevaba ja rahulik. Olles nrviline ja pingestatud, ei lase me ka
vestluskaaslasel end vabalt tunda.
16. Kasuta nn ukseavajaid - smboolseid este vi edasirkimiseks tehtud leskutseid. Tavaliselt koosneb ukseavaja" neljast
osast (Bolton 2002, 64).
Teise inimese kehakeele kirjeldus. 01ed tna kuidagi
norus olemisega/'

Ettepanek rkida vi juttu jtkata. Soovid sa sellest

rkida?"
raootav vaikimine, mis annab teisele aega otsustada,
mida elda vi kas ldse rkida.
Thelepanu vljendamine - osavtlikku kuulamist vljendav kehahoid ja silmside.
Teise isiku toetamiseks sobivad ka nn vikesed julgustajad - lihtsad reaktsioonid, milles kuulaja vljendab end minimaalselt, kuid
hutab partnerit jtkama. ks sagedasemaid seda laadi reaktsioone
on mahtus mh-mh , mis thendab: Vi sedasi. Huvitav Rgi
edasi." Rkima innustavad ka srased vljendid: No ja siis... Ahaa!
No mistagi. Selge see. Jajah. Niteks...? Loomulikult. Ma saan aru. Vaata
siis. Vi ni
17 Toeta knelust ksimustega. R. Bolton (2002) vidab, et meie
kultuuriruumis oskavad vhesed inimesed efektiivselt ksimusi esitada: sageli ksitakse liiga palju, rkijat pigem segaval kui toetaval
viisil, vi siis ei ksita ldse midagi. Ukseavajate, julgustavate tluste
ning toetavate ksimuste esitamata jtmine on tlgendatav snumina
Sinu jutt ei huvita mind. Lpeta juba!"
Avatud ksimused ei suru rkijale vastust peale ja osavalt esitatuna aitavad nad tal iseendas ja oma seisukohtades paremini selgusele juda. Suletud ehk kas-ksimused suunavad neile andma jah- vi
ei-vastust. Mitut kas-ksimust vib eelistada kidakeelsete knelejate
puhul selleks, et nad rkimiseks kiiremini les soojendada. Tuleks
hoiduda esitamast korraga le he ksimuse: see vib vastaja segadusse ajada. Liiga paljude jrjest esitatud ksimustega muutub vestlus aga intervjuuks vi hakkab halvemal juhul isegi lekuulamist
meenutama. Teisest kljest on seitse-kaheksa jrjest esitatud ksimust oma kohal juhul, kui rkija pajatab millestki eriti huvitavast,
niteks reisist eksootilisele maale.
Thelepanelik vaikimine demonstreerib rkijale, et teda pannakse thele ja tema eldu le meldakse jrele.
Kiki toodud kuulamist hlbustavaid vtteid tuleks kasutada
siiski situatsioonipraselt.
//

Lisa 4. Suhtlemisjulguse arendamine

Hbelikkuse, autismi, rigiidsuse, inimpelguse ja teiste kaasinimestega lvimist takistavate probleemide lahendamiseks leidub ks

kindel vahend: suhtlemisjulguse arendamine. Ph. Zimbardo (1987)

on jaganud selle eesmrgi saavutamiseks hulga konkreetseid soovitusi. Jrgnev tekst on koostatud tema ideede ja ettepanekute alusel.
Loo tutvus paljude inimesega
Pa paari ndala jooksul kohtuda vimalikult paljude inimestega. Thtsaim on kvantiteet, mitte kvaliteet. Vid inimeste seltsis
olemiseks valida mis tahes koha, kus tunned end sundimatult: kaupluses, kohvikus, raamatukogus, pargialleel, kohalikus veekeskuses,
nitusel vi muuseumis. Vta nuks alustada igas avalikus kohas,
kus viibid, vhemalt ht vestlust.
Millest rkida?
Et jutuajamine toimuks, viks sul varuks olla mned valveteemad.

Loe ajakirju ja ajalehti.

Tutvu olukorraga oma linnas, riigis ja maailmas.

Vii end kurssi raamatu- ja kinolevaadetega, vaata filme ja

loe raamatuid.

pi tundma uudiseid majanduse, poliitika, kultuuri valdkonnast, kogudes aina uusi teadmisi. Vid huvitava ainese vestluse
arendamiseks mistagi ka endale lhidalt les mrkida.

Pea meeles mned huvitavad ja ebaharilikud juhtumused

oma elust.
Vestluse alguse niteid

Palu teisi end abistama:

Kuskil siin on kirjakast. Kuidagi ei leia les. Kas teie teate, kus
see asub?"
Kas te ei nitaks, kus siin rannas lkkeplats paikneb?"
Mul pole digitaalfotokast aimugi. Ehk te annaksite nu, kuidas..."

Pa julgelt rkida iseendast, olles kindel, et sinu jutule

reageeritakse positiivselt.
Ma sooviksin ppida purjetama (tennist mngima, uisutama),
kuid pole kindel, kas sellest tuleb midagi vlja."

Kasuta kontaktide loomiseks kombeka kitumise variante:

Kas tohin pakkuda oma abi?"
Lubage, ma aitan ostukorvi autosse viia."

Kasuta kas vi banaalseid raproovitud fraase:

Kas ma olen teid kusagil varem kohanud?"

Keerab vist vihmale. Ega teie ei kuulnud hommikust ilmaennustust?"

Harjuta neid fraase peegli ees vi lindista magnetofonilindile.
Proovi neid jrgmisel ndalal. Analsi, millised neist kukuvad hsti
vlja ja miks.
Kuidas vestlust lal hoida
Kui alustasid vestlust, vib sul selle lalhoidmiseks vaja minna
mningaid lihtsaid niteid.

Esita ksimus mingi sndmuse kohta: Kuidas teie suhtute

sellesse, et erakonnad vrbavad vidu oma ridadesse modelle ja
sportlasi?"

Jutusta kaaslasele mingi varem valmis meldud lugu.

rgita vestluskaaslast rkima endast: Kas oletegi Tartumaalt prit? Kas olete oma ametiga rahul?"
Ole thelepanelik kuulaja ning pane thele ka seda, milliseid
mtteid ja tundeid sinus tekib, kui vestluskaaslane rgib sinuga vi
teeb midagi.
Qli meeldiv tutvuda"
Oskus vestlus sujuvalt lpetada on omaette kunst. Kui lahkud,
vivad noodid, millega sa vestluse lpetasid, luua aluse uuele kohtumisele vi teha su pingutused thjaks. Kui jutt on ammendunud
vi sul pole enam aega seda jtkata, on thtis meeldivalt lahkuda.
Oma kitumisega, miimika ja estidega peaksid tekitama vestluskaaslases kolm mtet: kahju on nii huvitavat vestlust lpetada; kaaslane jttis mulle hea mulje; oleks meeldiv selle inimesega taas kohtuda. Ja nd kolm viisi kohtumise kombekaks lpetamiseks.

Vljenda oma nusolekut vestluskaaslase viimati eldud

mttega (igus"; Ma olen kindel, et see on nii" jne).

Anna mista, et jutuajamine tekitas sinus rahuldust (Mul oli

testi meeldiv teiega vestelda").

Katkestades visuaalse kontakti ning suundudes vljapsu

poole, naerata, nooguta ja suru vestluskaaslase ktt - see on ks mitteverbaalseid vahendeid anda mista, et sa lahkud.
Jlgi viise, kuidas su sbrad ja tuttavad lpetavad oma jutuajamisi. Vali ige tee erinevate jutuajamiste lpetamiseks, kirjuta les
kik repliigid ja toimingud, mida lausud vi teed viimasel minutil.
Otsusta, millised neist on sulle kige selgemad vi mugavamad selleks, et maha jtta vestluskaaslast, vljendades talle oma tunnustust.
Siis tta vlja oma isiklik Kohtumiseni"
270

Mra kohtumine
Kohtumine - see on sotsiaalne kontakt, mis tekitab hbelikes ja
kergesti haavuvais inimestes sageli hirmu. Suhtlemisarad kujutavad
juba enne kaaslase poole prdumist ette, et nad on trjutud, ja kannatavad selle prast hirmsasti. Enamikul puhkudel kaalub see hirm
les meeldivad ootused ja nad ei riski kohtumist mrata. Mned
hbelikud noormehed eelistavad neiu kohtuma kutsuda teiste juuresolekul: Meie punt koguneb htul keeglit mngima. Kas te ei sooviks meiega hineda?"

Mra kohtumine telefoni teel. See vimaldab sul toime tulla

estideta.

Arutle, kus te varem kohtusite. Kohtusime vist augusti lpupoole Amigos. Vi oli see Sossi klubis?"

Veendu, et sind tunti ra (kui ikka tunti).

Tee kaaslasele eelmise kohtumisega seotud kompliment, mis

puudutab niteks tema ideid, mtteid vi huumoritaju - hesnaga
tema eripra.

Ole kohtumise mramisel meelekindel ja visa: Oleksin

rmus, kui tulete minuga sel reedel kinno."

Ole kohtumispaiga selgitamisel tpne. Kohtume Kosmose

ees" on kindlasti parem kui Kus me nd viksimegi kohtuda.

Kui sulle vastati enam-vhem jaatavalt, ole valmis kaaslase

alternatiivseks ettepanekuks. Jta talle edasise valiku igus. Lpeta
jutt sujuvalt ja muidugi viisakalt.

Kui keelduti, ra vta seda liiga tsiselt. Vestluskaaslasele

vahest ei sobinud kohtumise aeg vi koht. Paku talle igaks juhuks
teisi variante. Kui kaasvestleja ikka ei nustu, pole ta sinu jaoks enam
huvitav ja jb le ainult vestlus viisakalt lpetada.

Keeldumine kohtumisest ei thenda, et sind on tagasi lkatud. Segada visid tervis, t, eelnevad kokkulepped, kaaslase ujedus vi muu phjused.

Oletame, et kohtumisele paluti sind, aga inimene, kes ettepaneku tegi, ei paku sulle huvi.
ra tle kunagi jaa kaastundest vi selleks, et kaasvestlejat mitte
solvata. ra hbene elda: Tnan, olen teile vga tnulik, kuid parem mitte." Tee nii, et kaasvestlejat mitte solvata (ta vib olla samuti
hbelik ja raisata rohkesti aega harjutustele, millega tegeled sina). Sul
on igus igahele ra elda, kuid sa pead vahetult avaldama tunnustust ettepaneku eest, isegi kui sa ei selgita oma keeldumise phjusi.