Anti Kidron

SUHTLEMIS
PSHHOLOOGIA

Anti Kidron

SUHTLEMIS
PSHHOLOOGIA

TALLINN VLGUS

1986

K35

Sarja hiskondlik toimetuskolleegium:

A . Koppel, T. Orav, J . Peegel, J . Selirand
Retsenseerinud K. Haav ja J . Orn
Kaane kujundanud T. Aru
Kunstilised illustratsioonid Raivo Jrvilt

Kidron, A.
K35
Suhtlemispshholoogia. Tallinn: Valgus, 1986.
168 lk., iil. (Mosaiik).
Inimestevahelise
suhtlemise
seadusprasuste Ja psiprobleemide
tutvustamiseks on kesolevas raamatus lhema vaatluse alla vetud sellised teemad nagu kommunikatsioon, vastastikune mjustamine, inimestetundmise pshholoogia, suhtlemise situatsioon, rollikitumine, suhtlemiskeskkond jt.
Arvestades asjatundliku suhtlemise
thtsust inimestevahelise koost tagamisel, pshilise tervise kindlustamisel ja isiksuse eneseaktualiseerumisel, antakse rakenduslikke
juhiseid oma suhtlemiskompetentsuse tstmiseks.
Raamat neile, keda kidavad sotsiaalpshholoogia Uidhuvitavad
ja rakenduslikud ksimused vi kellel igapevases ts on hea suhtlemisoskus asendamatu vrtusega petajad, ajakirjanikud, tootmisjuhid, arstid Jt.

0304000000237
M902(16)86

GepHH

TL 11 385

T (

M o 3 a H K a . AHTH K H

88.4

p O H. FIcHxojiorHfl oomeHHH. Ha SCTOHCKOM H3HKC

X y O J K H H K - O C p O p M H T e ^ l b T. Apy.
B a j i r y c . Toimetaja E. Kst.

XvOKHKK-HJUIIOCTpaTOp

flpBH.

TaJIJIHH,

Kunstiline toimetaja R. Eilsen. Tehniline toimetaja K. Kuulmann. Korrektorid I. Pikner, I. Nurm.

HB Ms 4751
Laduda antud 14.08.85. Trkkida antud 02.07.86. MB-07207. Formaat
60X84/16. Trkipaber nr. 1. Kiri Literaturnaja. Krgtrkk. Tingtrkipoognaid
9,77. Tingvrvitmmiseid 10,25. Arvestuspoognaid 11,67. Trkiarv 30 000. Tellimuse nr. 2806. Hind 60 kop. Kirjastus Valgus, 200090 Tallinn, Prnu
mnt. 10. Trkikoda hiselu, 200001 Tallinn, Pikk tn. 40/42.
Kirjastus Valgus>, 1986

Saateks
Inimesele on suhtlemine samasug u n e t a v a t e g e v u s kui kalale ujum i n e vi linnule lendamine. Lheb ju suur osa pevast toiminguile, kus me otseselt vi kaudselt
oleme llitatud teiste inimestega
suhtlemisse.
Mingi argikneluse
vi grupivestluse svasisuks vib
a g a olla v g a g i keerukas piming
s r a s e i s t protsessidest n a g u teabe andmine, hankimine ja ttlemine; partneri- ja enesetunnetuse
kujunemine;
eriarvamuste vljaselgitamine ja kokkusobitamine;
vastastikune kontrollimine ja ksteise kitumise suunamine; suhet e loomine, kinnistamine vi ldv e n d a m i n e jpm.
Kesoleva
t phieesmrgiks
o n aidata lugejal mista argipev a s e suhtlemise varjatud pshholoogilist olemust ja krvaldada
tehnokraatlikule mtteviisile omane
kibearusaam,
mida
viks
m r a t e l l a vormelis Suhtlemine
see on imelihtne. Inimlikule
tunnetusviisile nib alati omaseks
j v a t pd s a a d a elulistes ksimustes
lihtsustavaid,
raseleta-

vaid mistmisskeeme. Sellega vib

osaliselt seletada astroloogia ldhoroskoopide moodiminekut viimaseil aastail. See tundub ka phjusena, miks paljudes m a a d e s on
menukaiks saanud eduka suhtlemise tehnoloogiaist
kirjutatud
teosed. E n a m a s t i ei koormata sellelaadseis
kirjatdes
lugejat
suhtlemise teoreetilise ksitlemisega. Phirhk on praktilistel nuannetel, npunidetel, soovitustel
ja manitsustel. Mis tahes soovitusi pimesi jrgijat varitseb a g a
oht robotiseeruda, ilma et seda
nhtusteringi, mille tarbeks soovitusi rakendatakse, ldse mistetaks.
Eeleldut
arvestades
on
kesolevas
raamatus
teadlikult
vlditud suhtlemise
lelihtsustamist, esmaseks peetakse suhtlemise
pshholoogiliste
probleemide
v a l g u s t a m i s t ja populaarse levaate andmist seda valdkonda ksitlevaist
teaduskontseptsioonidest.
Vahendatud
ja
tutvustatud
teooriate ja kontseptsioonide valikul lhtuti phimttest eelistada

neid ksitlusi, mis htaegu rakenduslikust aspektist huvipakkuvad, teisest kljest aga eestikeelses pshholoogiakirjanduses
seni
vhe ksitletud. Kmnete ja kmnete olemasolevate eri teooriate
tutvustamine viinuks ldpildi kirjuks. Seda arvestades on laiemalt
vaadeldud vaid mnd kesksemat
suhtlemiskontseptsiooni.
Kigi
suhtlemise klgede tutvustamisel
on toodud ohtrasti niteid argielust, aga ka teaduslike uuringute
andmeid.
Lugeja peaks saama
esmase
ettekujutuse ka sellest,
milline on inimestevahelise suhtlemise
probleemide
ksitlemise
eripra niteks sotsioloogias, sotsiaalpshholoogias ja -pshhiaatrias ( s o t s i a a t r i a s ) . Pdes silitada
raamatu
rakenduslikkust,
antakse kigis osades orientiire
vimalike suhtlemisvigade vltimiseks ja kommunikatiivsuse tstmiseks.
1

Mni sna r a a m a t u lesehitusest.

Aineksitlusel
ptakse
jrk-jrgult, osast teise vaadelda
suhtlemist selle erinevais ristlikeis vi klgedes. I osas mtestatakse lahti suhtlemise phiolemus, mida B. Lomovi, B. Pargini jt. nukogude
pshholoogide
j r g i tuleks vaadelda vimalikult
mitmeplaanilise nhtusena, niisiis
mitte mingil hel koordinaadisti-

Sotsioloogilised ja sotsiaalpshholoogilised uuringud, mille teostajat

pole eraldi mrgitud, on korraldatud autori osavtul.

k u b vi heainsa t e a d u s k o n t s e p t siooni r a a m e s , vaid kompleksselt,,

ssteemipraselt ja interdistsiplinaarselt. IIIV osa on p h e n d a tud suhtlemise kolme keskse protsessi vaatlemisele:
teabevahetus
ehk
kommunikatsioon;
inimeste
vastastikune tajumine, h i n d a m i n e
ja tunnetamine
(pertseptsioon);
suhtlemispartnerite
vastastikune
mjutamine
(interaktsioon)
V
osas vaadeldakse suhtlemise sisulist klge inimsuhteid ja VI
osas ksimust, kuidas mingi t p situatsioon kujundab ja s u u n a b
inimkitumist. Viimane osa on phendatud suhtlemisoskuse ksitlemisele, selles tuuakse rohkesti ksikasjalikke
juhiseid
suhtlemiskompetentsuse tstmiseks.
Suhtlemine on 'sotsiaalpshholoogia phimisteid, viks l a u s a
elda, selle teadusdistsipliini t e l g teema. Selleprast ongi kesolevas vljaandes vhem ruumi eraldatud sraseile meie sotsiaalpshholoogia pikuis ulatuslikku
ksitlemist
leidnud
ksimustele
n a g u suhted vikegrupis, grupi
juhtimise probleemid, t- vi ppekollektiivi pshhokliima jmt.
Paljud kesolevas ts vahendatud a r u s a a m a d ja ideed on tekkinud koosts Henn Mikkini, Jri Orni jt. TPedI suhtlemisgrupi
liikmetega.
Autor vlgneb
lo
Vooglaiule
tnu
situatsiooni
miste t p s u s t a m i s e eest.
Palju*
tnu Ellu Saarele abi eest u u r i n guandmestiku ttlemisel ja Soel
Bogatrjovile hdavajaliku kirjanduse hankimise eest.

1 Suhtlemise olemus ja otstarve

* Suhtlemise miste argielus ja
teaduslikus pshholoogias * Defineerimisraskused
* Suhtlemise
phikljed
* Suhtlemistarbed *
V a s t a n d l i k u d teed suhtlemisvajad u s t e rahuldamisel * Teistesse ja
e n d a s s e suhtumine sotsiaalse
kitumise alus * Suhtlemise kolm
kommunikatiivset funktsiooni ning
o s a sotsiaalse elu korraldamisel *
Elunhtused, millega me absoluutselt harjunud oleme, ei tarvitse
kaugeltki alati oma
thenduselt
meile selged olla.
Suhtlemise
mistele vib kll hlpsasti leida
terve hulga tpsustavaid snonme, n a g u jutlema, uudiseid vahetama, vestlusest osa vtma, koos
olema, ksteise seltsis
viibima
jne., kuid mingi hise m r a n g u
leidmine on juba palju keerulisem
lesanne. Keerukaks teeb suhtlemise defineerimise mitte erialaterminoloogia n a p p u s , vaid asjaolu, et suhtlemine ise on rmiselt
laia t h e n d u s s i s u g a ja erineval
viisil mistetav n h t u s .

Leningradi
pshholoogiadoktor
V Panfjorov nendib, et
kuigi
paljud meie sotsiaalpshholoogid
on
teinud
katse
suhtlemise
mistet defineerida, pole rahuldavalt
kordalinud
tulemusteni
judnud keegi. Samal ajal leidub
muidugi igal inimesel oma isiklik
s n a s t a m a t u a r u s a a m sellest, mis
suhtlemine on vi ideaalis peaks
olema. P a r a k u kiputakse selle arusaama r a a m e s enamasti vaatlema
suhtlemist lelihtsustatuna, vaid
selle ksikuis momentides vi vljundeis. Viimaseil aastail theldatav huvi tus suhtlemisteema
vastu seletub osalt sellega, et paljud inimesed on suhtlemises hakanud n g e m a ht keskset, keerukat ja kllaltki tsist eluprobleemi.
Ent kuidas siiski suhtlemist defineerida?
Milles seisneb tema
olemus? Laialt levinud on j r g mine m r a n g : Suhtlemine on
inimestevaheline
teabevahetuse
protsess,
mille
kigus
toimub
vastastikune tajumine ja t u n d m a -

ppimine n i n g sotsiaalsete suhete

aktualiseerimme. Teine defineer i n g juhib thelepanu
inimsuhete
koopereerivale
aspektile:
Suhtlemine on inimestevahelise v a s t a s tikuse mjutamise ja koost protsess, mis phineb informatsiooni-vahetusel,
eeldab
vastastikuse
mistmise s a a v u t a m i s t ja
toob
k a a s a h i n n a n g u a n d m i s e histegevusse hlmatud partnerite vahel.
Kolmas m r a t l u s v i i s avab suhtlevate poolte
vastastikuse
sltuvuse mte: Suhtlemine on sr a n e vhemalt kahe vi enama
isiku histegevus, kus he partneri tegevuse edukus sltub suuremal vi vhemal m r a l t e i s ( t ) e
tegutsemisest.
Neljas
seondub
suhtlemise isiksusliku
eneseteostusega:
Suhtlemine on sotsiaalse
inimese eneserealisatsiooni
phivorm, aga ka isiksusliku eneseaktualiseerimise keskne tee ja enesearendamise thtsamaid
mooduseid.
kski neist niteks toodud definitsioonidest pole vale ega ka
ammendav. Ja vgisi meenub iidne india mistujutt pimedaist, kel
paluti kirjeldada elevanti.
Elev a n t on n a g u sammas, tleb see,
kes katsub looma j a l g a .
Elevant on n a g u karvane kis, sn a b mees, kes hoiab elevanti sabast. Elevant on otsekui krobeline toru, kinnitab see, kellel lont
pihus
Suhtlemispshholoogiaalase kirj a n d u s e g a tutvuja veendub ige
pea, et segadused ja erimeelsused
ei lpe definitsiooniga. Siit
nad
alles algavad. Edasi kujuneb kirev ja eriilmeline pilt sellest, kui-

das suhtlemisnhtusi liigendatakse, struktureeritakse, lahti mtestatakse. Probleem pole mitte selles, et tuntud autoriteetide poolt
kasutatud
phimisted
oleksid
erinevad, vaid hoopis selles, et
htedele ja samadele snadele on
antud kikuv ja erinev t h e n d u s sisu.

1.1. Suhtlemispshholoogia
probleem iva Id konnad
Pame
jrgnevalt
ldjoontes
m r a t l e d a need valdkonnad, mis
inimestevaheliste suhete ja suhtlemise pshholoogias on
eraldi
ksitlemist leidnud ja mida j r g nevais peatkkides ptakse valg u s t a d a . Alustada tasuks v a s t u s e
otsimisega ksimusele, milline thendus ja otstarve on suhtlemisel
nii indiviidi seisukohalt kui ka
hiskonnale tervikuna.
Siin on vimalik otsekui eraldi, ristlikes
vaadelda
mitut
suhtlemise klge ehk allstruktuuri: teabevahetus
ehk
kommunikatsioon; inimeste v a s t a s t i k u n e tajumine, tuinnetamine, (tundmappimine, mistmine ja hindamine
sotsiaalne
pertseptsioon;
suhtlejate
vastastikune
mjutamine,
partneri le kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, v a s tastikuse sltuvuse ja
koost
probleemistik sotsiaalne
interaktsioon.
Omaette seisab ksimusring, mis p u u d u t a b s o t s i a a l -

seid suhteid ja inimestevahelisi

isiksuslikke
seoseid.
Mainitud
v a l d k o n n a g a seondub
suhtlemissituatsiooni
t h e n d u s interaktsioonile. Kigis toodud suhtlemise
klgedes saab j l g i d a
sotsiaalse
kompetentsuse
(suhtlemisoskuse)
aspekti.
Eraldi saab v a a d e l d a viksema
u l a t u s e g a probleeme:
suhete
ja
suhtlemise d n a a m i k a ;
ksimus
sellest, kuidas mta suhtlemise
tulemuslikkust;
suhtlemiskompetentsuse
kujunemine;
kommunikatiivse kitumise thendus ts,
ppimises, loomingus.
Kik suhtlemisnhtused on phimtteliselt a n a l s i t a v a d mitmel
h i e r a r h i a t a s a n d i l : kas diaadis (kahe isiku v a h e l ) , triaadis (kolmikus, vikerhmas, s u u r e m a s (mitmest esmasest grupist koosnevas)
kollektiivis vi hiskonnas (sootsiumis) tervikuna. Inimestevahelises vastastikuses
tajumises
ja
esiletulevas kitumises on
lbi
pimunud kaks plaani: ldine ja
spetsiifiline. helt poolt saab siis
o t s i d a midagi, mis inimesele ldo m a n e ja sotsiaalselt ldine, teisest kljest a g a a v a s t a d a kultuurispetsiifilist
vi
paikkonnale
(linn, alev, maakoht) omast, seda,
m i s iseloomustab mingit sotsiaalset kihti, kutserhma, sotsiaalse
rolli titjat, temperamenditpi.
Paljusid
suhtlemisnhtusi
on
ksitletud
deiste
pshholoogiaharude mnes aspektis vgagi svenenult.
Organisatsioonipshholoogias
on
phjalikult
uuritud
ettevttesisest
kommunikatsiooni
e r a l d i nii ksundamisel, kontrollimisel kui ka otsustamisel. Juh-

timispshholoogia
r a a m e s on leidnud ksitlemist mitmesuguste juhtimisstiilide
ja
kitumismallide
toime ja
tagasimju
organisatsiooni pshhokliimale n i n g juhi
alluva vahekorrale. Nii vlismaal
kui ka meil on vlja
ttatud
kmneid teaduslikult phjendatud
toimimisprintsiipe
ja
kitumisstrateegiaid, mida j r g i d e s juht
suudaks alluvatega lvida kummalegi poolele kasulikku koostd
t a g a v a s vormis.
p e t a m i n e ja k a s v a t a m i n e on
neid tegevusi, kus suhtlemine on
a s e n d a m a t u l t oluline abiprotsess.
Pedagoogilise
pshholoogia
raames on talletatud eriti ohtrasti
empiirilist materjali suhetestruktuuri kohta kooliklassis, petaja
pilase vastastikuse tajumise ja
mjutamise, petaja rollikitumise
jpm. kohta.
Tuntud on tlus Arst ravib juba
ainuksi
oma
isiksusega.
Pshhoteraapias
on vlja ttatatud hulgaliselt haige terapeutilise kohtlemise
pshholoogiliselt
phjendatud vtteid, a g a ka spetsiaalseid teraapiaviise, mille rakendamisel on vimalik v a b a s t a d a
inimene neurootilisest smptomaatikast ja tsta tema ldist suhtlemisvalmidust.
Spordipshholoogias
huvitutakse
sellest, kuidas pealtvaatajate
kohalolek, spordikollektiivis valitsevad inimsuhted, treeningu- vi
vistlussituatsioon
mjustavad
sportlikke tulemusi.
Loomingupshholoogias
jlgitakse
mingis
probleemsituatsioonis
(niteks leiunduslesande lahendamisel)
viibijate
omavahelise

suhtlemise stimuleerivat vi
pidurdavat
toimet mttetegevusele
ja otsinguaktiivsusele.

l.2.Suhtlemisvajadused ja
nende rahuldamise
alternatiivsed teed
Paljud
filosoofid,
sotsioloogid,
pshholoogid on mnevrra erinevas snastuses toonitanud ht ja
s a m a : inimesel on
psivajadus
teiste inimestega
suhtlemise
ja
inimsuhete jrele. Dupre mainib
sellega seoses inimesele omast
smpaatiainstinkti,
A.
Adler
htekuuluvustunnet,
K. Obuchowski emotsionaalsete kontaktide tarvet,
E. Berne paituste
saamise
vajadust,
A. Maslow
sotsiaalsesse
kooslusse
kuuluvuse ja lugupeetuse tarvet.
Oleks a g a v r arvata, et see
philoomult ju sotsiaalselt hinnaline vajadus teiste inimeste jrele tingiks vaid positiivset, sotsiaalselt heakskiidetavat suundust
kaasinimeste
kohtlemisele,
nendega suhtlemisele. Analoogiliselt
sellega, et suhtlemisel on terve
hulk allfunktsioone, on ka tervikliku motivatsiooniallikana kirjeld a t a v a s suhtlemisvajaduses otsekui koos ja lbi pimunud mitmed
erinevad
ja
otse
vastandlikud
tendentsid, tungid, motiivid.
Nii
ongi teaduslikult tpsem knelda
suhtlemisvajaduste ssteemist ja
nende vajaduste rahuldamise philaadidest.

Vljapaistva ameerika pshholoogi ja pshhiaatri H. M u r r a y

j r g i on inimese phitarbeist enamik otseselt vi kaudselt seotud
sotsiaalse kitumisega. Tema klassifikatsioon on eriti lai, h l m a b
tervenisti 20 liiki tarbeid: a l l u m i se,
edu
saavutamise,
spruse,
pealetungi,
iseseisvuse,
jonni,
enesekaitse, aupaklikkuse, vimu,
vljapaistvuse, ettevaatuse,
hbi
vltimise, abistamise, korra, m n gu, keeldumise, tundmuse, a b i s t a tuse,
seksuaalsuse ja t a i p a m i s e
tarve.
Toodud tarvete just s r a s e l e
jaotusele pole (vljaspool Murray teooriat) mingit veenvat phjendust ja kinnitust leitud. Sellegipoolest
sobib
klassifikatsioon
kllalt hsti illustreerima seda, et
suhtlemisvajadusi on palju ja et
mnigi neist on omavahel opositsioonis (jonni ja abistamise,
allumise ja vimu tarbed j n e . ) .
Kuidas ks vi teine latentne tarve esile tuleb ja toimib? Kahjuks
ei anna M u r r a y siin r a h u l d a v a t
seletust.
Ameerika
sotsiaalpshhiaater
W Schutz on huvitunud m u u t u s test, mis leiavad aset inimese sotsiaalses kohanemises juhul, kui'
tal
paljukordselt
tuleb kogeda
raskusi oma kesksete s o t s i a a l s e t e
tarvete rahuldamisel. Tema juhtidee on lihtne, selle viks kokku
vtta a i n s a s lauses: suhtlemise
iseloomu diaadis vi grupis mrab see, mil viisil osalevad pooled asuvad realiseerima oma kolme sotsiaalset phivajadust

interpersonaalsete
sidemete
loomise, mjuju
valdamise
ja lhe-

daste
emotsionaalsete
suhete
kujundamise
tarvet.
Mainitud vaj a d u s e d on tema ksitluses mist e t a v a d ka inimsuhete igipsivate
probleemialadena, mille esiletulek u jrjekord on kindlas vastavus e s suhete a r e n g u g a .
Interpersonaalsete sidemete loomisel kerkib juba diaadis, veel
palju selgemini a g a r h m a s kigepealt pevakorda nn. inklusiooniprobleem

ksimus sellest,
k a s suhtlejate vahel tekib seos,
kokkukuuluvus, kas keegi vetakse teiste ringi vi koheldakse ted a mingil phjusel vljajetuna.
Inklusioon
avaldub pdes seos"te, seltsi jrele. See thendab soovi vltida ksildustunnet ja luua
selleks piisav hulk sotsiaalseid
sidemeid,
kontakte,
saavutada
t e a t a v koosluse, hendatuse m r .
Samuti
aga
thendab
see ka
kindla e r a l d a t u s e m r a ja ksioleku aja vajadust.
Inklusiooni
mdab thelepanu, k a a s a h a a r a mine, huvi ilmutamine, osavtt.
Probleem on akuutne siis, kui tutv u s on lhike vi kui suhted pole
veel vlja kujunenud. Kui lbusas
seltskonnas keegi aiva vaikib, on
t a tenoliselt mures oma inklusiooni p r a s t : ta kahtleb, kas teised on t e m a s t huvitatud. Klassi
tembumees j t a b oma koerustkid, kui keegi talle thelepanu ei
pra. Isegi riidlemine rahuldaks
teda enam kui kskiksus.
Inklusiooniprobleem
avaldub
isiksuse t a s a n d i l kaheti. Tagasitmbunu
arutleb
umbes
nii:
Muidugi, nad pole minust huvit a t u d . Kuid suudan suurepraselt
ka nendeta toime tulla. Sisimas

aga nrib teda pidev mure oma

vrtuse prast.
Inklusioonile
orienteeruv tp seevastu otsib
lakkamatult uusi kontakte, pab
paista silma. Tema
argumentatsioon viks klada nnda: Kuigi
nad pole minust eriti huvitatud,
sunnin nad siiski maksku mis
maksab endale thelepanu prama. Sisimas tajub ta aga eneseaustuse haprust.
Mjuju valdamise vajadus peegeldub Schutzi j r g i kontrollitarbes.
Kontrolli
u l a t u s t mdab
avaldatava m j u
mr.
Kontroll on suunatud tulevikku toimuvat soovitakse hoida
teatud
parameetreis. Kontrollisfri kuuluvad ksundamine, juhendamine,
otsustamine. helt poolt thendab
see kllaldase mjuju, autoriteedi ja otsustamisvoli valdamise
taotlust, teiselt poolt valmidust
olla teiste poolt juhitud, petatud
ja soovi anda
otsustamisigus
le teistele. Isik, kelle suhtlemisstiili ei mjusta kontrolli kompleks, suudab olla
enesekindel
juht, kuid tunneb end tiesti mugavalt ka alluva ja s u u n a t a v a
positsioonil.
Kontrolli
ksimus
kerkib r h m a s vi diaadis pevakorrale inklusioonist hiljem, juba
diferentseeruvate
suhete
pinnal.
Kontrolliga
liialdaja
(autokraat)
prib vimuhierarhia
tippu, demonstreerides seesmise ebakompetentsustunde hajutamiseks
alati
ja kikjal oma haljast otsusekindlust,
eruditsiooni,
leolekut.
Kontrollist
loobuja
(abdikraat)
pageb vastutusest, kus iganes vimalik, j t a b otsustamise teiste hooleks, eelistab juhi osale allumist.

Koos seesmise ebakompetentsust u n d e g a tajub ta teatud u s a l d a m a t u s t vi vaenu kontrollijate suhtes.

Emotsionaalsete suhete kujundamise tarve avaldub
kiindumuse
vajaduses.
Kndumustarbe
tasakaalustatus
thendab
seda, et
vlditakse tundeliialdusse
uppumist, olles s a m a l ajal vimeMne
vabalt v a h e t a m a inimlikku soojust, rnust, lembust mitte ksnes
intiimseis, vaid ka viksema tundepingega olukordades.
Osa suhtlejaid k a r d a b intiimsust, hoiab distantsi, teised jlle
kipuvad
intiimsusega
liialdama,
tajumata, et see pole alati kaugeltki ige lhenemisviis.
Kuidas mainitud
probleemide
lahendamine seondub grupi arenguga? Esimesel (inklusiooni) etapil otsustatakse, kes on rhma
sees, kes vljas; kontrollifaasis
kes leval, kes all m r a t a k s e
staatushierarhia, kinnistuvad vimusuhted; kiindumuse etapil selgub aga, kes
(emotsionaalsed)
lhedal, kes kaugel. J n n i j m i n e
antud probleemide
lahendamisel
ja eespool mainitud irratsionaalsete kohanemisteede valik diagnoosib kllaltki h a l a s t a m a t u l t inimese suhtlemisalast
ebakompetentsust.
Ideaalne
kompleksivaba
suhtleja oleks h a a v a m a t u olukorras, kus ei saa oma ht vi teist
mainitud tarbeist r a h u l d a d a . Ta
ei liialdaks kompensatsiooni taotleva sotsiaalse aktiivsusega, kuid
poleks ka endassetmbunu
ega
ngistatud
murest jtta endast
sotsiaalselt a l a v r s e muljet.
Schutzi teosest Rm kujunes

teline bestseller. See on t l g i t u d

paljudesse keeltesse ja plvinud
t u n n u s t a v a i d snu nii kutselistepshholoogide kui ka
tavaliste
lugejate poolt. Marksistliku sotsiaalpshholoogia
positsioonilt
v a a d a t e s on tema teoorias s e l g e
diagnostilise v r t u s e krval ka
ksitavusi.
N a g u positivistlikule
ksitlusviisile
omane,
vaadeldakse suhteid lahus nende tegevuslikust sisust,
sotsiaal-ajaloolisest t a u s t a s t ; g r u p i d n a a m i k a on?
tegelikult
palju
mitmemtmeliseni ja keerukam kui leminek
inklusioonist
kontrollifaasi
jne.
Kuigi autoril on korda
linud'
kirjeldada ja a n a l s i d a
ekshibitsiooni, ledomineerivust, emotsionaalset prsitust jmt. s o t s i a a l s e
vrkohanemise vorme, on tema
mudel
viksema
kirjeldusjuga
nende isikute kitumisajendite le
otsustamisel, kellel puudub k s
vi teine Schutzi kujutatud kompleks.
5

Ndisaja
Lne
nimekamaid
filosoofe E. Fromm mainib h e s
oma viimases teoses Omada vt
olla, et inimsuhete m a a i l m a s on
vimalik kohaneda kahel phimtteliselt erineval teel kas n n .
omavas laadis (omastava, s a a g i t seva, valitseva, ekspluateeriva j a
manipuleerivana) vi ( s p o n t a a n selt) olevas elustiilis osavtliku ja abivalmi, e n n a s t a k t u a liseeriva ja
teistele
tisvrse
eneseaktualiseerimise
tingimusi
loovana. Ta tdeb, et n d i s a j a
krgelt
arenenud
tehnoloogiaga
(kapitalistlikes riikides) levib h a
laiemalt omav, ekspluateeriv
ja
tarbiv eluorientatsioon n i n g suht-

l e m i s l a a d . (See peegelduvat isegi

keeles: verbi to have pruugitav a t USA-s palju enam kui aastakmneid tagasi.) Inimsuhteid ja
suhtlemist
osatakse
ha
enam
h i n n a t a vaid utilitaarsest aspektist, otsese kasumi aluselt.
Kllaltki
paljudes
ndisaegseks isiksusteooriais on inimkitumist motiveeriva keskse pdena
n h t u d soovi t a s a k a a l u , seesmise
harmoonia, konfliktituse,
pingete
k r v a l d a m i s e jrele. Kuivrd iga
thtis
rahuldamata
tarve loob
pingeallika,
ongi
inimkitumist
motiveeriva juna nhtud
hiriva
pinge
krvaldamise
pdu.
E. Frommi ksitluses tuleneb suhete loomise vajadus kll pust
letada
inimest muserdav ebatiuslikkuse
ja
ksindustunne,
olevas elustiilis realiseeritud produktiivne suhtlemine aga eeldab
tema j r g i ei midagi v h e m a t kui
inimese vimet ise endale
vrtuslik tunduda,
eneseaustust, oma
thisustunde, a g a ka leliigse suhetevajaduse (!) letamist. Seega
ei
saa sotsiaalselt
tisvrset,
s p o n t a a n s e t ja altruistlikku suhtl e m i s t oodata indiviidilt, kes isiksusena on ebakps, kelle sotsiaalses iseloomus valitseb ekspluateerija
vi tarbija
mentaliteet.
I. Mjassitev,
I. Kon, E. Sokolov, V Jadov ja mitmed teised
nukogude petlased on rhutanud
seda t h t s a t momenti, et inimene
suhtleb kogu oma olemusega, tema suhted
teistega
on
tihedasti
seotud sellega, milline on ta suhtumine
iseendasse,
teistesse inimestesse,
elusasse
loodusesse,

oma

tsse vi ppimisse, milli-

sed on tema vrtused. V a s t a v a l t

sellele kujuneb vlja kas heasoovlik vi egoistlikku kasu taotlev suhtlemislaad.

1.3. Suhtlemise sotsiaalsed

ja isiksuslikud
funktsioonid
Peaaegu
kik nukogude juhtivad sotsiaalpshholoogid on kinnitanud suhtlemise
asendamatut
osa nii hiskondliku elu korralduses kui inimese individuaalses
elutegevuses. Juba imikueas vajab
laps mitte ksnes hooldamist, vaid
ka vahetut inimlikku kontakti van e m a g a . Ajaloos pole teada ainustki juhtumit, kus inimestest
lahus oleks les kasvanud tisvrtuslik homo sapiens.
Kigil
aegadel
on
ksikvangistust j a
hiskonnast vljaheitmist peetud
r a n g e i m a k s karistuseks.
Suhtlemise thendus ja o t s t a r v e
nii indiviidile kui sootsiumile ilmneb vahest kige selgemini suhtlemisfunktsioonide
vljaeraldamisel. heks kpsemaks klassifikatsiooniks on B. Lomovi oma. B. Lomov peab otstarbekaks e r a l d a d a
suhtlemisprotsessis kolm kommunikatiivset allfunktsiooni. Esimesena mainib ta
informatsioonivahetust: vaid teistega suheldes s a a b
inimene hankida endale mitmesugust eluliselt vajalikku teavet ja
anda
teistele vajalikke teateid.
Teine suhtlemise kommunikatiiv-

sie funktsioon on tema

regulatiivsus: lvivate isikute vahel toimub
v a s t a s t i k u n e orienteerimine, juhtimine ja kontrollimine, a g a
ka
kitumise
korrigeerimine,
teise
initsiatiivi pidurdamine.
Kolmas,
afektiivne
funktsioon pakub vim a l u s i tundeeluks, vastastikuseks
emotsionaalseks
stimuleerimiseks
j a mjutamiseks. Kik need funktsioonid on kll tihedasti omavahel seotud, kuid olenevalt olukorr a s t s a a b vestluse vi histegevuse kigus tihtilugu ht neist
realiseerida
palju ulatuslikumalt
kui teist. Juhtub sedagi, et keegi
infovahetusse
haaratud
isikuist
k a s u t a b teistest palju enam niteks potentsiaalset vimalust teiste kitumist reguleerida vi emots i o n a a l s e l t end vlja elada.
Tooduga pole inimestevaheliste
s u h e t e individuaalsed ja sotsiaals e d funktsioonid ^veel kaugeltki
a m m e n d a t u d . Just nimelt suhtlemise kigus loob. inimene endale
eluliselt vajalike sotsiaalsete
sidemete vrgu, siseneb
I. Kabrini
mratluses
kommunikatiivsesse
m a a i l m a . Suhtlemisel ja ksnes
s e l teel areneb sotsiaalne
enesetunnetus,
tekib ettekujutus
oma
s o t s i a a l s e s t minast, oma
rollist teiste inimeste jaoks.
Kuiv r d teabevahetus ja koost on
m i s tahes sotsiaalse tegevuse lah u t a m a t u koostisosa, saame esile
t u u a veel kolm selle sotsiaalset
funktsiooni: kaasinimeste
tunnetamine;
histegevuse
organiseerimine ja materiaalsete
ning
vaimsete vrtuste loomine (tootmine)
J a lpuks: teiste inimestega suhtlemine annab (nii heas kui halvas

mttes) suuna isiksuse

klbelisele
ja vaimsele
arengule.
Pole kahtlust selles, et inimelu
v r t u s vi sotsioloogiaterminiga
elu kvaliteet sltub paljugi sellest, millised on subjekti suhted
teiste inimestega ppekohas, tkollektiivis, perekonnas, sprade
ringis, h a r r a s t u s k a a s l a s t e
seas,
a g a ka sellest, kui kompetentne
on ta lahendama
esiletulevaid
suhtlemisprobleeme
ja
suhete
kriisifaase mingis elusfris.
Suhtlemise funktsionaalsest mitmeplaanilisusest ehk Lomovi snul polfunktsionaalsest
olemusest
tuleneb paar rakenduslikku
jreldust, mida tasuks silmas pidada. Esiteks on pris selge, et
erinevais
suhtlemisolukordades,
eri inimestega lvides
suudame
realiseerida erinevat laadi suhtlemisfunktsioone ja s a a v u t a d a ka
erinevat laadi resultaate.
Vahel
kujuneb suhtlemine l l a t a v a l t tulemuslikuks n.-. krvalalal, selles
funktsioonis, mida ei oldud plaanitsetud ega osatud
isegi
ette
nha. Nii niteks vib tiesti argise ametivestluse kigus kujuneda vahel erakordselt soodus olukord enese emotsionaalseks vljaelamiseks ja hinge kergendamiseks. Mnikord vime t a h t m a t u l t
tundma ppida teatava inimkategooria esindajat kui
niisugust:
realiseerub
suhtlemise
inimesetundmist vahendav funktsioon. Vahel jutleme oma p a r t n e r i g a ehk
vaid thjast-thjast, kuid vihjete
tasandil
annab
vestluskaaslane
meile enesetunnetuseks
hinnalist
tagasisidet: tlgendusi, muljeid ja
prognoose meie isiku kohta. Tei-

seks peaks paljudel juhtudel olema

vimalik
inimestevahelist
suhtlemist r i k a s t a d a , kui vaid
o s a t a k s v a b a s t a d a ja realiseerida mingil momendil otsekui varju
jnud
suhtlemise
krvalfunkt-

sioon, niteks ratsionaalsele t e a bevahetusele

liita vabad tundeilmingud,
puhtkonventsionaalne
suhete lessoojendamine
kanaliseerida kasuliku teabe v a h e t a m i se vormi jne.

2. Kommunikatsioon
* Teabevahetuse phiskeem * Vahetu ja v a h e n d a t u d suhtlus
*
Dialoogi eelised monoloogi ees *
Diaad * Mitmelliline suhtlus *
Kommunikatsioon
iseendaga
*
Mrgiline kitumine * Teate ja
teksti erinevus * Konteksti osa
teate mistmisel * Teksti pindstruktuur ja svasisu * Asjatundmatu ja pdev tagasiside * Suhtlustkked * Akommunikatiivsus *
Kuidas mta
kommunikatsiooni
tulemuslikkust? *

vaimaks. Vib ju inimestevaheline infovahetus toimuda ka ilma,

et mingit a r v e s t a t a v a t v a s t a s t i k u s t
mjutamist tekiks ja partneri kui
indiviidi kohta
ldse
jreldusi
tehtaks.
J r g n e v a l t vaatleme kommunikatsiooni selle k i t s a m a s
thenduses inimestevahelise suhtlemise he klje ehk allstruktuurina. Lne sotsiaalpshholoogias
mistetakse kommunikatsiooni all
tihtipeale kiki suhtlemise klgi
koosvetuna. (On t h e n d u s r i k a s
et saksa ja inglise keeles p o l e
tpset vastet venekeelsele m i s tele obtenie. See on t e k i t a n u d
suuri raskusi nukogude a u t o r i t e
suhtlemisalaste tde tlkimisel.)
Kommunikatsiooni
(lad.
communicatio
hendus, side, suhtlemine) miste on kasutusel a g a
ka palju laiemas thenduses. Lisaks inimestevahelise
suhtlemise
erinevaile tasandeile (kahest isikust moodustuv diaad; indiviid
rhm;
rhm organisatsioon
jne.) vaadeldakse selle alaliigina
ka loomade mrgilist k i t u m i s t
ning infoedastuse ja t a g a s i s i d e
protsesse tehnilistes kberneetilistes
seadmetes.
Inimestevahelise
r

Suhtlemise
phisisuks
on kahe
vi enama inimese vahel
snalise
vi snatu keele vahendusel
loodav kommunikatsioon.
Kommunikatsiooni
kordaminekut mdab
kige otsesemalt see, millises mah u s ja kui moonutusvabalt (mrakindlalt) suhtlevad pooled on
suutelised
vahetama
ksteisega
vajalikku informatsiooni.
Samal
ajal tehakse infovahetuse kigus
jreldusi
partneri
kui isiksuse
hindamiseks
ning
mjustatakse
vastastikku teineteist.
Kommunikatsioon on niisiis isikutaju ja
interaktsiooniga
tihedalt seotud.
J a siiski s a a b seda pidada kigist
suhtlemise komponentidest iseseis-

kommunikatsiooni vasteks on pak u t u d sna suhtlus. Selle laiem a t kasutust piirab klaline sarn a s u s suhtlemisega. Antud ts
kasutamegi
suhtlust
nimelt
kommunikatsiooni t h e n d u s e s , mitt e suhtlemise s n o n m i n a .
Sotsiaalne kommunikatsioon on
kultuuri tekke, leviku ja plvkondadevahelise e d a s i a n d m i s e phit i n g i m u s . Sotsiaalpshholoogi huvitab philiselt inimestevaheline
vahetu
suhtlemine
diaadis
vi
grupis, niisiis
kommunikatsiooni
pimumine inimestevahelise
vastastikuse tunnetamise ja mjustamisega n i n g inimsuhete tekkega.
S u h t l u s t on uuritud (jttes enam a s t i krvale isikutaju ja suhete
kujunemise) ka mitmete teiste distsipliinide r a a m e s . Massikommunikatsiooni
teoreetikuid
huvitab
massisuhtlusvahendite raadio,
TV, ajakirjandus mjukust kuj u n d a v a t e tegurite kompleks. Organisatsioonipshholoog
jlgib
teabevahetust
mingis
ettevttes
vi
asutuses.
Pedagoogikateadu s t huvitab ppeprotsessis toimuv
kasvatav, hariv vi teadmisi edastav suhtlus. Loomingupshholoogias uuritakse teaduse- vi tehnikaalaste uute ideede leviku probleeme ja otsitakse vahendeid kib e a r u s a a m a d e s t loodud kommunikatsioonibarjride takistava toime krvaldamiseks. P s h h i a a t r i d
pavad leida teid suhtlusvimetute (autistlike) inimeste abistamiseks.
Hoogsalt areneb keelte
intensiivpetus. Keeleppimist kiirendab v g a g i oluliselt see, kui
kuiv tuupimine asendada ppurite
elava suhtlusega.

Kommunikatsioon on sedavrd
keerulise koetisega n h t u s , et selle
lahtimtestamisel
tuleb
toetuda
pshholoogia
krval
teistelegi
teadusdistsipliinidele. Kberneetikas uuritakse teabeedastamise ja
-teisendamise ldisi s e a d u s p r a susi; siit on prit mra, moonutuste, kodeerimise ja dekodeerimise,
tagasiside,
juhtimise
ja
kontrolli probleemistik. Semiootika ksitleb m r g i l i s t
kitumist,
thenduste ja nende tlgenduste
s e a d u s p r a s u s i . Pshholingvistid,
etnograafid ja antropoloogid uurivad snalisi ja snatuid suhtlusvahendeid.
Meenutame, et 1983. a. oli RO
poolt
kuulutatud
lemaailmseks
kommunikatsiooni a a s t a k s .
1980n d a t e a a s t a t e algul ttas maailmas
10 000
TV-keskust
ja
25 000 r a a d i o s a a t j a t . Side thenduse tusust a n n a v a d
tunnistust
j r g m i s e d faktid.
1940-st
kuni
1980-nda
aastani
suurenes
NSV Liidu elanikkond 1,4 korda.
S a m a l ajavahemikul k a s v a s reisij a t e vedu raudteel 2,8; merel 5,3;
autoga 7 ja lennukiga 260 korda.
Sidepidamine kirja teel tusis 3,6
ja telefoni teel 13,7 korda.

2.1. Teabevahetuse
phiskeem
Paljud
sotsioloogias ja pshholoogias kasutusel olevad inimestevahelise kommunikatsiooni mudelid kujutavad endast Shannoni j a
Weaveri juba 1949. a. e s i t a t u d

edastatav
Infoallikas

vastuvetav
signaal
Kanal
- Vastuvtja

signaal
-*-

Saatja

>-

Eesmrk

segaja

lraallikas

Joon. 1. Kommunikatsioonissteemi

alusmudel.

KOMMUNIKATSIOONI A K T
SISEND

vastuvtja * eesmrk

allikas

dekodeerimine - * * -

*~ saatja

*-

VLJUND

kodeerimine

Joon. 2. Ch. Osgoodi kommunikatsiooni mudel.

miudeli (vt. joonis 1) edasiarendust.

Toodud mudel kujutab
endast
subjekt objekt-tpi
suhete kirj e l d u s t . Aktiivne pool ehk subjekt
o n vaid snumi lhetaja.
Teabe
s a a j a l e on jetud suhtlusprotsessis passiivne vastuvtja objekti
osa.
ldtuntud on H. Laswelli mud e l , mis hlmab kuus kommunikatsiooni vtmeksimust:
Kes teatab?
Mida teatatakse?
.Millise eesmrgiga?
Kellele?
-Millise sidekanali vahendusel?
Missuguse mjuga?
Neid ksimusi on kohane rak e n d a d a niteks ajalehe, raadio
v m t . massisuhtlusvahendi eesmrkide ja mju uurimisel.
Pshholingvistika he rajajana
2 Suhtlemispshholoogia

tuntud Ch. Osgood vaatleb kommunikatsiooni juba laiemas ssteemis: teabe vastuvtt, selle thenduse lahtimtestamine (dekodeerimine), suhtluseesmrgi seadmine,
mingi
kindla
infoallika
(raamat,
mlu,
teine inimene)
kasutamine, teate tlkimine kindlasse vljendusse
(kodeerimine)
n i n g info lhetamine vliskeskkonda kujunevad
tema mudelis
heks tervikprotsessiks (vt. joonis 2 ) .
Kigis kolmes toodud mudelis
mistetakse suhtlust vaid
hepoolse infoedastamisena. Juhul kui
v a a t l u s e alla vtta a g a kahepoolne teadistamine, kerkib kommunikatsiooni
vtmeksimusena esile
see, mil m r a l he suhtleva poole tagasiside kujundab teise eesm r g i s e a d m i s t ja info lhetamist.
Toome nite
(vt. joonis 3 ) .
17

Suhtluseesmrgi
seadmine

Eesmrgi seadmine
teate vastuvtuks
teade

Teadistamine

Teate vastuvtt

Hoiaku kujunemine
tagasiside vastuvtuks
Tagasiside vastuvtt

Tagasiside eesmrgi
seadmine
^

tagasiside

^-

Suhtluseesmrgi
konkretiseerimine
(vi korrigeerimine)
Teadistamine
Hlestumine tagasiside vastuvtuks
(vi selle tagasilkkamiseks)

Tagasiside andmine
Teate vastuvtuks
(mber) hlestumine

teade

Teate vastuvtt
Tagasiside eesmrgi
tpsustamine

tagasiside

Tagasiside andmine
B

Joon. 3.
Alluv A seab eesmrgiks veenda
lemus B-d selles, et talle on liiga palju lesandeid antud ja sellega seoses vajab ta abi: Thtajaks ma seda
td valmis ei
jua. B tabas A teates hdaldava noodi, see rritab teda ja ta
otsustab teist r n n a t a .
Misprast? ksib ta.
A ei aimanud
s r a s t teravat reaktsiooni ja oskab v a s t a t a vaid ebaveenva etteheitega:
Tde maht on palju
suurem, kui sa ette ngid. B ei
nustu selle argumendiga ega soovi A-le mingit h i n n a a l a n d u s t teha:
Minu arust on asi selles, et sa
vtsid alustamisega
liiga pikalt
hoogu.
Kommunikatsiooni tuumaks on
kahe poole dialoog, pd vljen-

dada oma (lhedasi vi kaugeid)

seisukohti teatud ksimuses, juda mingis aspektis hisele seisukohale ja teha otsus, kuidas ksvi teine pool edaspidi peaks toimima. Teadvelolek teise poole positsiooni ja vaateviisi erinevusest
sunnib teadet edasiandvat isikut
kas vi minimaalsel m r a l ette
arvestama ja lbi kaaluma
nii
vimalikud
keelelised
vahendid
(koodi) kui ka partneri tenosusliku reaktsiooni. Esialgu v a r u t u d
vahendeid
(niteks oma v i d e t
testavaid a r g u m e n t e ) ,
aga
ka
suhtluse
eesmrki
ennast tuleb
saadud tagasisidele v a s t a v a l t thelepandavas ulatuses korrigeerida. Sel eesmrgist taandumiseln i n g vahendite
vljavahetamisel

on sageli inimesi lahendav, tunn e t u s t avardav, loovust esiletoov

sisu. Kordalinud suhtlust viks
vrrelda
kunstiprase
mosaiigi
h i s e koostamisega olukorras, kus
kumbki pool ei aima tpselt partneri plaani. Sel m r a l , kui pooled s u u d a v a d paindlikult oma kavasid hitada, on loota ka mosaiigi nnestumist.
Dialoogi tekkeks on vaja, et
inimene oskaks mitte ksnes rkida, vaid ka thelepanelikult kuulata (eriti seda, mis teine pool
tema teate kohta t l e b ) .

2.2. Kommunikatsiooni
olaliigid
Suhtlusprotsessi
kulg, a g a
ka
isikutaju ja interaktsioon olenevad paljuski j r g m i s t e s t moment i d e s t : a) kas osalejad on vahet u s kontaktis vi toimub teabe"vahetus mingi sidekanali vi kolm a n d a isiku vahendusel; b) kas
info edastamine toimub he poole
(teadistaja)
monoloogina teisele
vi leiab aset mlemapoolne tead i s t a m i n e dialoog; c) kas info
-edastatakse diaadis (helt isikult
teisele) vi mitmeetapilisena, lbi
m i t m e inimese; d) kuivrd teistega rkimisse liitub inimese arupidamine iseendaga, intrakommunikatsioon. Mainitud nelja ksim u s e alusel saab esile tuua suhtlustingimuste
neli v a s t a n d u s t a sandit
ning
kaheksa
omaette
liiki:
# vahetu vi vahendatud suhtlus;

monoloogiline vi dialoogiline
teadistamine;
9 diaadiline vi mitmeastmeline
kommunikatsioon;
% interpersonaalne vi intrakommunikatsioon.
Vahetu
ja
vahendatud
suhtlus.
Vahetu suhtluse korral leiab kahe
vi enama isiku vahel aset suuline snaline teabevahetus, ilma
et sealjuures r a k e n d a t a k s tehnilisi abivahendeid (niteks telefoni)
vi kolmandaid isikuid (nagu tlk,
nustaja)
Vahetul suhtlusel kasutatakse ties ulatuses pilkkontakti, miimikat jt.
mittesnalisi
vahendeid. Tnu sellele on kummalgi poolel vimalik vahetult ja
momentaanselt signaliseerida oma
suhtumisest eldusse.
Vahendatud
kommunikatsioonis
rakendatakse kas tehnilisi teabeedastusvahendeid
(raadio, telet a i p ) , mitmesuguseid nitliku enesevljenduse abivahendeid (paber
ja pliiats, skeem, kaart, grafoprojektor) vi
interpersonaalsel
vahendamisel kolmandate isikute abi. Vaevu rkima ppinud
lapse
knelus vraga
toimub
suurelt osalt ema vi isa tlke
vahendusel. Tehase meistri lesandeks on olla vahendaja tliste
ja administratsiooni vahel.
Vis-vis
lubab
luua
maksimaalse
teineteisemistmise hkkonna. Kuid
paljudel juhtudel on vahetu kontakt kui mitte lausa soovimatu,
siis riskantne. Nii ongi hiskonn a s ikka kasutatud
kolmandast
isikust vahemeest, kelle abi vim a l d a b paremini kaitsta he vi
teise
vahetult huvitatud
poole
taotlusi. Mainitagu jrgmisi rolle:

alaealise
eeskostja,
kinnisvara
maakler, hageja ja kostja advokaadid, p a r l a m e n t r ,
kosjasobitaja. Kaug-Ida m a a d e s kutsutakse inimestevaheliste a r u s a a m a t u s te ja tlide klaarimiseks appi eriline konflikti vahetalitaja.
See
vimaldab osalevail pooltel taotleda mistlikku sobingut, riskimata minetada oma n g u . Interpersonaalselt vahendatud suhtlus
pikendab kll kokkuleppe saavutamiseks vajaminevat aega, kuid
vaibutab samal ajal gedaid emotsionaalseid reaktsioone, vimaldab
vltida kiirustamist, s s t a b pshilist energiat, lubab
tegutseda
ratsionaalsemalt.
Mistagi on tehnikaseadmetega
vahendatud suhtlus vhem isikuline. On inimesi, kes ei pi a a s t a tepikkusele praktikale
vaatamata
end tundma kindlalt ja m u g a v a l t
telefoniga rkides, ja inimesi, kes
silitavad telefoni teel sidet pidades
kogu oma
kujundikeele,
emotsionaalsuse, on kontaktsed ja
p r s s i m a t u d . Samal kombel vib
hele isikule ka kirjakirjutamine
tunduda vastumeelse
sundusena,
teine aga s a a v u t a b nimelt kirjutades seesmise selguse ja vljenduslikkuse.
Massikommunikatsioon
kujutab
endast alati t a g a s i s i d e s t a m a t a teabeedastust
tehnilise
sidekanali
vahendusel phiosalt anonmsele, hajutatud, massilisele auditooriumile.
Ndisajal omandaMassikommunikatsiooni
ksitatakse
retiaalse (lad. rete vrk) hajutatud ja anonmse teateedastusena. Aksiaalse (lad. axis telg)
infovahenduse
korral on tpselt
teada, kellele teave suundub.
1

me v a l d a v a osa oma elulisi orientiire, v r t u s a r u s a a m u ,

teadmisi,
kitumisnorme ja ettekirjutusi v a hendatud suhtlemise teel: r a a m a tuist,
ajakirjandusest,
raadiost,
TV-st, kinost. V a h e n d a t u l t
hangitud teadmisi, v r t u s i , k i t u m i s norme ptakse sageli
vahetus
suhtluses kinnistada. Seega j b
kaudselt saadud teates tihti vajaka veenvusest, emotsionaalsusest^,
usaldusvrsusest.
Snadel vahetu
(vahenditu^
ja vahendatud on ka pshholoogiline sisu.
Vahetu kontakti
all meldakse s g a v a t e n e s e a v a mist
ja suhtlemist
minimaalse
pshholoogilise d i s t a n t s i g a . Tuleb
kohe lisada, et tehniliselt vi interpersonaalselt v a h e n d a m a t a (vahetu) teabevahetus ei t a g a iseenesest veel mingeid tingimusi p s h holoogiliselt
vahetute kontaktide
tekkeks.
Teaduslikult
tpne
olles
onsuhtlus
ka vahetuimas
kontaktis
isikute
vahel
siiski
vahendatud
snalise
ja snatu keelega,
histegevuse lesandega, rolliootusega, kitumiskonventsioonidega
Monoloogiline
ja
dialoogiline'
suhtlus.
Loengut pidav lektor vi
TV vliskommentaator
suhtlevad?
monoloogiliselt.
Inimestevaheline
suhtlemine on aga v a l d a v a l t siiski
kahepoolne ehk dialoogiline^
Kordamda ollakse teabeedastaja,
(kneleja)
ja teabe
vastuvtja
(kuulaja) positsioonil. Ka siis, kui
ks vaid r g i b ja teine ksneskuulab, on suhtlus e n a m a s t i m ningal m r a l dialoogiline juba:
seelbi, et kaasvestlejalt
oodatakse mingit m r g u a n n e t
selle

kohta, kuidas ta eldusse suhtub.

Selle saamiseks tehakse a l a t a s a
eraldi pause, kontrollitakse enesest a r u s a a m i s t , ptakse mistvat reaktsiooni. Leidub olukordi,
kus he suhtlusel osaleva poole
otsene igus dialoogi
asetuda
on tugevasti krbitud, alla surutud. Nii kehtestab rhma kui terviku poole prduv isik (isa
lapsed; petaja pilased; juht
alluvad) iga rhmaliikme suhtes eraldi vetuna j r s u l t asmmeetrilise olukorra: on ju iga
esineja sunnitud oma repliigi, ksimuse vi vastuvite pikkust tugevasti piirama teiste rhmaliikmete
vimaliku
esinemissoovi
tttu.
Huvipakkuvad on s r a s e d olukorrad, kus nilise dialoogi varjus toimub sisuliselt vaid he isiku monoloog, teine pool
llitub
vlja. N r g e n e n u d
dialoo
gil i s u s e
juhtumeid:
a) Vestluskaaslane eemaldub teemast, ei knele enam asja sisust,
vaid sellega seonduvaist juhtumeist, probleemidest, inimestest.
S r a n e olukord on argisuhtlemisel kllaltki s a g e ja vib tuleneda
nii kuulaja kehvast keskendumisvimest kui ka sellest, et eelknelnu(te) jutt ei pakkunud mingit
huvi (ja teemat ptakse m u u t a ) .
b) Vliseid kaasaelamise mrke
ilmutades mtleb ks pool omi
mtteid vi tegeleb teiste asjadega, niteks sirvib ajakirja, v a a t a b
telerit.
c) Jupingutused viisiprase vlise kitumise demonstreerimiseks
(niteks ksimustele vastamiseks,
jutuaine
levalhoidmiseks)
nee-

lavad kogu energia, nii et e r k s a k s

kaasamtlemiseks
ja
-arutlemiseks pole enam jaksu,
d) ks pooltest laseb end aktiivse
(ja afektiivse) kaaslase poolt sel>
m r a l suunata, et muutub t e i s e
manipuleerimisobjektiks.
Dialoogilisust suurendades
antakse kummalegi osalevale poolele
vimalus end aktualiseerida. P a l judel juhtudel innustamisel, j u hendamisel, petamisel, k a s v a t a misel on s r a s e olukorra kujundamine kui mitte hdavajalik,,
siis vhemalt tulutoov. See ei thenda, et ksikud suhtluse perioodid vi etapid ei tohiks olla selgelt monoloogilised. Kellegi monoloogilise etteaste
nnestumine
eeldab aga sageli seda, et kuulaja (i)le ilmutataks oma valmisolekut sisuliseks dialoogiks. Kui
inimene kinnitab oma soovi teist
isikut kuulda vtta, loob ta e n a masti soodsama hoiaku ka selleks,,
et teda ennast kuulataks. Vime
nentida, et monoloogdialoog o n
dialektilised vastandid, nad ei v lista, vaid eeldavad teineteist.
Diaadlllne
ja mltmellillne
suhtlus. Kahe isiku vahel aset leidva
diaadilise suhtlusega vrreldes on
mitmeastmeline teabeedastus
ja
-vahetus palju aldim infomoonutustele, krbete, lisanduste, kadude tekkele. Meenutagem kas v
tuntud telefonimngu!
Kahe
partneri
vahel
toimuv
suhtlus kujutab endast aga kllalt tihti kne all oleva teema,,
aineala vi
probleemivaldkonna
mastaabis
vga
laiaulatusliku
teabevahetuse ht lli vi ristliget (vt. joonis 4 ) . Info e d a s t a -

Joon. 4. D ja E teabevahetus kujutab endast liku palju laiemas kommunikatsioonis.

mise,
vastuvtu,
tlgendamise,
.kasutamise praktilist huvi pakkuvaid aspekte uurides ei tohiks sed a asjaolu u n u s t a d a .
Teisest kljest on mitmellilises
ieabeedastuses ju mitmeid diaadin a ksitatavaid like. Olulisemaid
erinevusi nende kahe suhtlusliigi
vahel
on see, et teabeedastusel
diaadis vib kumbki pooltest vabalt kontrollida, kas tema teatest
saadi
heselt aru, mitmellilise
suhtluse tingimustes on usaldusv r s e kontrolli kehtestamine kaug e m a i s astmeis raskendatud, kui
mitte vimatu.
Mitmellilise
teabevahetuse
spetsiifika pakub huvi kuulujutt u d e leviku uurimisel, aga ka organisatsioonipshholoogias. Mistvusvimes peegeldub ldine koostvalmidus, tpsemalt
need
kaks nitajat on omavahel seotud. Sellega seoses viks mingi
teabe edastamine he kanali asemel lbi mitme isiku olla majandusjuhile originaalseks kontrollivimaluseks, millega
mratakse
kindlaks mitte ksnes
alluvate
vi kaasttajate suhtluspdevus,
v a i d ka koostvilumus.
Mitme-

astmeline
korralduste
andmine
kahandab
oluliselt
ksuandmise
judu lesandeid ei veta kllalt
tsiselt vi need
lihtsalt
unustatakse.
Interpersonaalne
ja
intrakommunikatsioon.
Teiste inimestega
knelemine (interpersonaalne kommunikatsioon)
vaheldub ja pimub intrakommunikatsiooni
ehk
iseendaga
suhtlusega.
Inimese
suhtlus iseendaga saab teoks mitmel viisil: a r g i p e v a n e arupidamine olukorras, kus v a a g i d a tuleb
erinevaid tegutsemisvariante, vastu
vtta
mingi
otsus;
eneseigustamine vi -sdistamine pr a s t mingit tegu vi tegematajtmist; pevikupidamine;
kunsti
loomine
(luuletamine,
komponeerimine,
maalimine
jne.);
pihtimuslike kirjade
kirjutamine;
sisedialoog iseendaga prdelistel
vi kriitilistel eluperioodidel (asetutakse vahelduvalt niteks jrgmistesse rollidesse: nautleja

askeet, konventsionaal vabameelne).

Intrakommunikatsiooni
ks vorme on ka meditatsioon.
Mnigi meldud mte, v a r a s e m
a r u s a a m vi suhtumine vib aja

mdudes h a k a t a nima ekslik vi

tobe. Inimesel on vahel raske ksit a d a oma endist mina, taibata
oma
kunagisi
toimimisajendeid,
aktsepteerida kord jrgitud eesmrke, leppida kunagi omaks vetud
esteetiliste
vi moraalsete
kriteeriumidega.
Paradoksaalsel
viisil j b ka
sisekommunikatsioonis tihti puudu mistvusest,
leebusest, taktitundest. Kehv suhtlemiskompetentsus
lvimisel isee n d a g a vljendub
ainitises
destruktiivses
enesesdistamises,
nrivais kahtlustes.
Tuntumaid
india ndisfilosoofe J. Krishnamurti rhutab, et pshilise tasakaalu ja meelerahu saavutamiseks
on inimesel tarvis kord ja alatiseks endale andeks anda, leplikuks s a a d a oma ebatiuse suhtes.

neli suhtlusdihhotoomiat lhemal

vaatlusel endast dialektilist htsust: vastandvormid otse t i n g i v a d
vastastikku teist poolust.

2.3. Suhtlusprotsessi
komponendid
Teabevahetuse kigus on osalevad pooled kordamda kas info
andjaks ehk
kommunikaatoriks
vi lhetatud teabe vastuvtjaks
retsipiendiks.
Juhul kui inimest vaadeldakse s a m a a e g s e l t nii
teabe saatja kui vastuvtjana, kasutame mistet
kommunikant.
Mrk on iga thenduslikku sisu:
eviv sna vi snatu vljendushik: peanoogutus, kutsuv viibe
kurjustav
npuganitamine.
Ka
kindla thendusvastega toiming
pahur
uksepaugutamine,
kohvi
serveerimine signaaliks, et klalistel on aeg lahkuda

vib
o m a n d a d a mrgilise iseloomu. Kik
mrgid on vahendatud mingi tajutava (nhtava, kuuldava) signaali abil. Suhtlemine kujutab endast mrke kasutavat, v a h e n d a v a t
ja tlgendavat tegevust mrgilist
kitumist.
Kaugeltki mitte kik inimese
vljenduslikud
signaalid
pole:
mrgilise iseloomuga.
Kohatus,,
srmede trummeldamine vi tlus
Oi, kui huvitav! vivad mnikord olla selgelt mrgilised, teinekord aga vhimagi thendusliku
tagaphjata, kujutada endast n i teks vaid hajameelse kuulaja m e haanilisi reaktsioone.
r

Suhtlus e n d a g a vib aga viia

ka katarsilise selguseni, krvaldada konfliktse alge. Seda tsiasja on kasutatud meditatsioonil
phinevate pshhoteraapiatehnikate vljattamiseks.
Intrakommunikatsioonis on seega mndagi hist interpersonaalse kommunikatsiooniga.
ppeju, teadusjuhi vi nitleja ametis tuleb kasuks vime toetuda innustava, hariva vi esteetilise v r t u s e g a teksti esitamisel
srasele seesmisele inspireeritusele, mis liidab korduva sisu ja
suunitlusega vlisele knele v r s ke vahetu sisemonoloogi.
Erinevad
suhtlusvormid
hlbustavad inimestevahelise
teabevahetuse htesid klgi n i n g pidurdavad, tkestavad teisi. Nagu
eelnevast n h t u b , ktkevad kik

T n a p e v a linlase elu on lek l l a s t a t u d visuaalseist ja akustilistest

signaalidest.
Reklaam,
"teeviidad, sildid, loosungid, liiklusmrgid, inimhled ja autosi-reenid a n n a v a d intensiivseid mrgilisi
signaale, millest
enamik
tundub tajumishetkel tiesti otst a r b e t u n a . Sellest tulenevalt langeb meie tundlikkus ka meile vajalike vi just meile
mratud
m r k i d e eristamiseks. Ka vahetul
suhtlemisel
minetavad
paljud
leskutsed,
vited, teated
oma
m r g i l i s e thenduse sedavrd, kui
neid le korratakse, nendega liialdatakse.
Mingit signaali on ige mrgiliseks pidada siis, kui seda lhet a n u d subjekt sellele tepoolest
t e a t u d thenduse omistab.
Alati
spole inimeste enesevljenduse mrgiline iseloom kllalt selge. Piirdume he nitega. Vestluse ajal
kekella v a a t a m i n e on tavaliselt
kiirustamise signaaliks. Kuid sageli kiigatakse kella ka vaid harj u m u s e s t vi ajas orienteerumise
tarbest. Lhedaste tuttavate keskel vib vabalt elda, et aega
v h e ja kellavaatamise kui pehm e n d a t u d ja vahendatud vljendusvtte jrele pole mingit vajadust. H s t i k a s v a t a t u d inimene on
teadlik paljude vljenduslike mrkide topeltthendusest n i n g hoidub seeprast k a s u t a m a s t mitmetimistetavaid, kahemttelisi snu,
e s t e ja
smboolseid
tegevusi,
m i d a vib tlgitseda valesti.
Sageli kaasneb kitumises tem a otsesele thendusele mingi
smboolne varjund. Eri kultuurides vib ks ja s a m a kitumis-

seik kanda sootuks erinevaid thendusi. Juutide seas

peetakse
hilinemist plgliku suhtumise vljenduseks. Aafrikas a g a hinnatavat p u n k t u a a l s e t
kohalejudmist
v a a t a et enesevrikuse puudumisena. Kuubal peetakse naise puusade
hritamist tema graatsia
tunnuseks, Euroopas a g a seksuaalseks ahvatluseks.
ldse
sugenebki
suhtlemisel
palju mittemistmist ja mdarkimist sellest, et osa thendussisuta
signaale
vetakse vastu
mrgilisena, mningaid mrke aga
ei misteta.
Mrgilist
kitumist
uurib
semiootika.
Uks semiootika rajajaid
Ch. Morris eristab kolme erinevat
liiki m r k e ehk tpsemini kolme
erinevat thendusliiki, mida mingi
mrk erineval m r a l vib ktkeda: a) designatiivne
ehk objektide, asjade, nhtusite vi inimeste
vaadeldavaile (tajutavaile)
omadustele osutav t h e n d u s ; b) hinnanguline
objektide vi olukordade phiomadustele (vrtusele) osutav t h e n d u s ; c) ettekirjutav
eeldatavaile, soovitatavaile, nutavaile reageerimisviisidele osutav t h e n d u s .
Mis tahes m r g i he vi teise
thendusklje rhutatud esiletuleku tingib see konkreetne olukord,
kus seda mrki k a s u t a t a k s e . Samal ajal on paljud snad juba
oma laadilt niteks hinnangulise
(hea, halb, tark, lbe) vi ettekirjutava (tuleb, peaks, ei tohi) thendussisuga.
Keeles tarvitusel
olevatel snadel on tihti phithenduse krval ka krvalthendus. Poliitikas ja ideoloogias vali-

t a k s e sageli hoolikalt vljendeid

selle a r v e s t u s e g a , et mingi teabe
vastuvtul aktualiseeruks kasutusel snade soovitav k a a s t h e n d u s .
Demokraatia, hiskond, rahu, rahvas jt. snad on tugeva v r t u s t a t u d k a a s t h e n d u s e g a .
Mrgilises kitumises on palju
isikuprast.
Lhedaste
inimeste
vahel kujuneb hulk s r a s e i d vljendusi,
smboolseid
tegevusi,
millel ainult osalejaile
taibatav
thendus.
Neurootilisuseni
litundlikud inimesed kalduvad aga
mnikord
lugema teiste knest
ja kitumisest neid h a a v a v a t hinnangulist
vi ettekirjutavat ka
siis, kui seda tegelikult pole.
Kodeerimine
on thenduste tlkimine
mrgiliste
signaalide
keelde. Teaduslikumas definitsioonis:
mingi objektide valdkonna
(esemed, omadused, toimed, suhted, seisundid, resultaadid)
ning
selle
struktuuride
teisendamine
teise objektide valdkonda, kusjuures need ssteemid on thenduselt isomorfsed. Uhe ja sama
thenduse
edastamiseks
annab
kasutada erinevaid vahendeid, valida erineva koodi. Kui mees soovib niteks sbrale mingis asjas
edu, vib ta elda Ole tugev!,
aga k a s u t a d a ka tpselt sama sis u g a snatut esti: suruda srmed kokku ja vibutada paar korda r u s i k a g a .
Sltuvalt olukorra
iserasustest ja suhtlevaist
isikuist tuleb tihtilugu varieerida ka
vljenduslikku koodi.
Dekodeerimine
kujutab endast
kodeerimise vastandprotsessi, seega snaliste vi mitteverbaalsete
s i g n a a l i d e lahtimtestamist, ees-

m r g i g a t a b a d a neisse ktketud
mtet, thendust.
Suhtlemisoskuse
ks n i t a j a i d
on semantiline
kompetentsus.
Semantiline ettevalmistus
eeldabsuutlikkust tlkida oma
snum
adressaadile a r u s a a d a v a s s e koodi,,
teiselt poolt aga oskust dekodeerida teate mrgiline
struktuur,
taibata mrkide thendust. F Kafka novellid ja F Fellini filmid on
paljudele
raskesti
mistetavad
just nende svatasemelise koodi
(mrgilisuse) tttu.
Teade on suhtluse kigus helt
isikult teisele edastatud teave, snum, faktide jada,
vahendatud
info. Lhetatud teade kujutab endast objektiivselt, tegelikult teisele
suunatud infot. Selles on teavet
ka snumi saatja isiksuse, suhtlemismaneeri, tekspidamiste j m .
kohta. Osa teatesse ktketud infost lheb kaotsi mra tttu (kehv
kuuldavus; kneleja
halb
diktsioon;
raskesti
loetav
kekiri;
vilets n h t a v u s , mille puhul partneri ilmest pole vimalik aru saad a ) . Mingi osa snumist ei jua
aga prale seetttu, et vastuvtjal
puudub semantiline ettevalmistus
(niteks ei tea ta kasutatud vrsnade t h e n d u s t ) . Arvukad katsed on nidanud, et keskmisel
lehelugejal on tsiseid
raskusi
tiesti
tavapraste
vrsnade
tpse thenduse taipamisega. Tea1

Parkinsoni sndroomina
tuntud
haiguse korral on inimese miimiline enesevljendus pidurdatud, kne
hetooniline. Srasest isikust arnsaamine nuab suuri jupingutusi
isegi siis, kui ta jutt on selge, loogiline.

vat infot. Mida l h e d a s e m a t e tuttud osa kirjandus-, kunsti- ja teatt a v a t e g a lvitakse ja mida vikr i a r v u s t u s i nib aga ilmuvat koosem on suhtlemisel pshholoogidis, mis lpuni a r u s a a d a v vaid
line distants, seda a v a t u m on ka
kriitikute eneste peres. Oige kookommunikandi
tekst.
Keskkooli
di valik on kommunikatsiooni
nainepetaja, krgkooli ppeju ja
nestumise
vtmetegureid.
massiteabevahendi
kommunikaaTeates on ka mngulisi elementori (ajakirjaniku) tekstid on pte (snamngu, kalambuure
jt.)
hiosas suletud iseloomuga, oma
j a tundevljendust, millel otsene
subjektiivset suhtumist ja isiksust
kommunikatiivne thendus
puunidatakse
teksti t a g a
vhe.
dub.
Vtmeinfo
on see tiesti
Teksti depersonaliseeritus kahanuudse sisuga teave, mida suhtluse
dab vimalust asetuda isiksuslikontekstist ega situatsioonist
ei
kesse suhetesse. Sobival mral
saa tuletada. Kordusinfo
kujutab
avatud, inimlik tekst vimaldab
e n d a s t niteks meeldejtmise hlseevastu
retsipiendil
elduga
bustamiseks lekorratud snumit.
emotsionaalselt kaasa elada. LooSuhtluse kui infoprotsessi kulmulikult tstab see ka valmidust
gemise kvaliteeti
nitavad
teateteabe sisu omaks vtta. Kogenud
edastamise
nobedus,
selle
thenlektor, petaja, reporter oskabki
dusliku
osa kaal ja
thenduste
suhelda avatud tekstiga, ilma et
edasiandmise
igsus.
Teate tekssee looks mulje enese thtsustatilise sisu suur osakaal pole kaumisest.
geltki alati kommunikatsiooni hlbustavaks
teguriks.
Liiga tihe,
Kontekst
(lad. contextus

kordusteta ja sisult hredamate

hendus, seos) on teabes teksti
kohtadeta tekst muutub raskesti
lahtimtestamist ja mistmist kuj l g i t a v a k s . Teate vastuvetavust
j u n d a v semantiline keskkond. Siin
ja
suhtlust hlbustavalt toimib
m n g i v a d kaasa j r g m i s e d mop a r a s infoliigsus teates. Harilikus
mendid:
knes videtakse see kndivat
9 teate saaja eelteadmised ob50 %-ni,
telefoni-jutuajamistel
jekti kohta;
65 %-ni, lennujaama dispeteri ja
O osalevate poolte hised kogepiloodi vahelisel jutuajamisel a g a
mused, nn. hismlu;
kuni 90 %-ni.
9 teate vastuvtja (positiivne vi
Tekst on mrkide kogum, milnegatiivne) hoiak eldu suhlele teadet lhetav isik ise omistes;
tab thendust
kandva
funktsiooni.
% tegeliku teate v a s t a v u s oodataAvatud
tekstis
lisatakse snuvale vi lahknevus sellest;
mile ohtrasti isiksuslikku ainet:
teate h a a k u v u s sja kuulduga,
n i d a t a k s e oma kahtlusi ja lootueelnevalt elduga
(anekdoot
si elduga seoses, vljendatakse
on rmiselt kontekstiline, sesubjektiivset suhtumist.
Suletud
da sobib vesta vaid kohase
ehk depersonaliseeritud
tekstis ei
(absurdse!)'
juhtumianaloogia
anta kommunikaatori isiksust avavi assotsiatsiooni ajel);

kommunikantide
omavahelised
suhted jt. situatsiooni kujundavad momendid (vt. lk. 111).
Kontekst tstab eriti t h t s a t e n a
esile osa teateid ja m u u d a b lausa
mttetuks teisi. V g a kauge ja
vra vastu saab huvi r a t a d a
sellega, et asetada see seosesse
tuntu ja lhedasega. Samal ajal
vib teate kasutusotstarve
olla
seotud s r a s e vajadusega, mis
hetkel absoluutselt rahuldatud. Nii
niteks vib iseenesest huvikitev
tervishoiu
teema
sstemaatilise
sanitaarhariduse
ja
meditsiinippuse kontekstis muutuda piinavalt igavaks.
Tekstis vime eristada pind- ja
svastruktuure.
Esimese mistmiseks piisab harilikult keele tundmisest, konteksti tunnetamine pole oluline. Svastruktuurini judmine eeldab tunnetuse
arengut
ksimuselt Mis ta tles? ksimusele Miks ta seda tles?,
Mis ta elduga taotles?. Nukogude pshholingvisti G. Kolanski jrgi vib teksti esmane
dekodeerimine ehk formaalne, snasnaline
keeleline
mistmine
takerduda
niteks
kehva keeleoskuse, viletsate kuulmis- vi ngemistingimuste tttu. Teisene dekodeerimine aga vib j d a viljatuks kultuurispetsiifilistel phjustel: vra vi kauge kultuuri keskmest saabunu koodi ei misteta
ties ulatuses.
Kontekst m n g i b t h t s a t osa
teabe
muutmisel
hethenduslikuks. On ju v g a paljud keeles
kasutusel misted juba oma olemuselt mitmethenduslikud.
Ent
ka kiki tiesti hethenduslikke

snu, n a g u eile, sina, lhme, peaks saab vlja telda

vga
erinevas
tundevarjundis,
mitmesuguseis
suhtumisnanssides. Kohane hletoon, sobiv aja
valik seisukoha esitamiseks vi
ksimuse asetamiseks, teise isiku
eelteadmiste ja kibearusaamadega arvestamine kik see kujundab teabe pralejudmist ja hethenduslikku a r u s a a m i s t soodustava konteksti. Ohismlule toetumine s s t a b aega, lubab ra jtta
phjendusi,
selgitusi, testamisi.
Suulise kne kontekstiline edastamine vimaldab suuremat keelelist
vabadust: mahlakat
kujundlikku
keelt,
rahvakeelseid
vljendeid,
argoosnu jt.
Kne kontekstiline iseloom muudab nii ksiku suhtlusakti kui ka
kahe vi mitme isiku vahelise suhte pikemal ajaperioodil kordumatuks ja privaatseks toiminguks.
Vimalus toetuda just selles diaadis vi rhmas ainulisele kontekstile kindlustab
kommunikatiivset
sidet, hendab
isiksusi,
tagab
mistetavuse ja turvalisuse tunde,
otsekui (sala) liidu teatud inimese vi inimrhmaga.

2.4. Teksti kolm klge

E d a s t a t a v a s teabes on vimalik
eristada sisu-, seose- ja
suhtumise aspekte. Lisaks sellele, et m e
pame
selgusele
juda, mida
keegi
elduga
mtles,
millest
ajendus, on sageli oluline mratleda snumi tesus, kehtivus,
seos
tegelikkusega,
vastavus

reaalsusele, samuti teksti peidetud

t u n n u s t a v , arvustav, pilkav, kskikne vi heasoovlik suhtumine
m e i s s e . Suhtumises vljendub ka
soov selgitada
partneritevahelisi
positsioone
(suhteid),
osutada
niteks
mlema
vrdvrsusele
vi oma dominantsusele.
Nii sisu, seose kui suhtumise
m r a t l e m i n e vib kujuneda kaunikesti keeruliseks olukorras, kus
v a s t a v a l t siis kas ei tunta korralikult keelelisi koode
(termineid,
s l n g i ) , ei orienteeruta selles kirj e l d a t a v a s objektis
(probleemis,
a i n e v a l l a s ) , mille kohta midagi
v i d e t a k s e vi ei suudeta selgus e l e juda kaasinimese isiksuses.
Teabetlgenduse iseloomulikumaid
vigu on see, et lastakse end kaasa h a a r a t a kitvast esitusviisist ja
v e t a k s e ebakriitiliselt omaks ka
n e e d andmed ja kinnitused, millel
tephi vajaka.
Nagu eldud, k a n n a b vliste
^nhtuste, asjade, sndmuste kohta
produtseeritav tekst tihti
tugeva
suhtumusliku
vrvinguga
infot,
m i s teenib osalejate staatussuhete ja vimupositsioonide
vljamtmise eesmrke. S t a a t u s s u h t e d
vivad tekkida niteks lugemuse,
"hea maitse,
arukuse, sotsiaalse
positsiooni, vlise ilu jne. pinnal.
Toome nite (selle lhteidee autor
on P W a t z l a w i c k ) . Kas
need
p r l i d on ehtsad? ksib
naine
teiselt.
Ksija
ilme, hletoon,
r k i j a t e omavahelised suhted ja
terviksituatsioon loovad konteksti,
mis lubab ksimust vtta kas st u teadasoovimisena vi terava
suhtumise vljendusena
niteks
jrgmises ampluaas:

Mina kll midagi sellist endale

kaela ei riputaks.
Kll teil on ikka maitse.
Kas majaostu vlad juba makstud?
Vaeseke, su mees ei vimalda
sulle ka midagi ilusat ja hinnalist.
Teil on tega hea maitse.
Oskaksin mina ka nii praktiline
olla.
Thendusrikas on seegi, et seda
laadi ksimusele on lausa vimatu
vastamata
jtta.
Prlite
omanik vib a n d a asjaliku vastuse (Aga loomulikult!, Muidugi mitte!), a g a ka ksimust
naljana vtta: vltsitud thendaks siis ehtsad ja vastupidi.
Kuid ksimusele v a s t a m a t a jtmist t l g e n d a t a k s samuti kllalt
selgesisulise v a s t u s e n a
(Kuidas
te vite nii ksida!).
Teksti
mitmekihilisusest, selle
sisu-, seose- ja suhtumiste aspektidest a n n a b levaate j r g n e v ksimusloend. S r a s t e abiksimuste
vaikne esitamine endale vabastab
eldu -hpnotiseerivast toimest, aga
ka liiga eelarvamuslikust suhtumisest knelejasse.
Abiksimused teksti mitmeplaanilisuses selguse loomiseks:
Mis ta tles? e l d u phisisu.
Mis ta elduga ieti mtles?
Mis eldus v a s t a b tegelikkusele? Mis mitte? Milliseid arvamusi
esitati faktidena?
Mil m r a l ilmnes pd vastuolusid ja raskusi siluda, probleeme kinni mtsida? M i n g i t probleemi t h t s u s t a d a ja r h u t a d a ?
T e i s ( t ) e l e kindlat vaateviisi peale

suruda?
Oma asjatundlikkust ja
informeeritust n i d a t a ?
Milline on partneri suhtumine
minusse?
Kuidas hoiak vljendus? Kas
suhtumist andis vlja lugeda sbadest?
Vihjeist?
Hletoonist?
-Miimikast?
Millega sellist hetkesuhtumist
ieti
seletada?
Partneri
enda
^emotsionaalse seisundiga?
Minu
eelneva hoiaku ja kitumisega?
Situatsiooniga laiemas mttes?
Kui kindlaid ldistusi tohin
partneri suhtumise kohta praegu
teha? Millised jreldused eeldavad edasist kontrolli?

2.5. Tagasiside
Teksti sisu ja suhtumisaspektide
seondus on
harva
juhuslik
ja
kaootiline, e n a m a s t i toimub see
sihiprase isiksusliku
tagasiside
andmisena partneri kui isikutaju
objekti
kohta.
Olukorras,
kus
suhtlejad e d a s t a v a d ksteise isiksuse kohta arvamusi, hinnanguid
ja prognoose, tekibki kommunikatsioonile iseloomulik alusstruktuur.
Suhtumiste ja h i n n a n g u t e vljendajast saab t a g a s i s i d e kommunikaator, tajutavast ja h i n n a t a v a s t
isikust a g a t a g a s i s i d e retsipient.
Tagasisidet s a a b anda asjatundlikult, a g a ka oskamatult, suhteid
kahjustavalt.
Tagasisidet
e d a s t a t a k s e (ige oleks elda
t a g a s t a t a k s e ) nii snalises vorz mis kui ka pilgu, teo vi tegema-

tajtmise snatus keeles. See vib

olla
hindav
vi
hinnanguvaba
( n e u t r a a l n e ) , absolutiseeriv (Veeretad alati vastutuse teise lgadele.) vi konkreetne (Millega
phjendad oma videt, et
.).
Moskva pshholoogid A. H a r a
ja L. Petrovskaja teevad
vahet
asise (v. k. ejioBaa) ja isiksusliku
tagasiside
vahel.
Asist
(instrumentaalset)
laadi tagasiside phipuudus on tihtilugu selles, et sisuliselt see polegi mingi
tagasiside.
Lausutav ei kujuta
endast mitte vastukaja eldule,
vaid partneri tekstiga vhe seotud
endapoolset
teemaarendust
(mrk nrgenenud dialoogilisusest)
Mningate videte suhtes
ollakse etteruttavalt hinnanguline,
tlgenduse asemel pakutakse aga
omaenda meelevaldset versiooni.
Isiksusliku
tagasiside vajakajmised seisnevad j r g n e v a s :
9 tagasiside on infothi.
Tegelikult thelepandu jetakse enda
teada
(et seda vljendada kolmandaile
isikuile!),
partnerile
peegeldub vaid valveviisakus;
9 tagasiside on sedavrd hinnanguline ja absolutiseeriv, et lkatakse selle saaja poolt pshholoogilise kaitse
kikullitumisel
ebaige ja kohatuna tagasi;
tunnustav tagasiside j b ebasiiraks (komplimendid on nrgad,
banaalsed, alusetud vi lepakut u d ) , arvustav
tagasi-info
aga
rndav, terav, pahur;
tagasiside tuleb hilinemisega
(emotsionaalne suhtumine kujutab
endast justkui peetusega
reaktsiooni eilsele vi tunaeilsele kohtumisele) ;


tagasiside
on
umbisikuline
(Sinult oodatakse
.,
Arvatakse et sa
.).
Pshholoogiliselt
ige t a g a s i side otstarve vib hlmata j r g misi vimalusi: korrigeerida kitumist;
petada
ja
kasvatada;
suunata ja selgitada;
kujundada
tagasiside
vastuvtja
arvamust
iseendast
(mina-kontseptsiooni); vljendada tagasiside andja
ldist a r v a m u s t teise isiku suhtes (sina-kontseptsiooni).
Mida
pidada silmas? Tagasiside tuleks
anda konkreetselt, vastusena partneri mingile seisukohale vi kitumisilmingule.
Partneri
isikut
puudutav teade ei tohiks j d a
ebamraseks, olla
ldsnaline,
kahemtteline. See
tuleks
anda
vimalikult viivituseta,
mina-snumina
(Leian, et
., Mulle
tundub
.) ja siiralt.
Teise seisukohti on kige ohutum ja konstruktiivsem kritiseerida a) ksimusega, mis suunab
partneri tegelema oma vite nrga kohaga; b) mingi faktiga, mis
muudab teise teates toodud seisukoha vaieldavaks.
Tunnustuse ja
komplimentide
jagamisel tasub samuti silmas pidada mningaid phimtteid. Tunnustus peaks olema teenitud: selgelt
lepakutud
kiitus
tekitab
piinlikkustunde, mulje meelitamisest vi pugemisest. Tunnustuski
peaks olema konkreetne, detailne,
mitte lemra ldistav. Komplimendid on omal kohal suhtlemisakti algul ja lpul, samuti lahkarvamuste ja vrdluste
tekkel
(pinget
maandava
vahendina).
Thusaim kompliment on opti-

mistlik ennustus ( p r o g n o o s ) , m i l les vljendatakse usku partneri,

vimetesse.

2.6. Suhtlustkked
Teabeedastus vib oma lihtsale
phiskeemile v a a t a m a t a
osutuda
letamatult
raskeks
lesandeksksnes seetttu, et retsipient ei
hlestu teate vastuvtule. Sellest
tingituna
edastatakse
iga pev
triljoneid bitte teavet, mis iialgi
ei jua a d r e s s a a d i n i .
Suhtlustkked liigituvad kolme
rhma: keskkonnast ja situatsioonist tulenevad hiretegurid; teate
e d a s t a j a s t tingitud takistused; teate v a s t u v t j a g a seonduvad suhtlusbarjrid.
Keskkonnast
ja
situatsioonist
tingitud
suhtlustkked
on j r g m i sed:
mra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets n h t a v u s , halb kekiri jne.;
$ keelebarjrid: vrkeele mittetundmine;
slngi
tarvitamine,,
a r u s a a m a t u terminoloogia kasutamine;
9 suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest vi ametkondlikust
isoleeritusest vi kultuurierinevusest tingitud mistmisraskused;
kellaaeg, ruum (koht), krvaliste isikute kohalolek jt. situatsioonilised tegurid m u u d a v a d sidemeloomise vaevarikkaks.
Kujutleme, et olete s a a b u n u d
vrasse linna k o m a n d e e r i n g u l e .

K e s on sda, teie aga peate

"telefoni teel paluma endast palju
vanemalt, ja t h t s a l ametikohal
t e i s e s t rahvusest isikult
teatud
teenet, millest otseselt sltub lhetuse kordaminek. Helistada tuleb
a i n s a s t j a a m a korras
automaattelefonist, krsitult oma kneluskorda ootavate isikute juuresolekul. Kahel
helistamiskatsel
on
knelus just enne asja
tuumani
judmist katkenud. Jrel on vaid
ks mnt nendest kolmest, mille
helt
jrjekorras
seisjalt
pika
palumise peale saite. Uue henduse saamisel ilmneb, et samal
liinil peetakse veel ht knet, kauge meeshl segab toorelt teie
jutule vahele. Thtsa lemuse telefonil nib mingi rike olevat: et
ta midagi kuuleks, tuleb teil hlepaelu pingutada, nii et kogu
vaksal teie keelevigadest
kajab.
Umberolijad nivad muigavat

jaliku) argumentatsiooni;
sellest
tulenevalt muutub aga jutt kahvatuks ja ebaveenvaks;
9 pdes vltida mittemistmist,
laskutakse koolmeisterdava
lelihtsustamiseni, kuulajas
ratab
see aga igavust vi trotsi.

Kommunikaatori
loodud
barjrid:
9 snumit asutakse edasi andma,
ilma et kuulajaga
loodaks elementaarset
pshholoogilist
kontakti ja j l g i t a k s , kas teine on
teate vastuvtuks valmis;
Q vsimuse, hajalioleku vi asjatundmatuse tttu ei osata kuidagi oma mtteile ja ideedele leida
kohast keelelist vastet, vljendutakse segaselt, a r u s a a m a t u l t ;
0 prdumine on pikk ksikkne,
sedavrd monoloogiline, et teise
poole
jlgiv
aktiivsus
llitub
vlja;
9 teate lhetaja ajendub huviloiu kuulaja kujundist,
pab
piirduda olulisimaga ja j t a b vlja
(kujundlikud) detailid n i n g (va-

Juhul kui inimene ei arenda

endas vlja vimet oma keerukamaid ja isikuprasemaid mtteid
teisteni viia, jb tal tihti puudu
ka
mtteselgusest
iseendale.
Kommunikatsioon on seega htlasi tunnetusvime treening, probleemide selgeksmtlemise kool.
Teate
vastuvtja
poolt
loodud
suhtlustkked.
Retsipient loob
(enamasti ikka teadmatult) suhtlustkke jrgmisel viisil:
O thelepanu hlbib, mttelaiskusest ei vaevuta pikemaks ajaks
j m a kuulaja rolli;
9
lhtutakse j i g a s t ootusmudelist n i n g pannakse thele vaid
ootusprase
alateema, probleemi
vi asjaga seotud infot. Samal
ajal
jb
naaberteemade
vi

Kuigi igaks mrkab, kui temast ei s a a d a aru, j b paljudele

selgusetuks, millest see on tingitud. Oma kommunikatiivsust kahandavad omadused on inimesele
endale raskesti n h t a v a d . Partneripoolse mistmise puudust phjendatakse valdavalt teise mttelaiskuse ja t a i p a m a t u s e g a . Asja
ptakse tihti
parandada
oma
teate snasnalise vi varieeritud
lekordamise, hle
valjuse
ja
ekspressiivsuse
suurendamisega.
Kui see ei vii soovitud tulemuseni, tuleb aineksitlust tahtmatult
lihtsustada ja lahjendada.

-probleemide kohta antav v r t u s lik teave tarviliku

thelepanuta
vi u n u s t a t a k s e kohe. J i g a ootusmudeliga kuulajat viks vrrelda
aardektiga, kes peidetud v a r a n dust otsides ei oska hinnata neid
aardeid, mis ta teele juhuslikult
ette satuvad;
keevaline reageerimine mingile vtmerritajale (snale, vitele);
# omaenda superesinemise ettevalmistamine;
$ pshholoogiline barjr: kahtlev hoiak kommunikaatori
asjatundlikkuse suhtes
(massiteabelevi
puhul
stuudio,
toimetuse,
autori s u h t e s ) ; eelarvamuslik suhtumine vi otsene antipaatia teabe lhetajasse.
Kik laltoodud
suhtlustkked
vivad arvutuil eri viisidel omavahel kombineeruda,
kustutades
vahel igati kasuliku teabe vastu
viimase huvisdeme. Keskne suhtlushire aktualiseerib a l a t a s a ka
seeria teisi. Millega seda seletada? h e k s phjuseks on inimese
vaistlik kognitiivne kaitse tarbetu, liigse,
kahtlase
vrtusega
teabe eest. Otsus teabe v r t u s e
kohta kipub seelbi olema tihti
absolutiseeriv: tarbetu vi hinnaline.
Suhtlustketega
seondub ndisajal ha teravnev
akommunikatiiususe
probleem. See avaldub
suutmatuses s a a v u t a d a emotsiqnaalset vi intellektuaalset kontakti teiste inimestega, korduvais
mistmishiretes, vimetu ses avada teistele inimestele oma sisem a a i l m a . Miistvspuudust 'saa-

dab ksindus- ja v r a n d u m i s tunne, sotsiaalsete sidemete pusituse ja hapruse taju. Akommunikatiivsust elatakse lbi vastastikuse mistmise puudumisena eluliselt olulistes asjades. Inimsuhetes
esiletulev mistmiskriis on
keskseid
teemasid
I. Bergmani
filmides. Toome kaks nidet tema
Abielustseenidest.
Esimeses dialoogis neb Marianne K a t a r i n a ja Peteri abielu
karilemineku
keskse
phjusena
mistvuskriisi, dissonantsid tema
enda ja Johani vahel on veel vaevumrgatavad.
M a r i a n n e : Ma tean, miks Katarinal ja Peteril on prgu.
Johan: J a h ?
M a r i a n n e : Nad ei r g i hte ja
s a m a keelt. Nad peavad tlkima
kolmandasse, a r u s a a d a v a s s e keelde, et mista, mida n a d tahavad
elda.
J o h a n : Ma arvan, et asi on lihtsam.
Marianne:
V a a t a meid.
Me ju
r g i m e kigest ja mistame teineteist esimesest pilgust. Me rgime hte keelt, selleprast ongi
meil nii hea.
Johan: Minu arvates on asi rahas.
M a r i a n n e : Kui n a d hte ja sama
keelt rgiksid ja teineteist usaldaksid (nagu meie), siis ei oleks
raha m u u t u n u d mingiks probleemiks.
Johan: Sind oma keelega!
M a r i a n n e : T juures ma nen seda alailma. Mnikord tundub, nagu mehel ja naisel oleks kaugekne rikkis telefonidega.
Mnikord n a g u mngiksid kaks v a r e m
#

sissemngitud
grammofoniplaati.
J a mnikord valitseb suur plan e t a a r n e vaikus. Ma ei tea midagi jubedamat.
Mni minut hiljem ilmneb aga
M a r i a n n e ja Johani suhtluses juba sgav mistmiskriis.
M a r i a n n e : Kas lepime siis kokku?
Johan: V a b a n d u s t , mis asjas me
kokku lepime?
M a r i a n n e : Lepime kokku, et saame veel he lapse.
J o h a n : Jah, muidugi, tleme nii.
Marianne:
Ma tunnen kohe nii
suurt kergendust.
J o h a n (lahkelt):
Selles pole ju
tegelikult midagi imelikku, et me
niihsti t a h a m e kui ka ei taha.
M a r i a n n e : E g a vist ei ole.
Johan: See on isegi n a g u reegel.
M a r i a n n e : igupoolest
polnudki
asi niivrd lapses.
Johan: Ei, muidugi mitte.
M a r i a n n e : Vaid sinus ja minus.
Johan: Kas kavatsed veel nutta?
M a r i a n n e : Jah, ma ei tea, mis
minuga on.
Suhtlustkked
vivad
vahel
toimida
selekteerivalt,
juhtida
krvale vi lkata t a g a s i selle osa
teabetulvast, mis pole nii oluline,
sage vi intensiivne, et barjre
letada. Kommunikatsiooni paratamatu t a k i s t a t u s sidekanali mra, kommunikantide sisebarjride jts. asjaolude tttu on suhtluses alatiseks kestma jv reaalsus. See loob olukorra, kus see
vi teine hdavajalik
teade ei
jua tarbijani ja seab piirid inimestevahelisele mistmisele.
1

Ingmar Bergman.
Abielustseenid.
Tallinn, 1984, lk. 2324.
3 Suhtlemispshholoogia

Vahendite ja vimaluste
leidmine kommunikatsiooni
mrakindlaks ja barjrelbivaks
muutmiseks
on
suhtlemispshholoogia
keskseid
probleeme.
Mistvuspuudust ja akommunikatiivsust tuleks
vtta tie tsidusega, kuid siiski
mitte
fataalse
paratamatusena.
Reaalset abi saab kigi k e p r a s t e
kommunikatiivsust tstvate tegurite arvestamise ja optimeerimisega.
Seegi loeb palju, kui suhtlus- ja
mistmisprobleeme osatakse
ra
tunda ja ette arvestada. Inimestevahelise
vastastikuse
mistvuse
thustamiseks on korraldatud erilisi
kommunikatsioonitreeninguid.
Neis osalejad on tdenud, et isegi
tiesti lihtsate inimlike snumite
kadudevaba edasiandmine nuab
head soovi ja sellekohast vilumust nii kommunikaatorilt
kui
retsipiendilt.
Treeninguil
kogetakse ka seda, millist inspireerivat ja terapeutilist efekti a n n a b
see, kui inimeste vahel
trkab
krgenenud
valmisolek
ksteist
mista.

2.7 Milles nha suhtluse

tulemuslikkust?
Suhtluse tulemuslikkust on kige'
hlpsam mta sellistes nitajates nagu edastatud info maht;,
kui suures ulatuses kommunikaatori osas olnu suutis oma teate
moonutusvabalt retsipiendile
le
anda; kas mra ja segajaid osati
neutraliseerida jne. Ent kommu-

33

inikatsioon on ju tihedasti seotud

suhtlemisprotsessi teiste klgede:
isikutaju, interaktsiooni ja suhetekujunemisega. Seega
tuleks ka
s u h t l u s e resultaate vaadelda laiemalt.
Teabevahetuse
kaasefektidest
o n ks thtsamaid see, kuivrd
s u h t l u s vimaldas
partneritevahelist vastastikust
mistmist.
Vlise
maailma
objekte ksitleva
teabe vahetamine on tihti seotud
p d e g a muutuda isiksusena teisele
mistetavaks. Mistvus
ei
tulene vaid moonutusvabalt lea n t u d info kvantiteedist, see on
m i d a g i s g a v a m a t . Hiriv mistm a t u s sugeneb sellest, kui ks
p a r t n e r i t e s t eeldab ja loodab, et
t e m a s t mingis ksimuses aru saadaks, aga seda ei toimu, tagasis i d e on negatiivne, teine ei ni
aimavatki
eldu
svathendust.
T e a t e svathendus kommunikeerib paljuski ka isiksusest. Seega
vib vite t a g a
Ta ei mista
mind! peituda kaks probleemi:
esiteks ei soovita, ei suudeta, ei
vaevuta tungida teate svathenduseni; teiseks tajutakse partneri
isiksust mrksa teisiti, kui hinnat a v ootab vi eeldab.
Vastastikuse
mistmise
ulatus
on tihedasti seotud suhtlusel
asetleidva
isikutajuga.
Kui teise isiku teadete j a d a s t ptakse leida
vaid endale kasulikku, on isikutajugi sellele vastav:
partneris
n h a k s e ksnes mingi funktsiooni, rolli vi omaduse
kandjat.
Kui aga kellegi eldus ptakse
j u d a teate svathenduseni, aim a t a , m i k s ta just nii vljend u s ja seda tles, on tegemist in-

dividualiseeriva isikutajuga.
Inimeses eristatakse ja otsitakse sel
korral juba isikuprast ja kordumatut. Mistagi avab mingi ulatuslikuma teate edastaja
endas
tahes-tahtmatult terve hulga oma
isiku tundmappimist
vimaldavaid omadusi: intellekt, temperamendi tp, emotsionaalsus, energilisus, tahtejud,
dominantsus,
visadus jne. Teabevahetusel tekib
seega enamasti ikka eeldusi vastastikuseks
hindamiseks,
teise
isiku interpreteerimiseks. Iseksimus muidugi, kas neid vimalusi
alati ra kasutatakse.
Kolmandaks avab kommunikatsioon tee sihipraseks vi tahtmatuks ksteise mjutamiseks. Juba
ainuksi thelepaneliku vi hajalioleva kuulamisega
tstab
vi
kahjustab
retsipient
kommunikaatori enesetunnet, kujundab ta
pshilist heaolu. Teadmise edasiandmine, mis korrigeerib seniseid hoiakuid ja vaateviise vi
kujundab uusi a r u s a a m u , on aga
sisult juba vimas isiksuslik mjustamine. Vestlemisel ja mttevahetusel tekib taoti thus vastastikune tunnetustegevuse stimulatsioon. Kellelegi positiivset vi
negatiivset tagasisidet andes saab
aga turvata vi kahjustada tema
eneseaustust n i n g soovitavas suun a s mber kujundada teise minakontseptsiooni
Kommunikatsiooni tulemuslikkuse arvestamise4 ei peaks piirduma teabevahetuse teadlikult seatud eesmrkide ja s a a v u t a t u d resultaadi krvutamisega. Vahel on
ettearvestamatud
krvalefektid
hoopis kaalukamad ja ilmnevad

pealegi ties jus tihti alles mingi

aja: tundide, pevade, n d a l a t e
mdudes.
Ka kommunikatsiooni ebannestumine vib olla resultatiivne:
teadistada niteks sellest, et ol-

lakse eluhoiakult vi m a a i l m a vaatelt liiga kauged

ksteisele.
Selles mttes vib postuleerida
jrelduse: suhtlus on alati tulemuslik, pole olemas mitte-resultatiivset suhtlust!

3. Isikutaju ja inimesetundmine
* Vtmemisted * Interpersonaalne pertseptsioon ja isikutaju *
Inimeste tajumise ja tunnetamise
eripra * Isikutaju mehhanismid:
etalonide kasutamine, sarnlasusanaloogiast lhtumine, empaatia
jne. * Tajuvead * Kitumisphjuste oletamine * Taju abivahendid: keha keel,
tundemuutus,
kitumiskavatsus * Esmamulje ja
korduvtaju
* Lahkumismulje *
Vristusefekt * Isikutaju vahetul
suhtlemisel * Partneritaju sagedaste ja harvade kontaktide korral * Inimese avatud ja peidus
pool
* Tunnetetaju * Inimestetundmine
Akadeemik A. Bodaljov on mratlenud
inimeste
vastastikust
tunnetamist puudutava
ksimusringi kige
pshholoogilisemana
kigi pshholoogiliste probleemide
hulgas.
Tepoolest inimesele
on ju kaasinimene thtsaim tegur
elus. Selles teises on aga ohtrasti
erilist, etteaimamatut, mistatuslikku, paradoksaalset.
Paremale
inimesetundmisele
orienteerival
teabel on kaheldamatu rakenduslik vrtus. Suuremale selgusele

judmine kelleski teises lisab pealegi lootust ka e n d a l e hlpsamini ksitatavaks saada.

Inimese
iseloomu
avaldumiseratundmine, tema kitumisajendite mistmine, subjekti eneseksituse (mina-pildi) kitumist kuj u n d a v a s t osast a r u s a a m kik
see lubab paremini mista, m i d a
keegi tles vi miks ta nimelt nnda toimis. Inimesetundmise kogemus peegeldub selleski, kuivrd!
suudetakse hoiduda teiste le otsustamisel
ennakjreldusist
ja
tunnistada, et inimeses on a l a t a s a
midagi varjujvat, hetkel-ksitamatut.
See, kuidas keegi
teisi
tajub ja tunnetab, nitab k l l a l t
tihti, kes ta ise on

3.1. Isikutajuga seotud

nhtusteringi kirjeldavad:
misted
Inimeste vastastikuse taju ja tunnetamisega
seotud
ala on kskeerukamaid
ja
ulatuslikumaid
suhtlemispshholoogias.
Pame-

s e l l e s t mingi kiirlevaate p n d a
sel teel, et toome mningaid phimisteid, mille vahendusel mai.nitud valdkonna probleeme pshh o l o o g i a s kirjeldatakse.
Kiki isikutaju ja inimestetundm i s e nhtusi ja protsesse kokku,
itervikuna nimetatakse teaduskeel e s sotsiaalseks
pertseptsiooniks.
'Snaga
sotsiaalne
osutatakse
sellele, et kne all on mingi hiskondliku objekti (indiviid, diaad,
grupp, kutseala vi rahvuse esind a j a abstraktne kategooria) tunn e t a m i n e , edasi a g a ka sellele, et
inimomane isikutaju on sotsiaals e tingitusega, oleneb hindaja end a kohast hiskonnas, selle grupi
hinnangukriteeriumidest,
kuhu
keegi kuulub jne.
Vahetu suhtlemisega
kaasneva
s o t s i a a l s e taju teadusterminiks on
interpersonaalne
pertseptsioon;
s e e on vastastikune, hlmab
lisaks r a t u n d v a l e ja eristavale tajumisele ka teise isiku s g a v a m a tunnetuse tema isiksuse phijoontes,
kitumiseesmrkide
ja
suhtumiste vljalugemise, esteetilise vi klbelise h i n n a n g u a n d mise ja tenosusliku kitumise
prognoosi.
Inimestetundmine
on sotsiaalsel
kogemusel
phinev
suhtlemiskompetentsuse nitaja, mis avaldub inimese phiomaduste mratlemise vimes ja tipneb isiksustbi pshholoogilise kindlaksm r a m i s e oskuses. Inimestetundmisel vidakse vljapaistvaid tulemusi
saavutada
vastandlikel
teil: kas teisele isikule vimalikult suure emotsionaalse kaasaelamise kaudu vi s r a s e ki-

retu selgepilgulisuse silitamisel,

mis lubab inimomaduste olbamisel
vimalikult vhe r a k e n d a d a hinn a n g u l i s t subjektivismi ja vltida
pshholoogilise kaitse moonutusi.
Isikutaju
on nii inimese
kui
tema kujutise
(fotol) vi kuju
(filmis, r o m a a n i s jne.) hepoolne
tajumine teise isiku poolt. Tajutav ei ilmuta sealjuures tunnetaja
suhtes
pertseptsiooni laadi kuj u n d a v a t aktiivsust, teisisnu, tajumisprotsessis v a a d e l d a k s e aktiivsena vaid ht poolt,
tajujat.
Seega vime elda, et igas interpersonaalse
pertseptsiooni
aktis
vi inimesetundmise
ksikjuhtumis sisaldub tingimata isikutaju,
mitte kik isikutaju juhtumid pole aga
interpersonaalseks
pertseptsiooniks.
1

Sotsiaalpshholoogiline
interpretatsioon
osutab isikutaju kesksele alale: tajuobjekti
staatuse,
rolli, sotsiaalse kuuluvuse, kutseala, hariduse jts. t u n n u s t e deifreerimisele. Juhul kui tajuja on
ka ise h a a r a t u d v a s t a v a s s e staatusstruktuuri vi rollisuhetesse, on
kellegi positsiooni vi rolli kindlakstegemisel
suunav
thendus
subjekti enda kitumisviisi valikule.
Interpersonaalne
pertseptsioon
on tihedalt seotud
kommunikatsiooni ja interaktsiooniga. Tajunhtused
hlmavad
suhtlemist
kigis selle aspektides. Teise isi1

Antud peatkis kasutame isikutaju

laiendatud
thenduses,
mrkides
selle all ka interpersonaalse pertseptsiooni ja interpretatsiooni juhtumeid, mille kohta eesti vaste
puudub.

iku teate vastuvtul saaks registreerida omaette

tunnetusnhtuse
tekstitaju.
Tekstitunnetus md a b seda, mis ulatuses ja kui tpselt retsipient s u u d a b vastuvet u d infos mista seda teavet, mis
kommunikaator ise oluliseks
ja
keskseks peab.
Mningaid
tajufenomene
saab
v a a d e l d a hdavajalikena nii kommunikatiivse
hlestumise
kui
mjuju s a a v u t a m i s e otstarbeks.
Situatsioonitaju
thendab konkreetse
olukorra
phiolemuse ja
e r i p r a mistmist, see on alati
subjektiivne, sest igaks suhtleb
o m a e n d a pilgu ja vaateviisi loodud situatsioonis.
Kontaktitunnetus
seisneb pshilise kontakti
{suhtlemisvalmiduse,
thelepanelikkuse, prdumisootuse) olemasolu vi puudumise tajumises. Kontaktitaju
on vastastikuse mistmise saavutamiseks rmiselt oluline. Mistmistaju
on veendumus
selles, et ollakse partneriga mingis ksimuses ksteisele mistetavad. Kui mistmistaju puudub,
on raske vi otse vimatu suhelda
usalduslikult.
Vastastikuse lhedus-, avatusja
intiimsusmra
tunnetamist
mdab distantsitaju.
Selle abil
otsustatakse, mida partner
peab
momendi olukorras kohaseks vi
lubatavaks,
millise
siiruse
ja
avatusega esineda. Partneri
seisundi
taju
(suhtlemiskaaslase
pshilise seisundi) kindlaksmramine on oluline kigil neil juhtudel, kus
suheldakse
emotsionaalselt t a s a k a a l u t u , kapriisse vi
hingemurest koormatud isikuga.
Rhmataju
see on vikegrupi

mitmesuguste
karakteristikute
(histegevuse iseloom, vimusuhted r h m a s , emotsionaalne htsus) mratlemine gruppi tajuva
indiviidi poolt (nide: klassijuhataja tajub klassi) See hlmab ka
grupi kui terviku poolt endale
suunatud ootuste tajumise. Nagu
iga teinegi sotsiaalse taju alavorm, vib ka grupitaju olla erineva tesus-, s g a v u s - ja detailsusastmega.

3.2. Inimeste tajumise ja

tunnetamise eripra
Isikutaju
pole
igupoolest
kuigi nnestunud miste: he inimese tajumisega teise poolt liitub
enamasti
ka
vaatlusaluse
mista-pdmine, tema
tundmappimine,
pshholoogiline
anals, suhtumise
vljalugemine,
klbeline vi esteetiline hindamine, oletatava kitumise prognoos.
Inimeste
mistmine ja tunnetamine erineb kardinaalselt loodusobjektide vi asjade ja nhtuste
tajumisest, ja seda j r g m i s t e tunnuste poolest:
Tunnetatavat nhakse ja mistetakse sotsiaalse objektina, tajus
on esiplaanil sotsiaalselt huvipakkuvad jooned ja omadused: kutseala ja positsioon hiskonnas, roll,
pritolu,
rahvus,
perekonnaseis
jne.
6 Teise isiku hindamine ja tlgendamine on sotsiaalselt determineeritud tajuja enda positsioo-

nist hiskonnas,
(tst,
rollist,
aga ka antud sootsiumis kasutusel sotsiaalseist
stereotpidest,
klblusnormidest,
esteetilisest
ideaalist, eelarvamustest.
# Uhe inimese tajumine
teise
poolt sltub otseselt neist suhetest, mis mainituil on.
# Isikutaju objekt see, keda
hinnatakse, on sageli a g a r
ilmutama kindlaid kitumisviise,
mis t a g a v a d
tema
positiivsema
hindamise.
Teisele
nidatavas
fassaadis on mned olemuslikud
jooned teadlikult varjatud.
Nii argisuhtlemise
kogemused
kui eksperimentaaluuringud lubavad teha jrelduse, et vahetul
suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rhutatult subjektiivne ja
situatiivne, kuid kujuneb
samal
ajal ties koosklas suhtlemisteema pealislesandega. Me eristame, v r t u s t a m e n i n g vtame
hinnangu
aluseks
isikuomadusi
sltuvuses sellest, mis histegevus (t, ajaviide, ping, m n g )
parajasti ksil.
Isikutaju
vtmeksimused.
Isikutaju valdkonnas annab eristada
jrgmisi komponente: keda tajutakse (pertseptsiooni objekt); kes
tajub
(pertseptsiooni
subjekt);
kuidas tajutakse
(tajumisprotsessi iserasused); mil viisil isikutaju subjekti ja objekti (tajutava
isiku) suhted kujundavad
pertseptsiooni kulgu. Vaatleme toodud
komponente lhemalt.
Isikutaju
objekt: Mida teis (t) es
inimes(t)es
hoomatakse,
eristatakse, ra tuntakse, tlgendus- vi
hindamisaluseks vetakse,
vrtustatakse? Mille alusel htesid

vi teisi inimese omadusi kindlaks m r a t a k s e ? Millistest tunnustest lhtutakse kellegi tegevusala

ja
rolli
le o t s u s t a m i s e l ,
emotsionaalse seisundi m r a t l e misel, kitumiseesmrkide
vljalugemisel? Inimese psiomaduste
ja isiksustbi le otsustamisel?
Isikutaju
subjekt:
Kuivrd isikutaju on sltuv hindaja
enese
temperamendiomadustest,
iseloomujoontest, kutsealast, rollist ja
positsioonist, konkreetseist ootustest ja hoiakuist tajutava suhtes?
Hindaja
enesetajust?
Millised
vimed ja isikuomadused loovad
eelduse teiste inimeste objektiivseks hindamiseks?
Pertseptsiooni
kui protsessi
iserasused.
Millised on isikutajus
kikullituvad
pshholoogilised
mehhanismid?
Mis
kujundab,
suunab, sihiprastab vi moonutab isikutaju? Mis kriteeriumide
alusel m r a t l e d a
isikutaju
ja
inimestetundmise kvaliteeti? Mille
poolest erineb hea inimestetundja
h i n n a n g a s j a t u n d m a t u omast?
Kesoleva peatki r a a m e s juame lhema v a a t l u s e alla vtta
vaid need
pertseptsiooniksimused, mis seotud diaadis asetleidva
isikutajuga. Rhmataju ja mitmed
teised
probleemid
leiavad vaid
pgusat ksitlemist.

3.3. Isikutaju protsessid,

mehhanismid ja efektid
N a g u enamik teisigi suhtlemisn h t u s i , nii on ka isikutaju vaadeldav erinevate teadusdistsipliinide r a a m e s .
Uldpshholoogias
mistetakse
isikutaju
teisest
inimesest loodava
tajukujundi
lesehitamise
protsessina, mille aluseks on selline analsaatorite-siseste ja -vaheliste seoste loomine, mis t a g a k s
vaatlusaluse
inimese
tervikliku
tajumise talle iseloomulikes omadustes. Ngemis- ja kuulmisaistingute
assotsiatsiooniga
liitub
sealjuures tingimata inimest
ja
tema omadusi thistavate snade
(mistete, kategooriate)
kasutamine.
Informatsiooniteooria
misteis
on isikutaju teise inimese ja tema
kitumise kohta
saabuva
teabe
vastuvtu, valimise, hindamise ja
lahtimtestamise
protsess, mille
vltel toimub ka vimalike moonutuste ja v i g a d e g a arvestamine.
Osajrelduste
tegemiselt siirdutakse ulatuslikuma
tlgenduseni,
sellest tulenevalt toimub aga teise
isikusse suhtumise ja tema kohtlemise kavandamine.
Pshhoanaltilist ksitlusviisi
huvitavad
isikutajus
ennekike
vimalikud
kognitiivse
kaitse
rakendamise juhtumid: tajumoonded, hiriva m r k a m a t u k s jtmine,
lekande- ehk projektsioonimehhanismid, aga ka litundlikkus teatud omaduste vi kitumisjoonte suhtes.

Alates 60-ndaist aastaist hoogsalt arenema hakanud kognitivistlik pshholoogia hlmab jrgmisi
isikutaju valdkondi: tunnetusskeemide ja -strateegiate rakendamine; tajuprotsessi sltuvus eriliste
isiksuslike konstruktide tajumiskategooriate,
inimese omaduste snaliste thiste eripr a s t ja varust; tunnetusliku (kognitiivse) kooskla taotlemine isikutajul.
Inimese tajumine ja tema phiomaduste pshholoogiline
tlgendamine kujutavad endast keerulist tunnetusprotsessi, kus vastastikku toimimas, lbi pimunud
ja ksteist tingimas on suur hulk
mehhanisme: ratundmine,
teabehikute assotsieerimine ja kombineerimine,
mtestatud
seoste
loomine
ksikjrelduste
vahel,
vastuoludeta terviku
kujundamine
Isikutaju
phimehhanismid.
J r g n e v a l t kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaks neist vib
kiku llituda nii ksi (autonoomselt) kui teistega kombineeritult,
niteks nii, et ks mehhanism on
juhtiv, teine korrigeeriv, kolmas
stabiliseeriv.
Kaasinimese
tajumine, mistmine ja
hindamine
vib teoks saada erineva detailsus- ja s g a v u s a s t m e g a , aga ka
erineva subjektiivsuse ja teprasusega. Mingit tinglikku piiri letades muutub subjektiivne hinnang
moonutavaks
tunnetuseks.
Esimesed neli allpool kirjeldatavat
isikutaju
mehhanismi
on
adekvaatsemad nende kikullitumisel on mitmesuguste tun-

netusvigade
ja moonutuste teke
vhem
tenoline.
Jrgnevad
seitse tajumehhanismi on iseloom u s t a t a v a d kui mitte lausa moon u t a v a d , siis igatahes vhem produktiivsed ja tpsed.
1. Kategooriate
kohaldamine
(stereotpiseerimine ja etalonide kasutamine).
Tunnetustee
kulgeb
isikutajul ldiselt ksikule, teabedefitsiidi
tingimustes
vidakse
a l a t a s a piirduda sellega, et teine
inimene lahterdatakse mingisse
tpi,
klassi,
liiki. S a m a s t a d e s
kellegi teatud kategooria vi sotsiaalse rhma keskmise esindaj a g a , poogime talle seejrel tie
endastmistetavusega
klge vastava
inimkategooria
iseloomulikuks peetavad omadused.
hte
rhma klassifitseeritavate inimeste vahelisi erinevusi loetakse sageli viksemaks ja vhem olulisteks kui erinevasse klassi kuuluvate inimeste vahelisi erinevusi.
Milliseid kategooriaid ja etalone
kasutatakse?

vanus:
(raskes)
murdeeas,
(naiivne)
abituriendiiga,
(optimistlik) kahekmnene, (ambitsioonikas) keskiga, pensionieelik jne.;
# kutseala: juhtivttaja, koolipetaja, kolhoosiesimees,
kelner,
ajakirjanik, taksojuht igaks
neist vib v a s t a v a t
kategooriat
pealiskaudselt tundvas isikus ratada iseloomulikke kinniskujutlusi
(kolhoosiesimees

energiline,
autoritaarne, patroneeriv, mahlaka knepruugiga, koguka
kehaehitusega
.);
6 rahvus:
prantslane
(esprii,
kombepeenus, kergemeelsus), (keevaline, pealetkkiv)
grusiinlane,

(pikatoimeline ja
tasakaalukas)
soomlane, (intelligentne ja k a v a l )
juut,
(kontaktne, ettevtlik
ja
pealiskaudne) ameeriklane;

mingi v l i s t u n n u s :
khukas
(ja h e a s d a m l i k ) , kiitsakas
(ja
pedantne);
9
mis tahes sotsiaalne nitaja:
tippsportlane;
lasterikkas
peres
les kasvanu; vanapoiss
2. Loogiline
jreldamine.
Teise
isiku kavatsuste, kitumismotiivide ja iseloomu le o t s u s t a t a k s e
sageli tema kohta kiva ja tema
kitumist iseloomustava teabe lbittamise alusel. Nide: 6. klassi pilane Raivo n i t a s korduvalt,
et o m a n d a b thelepanelikul kuulamisel tunnis lbivetava teiste
lastega vrdselt vi keskmisest
tasemest isegi kiiremini. Ja ometi
tuleb talle aeg-ajalt p a n n a puudulikke, p e t a j a l tekibki a r u s a a m ,
et Raivo on andekas laiskvorst.
Loogiline jreldamine
ei
taga
alati ja iseenesest siiski mingit
kindlustatust eksimise vastu.
Ja
seda j r g m i s t e l phjustel: lhtutakse vhe argumenteeritud
vi
ebapiisavaist otsustusalustest; tehakse loogikavigu
(vrjreldus i ) ; vetakse arvesse vaid teadaolev, jttes v a a t l u s e alt vlja kik
varjujva.
3. Analoogiate
kasutamine.
Kaasinimese le o t s u s t a t a k s e iseendaga s a r n a s u s e (analoogia) alusel.
Nide: kui mees ei osanud pr a s t keskkooli mitu a a s t a t ieti
midagi endaga peale h a k a t a , vib
ta s r a s t sihipuudust ette kartes oma pojasse juba m a a s t - m a dalast hakata
sisendama
huvi
mingi kutseala vastu. Teise ini-

snese hindamisel mjub moonutav a l t vr-analoogia

kasutamine
( s a m a s u g u s e n g e m i n e seal, kus
see p u u d u b ) .
4. Empaatial
phinev
isikutaju.
E m p a a t i a (kr. empatheia sisset u n d m i n e ) on s r a n e teise inimese, tema omaduste, seisundite
j a kitumise
tunnetamise
viis,
m i s rajaneb vimel elada sisse
tema sisemaailma, n h a mbrits e v a t tema seisukohalt, teda mista ja talle emotsionaalselt kaasa
elada. Empaatiavimelt on inimesed
erinevad.
Liiga intensiivse
kaasaelamise
korral
suudetakse
kll teist mista, mitte aga silitada
tit
objektiivsust tema
hindamisel.
5. Projektsioon.
Teisele
isikule
projitseeritakse alateadlikult oma-enda iseloomujooni ja omadusi.
Tpilisel juhtumil
omistatakse
meeldivale inimesele ja sbrale
iseenda teadaolevaid
positiivseid
omadusi
(niteks
sihikindlus,
p r i n t s i p i a a l s u s ) , vaenlasele aga
k a n t a k s e le iseenda
teadvustam a t a negatiivseid jooni ja omadusi (ihnsus, kadedus, silmakirjalikkus) .
-6. Juhttunnusest
lhtumine.
Teise
isiku le otsustamisel lhtutakse
sageli mingist hest silmatorkavast vi t h t s a k s peetavast phit u n n u s e s t (tehakse osa j r g i terviku kohta j r e l d u s ) . Juhul kui
keegi on s m p a a t n e , tekib kiusat u s j r e l d a d a , et ta on ka arukas
j a heasdamlik. Ebameeldiva inimese puhul eeldame
kergemini
snamurdlikkust, pedantsust jms.
J u h t t u n n u s e s t lhtumisel tekib sag e l i nn.
haloefekt:
phiomadus

varjutab kik lejnu. Haloefekt

ilmneb sageli vikegrupi histegevuses: kedagi harjutakse pidama usinaks, teist saamatuks,
ht kohusetruuks, teist tuulepeaks jne.
7. Lhtumine
pshholoogilistest
tavatdedest
ja nn.
implitseeritud
isiksusteooriaist.
Kaasinimese le
otsustamine toimub paljuski v a s tavuses selle ettekujutusega, mis
tunnetaval subjektil on isiksuse
struktuurist.
Reeglipraselt
ei
suudeta teises inimeses
lpuni
mista seda, mis endal
tiesti
puudub. Eredalt ilmneb implitseeritud isiksusteooria oletatava motivatsioonikeskme
mratlemisel.
Niteks oletavad mned inimkitumise phiajenditeks
vimuiha,
raha, kuulsuse, tunnustuse hankimise soovi n i n g selline madalaid
kitumisajendeid
keskseks pidav
inimene vib kellegi suurenenud
ettevtlikkuses n h a kasuiha vi
kuulsusejanu
mrke.
Moodsate
motivatsiooniteooriatega!
kursis
olev isik seevastu viks mista
teiste
ettevtlikkust pigem sotsiaalselt hinnalise
eneseteostustarbe avaldumisena.
Analoogiliseks mehhanismiks on
mitmesuguste inimese omadusi ja
inimkitumist
tlgendavate
ja
prognoosivate
kibearusaamade
kriitikavaba levtt:
v a g a vesi,
sgav phi; kes valetab, see var a s t a b ; kus suitsu, seal tuld; suu
ees ingel, selja taga s a a t a n ; kbi
ei kuku knnust kaugele jne.
8.
Lihtsustamine
(skematiseerimine).
See kategooriate kohaldamisega sarnanev protsess tingib
keerulise, komplitseeritu, ainulise

redutseerimist raseletatuks, hlm a t a v a k s , lihtsustatuks.

9. rtnushinnanguist
hoidumine.
Eirates mningaid tajutava erandlikkusele osutavaid omadusi, tehakse lppjreldus temast nuditud kujul la kik hiired on
hallid.
10. Varemotsustatu
kopeerimine.
Selmet vaadelda isikut tema kohta kivate uute faktide v a l g u s e s ,
j d a k s e inertselt temast varem
loodud ettekujutuse juurde.
11. Tajukujundi
tasakaalustamine.
S e l e t a m a t u t ja v a s t u r k i v a t teises inimeses tlgendatakse nii, et
tekiks loogiline a r u s a a d a v tervik.
Selleks k a s u t a t a k s e lihtsustamise,
r m u s h i n n a n g u t e redutseerimise
krval vastuolude silumist.
Kigis toodud tajumehhanismides on r a t s i o n a a l n e iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest
s r a n e hlpsasti
ksitatav
ja
kllalt reljeefne, kuid
(riskantsest!) detailsusest v a b a s t a t u d tajukujund, mis oleks u s a l d u s v r seks
orientiiriks
suhtlemisel.
E r a n d i t u l t kik mehhanismid ktkevad endas a g a ka ohu a n d a
tajuobjektist
moonutatud
ettekujutus.
Uldpshtioloogiast
le vetud
pertseptsiooni (taju) mistet tuleks vtta metafoorsena, lekantud
thenduses. Isikutaju tuum
seisneb he inimese
sotsiaalse
olemuse
ja
isiksusliku eripra
diaginoosivas
in t e r p r e t e e r i
m ises
(otsustamises, mistmises, mratlemises)
teise
poolt.
Isikuinterpretatsioon on juba loomult tugevasti subjektiivne protsess.

Isikutaju
ksikprotsesside
ja
mehhanismide eristamisel
pole
erinevate
suhtlemispshholoogia
koolkondade vahel olulisi lahkuminekuid. P a r a k u on lausa vimatu kindlaks teha, kuidas siis
mehhanismid
mingil ksikjuhtumil omavahel pimudes ja hinedes tegelikult ikka kiku llituvad. Kummatigi on argisuhtlemisel teisest isikust loodav tajukujund
tabamatult
dnaamiline,,
see o m a n d a b vahel hetkiti uusi
jooni ja minetab vanu, muutub
kord eredaks, siis hmastub.
Kitumise
phjuslikkuse
oletamine (kausaalne
atributsioon).
V g a paljudes elulistes situatsioonides tuseb teise
inimese
tajumisel,
tunnetamisel,
hindamisel esiplaanile miks-ksimus.
Miks A suhtumises B-sse on toimunud jrsk muutus? Miks C loobub
kauaoodatud
aspirantuurikohast ja lheb hoopis teisele
tle? Miks D on tna nii hevil,
E erutatud? Miks F lahkus varem
seltskonnast?
Miks
G sooritas
hiskonnaohtliku teo?
Kllalt tihti n u a b olukord, et
otsused inimeste tegude phjuslikkuse
kohta
tuleb
langetada
mitte faktikindlalt, vaid oletuslikena, teabedefitsiidi
tingimustes.
Siis leiabki aset k a u s a a l n e atributsioon phjuslikkuse omistamine, juurdemtlemine,
klgepookimine. See tajuprotsess toetub isikutaju sja kirjeldatud phiprotsessidele, pole a g a helegi
neist otseselt t a a n d a t a v .
K a u s a a l n e atributsioon on viimasel ajal
sotsiaalse
pertseptsiooni alaste uuringute keskse-

m a i d teemasid. Siinkohal juame

a n d a vaid linnulennulise levaate lausa omaette teadusdistsipliin i k s kujunenud kognitiivse pshholoogia sellest valdkonnast.
Kitumise
phjuslikkuse omist a m i s e ksimusi a s u s hena esimestest selgitama F Heider. Tema jrgi
atribueeritakse
mingi
sndmuse phjusi kas knealusele i s i k u l e (eriti siis, kui phj u s t e oletaja on krvalseisja) vi
situatsiooni
eritingi
mus tele
(vliskeskkonnale).

I staadium
K a s kitumisakti
mrgati?

Phjusteahela
lahtiharutamine
toimub jrgmisel naiivpshholoogilisel skeemil: tegude tagajrjed
-- teod -*- tegija teadmised, oskused, vilumused
teo kordasaatnu eesmrgid ja kavatsused -*
tegija isiksuslikud omadused (vimed, huvid, vrtused, hoiakud
jne.).
K. G. Shaver toob j r g m i s e argipshholoogias
kibel
skeemi
mingi toimingu dispositsionaalseks hindamiseks, selle phjuslikkuse lokaliseerimiseks.

II staadium
Kas kitujmisakt
hinnatakse ettekavatsetuks?

III staadium
Kas kitumine
oli sunnitud?

Jah

Jah

Ei

Ei

Ei

Jah

K a u s a a l s e t atribut- Kitumist vidakse

tlgendada asjaolude
siooni ei toimu
juhusliku kokkusattumusena

Huvipakkuv on F Heideri kirjeldatud kitumisphjuste

tasandite klassifikatsioon. Sellest ilmneb, et inimesele
atribueeritav
v a s t u t u s vib tugevasti varieeruda:
1) inimest peetakse v a s t u t a v a k s
kigi
(ka kaudsete) tema kitum i s e g a seotud tegude eest; 2) inim e n e a r v a t a k s e v a s t u t a v a t vaid
n e n d e tegude eest, millest ta ise

>- Phjust
nhakse
isiksuslikus
dispositsioonis

Phjus atribueeritakse
vljaspoole subjekti
(keskkonda)

vahetult
osa vttis; 3) v a s t u t u s
atribueeritakse vaid neile tegudele, mille
resultaate
inimene
oskas ette nha; 4) v a s t u t u s tuleb kne alla vaid
sihipraselt
ettekavatsuslike
tegude
puhul;
5) inimene loetakse ksnes nende
tegude
eest
vastutavaks,
kus
vliskeskkonna
mju
puudub.
Mitmed kausaalse atributsiooni
teoreetikud on arvamusel, et ki-

tumise phjuslikkust asutakse tungivalt otsima neis

olukordades,
kus
inimese
tegutsemises kaob
(niteks rollititmise vi konventsionaalsete hiselu normide austamisega
loodud)
endast
m i s t e t a v u s . (Seega soovitus:
kui
ihkate
vltida oma tegude
subjektiivselt
naiivpshholoogilist
lahtimtestamist, olge rolliprane,
alati normeeritud
igas
oma
sammus!)
Millega kausaalatributsioon seletub?
G. Andrejeva resmeerib
phjuslikkuse tlgendamise phjused j r g n e v a s : inimesele on
loomuomane
otsida
tlgendust,
thendust, phjuslikkust
kaasinimeste kitumises; kuivrd
elulistes olukordades j b tihti jreldamisteks kohast teavet napiks,
jrgnebki atribueerimine; sealjuures
lhtutakse
endastmistetavaiks peetavaist naiivsetest skeemidest;
isiksusliku
atributsiooni
korral n h a k s e phjuslikkust tegevuse subjektis (teo kordasaatn u s ) , isiksusetu
atributsiooni
korral vliskeskkonnas, oludes.
Kausaalatributsiooni
teooriad
kinnitavad, et phjussuhteid ksitatakse inimeste poolt v a a t a et
vahetu sensoorse faktina, mis on
juba ise sisult kognitiivne lapsus,
tajuviga. On ju kitumisphjuste
tegelik iseloom tavaliselt palju
keerukam seletusskeemidest. Teine
tunnetusviga on see, et isiksuslikke ja situatsioonitegureid kaldutakse, olenevalt hindaja positsioonist, aina kas le- vi alahindama. Argisuhtlemises nivad kausaalatributsiooni fenomenid
aina
pimuvat mitmesuguste teiste isi-

kutaju mehhanismidega, a g a
ka
pshholoogilise kaitse vtetega.
Klge pookida, omistada, a t r i bueerida vidakse ka tulevikku*
suunatud
kitumiskavatsusi, iseloomujooni, isiksuslikke probleemeja
pshholoogilisi
kompleksejpm.
Atributsiooni on nii teoreetiliselt
kui ka
eksperimentaalselt
vaadeldud paraku lahus t e i s t e s t
nitajatest subjekti s o t s i a a l s e s t
kuuluvusest, konkreetsest suhtlemislesande
laadist, hindaja
j ai
hinnatava suhetest jpm. taolisest..
See et atribueerimine
isikutajul
toimub, on vljaspool
kahtlust..
N h t a v a s t i on mainitud protsessi
iseloom siiski palju komplitseeritum
kui
senistes
teoreetilistes,
kontseptsioonides
on
suudetud
kirjeldada.
Isikutaju

abimehhanismid.

Isikutaju ei piirdu snalise v a s te leidmisega kellegi o m a d u s t e le. Teadvustame ju snades vaid

murdosa oma tunnetusest. M r k i misvrne osa interpersonaalsest
pertseptsioonist toimub intuitiivalateadlikult s r a s t e s
vormidesnagu
emotsionaalse
suhtumise
vljakujunemine,
oma
pshilise
seisundi
muutumine,
suhtlemisvalmiduse
tus vi langus,
konkreetse kitumiskavatsuse
teke vi.
kustumine.
Seda, kas teine isik
tundub
meile
smpaatne
vi
eemaletukav, r a h u s t a v vi rritav, erutav vi kskikseks jttev, kestlibisev vi pealetkkiv^
t e a d v u s t a t a k s e sageli puudulikult..
Pole h a r v a d juhtumid, kus i s e enda tegelikest tundeist vi s u h -

tumisest teise inimesse evitakse

vr,
moonutatud
ettekujutus.
Olles niteks teadlik selles, et
keegi on meile v g a vajalik, vime endas maha suruda (blokeerida) vastumeelsuse tema teatud
kitumisjoonte suhtes.
Halvasti
t e a d v u s t a t u d vi blokeeritud partneritaju vib muutuda r a t u n t a vaks s r a s t e isikutaju abimehhanismide kaudu n a g u tundmusreaktsiooni kujunemine, kitumiskavatsuse teke. Nii nagu eespool
eldud, on isikutajul kitumist reguleeriv toime ka siis, kui taju
verbaalselt teadistav thendus on
pshholoogiliste
kaitsemehhanismide tttu puudulik vi prsitud.
Toome eldu selgitamiseks niteid.
1. Naisametnik kurtis ettevtte
pshholoogile, et iga kord, kui ta
oma lemusega mingit probleemi
asub arutama, tunneb ta, kuidas
midagi temas tmbub kokku,
hl muutub ilmetuks ja khedaks, lihased pingulduvad. Omavahelistes
suhetes polnud
neil
sealjuures tekkinud ainsatki snavahetust ja ametnik ei nurisenud
ka selle le, n a g u suhtuks lemus
temasse halvemini kui teistesse.
Juhtumit uurides selgitas pshholoog vlja, et naine soovis omal
ajal ise allksuse juhiks saada
ja on palju enam hiritud lemuse p a t r o n e e r i v a s t kohtlemismaneerist, kui seda endale tunnistab. Tegemist oli juhtumiga, kus
teise isiku olulisima omaduse vljalugemine oli taju phimehhanismide vahendusel blokeeritud. Keha keele snatut teadistust aga
ju ei prsi. J u h t u m nitas sedagi,

kui oluline on kellegi tajumine

just sellisena
taju
subjektile
endale.
2. Saima ja Siiri truumi p a i gutati J u t a . Snakehv ja s n g e vitu J u t a mjus kahele n a e r u himulisele neiule kuidagi pidurdavalt. Nende suhtumises uusikusse hakkas ilmnema h a l v a s t i
varjatud agressiivsus. Negatiivsete tundmuste keeles teadistatr
ka iseendale uue isiku taju tulem:
tegemist on neile v a s t u n i d u s t a t u d flegmaatilise tbiga.
3. Suhtlemistreeningul teostatud!
isikutaju
harjutusel
ei osanud
ainuski treeningrhma liige h e
seni varjujnud
rhmakaaslase
kohta midagi paikapanevat elda. Osalejail paluti nd igahel
vlja elda, mis ta fookusse vetud isikule ihkaks anda, kuhu ta
teisega koos sooviks minna, millisel teemal vestelda. Kohe soovis
keegi teda kaasa suvila ehitusele,
teine nu andma oma teatud eluprobleemide lahendamisel, kolmas
kinkis talle kimbu
meelespid
jne. Teinekord on ju raske snades tunnistada, et meie tajuobjekt
on lihtsalt sdamlik, lahke inimene.
Kokku vttes vime elda, et
isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid a n n a vad teise inimese kohta teavet
enamasti verbaliseerimatul kujuL
See snastamatu teave vib olla
vrtuslik siis, kui teised arvesse
tulevad
isikutaju
protsessid on
blokeeritud vi annavad ebaadekvaatse tajumi. Muudel puhkudel
on
keha
keelt, emotsioonide
vljakujunemist ja kitumiskavat-

s s t e teket kohane vaadelda isikutaju krvalefektidena.

Milliseid isikutaju efekte veel
ristame?
Esmamulje
efekt.
Igaks on thele pannud, et sen i t u n d m a t u uue inimesega esmakohtumisel luuakse temast llat a v a l t lhikese ajaga tervikmulje,
millel tendents hiljem kinnistuda.
Esmamulje efekti on selgitatud
a s j a o l u g a , et teatud objekti (teise
inimese) kohta saabuv varasem
teave
domineerib alati hilisema
le. Esmamulje kujunemisel arvatakse thtsat osa m n g i v a t inimese rgne
kohanemisreaktsioon
orienteerumisrefleks. Uue ootam a t u thtsa info (tundmatu inimene!)
registreerimisel
llitub
ajus
kiku
orienteerumisreaktsioon tajutavas keskendutakse
n a n s s i d e varjujtmise
hinnaga
kige thendusrikkama vljalugemisele. Teavet ptakse vimalikult
kiiresti
hethenduslikult
Jahti
mtestada,
prognoositava
p a r t n e r i kitumise alusel asutakse valmistuma omapoolseks prdumiseks, vastuseks.
Mis tahes stiimuli pideval kordumisel
orienteerumisreaktsioon
kustub.
Esmamulje toimib vaid
sotsiaalse kohtumise algul, tutvumisstaadiumis. Siit ka selle thend u s mis tahes esmakohtumisel
kord loodud kehva muljet on hilj e m raske p a r a n d a d a .
Esmamulje kujunemist on eksperimentaalselt
eriti
phjalikult
uuritud. Muljekujunemisel
llituvad kiku peaaegu kik eespool
kirjeldatud
isikutaju
mehhanismid. Tajuprotsessis peegelduvad

reljeefselt sotsiaalse pertseptsiooni kesksed s e a d u s p r a s u s e d :

1. Tajuobjektist ptakse
saada
koosklastatud tervikpilti. Sellega
seoses nhakse objektis ennekike
neid tunnuseid, mis hlbustavad
tervikkujundi loomist, ja eiratakse
nitajaid ja omadusi, mis ldpilti
ei asetu. Tajukujundi loomisel kasutatakse klassifikatsioone nii vlimuse (vibalik, atleetlik) etnokultuurilise kuuluvuse
(moskvalane,
vrukas,
k a u k a a s l a n e ) , kutseala
(insener, treial) jts. tunnuste alusel. E n a m a s t i s a a v u t a t a k s e ldpilt
partner i-kontseptsiooni
suure
lihtsustamise
hinnaga,
mnelgi
juhul lastakse end mjutada mingist juhttunnusest, tekib esmane
haloefekt.
2. Jutakse fikseerida ka ksiktunnuseid, milleks on sagedamini
inimese vlimust ja kasvu, temperamendiomadust, sotsiaalset kuuluvust
vi ksilolevat
tegevust
(kitumist) kirjeldavad nitajad.
3. Mningaid t u n n u s e i d , vib lugeda
situatsiooni-spetsiifilisteks.
Nii nit. vib tajutava vlimus
vi temperamenditp j d a tiesti teisejrguliseks e s m a t h t s a kuidas ta minusse suhtub krval,
arst
pab
inimese
vlimusest
vlja lugeda tema tervislikku seisundit, taksojuht sotsiaalset staatust jne.
4. Esmataju
iseloomustab
eriti
suur variatiivsus:
eri
inimesed
konstruivad s a m a s t isikust tajukujundi
erinevate j u h t t u n n u s t e
alusel.
Korduvtaju.
Esmatajus
otsitakse
ldorientiire partneri kige m r a v a m a t e

o m a d u s t e eksimatuks vljaselgitamiseks,
paratamatult
toimub
siin inimese isikupra oluline redutseerimine, taju objekti halast a m a t u rubritseerimine. Tutvuse
jtkudes, sotsiaalsete
kohtumiste
kordudes
muutub
pertseptsiooni
iseloom. Vhem otsitakse vastust
ksimustele kes ta on, mis
klassi ta kuulub kui ksimustele
milline ta on, kes ta mulle on,
mis on talle isikuprane. Seega
toimub korduvtaju esimesel etapil
teatav objekti deklassifitseerimine vi reindividualiseerimine,
kui kasutada G. W Allporfi mratlust.
Klassifitseerimine ja individualiseerimine on dialektiliselt vastandatud. Silmahakkav vline joon
on abiks kellegi
indentifitseerimisel, temast ldmulje loomisel;
Sellise joone puudumine vib aga
viia peenemate, thendusrikkamate
ja isiksuse svastruktuuri enam
iseloomustavate joonte avastamiseni.
Korduvtaju teisel etapil taandub sellest i g a s u g u n e
uue-taju:
me kll vaatleme, aga ei ne,
kuuleme, aga ei kuule! Olemasolev tajukujund
omandab
vhe
uusi jooni, ta
sarnaneb
kaega
vaatlusvimelisel silmal. Korduvtaju, nii n a g u seda sja kirjeldasime, on eriline tajuilming, mitte
korduva taju phisisu.
Vristusefekt.
Juhul
kui
tuttavat
nhakse
tiesti h a r j u m u s p r a t u s tegevuses,
ootamatus rollis, ekstreemsituatsioonis,
vidakse
teda
tajuda
vrske pilguga, nii et tavaline
kibekujund t a a n d u b , korrigeerub,

asendub. Niteid: pedantne lemus on rikkunud

liikluseeskirju
ja miilitsaga kimbus; t k a a s l a s t
nhakse esimest korda isa rollis:
likooli
professor
teeb
pargis
srkjooksu; majanaabri teismeline
ttar jutleb koridoris oma esimese
kavaleriga.
Lahkumismulje
efekt.
Nende isikutega lvimisel, keda kllalt pikka aega tuntakse,,
muutub thendusrikkaks mitte niivrd kohtumise aLgus, n a g u e s mamulje kujunemisel, vaid hoopis
kohtumise vi vestluse lpuosaPshholoogilise
lheduse
aste,
avatusmr,
teineteisemistmise
ulatus, emotsionaalne suhtumine,
impulsiivsus kiges selles peegeldub snum selle kohta, millises vormis edaspidi
soovitakse
suhelda, kas see on teisele poolele kllalt oluline, kuivrd vastuvetav on partner.
Hea lppmulje jtmiseks on kibel hulk
lahkumisrituaale:
viisakusvormelid, lahkumissuudlus, optimismi sisendamine jne.
Sotsiaalse kohtumise lppfaasis
ollakse
valvas
teiselt
saabuva
hinnangulise suhtumise eristamisel. Lppmulje suhtes taibutu vi
seda alahindav isik j t a b e n d a s t
jise vi isegi mhakliku mulje.

3.4. Interpersonaalne
pertseptsioon vahetul
suhtlemisel
Teises isikus hoomatakse, uuritakse, tunnetatakse ja tlgendatakse kigepealt seda, mis tarvilik kindla suhtlemislesande lahendamiseks. Vras a s u l a s ksime teed sellelt vastutulijalt, keda
a r v a m e olevat kohaliku. Tantsupeol huvitab noormeest neiu, kes
tundub olevat s a r m i k a s ja kontaktne. Uuele tlisele tsehhi tutvustav meister pab saada ettekujutust tulnuka s r a s t e s t omadustest n a g u seltsivus,
kohusetruudus, ametialane
asjatundlikkus; krgkooli vastuvtueksameile
minevat
tudengikandidaati
usutlev dekaan huvitub aga tenoliselt noore
tahteomadustest,
ainehuvist, arukusest.
Kne vastuvtt (tekstitaju) toimub philiselt kuulamise vahendusel, miimika ja estide jlgimisest saadakse vaid lisainfot. Isikutajulgi ei peaks piirduma vaid
partneri vaatlemisega: sageli ann a b just nimelt kuulamine vimaluse teist s g a v a m a l t mista ja
igemini hinnata. Alati pole aga
vimalik visuaalset ja auditiivset
k a n a l i t koos kasutada. Mnikord
v l i s t a b see praktiliselt korrektse
isikutaju vimaluse. Kuidas tajud a ja mista pidusgile kogunen u d laudkonna liikmeid? Krvalolevale naabrile pole
vimalik
silma v a a d a t a , v a s t a s i s t u v a t peolist aga korralikult kuulata!?
Kasutatakse
ka
teisi
meele-

elundeid. Odava vi peene_ parfmi, alkoholi, kslaugu voi tubaka lhn vivad teadistada midagi olulist tajutavast inimesest.
Paljudel
on vastumeelt jutelda
inimesega, kelle suust tuleb halba
lehka. Higilhn seevastu vib mjuda erineval moel nii eemaletukavalt, rritavalt kui ka (vastassooliste isikute puhul)
vahel
erutavalt.
Ktlemisel vi tantsu
ajal saame nii teatava suhtumusliku eelhlestuse kui ka orienteeriva info naha pehmuse, niiskuse ja soojuse tajumisest.
Suhtlemise kigus muutub ja
varieerub isikutaju suundus. Vestluse hakul j l g i t a k s e vastastikku
ksteise
hlestatust,
seejrel
ptakse mista mlemapoolseid
rolliootusi, siis hoiakut ja seisukohta mingis ksimuses,
edasi
meeleolumuutusi,
fassaadkitumise varjus aimatavaid
kavatsusi.
Kaasinimesest
tehtavaist
hetkejreldustest ununeb valdav enamik situatsioonist vljumisel. Osa
thelepanekuid kinnistub aga tajukujundiks, millest ka jrgneval
kohtumisel lhtutakse.
Olulisel kohal teise isiku tajumisel on jrelduste ja oletuste
tegemine selle kohta, kuidas partner m e i d neb, otsuse langetamine tema meid p u u d u t a v a sinakontseptsiooni kohta. Mnel juhul vib endast jetud mulje le
otsustamine varjutada
isikutajul
kik muu meldava: kaasinimesest
saab peegel, mille vahendusel me
valvsalt jlgime iseennast, lootes
n h a end vimalikult s m p a a t s e ,
armastusvrse
vi
mjuvana.
Juhul kui teise isiku lalpidami-

s e s , suhtumises ja kitumises peeg e l d u b meie kohta s r a n e tlg e n d u s vi hinnang, mis j r s u l t

erineb meie enda mina-pildist,
tekib
suur
kiusatus
partnerile
projitseerida sraseid hinnangulisi omadusi n a g u
mistmatu,
viklane, pealiskaudne, hoolimatu.
Vastastikuse tajumise ulatus ja
tunnetamise laad olenevad interaktsiooni
retsiprooksusest,
sellest,
mil m r a l suhtlus on he- vi
kahepoolne, kas osalejad on ksteisest sltuvad ja kuivrd vastastikku teineteist
mjustatakse.
Partneritaju
jb
minimaalseks
mitteretsiprookssel
suhtlemisel,
kus kaks vi mitu inimest arend a v a d igaks oma
vestlusainet
vi vaevad sama probleemi eri
vaatenurgast,
olles
kskiksed
kige selle suhtes, mis teine rgib vi arvab. Niteks j u t u s t a v a d
kaks ema innukalt o m a lastest;
noormehed pajatavad kordamda
o m a armuseiklustest;
paralleelklasside tdrukud j u t u s t a v a d teineteisele
oma
klassijuhatajatest. Ainsana
pannakse
thele
hetke, mil teine pausi peab, et
j u t u k o r d a oleks vimalik le vtta. Argielus kohtab ohtrasti seltskondlikku vestlust ja isegi ametiknelusi, kus mingis faasis puud u b retsiprooksus ja isikutaju on
t a a n d u n u d . Ehkki kik r g i v a d ,
ei jlgi keegi ksteist! See ei tarvitsegi alati olla laiduvrt. Lub a b ju s r a n e olukord lgastuda, v a b a s t a b ebameeldivast tundest, et ollakse teise jlgiva taju
fookuses. Vib koguni oletada, et
c s k u s mneks ajaks otsekui ra
4 Suhtlemispshholoogia

u n u s t a d a teiste juuresolek ja suhelda partneritajuta, on mnelgi

puhul spontaanse enesevljenduse
eeltingimusi.
Asmmeetriline
retsiprooksus
kujuneb olukorras, kus A suunab
B aktiivsuse kindlaile rbastele,
sunnib teise kohanema ettenhtud
kitumisplaani,
suhtlusteema,
histegevuse lesandega. Initsiatiivikam pool
(niteks alaealist
kasvatav vanem, pilast juhendav
pedagoog, alluvat kontrolliv lemus, grupiliikmeid mjutav rhmaliige) on tihti ka soodsamas
seisus (teiste tajumiseks. Veelgi
olulisem
on
see, et ta kohtleb
teisi tpsemini ja selgemini fikseeritud
sina-kontseptsiooniga.
Kellegi tpsem, s g a v a m ja phjalikum tundmine n i n g eriti tema
kitumise etteaimamise oskus on
muidugi omakorda
soodumuseks
tema suhtes initsiatiivi saavutamisele. O m a p r a n e seis tekib siis,
kui harilikult initsiatiivis olnud
krgema s t a a t u s e g a isik on mnes
konkreetolukorras
sunnitud
olema kuuletuja. Loomulikult vib
selline sundus r a t a d a temas vastuseisu.
Tendents kohatuks peetava asmmeetria krvaldamiseks
vi igemini
selle
suunamiseks
igesse vormi vib avalduda ka
selles, et teisele edastatakse suhtlemisakti lpuosas m i d a g i hinn a n g u l i s t tema isiku kohta, s. t.
isikutaju
tulemus teadvustatakse
mrksa suuremas ulatuses kui tavaks. E d a s t a t a v arvamus ei tarvitse
iseenesest olla sugugi halb
vi irooniline (vib niteks olla
patroneerivalt-positiivne la Sinu a l g a t u s on kiiduvrt.).

49

Enamik argipevasest
suhtlemisest nib toimuvat
smmeetrilise retsiprooksusega
olukordades:
osalejail on enam-vhem vrdne
igus oma tegevusplaani
peale
suruda, teist poolt mjutada, aga
ka sundus olla tolerantne teise
taotluste suhtes. Kui mitteretsiprooksel
suhtlemisel
partnerite
vastastikune mjutamine oli minimaalne
ning
asmmeetriliselt
kahepoolsel
kommunikatsioonil
hepoolne, siis krge retsiprooksusega smmeetrilisi olukordi iseloomustab mlemapoolne
avatus
ja vastuvtlikkus teise poole mjude suhtes. Nd on adekvaatse
isikutaju
vajadus ilmselge, ulatusliku ksteise tunnetamise vimalused
maksimaalsed.
Retsiprookssel suhtlemisel ilmneb omaprane taotluste
konflikt.
Kindla
kitumisplaani realiseerimine (juhul kui phitaotluseks polegi inimesetunnetus) ja tpsust ja sgavust taotlev partneritaju suunavad thelepanu erinevasse valdkonda. Tekib o m a p r a n e vastuolu
enesevljenduse soovi ja isikutaju vajaduse vahel. Seda konflikti ptakse tihti letada rituaalse
vastastikuse mistmise demonstreerimisega.
Mistagi on sotsiaalsel
pertseptsioonil oluline t h t s u s suhtlemistingimusi kujundava tegurina.
Kik suhtlemisprotsessi ja suhete
arengut kujundavad komponendid
on vastastikustes seostes ja mjutavad ksteist. See, milliste taotluste ja phiomaduste
kandjana
keegi teist antud olukorras neb,
sltub
situatsioonist.
Viimane
omakorda oleneb vastava isikuga

loodud suhete philaadist.

Suhted
vivad
olla kinnistunud nimelt.
sraseiks tnu niteks iseloomulikele
rolliseostele
vikegrupis.
Rolliseosed (niteks A algatav tegevusjuht, B teda toetav kaasatulev) omasoodu on
vlja kujunenud selle alusel, et:
mainitud isikuid on rhmaliikmete
poolt nhtud kindlais omadustes(A emotsionaalne, ettevtlik,,
suhtlemisjulge, enesekindel; B
arukas, kriitiline, erudeeritud, a b i valmis, kinnisevitu).
Srased
mjutusmehhanismid.
n a g u emotsionaalne
nakatumine,
jljendavale
kitumiseleajendamine
vi hpnotiseerimines a a v a d kiku llituda vaid tingimusel, et initsiatiivikam isik suudaks jtta endast ktkestava ja
sugestiivse, autoriteetse vi t u g e va inimese mulje. Suhtlemisalanetoime kujuneb v a l d a v a l t isiksusliku mju arvel, eeldades seda, et
mjustav pool oleks hsti nhtav,,
kuuldav ja mingis omaduses kllalt intensiivselt tajutav. Isiksuslik-intiimses
vormis
lvimisel
omandab
otsustava
thendusetingimus,
et
partnerid
oleksid
ksteisele t a j u t a v a d
heatahtlike n i n g meeldivatena.
Isikutaju seondub
situatsioonitunnetusega. Rpane, korratu vi
hoolitsetud vlimus, sarmikad vi
eemaletukavad kitumismaneerid
ning tundekultuur vi selle puudumine kujundavad t e m a g a knelusse astuva isiku jaoks juba*,
iseenesest meeleprase vi hiriva,,
sundimatu vi pineva situatsiooni.
Inimesed
erinevad
teadagi

arukuselt ja keskendumisvimelt,
.aga ka oskuselt arukana ja thelepanelikuna nida. Juhul kui isik,
cellele
lheme
kurtma
mingit
muret vi keda kaasame lahendam a mingit probleemi, ei tundu
kllalt thelepanelik (niteks on
kibeleva olekuga, eksleva pilgug a ) , loob see suhtlustkke. Olenevalt probleemi
kaalukusest
ja
keerukusest vib sraseil puhkudel pda selgituse ja argumenteerimisega le forsseerida
vi
kega la ja edastada vaid ksimuse mne aspekti vi probleemi lihtsustatud versiooni. Endast
mistva isiku mulje loomine tuleks kasuks advokaadi, ajakirjaniku, pedagoogi jpt. erialade kutsets.
Isikutajus taandub sageli konkreetselt ratuntav vhemthtsaks
j a esmast huvi hakkab pakkuma
hoopis see, mida varjatakse. Avatu ja varjatu v a h e k o r d on informatiivne ja peegeldab suhtumist konkreetsesse indiviidi. Mnikord saab suhete arengut pidurdavaks nimelt see, et ks vi teine pool endas olevat isiksust
varjab vi avada ei oska, kommunikeerides vaid
rollititjana.
Selgitame probleemi lhemalt.
Sotsiaalseisse suhetesse llitumult ei esineta ju kellena juhtub,
vaid ptakse jtta endast ldmulje kui teatava rolli titjast,
taotluste kandjast,
vanuserhma,
rahvusgrupi, soo, kutseala esindajast. See thendab, et inimene suhtleb tiesti harva spontaanselt, enamasti ikka esitab ta endast teistele sihipraselt loodud portree, versiooni, maski. Filosoofe, psh-

holooge, sotsiaatreid
(sotsiaalpshhiaatreid) on ammu paelunud
ks inimelu eksistentsiaalseid psikonflikte: kuidas hendada oma
spontaanne
ainuline
philoomus
(teline mina) sotsiaalse
minaga, hiskonna nuetega esineda kindla rollititjana, kanda vi
vahetada sotsiaalsetele
ootustele
kohandatud maske.
Pakutud lahendeis on ptud
leida vga mitmesuguseid mooduseid
(igeid eluvaateid, kitumisviise), mis lubaksid harmooniliselt hendada oma kordumatust
manifesteeriva esinemise sotsiaalselt oodatava kitumisega. Tuntud
ameerika orientalist ja humanistliku pshholoogiakoolkonna esindaja A. Watts neb vljapsu
srase eluhoiaku ja tunnetusviisi
omandamises, mis lubab sotsiaalse elu
piiranguid ja omaenda
jrjepidavat rollis esinemist vtta
(heas mttes) mngulisena, nha
lbi nn. sotsiaalne maaja (maaja sanskr. k. illusioon, pettekujutis, vltsarusaam), sotsiaalse
elu
korralduse
puhtkonventsionaalne phiolemus. See eeldaks
muidugi selget suundust ka enesehindamisel ja isikutajul. Sotsiaalseid maske (oma kordumatust varjavat rollikitumist), konventsioone ja hindamisstandardeid
ei tule hljata, kuna see tekitaks
anarhia: neid tuleks vtta kll
hdavajalike, ent tiesti tinglikena. Watts neb sotsiaalset nnetust just selles, et (kapitalistlikus) hiskonnas on srane tinglikkustaju kadunud. Inimene tunnetab end vaid sotsiaalse agregaadi kruvikesena, hindab
enda

ja teiste juures vaid v a s t a v u s t

mingile vlisele s t a n d a r d i l e (positsioon, v a r a n d u s , prestii jne.),
ei ne ega oska v r t u s e k s pidada inimest kordumatu loodusolendina. W a t t s mnab, et enamik industriaalhiskonna inimestest on sotsiaalse maaja lummuses. Tal endal a g a pole paraku
samuti pakkuda sotsiaalset ravimit, vahendit, mis inimeste tunnetusviisi
(ka isikutaju!)
muudaks.

3.5. Isikutaju olenevus

inimestevahelistest
suhetest
Pshholoogid
Heider,
Newcomb
jt. on teoreetiliselt phjendanud
ja
eksperimentaalselt
testanud
seda argielustki
teada tsiasja,
et inimestevahelisel vastastikusel
v r t u s t a v a l hindamisel toimitakse s a m a l a a d s e g a vastamise phimttel: meile meeldivad need,
kellele meie meeldime. Need aga,
kellele meie ei meeldi, on ka
meile ebasmpaatsed, me neme
neis suhteliselt sagedamini negatiivset. Seega tekib kellessegi positiivne suhtumine enamasti teadmisel, et hinnatavgi suhtub hindajasse positiivselt vi on sraseks suhtumiseks
phimtteliselt
valmis. Retsiprooksselt
positiivselt
hindavad
isikud kalduvad
teineteist
samastama
mningais
positiivseis joontes, aga ka ksikuis nrkustes puudustes.
Siiski nib leiduvat olukordi,
kus samaga vastamise seadus-

p r a s u s ei kehti.
Lembesuhetesvib he partneri trjuv, kskikne vi kskiksust teesklev suhtumine teise poole kirgi eriliselt:
lkkele puhuda. I n s t r u m e n t a a l s e
phikoega (nit. juhi alluva)
suhetes o m a n d a b positiivne vi
negatiivne hindamine teise isiku'
tajumist vljakujundava thenduse vaid siis, kui h i n n a n g u t loetakse
ebaiglaseks, teenimatuks..
Isegi alati rahulolematust lemusest peetakse lugu, kui alluv neb
temas omaenese jooni (nit. p r i n t sipiaalsus, iglus, tkus jne.).
Tugev
sltuvus
teisest
annab
hinnanguile selgelt
subjektiivse
vrvingu. hes katses lasti rhma pilasi hinnata petajaid, kellest mnel eldi olevat hleigus otsustamisel, keda p i l a s test lubada ihaldusvrsele e k s kursioonile. O s u t u s , et neid petajaid hinnati mnevrra krgemalt
teistest.
Lapsed
otsekui,
projitseerisid oma lootuse mjuvimsa petaja n g e m i s s e p a r e mas valguses.
hepoolsel tingimatul sltuvusel viibitakse
sundsituatsioonis,.
milles ainus mttekas strateegia
on teisele meele jrele olla. Mistagi on kergem kuuletuda sellele,,
kes tundub kui mitte just s m paatne, siis vhemalt mitte eemaletukavalt vastumeelne. Nii vibki tekkida omamoodi
kognitiivneresonants:
isikut, kellest v l t i m a tult sltutakse, tajutakse positiivselt
(tugeva,
iglase,
isaliku,,
u s a l d u s v r s e n a ) isegi siis, kui;
knealune
kitub tajuja suhtes,
lausa repressiivselt ja ekspluateerivalt. E. Fromm kirjeldab oma

r a a m a t u s Kunst a r m a s t a d a srase olukorra teket

sadomasohhistliku suhtetbi aktualiseerimisena. Ka sadistliku ja ekspluateeriva isikuga
suheldes
tuntakse
ometi oma vajalikkust teisele n i n g
seega vib s r a n e
suhe olla
vasturohi ksindustundele. Vastavalt sellele kujuneb ka isikutaju:
teist inimest hinnatakse v r t u s likuks ja vajalikuks. Fromm omistab
srasele
irratsionaalsele
suhtlemistarbe rahuldamisele mnevrra
absolutiseeriva
thenduse.
Srane
toimimisviis
kujuneb tal phiteeks iseseisvuse, otsustamisautonoomia ja tahtevabaduse
rngast
koormast
vabanemisel.
Kindlasti
saab
temaga
nustuda a g a selles, et
real eriolukordadel vib v a b a t a h t lik nustumine represseeriva partneriga testi aset leida. Ent neid
juhtumeid tuleks v a a d a t a pigem
hlbimusliku
kui n o r m i p r a s e n a .
Hlbimuslikus inimsuhtes on ilmselt ka isikutaju moondunud. Normaaljuhtumeil muutub aga
represseerivasse isikusse
suhtumine
jrsult olukorras, kus sltumatuse saavutamine tundub vajalik ja
vimalik (niteks on leitud meeleprasem p a r t n e r ) .
Selleks et juda teisest isiksusliku sltumatuseni,
tuleb
teda
ppida vaatlema s r a s e paljastava objektiivsusega, kus vabanetaks halo-efektist ja olemuslikud negatiivsed jooned saaksid
esiplaanile nihkuda. S r a n e tajum u u t u s on argisuhtlemisel sage.
Tartu perekonnapshholoogid
on
oma uuringuis tdenud, et lahutajate abikaasakujundis on suuri

nihkeid negatiivsete
hinnangute
suunas. Oma abielus pettunud vi
teise leidnud isik suudab partnerist vabaneda alles siis, kui pib
teda n g e m a v a l d a v a l t *negatiivseis joontes: thise, tuima, igava,,
jhkra
vi t r u u d u s e t u n a
Vaid
nnda letatakse kognitiivne d i s sonants, mis tekib tunnetusest, e t
minnakse lahku endale
(kunagi
nii) vajalikust inimesest.
Suhtlemiskontaktide
tihedus
ja
suhete lhedus kujundavad isikutajul jrgmisi tendentse:
teise isiku phiomadustes
tajutakse suhteliselt enam just temale iseloomulikku ainuomast
ja
vhem selle konkreetse ja erilise
sotsiaalset
tausta,
ldist ja stereotpset,
mida inimene endaskehastab. Puude t a g a n t ei n h t a
enam metsa!
teise inimese kitumises
hoomatakse iga kord ennekike seda,,
mis erineb tema tavaprastest
maneeridest, knelusest, esinemisest.
Muud enesevljenduses vetakse
loomuliku
endastmistetavusega
(ka siis, kui see on vrale veider ja kummaline).
Sel m r a l
kui teisest on saanud
iseendale
eksistentsiaalselt thtis olend, ei
suudeta jda enam
objektiivseks
tema emotsionaalsel
hindamisel..
Endale lhedases inimeses
vidakse kll mnda ka n e g a t i i v seid jooni, ent neist osatakse tegelikul suhtlemisel le olla, jrelikult ei peeta neid enam hirivalt olemuslikeks. Thtsaim nib
see
positiivne,
millest
vral,
vib-olla aimugi pole.
Pealiskaudse tutvuse ja h a r v a d e
kontaktide korral tekib tendents

n h a teises vaid mingi kategooria

tpesindajat,
skem,atiseerida,
lihtsustada temast loodud portreed. S a g e d a s i m on
partsiaaltaju
efekt
inimeses m r g a t a k s e
vaid funktsioonititjat, rollikehastajat. Oleme partsiaaltaju ohvrid
tl, teenindusasutustes, aga nii
mnigi kord ka lemeelikus seltsk o n n a s , kus kedagi
hinnatakse
vaid vime tttu nida lbus.
P a r t s i a a l t a j u ei vlista vimalust mningaid omadusi vi jooni
lausa
juveliiri t p s u s e g a kindlaks
m r a t a . Kellegi lemus,
petaja, kolleeg vi rivaal vib
seda
inimest
mingis omaduses
palju phjalikumalt
tunda
kui
knealuse abikaasa, ema, vend vi
sber.
Suhtlemispshholoogia
asjatundjad on seisukohal, et adekv a a t s e i m a isikutaju tenosus tekib keskmise suhtlemissageduse
j a mduka pshholoogilise lheduse tingimustel, kus teine isik
on muutunud kll lhemalt nht a v a k s , aga mitte veel sedavrd
lhedaseks, et objektiivne orienteerumisvime kaoks.
Inimestevaheliste
suhete
iseloom,
s a m a s s e vi
erinevasse
vikegruppi kuuluvus, ametialane
tjaotus jmt. kujundab partnerite vahel eriomaseid ootusmudeleid. Ootusmudel loob tajuvalmiduse t e a t a v a t e vlimus-,
kitumisja
vljendumiselementide
suhtes ning otsekui filtri vi loori
selle trjumiseks, mis seda mudelit kahjustab. Ilmekalt vljendub
see vikegrupi rollitajus. Keda on
harjutud pidama tembutajaks, torisejaks, boheemlaseks, hdavare-

seks vi naiivitariks, selle ootuspratuid omadusi enam naljalt ei

nhta: jikade ootusmudelite korral ei rikastu kord kinnistunud
inimkujund uute joontega, h e s
R. A k u t a g a w a novellis on kujutatud samuraid, kes oma ennasts a l g a v a l t kohusetruu
tegutsemisega on rahva h u l g a s muutunud
legendaarseks.
Samurai
katse
kangelase pjedestaalilt alla tulla
luhtub: r a h v a s on niivrd temast
loodud legendi lummuses, et keegi ei mrka tema rollihlvet.
Loomulikult
kujundab
ootusmudel ka teisesse isikusse suhtumise, teemadevaliku temaga vestlemiseks, rollipositsioonide asetumise jne. Kui raske on vanadele
tuttavatele kommunikeerida oma
uutest eluhoiakutest,
muutustest
maailmaksituses!
Vras kultuurikeskmes vi uute
inimeste ringis
puuduvad meie
suhtes j i g a d ootusmudelid, vabaneme vajadusest pidevalt korrata iseennast, pole hirmu, et meie
uusi muutunud seisukohti ei mrg a t a k s . Kas ei seletu selle seadusp r a s u s e g a ka
loovisikuile
nii
omane janu uute tutvuste, vahelduvate seltskondade, kaugete kultuuride jrele?

3.6. Inimese avatud ja

peidetud tahud
Isikutajuga
seoses huvitab meid
spontaansuse ja maski vahekord,
see, kuivrd kellelegi
avatakse
oma
tegelik
olemus, esinetakse

ENDALE
tuntud
AVATUD ALA

ISTEL
tuntuc

(iseendale teada ja
teistele samuti
teada)

tundm

VARJATUD ALA
(iseendale teada, aga
teiste eest varjatud,
peidetud)

(retueeritud) maskis vi varjatakse olulist. P a m e neis asjus

selgust luua Johari aknana
tuntud graafilise abivahendiga.
Johari akna neli ala osutavad
sellele, et me vime varieerida enda olemust
avava
info
mra
(AVATUD ALA s u u r u s t ) , aga ka
asjaolu, et mndagi subjektis j b
talle endale hoomamatuks, olles
samaaegu osaliselt nhtav teiste
pilgule
( P I M E ALA).
Kuidas
seondub alade suurus ja vahekord suhtlemisprotsessiga,
inimsuhete
a r e n g u g a ? Ilmneb
hulk
heuristilise vi prognostilise thendusega efekte:
* Mida a v a r a m a d on kahe suhtleva indiviidi AVATUD ALAD,
seda laiem on neil ldjuhul pind
teineteisemistmiseks.
* Positiivsed nihked suhete arengus j u l g u s t a v a d AVATUD ALASID laiendama.
* Mistvuskriis ja suhete taanda r e n g toob ldjuhul kaasa VARJATUD alade suurendamise.
* Kohtudes vraga vi sattudes

tundmatu
P I M E ALA
(mberolevaile teada,
iseendale mitte)

TUNDMATU
(tundmatu nii
kui teistele)

ALA

iseendale

endale uude rhma, ollakse eneseavamisel ettevaatlik ennekike

pelgusest toimida viisipratult vr
jda
teistele
mistetamatuks.
VARJATUD
ALA
kahandamine
toimub smboolse, snatu usaldusleppe alusel, kusjuures esialgu ptakse oma kitumisele
saada kindlat tagasisidet
(Kas
minuga oldi pri?
Kas
minust
saadi aru?).
* P I M E D A ALA olemasolu vibolla kas ldise madala enesetundmise mrk vi tingitud pshiliste kaitsemehhanismide
kasutuselevtust:
teadvusest
llitatakse
vlja see, mis kigutab subjekti
eneseusaldust.
Oluline on tabada p i i r i teise
isiku AVATUD, VARJATUD
ja
P I M E D A ala vahel. Andes kellelegi mista, et tema poolt tahtlikult varjatu on meile teada, e d a s tame sellega snumi: maskeering
on lbi nhtud. Partneri P I M E DASSE ALASSE j v a t e n e g a tiivsete omaduste avalikustamine
kahjustab
suhteid, mjub
vahel

Hausa traumeerivalt. Kui kellelegi

end
armastusvrseks,
targaks
vi ilusaks pidavale inimesele antakse prestiiika isiku poolt misrta, et teda ldiselt peetakse edevaks, keskpraseks vi thiseks,
mjub see lausa torpedeerivalt tema eneseaustusele. Inimestele tuleks sna ettevaatlikult p a j a t a d a
sellest, mis mulje n a d j t a v a d .
Tihti vib P I M E D A T ALA paljastav avameelne t a g a s i s i d e tajuobjekti kohutada. Kord suhtlemistreeningul vljendas mitu isikut
grupis arvamust, et he juhikarj r i l e orienteerunud mehe kitumises puudub enesekindlus, et ta
on paljusnaline ja ebakonkreetn e . Seni end asjalikuks, snakaks
j a enesekindlaks pidanud
keskjuhile mjus see info kainestava
duina! P a a r i kuu p r a s t siirdus
mees t a g a s i spetsialisti
ametikohale.
* Mida viksemad on P I M E ja
V A R J A T U D ala, seda vhem ten o n e on piiririkkumine ja seda
vabamalt,
impulsiivsemalt
saab
suhelda.
* AVATUD ALA tahtliku suurendamisevhendamise teel
reguleeritakse
pshholoogilist
distantsi.
* Kramplik pd
VARJATUD
ALA piiri tpseks thistamiseks
m u u d a b suhtlemise veretuks ja
ebaisiklikuks.
Inimese a v a t u s m r a (AVATUD
JA VARJATUD ALADE vahekorra)
diagnoosimine on osutunud
tulusaks organisatsiooni koostpotentsiaali mratlemisel. Sensitiivsustreeningul taotletakse
sed a , et osalejad ilmutaksid suure-

mat eneseavamise valmidust, olles

samal ajal tolerantsed ulatusliku
VARJATUD ALAGA
inimestega
lvimisel.
Olgu levaatuslikkuse
huvides
osutatud thelepanu veel jrgmistele Johari aknas
peegelduvaile
asjaoludele:
* Kui valuline ka poleks iseenda
P I M E D A S ALAS teabe omandamine, teenib see lppkokkuvttes
siiski parema suhtlemisalase kohanemise eesmrke.
* P a r t n e r i t e suhted vivad olla
s u u r e m a s vi viksemas asmmeetrias v a s t a v a l t kummagi poole AVATUD ja VARJATUD alade vahekordadele.
Sellest
tasakaalustamatusest
vidakse vlja
lugeda hirivat kinnisust vi kohatut familiaarsust.
Taktitundeline
inimene
pab
teise P I M E D A S S E ALASSE jvaid seiku ksitleda tema AVATUD ALA omaduste,
kitumisjoonte kaudu.
*
Kige i n n u s t a v a m a k s tunnustuseks on partneri
PIMEDASSE
ALASSE j v a t e positiivsete omaduste vi meeldivate
kitumisjoonte avastamine.
* TUNDMATU ALA vib muutuda t u n n e t a t a v a k s erakordseis situatsioonides (abiandmine nnetusjuhtumis
k a n n a t a n u l e , kitumine paanika korral jne.)
;

3,7 Vlimustunnuste
eristamine
h e s A. Bodaljovi juhtimisel korraldatud katses moodustati 50-st
mlemast soost inimesest viis rh-

ma, seejrel paluti igahel koost a d a teistest rhmaliikmeist nende

vlimuse
phjal
snaline
portree. Laekunud 450 kirjelduse
a n a l s lubab teha u s a l d u s v r seid jreldusi selle kohta, milliseid vlimuselemente
isikutajul
enam k a s u t a t a k s e . Vastused (protsentides): kasv 83, silmad (silmade vrv) 75, juuksed (juuste vrv) 73, miimika 66,
ngu 64, nina 59, kehaehitus 55, huuled 4 1 , laup
36, kulmud 23, lug 21, suu
19, soeng 13, krvad 11,
poos 10,3, h a m b a d 9,5, h l
ja kne 9,0, kosmeetika, kaunistused 8,4, estid 7,9, eritunnused 7,7, nahk 7,0, rivad 6,8, knnak 3,7- kael
3,3, ked 3,1, j a l a d 2,6,
lad 1,8.
Kui vtta fikseeritud elementide koguarvuks 100%, ilmnes, et
kige sagedamini (82,5 %) lhtuti
portreeloomisel vlimuse fsilistest tunnustest, seejrel ekspressiivsusest ja juba palju harvem
vlisilme hoolitsetusest ja korrastatusest. Katse n i t a s , et inimesed kasutasid portreeloomisel erinevaid meelistunnuseid: kes kirjeldas laupa, soengut vi nina,
kes silmade ilmet, kes poosi jne.
Samas aga jeti hulk teisi vlimuse iserasusi portreekujutamisel lausa krvale; ei kirjeldatud
niteks
kehaehitust,
rivastust,
silmade ilmet jne. Seega on isikutaju
ka
v l i m u s t u n n u s t e alusel
kllaltki individualiseeritud.
Kui vahetul tajul
kasutatakse
suhteliselt erinevaid
vlimuselemente, siis kellegi vlimuse mee-

nutamisel lhtutakse v g a g i p i i ratud arvust tunnustest. Rhmal)

noortel paluti kirjeldada oma petajate vlimust ajal, mil kooli
lpetamisest oli mdunud 8 a a s tat. Valdav enamik suutis meenut a t a v a s t isikust kirjeldada vaid:
mingit
ht
klge
(rivastust,,
soengut, vlimuse meeldivust jne.),,
tervikpildi loomine kis le ju.
Vlimust kirjeldavate portreedeloomisel lhtuvad lapsed palju s a gedamini kui tiskasvanud s r a seist
puhtvlistest
elementidest
n a g u rivastus, jalatsid.
Kindla
suuna
annab
vlimuselementide
eristamisele kutseala, p i l a s e kujundis petajast on kesksel kohal selle ekspressiivsus, kne ise r a s u s , aga ka vlimuse korrastatus.
Mitmesuguste
kujutava:
kunsti alade tudengid fikseerisid
2 korda teistest sagedamini luga, 3 korda nahka, ligi 8 korda ksi, le 9 korra jalgu,
n i n g tervenisti 15,5 korda s a g e damini lgade eripra!

3.8. Tundeseisundi taju

1

Tundmusi annab teatavasti vlja

lugeda
suurest
h u l g a s t snatu,
enesevljenduse tunnustest:
miimika, estid, poos, punastamine'
vi kahvatamine, liigutuste koordinatsioon, hingamise k o r r a p r a sus, intonatsioonimuutused, knetakerdused vi verbaalse vljenduse sujuvus,
kohanemisliigutused. Knekad
on ka
srased'
teod, kitumis- ja prdumisviisid, mida a n n a b seletada mingi

emotsionaalse
seisundi
vahetu
vljendamisena.
Kaasinimese tundeseisundi erist a m i n e ja tundeelu muutuste hoom a m i n e on abiks kontaktiloomisel,
vimaldab igesti valida ja olukorrakohaselt muuta pshholoogilist distantsi, hlbustab ksteisemistmist.
Emotsionaalse
resonantsi s a a v u t a m i n e muutub paljudel puhkudel thtsamakski puhtratsionaalsest mistmisest. Emotsioonide m r a t l e m i n e pole paraku nii lihtne kui esialgu tundub.
Arvukad
katsed
leida kindlaile
emotsioonidele
miimilistes
vi
pantomiimilistes liigutustes korrelaate pole andnud positiivseid tulemusi, i g e m on knelda mitte
teatud miimilise reaktsiooni ksvhesest vastavusest kindlale emotsioonile, vaid kindlate emotsiooni-

viha
kurbus
vastikustunne
hirm
nnetunne
imestus

liikide ja vljenduskitumise vormide semantilise diapasooni vastavusest.

Kuigi
argisuhtlemisel
arvame oskavat noilmest ja estidest kllalt tpselt m r a t l e d a
paljusid teiste inimeste tundeid,
on
emotsioonide
vljaloetavus
eksperimentaaluuringute
phjal
tegelikult
sna
hmasevitu.
A. Kondratjeva
ja A. meljov
palusid katseisikuil n o miimilist
vljendust
kujutavad
joonised
seostada kuue etteantud phiemotsiooniga, leida
iga
ilmeskeemi
puhul nii sobivaim kui kige vhem sobiv (kontrastne) tundevaste. Allpool on toodud katse tulemused. Ilmneb h i n n a n g u t e hmm a s t a v a l t suur variatiivsus. Vastikust vljendavat ilmet tlgendatakse kurbusena, kurbust imestusena jne.

\ /

i'
I

I*
i

iI

r\

r\

ii

\ /

I"
i

i*
1

\/
!

48 28 28
20 17
31 38 18
55
30 Il
45
21 12
14 24
7
37
28 10 05
01 06 29
07 06 10
0 07 18 17 10
42 52 18 33
30 23
16
38
0
26 11
03 01
22
31 01

Ka paljud teised analoogilised

katsed lubavad uskuda, et emotsioonide m r a t l e m i n e neid esile
kutsunud phjusi t e a d m a t a
on
raske ja riskantne. P l g u s t vidakse tajuda trotsi, jonni, halvakspanuna, nne vidurmu ja
leolekutundena, kurbust nii nukruse kui meelepahana jne.
Phimtteliselt sama ilmneb ka
emotsioonide diagnoosimisel h-

ii
< ^

32
26
08
13
01
12

letooni alusel. E. Bain ja T. Korneva palusid meedikuist katseisikuil

mratleda
23 pshilise
hirega isiku emotsionaalseid seisundeid vaid nende kne prosoodiliste
karakteristikute
(valjus,
krgus, tmber jt.) alusel. Selleks
et krvaldada knekatkete thenduse
mjusid, valiti
etteloetud
likudeks kigil juhtumeil emotsionaalselt n e u t r a a l s e sisuga teks-

tid. Ekspertideks olid pshhiaatrid-spetsialistid. Ilmnes, et pshh i a a t r i a s eriettevalmistuseta meedikud tegid pshiliste seisundite
mratlemisel tervenisti 38% juhtumeist olulisi vigu (vt. joonis 5 ) .
Joonisel toodud viirutatud ala
nitab emotsionaalsete seisundite
hteviimist ( r a s e g a m i s t ) ;
ringi
suurus v a s t a b seisundi r a t u n t a vusele. N a g u nhtub, on apaatia
kige raskemini m r a t e l d a v . Huvitav on seegi, et parimat inimese emotsionaalse seisundi mratlemise vimet ilmutasid pshhiaatreist katseisikud. Nende tulemused ei erinenud praktiliselt
ekspertide omast. See osutab oma
vimete treenitavusele
emotsioonide eristamise vallas. Kutsetegevus vib t a g a d a vastava pdevuse.
Erinevad on spontaanne tundeelamus
ja
konventsionaalne
tunde e d a s t u s. Kui ehe ka poleks emotsiooni lhteimpulss,
on
tundevljendus
teiste
inimeste
juuresolekul
sageli normeeritud.
Valju h l e g a n a e r d a pole ju kaugeltki igas seltskonnas sobiv. Ka
oma
viha,
pettumust,
llatust,
rritatust tuleb tihti vaos hoida.
Kllaltki sageli peegeldub emotsioonis ettekujutus normist. J a a panis loetakse normiks, et krgemalseisva isiku (lemus, petaja)
poolt lbinoomitu n a e r a t a k s lugupidavalt (avaldades tnu oma
kasvatamise eest)
Ka nutt vib
olla
normeeritud.
Mehhiko indiaanlased valavad
religioosseil
tseremooniail ohtrasti pisaraid, et
kohe p r a s t rituaali n a a s t a neile
harjumusprasesse
elurmsasse

5. Emotsionaalsete seisundite
mratlemine kne prosoodiliste iserasuste alusel. (M meeleolu langus (depressioon), revus, V
viha, A apaatia, R rahulik, tasakaalukas meeleolu, K krgenenud meeleolu.)

Joon.

meeleollu, mida rhutatakse rivastuse valiku ja j u m e s t a m i s e g a .

Rndurid, etnograafid ja sotsiaalantropoloogid on registreerinud ohtrasti fakte selle kinnituseks, et emotsioonivljenduses on
inimesele ldomase krval mndagi kultuurispetsiifilist. Hiinlastel niteks thistavad prani silmad mitte imestust, vaid raevu;
krvade hrumine on rahulolu
mrk; suust vljasirutuv keel a n nab tunnistust sellest, et miski on
ajanud hiinlase imestama; kteplaksutamine vib seevastu olla
rritusmrk. Samuti tehakse vigu
teise etnilisse rhma
kuuluvate
isikute tundeseisundi tlgendamisel.
Eestlasi on mnede teiste
rahvaste
poolt peetud emotsionaalselt prsituks nende hillitsetud tundeelu tttu. A. Okonenikova andmeil mratlevad venelased fotodel kujutatud
jakuudi

hirmuseisundit
sageli
imestuse
vi nutusena, kurbust keskendumise vi mtlikkusena, rmu rahuloluna. Venelased a l a h i n d a v a d
jakuutide
tundeelamuste
intensiivsust. Jakuudid, vastupidi, lehindavad venelaste tundetugevust.
Teisisnu paistab jakuut venelasele tundeklm,
venelane
jakuudile
kohatult
tundeliiane.
O m a e n d a etnilisse rhma kuuluv a t e isikute miimikat
mratlet a k s e palju kindlamini ja hethenduslikumalt.
Kokku vttes vib elda, et
usaldusvrselt
saab m r a t l e d a
ennekike neid emotsioone, mille
itekketaust on teada. Nn. konventsionaalseid
(teistele vljanidat u d ) meeleolusid ja tundeid tajut a k s e kll tpselt, kuid need on
palju vhem informatiivsed
kui
spontaansed
egotsentristlikud
t u n d e d . ldjuhul suudetakse kiki
olulisi t u n d e n a n s s e tabada vaid
Jhituttavate enesevljenduses.
Mned tunded on juba olemus e l t mitmekihilised vi isegi arabivalentsed ( s a m a a e g u tajutakse
kiindumust ja v i h a ) . T a v a p r a n e
vljenduslaad vib muutuda mingis ekstreemolukorras
(vihane
naer; raevust vaikseks ja khedaks muutunud hl; rmupisarad; nnetundest kaotatud knevime).
Afektiivseisundis
vib
-tundevljendus olla lausa prsitud. Emotsioonide deifreerimisel
t u l e k s arvestada
kultuurinorme,
.situatsiooni
eripra,
tajuobjekti
individuaalset
emotsioonidereperiuaari ja
tundevljenduskoodi.
Emotsionaalsed
seisundid vivad ilmneda miimika, estide ja

hletooni
muutuste
krval ka
otseses
tundmuse
teadistamises
(Oi,
kui
huvitav.,
Kahju.,
Vga rmustav.) ja suhtumistes mbritsevaisse. Mningad inimesed on v g a vaese emotsionaalse r e p e r t u a a r i g a , mis vib viidata ldisele emotsionaalsele prsitusele, tuleneda vanemate tundevaeseist kitumismallidest lapse kasvueas, a g a ka kutsealast.
Situatiivselt vib tundeelu olla
pidurdatud igahel, kes on hiritud, h m m i n g u s , ebakindel.
Emotsioonide ratundmisel leitakse- m a d a l a i m a
eristuslvega
olevat sensitiivsed, arenenud empaatiavimega, krgenenud hiritusega, suurenenud
haavatavuse
ja
ettevaatlikkusega
inimesed.
Kehva
tundeeristamise
vimega
on ise emotsionaalselt
prsitud
isikud, need, kes k a r d a v a d saada
trjutud vi vlja naerdud.
Ka
psivalt jahe pshhokliima kah a n d a b vimet m r g a t a ja vrt u s t a d a tundetoone
inimkitumises.
Kuidas
mjub
emotsioonide
eristamise laadile temperamenditp? Ekstraverdid toetuvad inimeste tundeseisundi kindlakstegemisel suhteliselt enam vaadeldava isiku vahetule emotsionaalsele
enesevljendusele, introverdid seevastu peavad tlgendamisel enam
silmas
terviklikku
situatsiooni:
suhtlemise kulgu, repliikide sisu,
tegevuse iseloomu jne. Lihtsustatult viks elda nii: ekstraverdid
vaatlevad
(noilmet), introverdid
mtlevad
(situatsioonile selle tervikus).

3.9

Inimesetundmisest

Isikutaju alal kogutud tohutu eksp e r i m e n t a a l n e materjal lubab loota, et petlased on vlja ttanud midagi meisterliku inimestetundja meelespea laadset.
Nii
see paraku pole. Vib-olla ei saa
see nii kunagi olema. Tajuskeeme
ei saa mingil juhul anda inimest
paikapanevana.
Fenomen, mis
kehtib
mingi
ldtendentsina
(pilkkontaktist hoiduja pole kllalt avameelne, kandiline lug
o s u t a b , et mees on tahtekindel,
lemra
teatraalne
kitumine
r e e d a b latentse hsteeriku) ei tarvitse mingil juhul ige olla konkreetse indiviidi puhul. Oleme eespool korduvalt rhutanud, et inim e s t tuleb t u n n e t a d a ja mista
a l a t i tema
tegevuses,
sotsiaalkultuurilises
kuuluvuses, individ u a a l s e s e r i p r a s jne.
Rakenduslik
inimestetundmine
o n paljus teadusvline. petlased on kuni viimase ajani tegelnud
tajufenomenide
tppismd i s t u s t e g a ja pdnud teoreetilisi
ldistusi ja tuvastatud seaduspr a s u s i hendada (seni tagajrjetult!) mingiks sotsiaalse pertseptsiooni keskteooriaks, samal ajal
o n aga kigil aegadel tie endastmistetavusega k a s u t a t u d paljusid elupshholoogia
orientiire
j a tavatdesid, mis hlbustaksid
inimesetundmist, vimaldaksid lugeda maski taha, osutaksid vlimuse ja vljendumistunnuste thendusele ja oleksid abiks iseloomu ja
vimete
deifreerimisel.

Paljud s r a s t laadi laia levia l a g a tavated phinevad v g a gi peeneil thelepanekuil ja on

leidnud kinnitust ka teaduse poolt.
Paljusid teisi (nagu otsustus ilusad naised on rumalavitu) on
oma absurdsuseski huvitav teada
ja arvestada nimelt seetttu, et
neist tegelikult inimeste interpretatsioonil siiski lhtutakse.
Jrgnevalt
tutvustatakse
ka
kutseliste pshholoogide seas tunnustust leidnud
inimesetundmist
hlbustavaid
argipshholoogia
seostusskeeme ja osutatakse asjaolule, et paljud tlgendusskeemid
ja -stereotbid ongi argisuhtlemisel inimestetundmise
aluseks.
Sellisena nuavad nad teadushuvi ka siis, kui nende kehtivus
enam kui kahtlane.
Teiste inimeste psiomaduste ja
iseloomujoonte mratlemisel otsib igaks usaldusvrseid pidepunkte nii inimese vlimuse kui
ka eneseavaldamise mitmesugustest nitajatest. Kehahoiust, rhist, knnakust, hle ja kne eriprast,
viipe- ja
pilgukeelest,
meelispoosidest ja noilmest loeb
osav inimestetundja paljugi huvitavat. tleme aga kohe alguses,
et pelgalt vlimuse le otsustajat varitsevad ohtrad tlgenduslksud.
Pshholoogiliselt
on lausa
phjendamatu see, et ere vlimusvi
kitumistunnus
seondatakse
inimese
mingi
psiomadusega.
G. W Allport mainib nende tpjuhtumite hulgas, kus kindla vlistunnusega hendatakse
kindel
isiksustp, j r g m i s i :
prillidega
isikut tajutakse t a r g a ja usaldus-

vrsena, naeratavat
targa
ja
heasdamlikuna;
elatanud
ja
t i d l a s t meest tlgendatakse enesekindla
ja vastutustundelisena.
Srased
hinnangud
phinevad
sageli naiivseil seostustel: prillid,
jrelikult palju lugenud, petlase-tpi! hel A. Bodaljovi kirjeldatud
taju-uuringul
mrkisid
72-st katseisikust 17: krge laup
thendab arukust, 14: paksud inimesed on heasdamlikud, 10: kandiline lug thistab tugevat tahtejudu, 5: ilusad naised on enesearmastajad, 5: lhikestele meestele meeldib
teisi
kamandada,
2: paksud huuled on suurenenud
seksuaalsuse tunnusjoon.
Asume nd vaatlema, milliseid
seostusskeeme rakendatakse noilme, estikulatsiooni,
hleomaduste, knelemisviisi,
kehahoiu,
poosi ja knnaku tunnuste fikseerimisel.
Noilmest
loetakse vlja
(nagu juba eespool osutasime, mnigi kord ka ebatpselt!)
tundeseisundit,
emotsionaalset
suhtumist.
Teadusuuringud
on
aga
veenvalt kinnitanud, et pole vimalik leida kindlat koodi emotsioonide deifreerimiseks k s n e s
noilme phjal. Ja nimelt seeprast, et a) noilme on suhteliselt
hsti kontrollitav, tugevaid tundesste ja emotsioonimuutusi saab
varjata; b) enesevljendus vidakse suunata knesse, viipekeelde, seisangumuutusse, hletooni.
Samal ajal ei tule mingil juhul
alahinnata ilmes peegelduvat infot, seda enam, et suurema osa
knelusajast me ju v a a t a m e teisele isikule nkku.

No thendusrikkaimaks
osaksi
on silmad, pilk. Lisas 1 on toodud ksikasjalikke suuniseid, kuidas tlgendada s i l m a l a u g u d e avatust, ltvumust (looritatud pilk) ^
pilukil silmi. S a m a s on pidepunkte
ka pilgu liikuvuse ja suuna vimalike
thenduste
otsimiseks.
Kindlasti tuleb arvestada ka teisieneseavaldusviise, nagu
niteks
viipekeelt, knet, hletooni, muutusi liigutuste tempos ja rtmis.
Sile vi
kurruline
laup
on
orientiiriks kriitilisuse, keskendumise, hirituse
le otsustamisel
(vt. lisa 1).
Ldvestatud ja pisut t i d l a s t e
huultega
suu
vib olla tajutud
veidi hbeliku, heasdamliku philoomusega ja vhese kriitikameelega inimese tunnusena, pingestatud ja pruntis suu seonduda
nautleva karakteriga, aga vib ka
thendada
tujukust,
kapriissust,
sugereeritavust. Tugevasti teineteise
vastu
surutud
hukeste
huulte puhul kaldutakse a r v a m a ,
et inimene on kinnisevitu, ettevaatlik, skeptiline, vib-olla
ka
rafineeritud ja peenutsev. Kramplikult kokkusurutud huultega suu
nib iseloomustavat
valju,
agressiivset,
otsusekindlalt
end
maksma panevat inimest.
Peahoid
ja peapre
teadistab
tahtejust, aupaklikkusest, resigneeritusest,
depressioonist
(vt.
lisa 1).
Viipekeele
ja
vljendusliigutuste puhul osutavad ohtrad estid,
pea, kulmude, lgade mikroliigutused, nomiimika ja ldine kneaktiivsus sageli etnokultuurilisele
kuuluvusele (meenutame i t a a l l a -

s ) . Ekstraverdid viiplevad rohk e m kui introverdid. Kuid vljendusliigutuste

intensiivistumine
vib olla ka mrk suhtlejat haaranud rahutusest.
(K. Safranskaja
ja I. Jakovleva j r g i on muide
-lemraste
vljendusliigutuste
p i d u r d a m i s e vime
stressiolukorr a s thus eneseregulatsiooni vahend. Need isikud, kes frustratsioonis on suutelised vljendusliigutusi piirama, olevat vhem revil.)
Viipekeelest a n n a b vlja lugeda
kultuurikeskkonda,
rahvust,
sotsiaalset kuuluvust,
temperamend i o m a d u s i (sangviiniku laiad, suj u v a d ja laugjad, koleeriku raiuvad, flegmaatiku
pikaldased
ja
melanhooliku kahvatud estid),
ilutunnet, sensitiivsust (suhtlemis e l tundlikumad kohandavad oma
iestikulatsiooni
palju
rohkem
partneri
omaga)
Keliigutused
vimaldavad teha oletusi ka kneleja initsiatiivikuse ja aktiivsus e ning suhtlemisstiili muutuvuse
j a labiilsuse kohta. On lektoreid,
kelle arsenali kuulub pidev estikuleerimine. Keskkoolipetaja vib
"tunnis he mdistuse alusel teha
75150 esti: mistagi
saadab
see stiilitunnus teda m r g a t a v a l t
ka suhtlemisel vljaspool kooli.
Nii et viipeist vib ka elukutset
vlja lugeda.
Mningad
spontaanselt
(ilma
t e a d i s t a v a kavatsuseta) kasutatud
estid
signaliseerivad
kindlaist
seisundeist. Kindlas kultuurikontekstis m r g i v a d niteks hendatud npuotsad seesmist tasakaalu,
meelerahu (meenutame
Buddhaasendit
paljudel
skulptuuridel,

maalidel!), huulele tstetud npp

hbi, he ke srme surumine
teise ke srmedega eneseergastamist. ldiselt aga on ka
estikulatsioon
sedavrd
tahtele
allutatud ja konventsionaalne, et
selle tlgendus eeldab peent eristusvimet. Nagu noilme, nii ka
vljendusliigutus vib tihti peegeldada vaid tajuobjekti
vljendusstiili, milles ei kajastu mingeid
inimese
psiomadusi,
ka
mitte suhtumist teise inimesse.
Hle ja kne karakteristikute
lai diapasoon on, erinevalt ilmest
ja viipeist, sna raskesti reguleeritav tahte abil. Samal
ajal
peegelduvad hle toonis, klas,
rtmis, sujuvuses,
intonatsioonis
ja tmbris v g a kiiresti ja tpselt muutused pshhosomaatilises
ja emotsionaalses seisundis ning
suhtumisnansid.
Hletoonile
reageerime vaistlikult. Teise isiku
ilmeist vi estidest vime end
(objektiivse hinnangu langetamiseks) distantseerida, krvu pole
aga vimalik kaasvestleja ees sulgeda. G. Allporti andmetel suudab erkkrv pelgalt hle abil
m r a t l e d a kuuldud inimese vanuse kuni
10 a a s t a tpsusega.
Tundlik kuulaja registreerib pinguldatud, tuhmi kla alusel tekkiva revuse; mahlaka vi kuiva
tooni
ja
tmbrimuutuste
jrgi
meeleolu
tusude vi
languste
juhtumid.
Intonatsioonis
peitub
videte teprasus (siirus, teeskl u s ) ; ebakindlus, viha ja energiaressursid on samuti mitmesuguste
hle
ja
kne
karakteristikute
vahendusel kllalt hlpsasti diagnoositavad.

Hiina r a h v a t a r k u s e s leidub petus, kuidas hle j r g i inimesi

t u n d m a ppida. H a r i t u d ja tark
inimene evivat loomuomase kalduvuse knelda mahedaklaliselt,
rtmiliselt, r u t t a m a t a . Suurt kasvu inimesed, kellel nrk hl, pidavat olema tahtejuetud ja nrga iseloomuga. Need, kes aeglaselt knelt lhevad le kiirustavale, olevat suuremeelsed ja optimistlikud,
seevastu
aeglustuv
tempo iseloomustavat pessimisti,
aga ka ihnurit. Nagu teada, peeti
Vana-Hiinas suures aus harmoonia ja heaklalisuse s a a v u t a m i s t
nii pillimngus, laulus kui ka argiknes. Rtmilise ja kauniklalise hle treening ilistab Hiina
primust mda
ka
iseloomu,
muudab
inimese
harmoonilisemaks,
tasakaalukamaks.
Sellel
vitel on alust. (Paralleeli vime
tmmata
india
joogast: leidub
terve hulk eriharjutusi hle harmoniseerimiseks, eesmrk kirgastada vaimu ja t a g a d a seesmine
tasakaal.)
Knelemisviisis
o m a n d a v a d diagnostilise
orientiiri
thenduse
rkimise
kiirus, lausete pikkus
ja keerukus, verbide osakaal (see
osutab toimekusele, aktiivsusele!),
omadussnade ja kujundikeele kasutamine, vljenduslik t p s u s vi
umbmrasus,
knelaadi muutuvus
(labiilsus)
ja mjutatavus
suhtlemiskaaslase poolt.
Knest
vime saada pidepunkte vestluskaaslase arukuse, peenetundelisuse vi jmedakoelisuse, hariduse,
prdumismaneeri ja
suhtumise
kohta (vt. lisa 1) Mistagi muutub kne eripra teliselt infor-

matiivseks vaid siis, kui meil on

ettekujutus
rkija
harjumusprasest knemodulatsioonist ja selle iseloomulikest muutustest
erinevais
emotsionaalseis
seisurfdeis.
Hletooni ja snavalikuga vib
soovi korral v g a g i tpselt vlja
mta selle pshholoogilise distantsi, milliselt partneriga soovitakse lvida. Mnikord vib kaaslane soovitavat lhedusmra valesti tajuda just sellest tingituna, et tal
puudub
ettekujutus
teise isiku
individuaalse
keele
koodist.
Kehahoid ja rht olenevad paljugi ldisest somaatilisest seisundist n i n g on t h t s a l kohal inimesest meeldiva (kahvatu, hmase, ebameeldiva) ldmulje toomis e l / T a v a l i s e l t teadistab hea rht
sihikindlusest,
heatujulisusest,
eneseusaldusest, lodev
kehahoiak
vib olla lodeva iseloomu ja eluviiside nitaja. P i n g u l d a t u s , tasakaalutus, kssis vi vimmas olek
( m u s e r d a t u s ) , jikus need kik
on pshhosomaatiliselt
informatiivsed.
Kehahoidu, rhti, poosi
korrigeerides
(harmoniseerides!)
ja pshhoregulatsiooni rakendades
vib niteks vabaneda psipingest.
Juba loomade
kitumises
on
theldatud mnede pooside selgelt
teadistavat funktsiooni (domineeriv, vitlusvalmis ja alistuv poos).
Inimestevahelisel suhtlemisel peegeldub poosis
6 sltumatus, autonoomia
(vi selle t a o t l u s ) ;
C sdistus, pettumus;
vitlusvalmidus, vastuhakk;

9
#
#
#
#
#
#
Q
#
0
#

pgenemissoov;
segadus;
sltuvus;
toetuse ja abi pakkumine;
thelepanelikkuse ilmutamine;
ingorantsus;
allasurutus;
vljakutse;
rapratus, t a g a s i t m b u v u s ;
plgus ja leolek;
domineerimissoov.
Mnikord tardub inimene mingisse poosi (nit. thelepanu ilmutamine, r a p r a t u s ) , ilma
et sellel poosil t e m a
jaoks
oleks mingit
suhtlusfunktsiooni.
Ta ei aimagi, et on s r a s e s poosis, veel vhem, et teised inimesed sellest asetusest mingi kindla
teate vi
snumi vlja loevad.
Meelis- ja psipooside tundmappimine
vib olla
abivahendiks
inimese rolliootuse (nit. domineerimissoovi)
tajumisel,
tema
spetsiifilise suhtlemistarbe
(nit.
abistatuse soovi)
vi situatiivse
seisundi (nit. allasurutuse)
le
otsustamisel. Pooside pidev vaheldumine, ilmekad estid ja miimika vivad olla mrk artistlikkusest ja ldisest krgenenud mngutarbest. Mne isiku puhul vib
see kompenseerida kehval jrjel
verbaliseerimisvimet,
loogilise
arutluse
ja
argumentatsiooni
nrkust. Ja peame meeles: enesevljendusel on teadistava,
afektiivse (elamusi v l j e n d a v a ) , partneri kitumist suunava funktsiooni krval ka teatav pshhoregulatsiooni t h e n d u s .
T. Sarbin'i
ja
C. Hardicki
u u r i n g u s tlgendasid katseisikud
42 eespooltoodutega
analoogilise
5 Suhtlemispshholoogia

6. Nelja poosi tlgendamine

(G. Lindzey jrgi). 1 kirjeldav,,
ksiv, nustuv; 2 raootel; 3
otsustusvimetu ja endassetmbunud;
4 imestuv, vimukas, enesekindel,,
vrastust tundev.
Joon.

kriipsujuku
thendusi
kllaltkihelaadselt. Niteks on
toodud
neli poosi. 1. kirjeldav, k s i v
nustuv; 2. raootel; 3. otsustusvimetu ja
endassetmbunud;
4. imestav,
vimukas,,
enesekindel, vrastust tundev.
ldiselt on teada, et i n i m e s e
tegevusala vib kujundada tema.
knnakut.
Vana merekaru on kuival maal kergesti r a t u n t a v taaruvast knnakust. Kerge ja kiire
kelneriknnak,
sja
teenistusest
vabastatud sduri samm, a l p i n i s ti astumine need on ksikud;
nited elukutse ja tegevusala m just knnakule. Naise puusade lii
r

6 S

kuvusest loetakse paljudes maad e s vlja tema s e k s u a a l s u s t vi

ka ahvatlemissoovi.
Detektiivid
j a kriminalistid, aga ka vist iga
koerust teinud poisi vanemad teav a d vita, et on olemas eriline
sdlaslik knnak. Mures inimesed astuvad sageli jigalt, puiselt,
Taskelt. Videtakse, et see, kes
sammudes ktega oma keha esile
aerutab, prahvatab
vestlemisel
kohe kik vlja, mis teda rritab,
on valju hlega ja osav simlem a . Tugeva hingelise surve all
inimene astub lhikeste takerduv a t e , iseteadev seevastu pikkade
kindlate sammudega. Tippiva knn a k u g a testavat naine
oma
koketeerivat (vi miivist) iseloom u . Hiiliv knd testavat tagasihoidlikkust, ebakindlust, alistuvust, eriline hljuv knd iseloomu pedantsust, aga ka edevust
vi upsakust. Knnakus vib olla
staatuse-demonstratsiooni (ministri,
direktori, krge ametikandja
v r i k a s samm) vi soovi nida
nooruslikuna. Krge
vi
lausa

liialdatud enesedistsipliiniga isikute knd olevat eriliselt t a k t i s ,

mdetud.
Knnak on vaid piiratud ulatuses tahteliselt kujundatav: kui
pimegi
teatud
viisil kndima,
kipub meie astumisstiil sna pea
esialgsesse vormi n a a s m a .
Hinnatavat
materjali
inimese
tundmappimiseks
pakub kirjandus, filmi- ja teatrikunst, aga ka
argisuhtlemine kigi oma vimalike kombinatsioonide ja henduste r e t u s rikkuses.
Kui
ldse
pda
a n d a inimestetundmiseks
usaldusvrseid
juhiseid,
viks
neid olla kaks:
a) rge piirduge he
vlimuse
vi kitumise nitaja vi klje
tlgendamisega,
vaid
vrrelge,
hendage, krvutage suurt hulka
erinevaid nitajaid;
b) a r e n d a g e vlja nimelt teie vimete
kohane
seostamisssteem.
Mni on erksam tajuma hle thendust, teine miimikat, kolmas
a v a s t a b olulist poosides vi knnakus.

4. Interaktsioon
* Vahetu ja vahendatud mjutam i n e * Domineeriv ja alluv kit u m i n e * Sbralikkus ja vaenulikkus * Sltuvussuhete teke
*
V a n g i d e dilemma * Diaadipartneri kitumise kontroll * T r a n s aktsionaalne
anals * Rpsed

ja ristuvad kigud * Varjatud

pshholoogiline mjutamine * Paitustevahetamine
* Ajata ited *
M n g u d ja manipulatsioon * Koopereeriv ja konkureeriv kitumine * Mjuju allikad ja mjutamisvtted.

Teabevahetuse
kigus
leiab
aset suhtlevate isikute
vastastikune mjustamine
ehk
interaktsioon.
Mne inimese isiksuslik
mjujud tekib juba tema pelgal
ilmumisel, vahel
aga
ainuksi
seelbi, et tema v i s a n g u t
on
oodata
(meenutame N. Gogoli
Revidenti!). Seega pole hepoolse vi vastastikuse
mjuavaldamise kandjaks
vaid vahetul
verbaalsel suhtlemisel
toimuv
teabevahetus.
Mju
vib
tekkida
ka
mitmeastmelise
vahenduse
tulemusena.
Sihiprane mjuavaldamine on
paljudel juhtudel suhtlemise otsene eesmrk.
Kuid
retsipiendi
hlestamine mingi teate vastuvtuks tema thelepanu ratamine, pshholoogilise
kontakti
loomine, erilise huvitusu kujundamine teatud ksimuste
vastu
jne. on sisult samuti teise isiku mjutamine. Seega on interaktsioon kommunikatiivsust kindlustavaks vahendiks.
Sotsiaalses interaktsioonis
pakuvad
esmast huvi
ksimused,
kuidas ja mida mjutada, mil viisil vimendada oma isiksuslikku
mjujudu n i n g k a h a n d a d a teiste
soovimatut mju.
Interaktsiooninhtuste
seletamiseks
on vlja
pakutud kmneid teaduskontseptsioone ja teooriaid.
Suhtlemisel
toimuv v a s t a s t i k u n e
mjutamine
on a g a v a a d e l d a v nii paljudes eri
varjundeis ja vljundeis, et
eri
autorite vi koolkondade ksitlustes leidub vhe hist mingi ldteooria tuletamiseks.

4.1. Vahetu ja
vahendatud mjutamine
Esitame nited vahetul ja vahendatud suhtlemisel toimuva mjuavaldamise kohta.
1. Ametnik hilineb tle. Kolm a n d a t peva jrjest tulete teistest hiljem, nendib lemus kurjalt, pdes alluvat distsiplineerida (interaktsioon toimus v a h e tul suhtlemisel: alluv hiris lemust lemus noomis alluvat)..
2. Kasutades seda, et l e m u s
on komandeeringus, lahkub k s
alluvaist n d a l a aja jooksul i g a
pev paar tundi enne tpeva
lppu. Sellest
saab
juhuslikult
teada asutuse juhataja. Ta ei informeeri
ttaja
lemust, kuid!
pool a a s t a t hiljem, kui jutuks t u leb alluva palgakrgendus, keeldub
kategooriliselt.
Ametnik e
saagi tpselt teada, miks t e m a g a
nii toimiti. (Interaktsioon on v a hendatud) .
Sotsiaalset
interaktsiooni
oru
mnede autorite poolt t l g e n d a t u d
kigi meldavate mjude htepimumisena
mingi
pikemaajaliseprotsessi
keskmes.
Nii niteks
sltub krgkooli ppeju loengutskli efektiivsus otseselt sellest,
milline maine tal on tudengiteseas ja kui krge on ta meisterlikkus lektorina. Kaudselt mjuvad aga veel paljud muud momendid: kursuse ldine pimotivatsioon ja ainehuvi; kuivrd sama ainevalda puudutas mne teise
ppeju eelnev loeng; milline on-

lektori
kompetentsus
kursuset
j u h e n d a j a n a ; kas teema
ksitlus
vaid kordab vi ka tiendab tuntud autoriteedi poolt
kirjutatud
r a a m a t u seisukohti jne.
lipilase mju ppejule avaldub loeng u t e s t osavtus (auditoorium on
hredavitu!),
eksamivastustes
(mitmed pole philist t a i b a n u d ! ) ,
teiste ppejudude
ja
pingute
korraldajate kaudu saabuva t a g a siside laadis jne. ppejud vib
neid mjusid
alathtsustada
ja
eirata, aga nende alusel ka oma
aineksitlust muuta, karjri kavandada.
Kesoleva t r a a m e s mistame
interaktsiooni nii vahetu kui vah e n d a t u d suhtlemise he kljena,
mis ldjuhul tihedalt seotud suhtlusprotsessi, suhete
kujunemiseg a . Kolmandana kirjeldatud juhtumi
(ppeju efektiivsuse teke)
tarbeks sobib
paremini
miste
mjude integratsioon.
Interaktsioonis ei puudu
eetiline tasand. Juhul kui teist inimest
n h a k s e oma hepoolse mjutamise objektina n i n g teise spont a a n s u s t tema le kindla kontrolli
kehtestamise eesmrgil prsitakse,
o n tegemist manipuleeriva
kitum i s e g a . Sel juhul n h a k s e suhtlemiskaaslastes vaid oma vajad u s t e rahuldamise vahendeid, sih i p r a s e mjuavaldamise objekte.
Inimestevahelise
vastastikuse
mjustamise keeruline iseloom on
ajendanud
paljusid
sotsiolooge,
pshholooge, pshhiaatreid vlja
ttama sraseid kontseptsioone,
mudeleid, teooriaid, mis avaksid
sltuvussuhete ja mjuju tekke
t a g a m a i d . Marksistliku sotsiaal-

pshholoogia esindajate
philine
etteheide neile v a l d a v a l t
angloameerika autorite loodud teooriaile on see, et interaktsiooni vaadatakse suhtlemise teistest klgedest lahus, jttes krvale nii sotsiaalse kitumise asise sisu kui
hiskondliku
tausta.
Vaatleme
j r g n e v a l t mnda t u n t u i m a t interaktsiooniteooriat.

4.2. T Leary sotsiaalse

kitumise orientatsioonide
tpoloogia
Kige ldisemad
vastandustasemed sotsiaalse kitumise lahtimtestamisel on j r g m i s e d :
valitsev (domineeriv) vi alluv
(submissiivne);
sbralik (heasoovlik) vi vaenulik (vihkav)
Nende kahe nitaja hendamisel kujuneb neli kitumisvarianti:
domineeriv-heasoovlik,
domineeriv-vaenulik,
alluv-heasoovlik,
alluv-vihkav. h e vi teise kitumisviisi esiletulekut selle vi teise
isiku juures a n n a b osaliselt seletada tema karakteri suundusega.
Leidub isiksusteste, mis usaldusvrselt mdavad nii
inimese
loomuprast domineerivust kui ka
tema (krget vi m a d a l a t ) heasoovlikkust
(afiliatsiooni)
vi
selle puudumist.
Kalduvust niteks valitsevale vi alluvale kitumisele, a g a ka suhtlemisalase
loomuprase heasoovlikkuse astet

VALITSEV

vitlev-nartsislik
sadistlikult agres
siivne
VAENULIK
mssuline ja
umbusaldav

Joon. 7. T. Leary interaktsiooni tpoloogia.

masohhistlikult
ennastohverdav

direktvselt-autokraatne
lehoolitsev
HEASOOVLIK
iili konventsionaalselt
koopereeriv
sltuv ja alistuv

(afiliatsiooni krgust) on tingim a t a tarvilik a r v e s t a d a inimeste

vastastikuse sobivuse le otsustamisel. Paremini kohastuvad dominantne ja alluv n i n g krgema
afiliatsiooniga inimesed. Mistagi
sltub
kitumise
suunduse
vljakujunemine palju ka situatsioonist ja lvivate
omavahelistest suhetest.
T. Leary a r e n d a s laltoodud interaktsiooni
phimteid aluseks
vttes suhtlemisomaduste ja neile
vastavate
kitumisviiside
tpoloogia (vt. joonis 7 ) . Kuna kik
tbid
kirjeldavad
pshiliselt
aktsenteeritud isiksusi, sobib tema
skeem kasutada ennekike pshhiaatrias. (Ravivalt toimib juba
ainuksi enda rmuslik-liialdava
kitumisega kaasnevate
kohanemisraskuste tunnetamine. mberppimine
toimub
kitumisviisi
paindlikumaks muutmise teel.)
R. Myllyniemi
modifitseeris
T. Leary philiselt
pshhoteraapias k a s u t a t a v a skeemi argisuhtlemisel
toimuva
interaktsiooni
analsile kohaseks (vt. joonis 8 ) .
Kaheksa
sotsiaalse
kitumise
suundust
vimaldavad
soome
pshholoogi arvates mista interaktsiooni t a g a m a i d ja motiveeritust ennekike sellega, et osutavad otseseosele arhailiste (loomkitumiseski esinevate) kitumisprintsiipidega: heasoovlikkuse vi
kiusu (jonni),
domineerimissoovi
vi allumisvalmidusega.

4.3.D.Thibaut'ja G.Kelley
interaktsioonimudel
Mis tingimustel saavad partnerid
teineteist mjutada? Kuidas kehtestatakse he poole kontroll teise
le? Millistel
asjaoludel
tekib
vastastikune sltuvus? Millal hinn a t a k s e suhteid teise isikuga rahuldust pakkuvaiks? Kuidas suhtlemisalane
hvedevahetamine
mjub kaasa suhete stabiliseerumisele? Neile ja teistele taolistele
ksimustele otsitakse v a s t u s t kontseptsioonis, mida sotsiaalpshholoogia alases kirjanduses tuntakse
Thibaut' ja Kelley interaktsioonimudelina.
Mainitud autorid lhtuvad biheiviorismis l d t u n n u s t a t u d seisukohast:
inimkitumine on reguleeritud
hedonismi
phimttel,
inimene lhtub suhtlemisel teistega pust s a a v u t a d a vimalikult
suurt rahulolu ja minimeerida ebameeldivat.
Diaadilise suhtlemise
korral thendab see, et vastastikuseid suhteid hinnatakse olenevalt sellest, kuivrd need on edukad ja kasulikud
antud
ja
saadud
vrtuste
vahetamise
mttes.
Selgitame autorite kontseptsiooni lhemalt.
Nii vahetu suhtlemise etappe kui ka suhete ldist
bilanssi vib kummagi
partneri
puhul eraldi v a a d e l d a sellelt aluselt, millises vahekorras on saadud tulud (tunnustus, teened jne.)
ning
kantud
kahju
vi
tehtud kulutused (kriitika, teise pri-

A kitumisviiside repertuaar
a

>v
2

\ .

B kitumisviiside
repertuaar
1

Nv

\ ^

\ ^

\ ^

\ ^

b,

4
1
KitumiskontroM
Joon. 11.

J o o n . 9.

N.

\ ^

\ ^

Fataalne kontroll
J o o n . 10.

oriteedi
tunnistamine,
tasumata
jetud teened j m t . ) . Interaktsiooni
soovitakse
j t k a t a , partnerit
hinnatakse
endale
vrtuslikuks
siis, kui tulem osutub positiivseks. Pooled on positiivsete tulemuste saamisel teineteisest sltuvad. See, kas ja kuivrd ks
partnereist
teisele
hvesid
on
a n d n u d , m r a b teise vimaliku
sissetuleku. Videtud hvedena
on v a a d e l d a v
igasugune
mater i a a l n e kasu, a g a ka pshholoo-

giline v a l u u t a : s t a a t u s e ja rolli
tunnistamine teise poolt, oma vimu, kontrolli- ja otsustusiguse
nautimine jne.
Interaktsiooni
tulemusmaatriksisse vime kanda kummagi partneri vimalike kitumisviiside repertuaari. Kujunevais ruutudes on
esitatud kik antud juhtumil arvesse tulevad vitude (tunnustuse, kasu, tasu) ja kaotuste (laituse, kahju,
kulu)
vimalused.
Vaatleme
tekkivad
juhtumeid
(vt. joonis 9 ) . Kui A valib toimimisviisi ai, B a g a ,b2, s a a b A antud nitel he tunnustushiku, B
a g a neli hikut. Kui a2-le vast a n d a t a k s e bi, s a a v a d
mlemad
vrdselt 3 tunnustushikut. Jne.
Joonisel on kujutatud argielus
nii s a g e d a n e olukord, kus kumbki partnereist ei ne tpselt ette
suhtlemise meldavaid ja vimalikke tulemusi. Interaktsiooni algetappidel
ptakse
katsete-eksituste h i n n a g a hankida teavet selle kohta, milliste tulemite (skooridega) antud situatsioonis vib
a r v e s t a d a . Thibauf-Kelley
mudel

aj

02
- 2

+4
+ 2

\ ^

0
0

\ ^

- 2

\ ^

>v

+2

+ 4

Joon. 12. Mehe (A) ja naise (B) otsustusmaatriks: kuidas veeta vaba
htut?
a!
>v 3 kuud

vaba

b,
3 k u u d N.

7 aastat \ ^
1 = salgab
.2 = tunnistal

\ .
b

7 aastat

N. 5 aastat

vaba

5 aastat \ ^

Joon. 13. Vangide -dilemma.

testab
matemaatilise
mnguteooria rakendatavust
suhtlemispshholoogia n h t u s t e selgitamiseks. Mistagi peldakse argisuhtlemisel
vahekordade
poole,
mis totaksid parimat vimalikku
tulemit. Thtsaks peetakse kindlust selles, et positiivse tulemiga
vib arvestada ka edaspidi. Arvatavasti kaalutletakse
maatriksile
analoogilisel viisil niteks
siis,
kui on tegemist pikaajaliste
intiimsidemete
loomisega,
niteks
abiellu astudes.

Interaktsiooni
tulemusmaatriks
loob selgust vimu- ja sltuvussuhete k i n d l a k s m r a m i s e l .
he
partneri vim teise le phineb
suutlikkusel kontrollida teise tulemit, s. t. tulude-kulude bilanssi.
Arvesse tuleb kaks kontrolli (teise kitumise reguleerimise) vimalust: fataalne
(fatal control)
ja
kitumise
kontroll (behavior
control)
F a t a a l s e kontrolli korral sltub
B tulem tielikult A kitumisviisist, tema enda kitumisviisi valik (varieerimine) ei muuda vhimatki, B sltub tielikult A-st.
Kitumiskontrolli puhul seevastu vib ks diaadiliikmeist vaid
piirata, mjutada tulemit, mida
teine saab, s u u t m a t a seda suva
j r g i kindlaks m r a t a . Jooniselt
11 selgub, et valides a i , vimaldab A oma partneril B-l vaid sel
korral s a a d a tulemuseks 4, kui too
valib kigu b2. Nii vidakse teise
poole kitumist siiski thelepand a v a s ulatuses reguleerida, kuigi
interaktsiooni tulem ei j ainuksi A o t s u s t a d a .
Kontseptsiooni
autorid loevad
tenoseks, et olukorras, kus iseenda tulemit pole vimalik (tie
kindlusega) t a g a d a , asutakse sageli r a k e n d a m a oma vimet kontrollida partneri tulemit! Niteid:
teenest keeldumine,
komplimendi
tlemata jtmine, kriitilise mrkuse tegemine, rolliootusele vastamine vi v a s t a m a t a jtmine. Vastastikusele
tunnustamisele
viib
strateegia, mille korral kumbki
pool m u u d a b oma kitumist pr a s t kahju k a n n a t a m i s t vi j t a b
selle s a m a k s , kui on s a a d u d ra-

h u l d u s t pakkuv kasum (tunnustus,

t u l u ) . L i h t s u s t a t u l t vttes on ju
vaid kaks toimimisviisi: kas partnerit (tunnustuse, teenega) premeerida vi teda k a r i s t a d a .
Niihsti fataalne kui kitumiskontroll vivad olla ka vastastikused, lllustreerigu seda kaks nidet.
Mees (A) ja naine (B) sooviksid htu koos veeta. Mees eelistaks minna koos kinno ( a i , bi),
naine teatrisse ( a 2 , b2) Halvim v a r i a n t oleks htu eraldi veeta, niteks nii, et mees on kinos,
naine teatris, vi, veelgi kehvem:
mees on teatris, naine kinos. Juhul kui toimitaks mehe ettepanekul, oleks mees enam rahul ( + 4
n a i s e -j-2 v a s t u ) , kui aga talitada naise soovi jrgi, s a a k s naine
enam rmu kui mees (A = + 2 ,
B = + 4 ) Mistagi tekib kitumiskontrolli puhul suhetes stabiilsus vaid siis, kui ks pooltest lepib optimaalsest viksema isikliku tulemiga. Interaktsioon kulgeb siin turu situatsioonis, kus
parim on juda mistlikule kokkuleppele.
Joonisel 13 on toodud vangide dilemmana
tuntud
juhtum.
Kaks hes ja s a m a s kuriteos kahtlustatavat salust on vetud vahi alla. Neid hoitakse eraldi kongides ja kutsutakse
kordamda
lekuulamisele. Uurija ttleb
kumbagi eraldi, pdes sel viisil
v a n g e sundida oma sd tunnistama. Juhul kui ks tunnistab ja
teine s a l g a b , saab lestunnistanu vabaks, teine aga mistetakse
7 a a s t a k s v a n g i . Juhul kui mlem a d les tunnistavad, m r a t a k s e

kummalegi 4 a a s t a t v a n g l a k a r i s tust. Olukorras, kus mlemad salgavad,

vidakse
neile m r a t a
kige rohkem 3 kuud karistusaega. Isegi teades mngureegleid, pole kummalgi vangil ettekujutust sellest, kuidas toimib saatusekaaslane.
Antud juhtum illustreerib diaadiliikmete kitumiskontrolli. Toimimisviisi valik sltub sellest, kuivrd partnerit tuntakse ja usaldatakse, aga ka sellest, kuivrd kumbki pool on kindel, et teda usaldatakse, et temale
ollakse kindel.
Vangide dilemma taoliste situatsioonide modelleerimisega
on
lbi viidud suurel hulgal eksperimente, selgitamaks vlja tegureid,
mis determineerivad
diaadipoolte
kitumisstrateegiate valikut. S r a seid lkslesandeid vib anda ka
grupi liikmeile, vi mitmele grupeeringule.
Lisas 3 on toodud
m n g X ja Y, mis vimaldab
kindlaks m r a t a , kas m n g u r i d
toimivad egoistliku vi koopereeriva strateegia jrgi, kui kaua
aega kulub
mngureeglite
selgekssaamiseni jne.
Kirjeldatud
interaktsioonimudel
vimaldab teha mitmeid prognoose selle kohta, milliseks kujunevad suhted diaadis:

Suhete arengule ja stabiliseerumisele mjub alati soodsalt korduva kinnituse saamine selle kohta, et lvimine antud partneriga
toodab positiivse tulemi; pideva
negatiivse tulemi korral asutakse
suhtlemist minimeerima.
Tulemi v r t u s e le otsustamisel lhtutakse helt poolt sellest,
kuivrd selle
isikuga
lvimisel

-kasum letab kahjumi, teisest

kljest a g a vaetakse, kas ei leidu
alternatiivset
sotsiaalset
suhet,
kus viks arvestada veel m r k s a
krgema kasumiga.
# Tulemi v r t u s e
subjektiivsel
hindamisel vetakse arvesse
ka
iseenda vimalusi ja suutlikkust.
#
Interaktsioonipartnerid
sltuvad
positiivse
tulemi saamisel
suuresti teineteisest (selle kohta
time mitmeid niteid
tulemusmaatriksite a n a l s i l ) .
# Interaktsioonis
suutlikumad
(suhtlemisosavamad) on suurema
partneri premeerimise (tunnustus, rahulolu loomine jne.)
potentsiaaliga kui suhtlemistketega
isikud.
# S a r n a s e vi lhedase v r t u s orientatsiooni (sotsiaalsete hoiakutega) partnereil on enam vimalusi positiivse tulemi s a a v u t a miseks: tarvitseb vaid hel poolel
vljendada
oma a r u s a a m u ,
kui see juba toimib teisele mrgatava
toetusedemonstratsioonina.
# Ka rhutatult komplementaarsete omadustega diaadipartnereil
on thelepandavalt krge lootus
s a a d a positiivset tulemit: kumbki
pool vib arvestada, et s a a b teiselt seda vrtuslikku (niteks kogemused, vaimustuvus, tahtejud,
t a s a k a a l u k u s ) , mis endal puudu
jb.
Thibauf-Kelley mudeli kehtivuse kontrolliks lbi viidud arvukad
katsed on kinnitanud selle phijrelduste paikapidavust ennekike neis suhtlemisolukordades, mis
kirjeldatavad turu situatsioonina.
Pole a g a alust vtta seda

kindla prognoosiva v a h e n d i n a kigi interaktsiooniolukordade

tarbeks. Autoreid on kritiseeritud selles, et nad t a a n d a v a d
inimese
masinlikult
omakasu
kavandavaks olendiks. Neile etteheiteile
v a s t a t e s vitsid autorid, et kontseptsiooniga on soovitud juhtida
thelepanu ennekike diaadipoolte vastastikusele sltuvusele (interdependentsile), pedantne tulemirehkendus kui
selline olevat
vhem oluline.
Ka toodud mudelis uuritakse
interaktsiooni ldse, lahus selle
sisust ja a r v e s t a m a t a
osalevate
poolte kitumise sotsiaalset tingitust. Diaadisuhted on vaevalt
le kantavad grupi konteksti, kus
kaasa toimimas muudki thtsad!
mjurid.
Thendusrikas on see, et iseenesest ju v g a g i teravmeelset pshholoogilist
kitumisteooriat
on
arvustatud nrga pshholoogilise
lbittatuse p r a s t .
Diaadipartnerid ajenduvad
hest
kesksest
hedonistlikust juhttaotlusest, otsekui puuduks neil s g a v a m ja subtiilsem pshika. Uuema aja suhtlemispshholoogias
on loobutud
interaktsiooni
kui
vahetussuhte
kigus s a a d a v a kasu (tulude, sissetulekute)
samastamisest
niteks toetuse, tunnustuse, teenega.
Suhtlemishveks vib olla ka igasugune autentne t e a v e
(niteks
ka partneri tekspidamiste kohta).
Tunnetusvime a v a r d a m i n e
kasu t i e n d v r t u s e n a on r a s k e s ti hendatav Thibauf-Kelley mudeliga. Mainitud puudustele v a a t a m a t a nib mudel siiski silitavat oma v r t u s e m n g u d e teoo-

ria teravmeelse rakendamise nitena interaktsiooni s v a n h t u s t e

selgitamiseks.
Autorid
esitavad
rea oletusi selle kohta, kuidas
d i a a d i s kujunevad vimu-, kontrolli- ja v a s t a s t i k u s e sltuvuse
suhted, millest sltub
suhetega
rahulolu, mis kindlustab ja kahj u s t a b suhete arengut.
Hvede
jaotamise
mehhanismi
kaudu
s a a b paremini mista mningaid
ldisi nhtusi partnerite v a s t a s tikusel kohanemisel
(interperson a a l s e s akommodatsioonis).

4.4. Interaktsiooni
svavaatlus
transaktsionaalne anals
Teeme
jrgnevalt
tutvust
he
tuntuima ja populaarseima interaktsiooniteooria, nn. transaktsionaalse a n a l s i g a . Selle
autor
E. Berne on oma
seisukohtade
vahendamiseks
valinud vimalikult
l d a r u s a a d a v a , knekeelele
lhedase
terminoloogia. See on
kahtlemata
ks
phjusi, millele
toetub teooria menu. P r a e g u s a j a k s
o n autori peateosed tlgitud paljudesse keeltesse (ka vene keelde). Meie minal on Berne j r g i
kolm t a s a n d i t ehk ego-seisundit:
Laps, Tisealine ja Vanem. Lapse mina on silinud meis kige
v a r a s e m a s t elueast: see on vlja
kujunenud suhtlemisel isa, ema ja
teiste vanemate inimestega.
See
t a s a n d hlmab selliseid omadusi
n a g u vaimustuvus, uudishimu, im-

pulsiivsus, kujutluslend, aga ka

kergeusklikkus, pelglikkus, pidurdamatus,
abitustunne.
Lapsetasand vljendub suhtlemisel eredalt mittesnalise
kontrollimatu
enesevljendusena:
pisarad
ja
naer, j r s u d muutused hletoonis, estide ja noilme loomulikkus vi kammitsetus.
Kohanenud
Laps
kujundab
oma kitumise
Vanema mju j r g i (nit. jreleandlikuks, virisevaks jne.). Spontaanne
Laps on ego-alge, milles
peitub nii mssumeel kui loomevime.
Juba lapseeas hakkame oma vanemaid matkides a r e n d a m a endas ka vanemlikke jooni. Nii nagu igahes meist on vike poiss
vi tdruk, kannab igaks meist
endas ka oma vanemaid.
Vanemlik seisund
ktkeb kiki keelde,
reegleid, seadusi; seda iseloomustab ka vanemlik prdumisviis
trelemine ja rnutsemine.
Vanemliku positsiooni tugevad kljed autoriteetne vljenduslaad,
kalduvus
asuda
igustetaastaja
vi -kaitsja ossa, veendumus moraalinormide vankumatuses on
hendatud
mitmete
negatiivsete
joontega:
tardunud
mtlemine,
autoriteetide
lethtsustamine,
enesekriitika minetamine, kamandajatoon. Vanemlik tasand on kergesti ra tuntav snadest tohib,
ei tohi, vrikusemaskist,
otsuste ja jrelduste tingimatusest.
Vanema-seisund vimaldab meil
vtta le reaalne vanemlik roll
kasvatamisel, petamisel, juhtimisel. Teiseks lubab see muuta palju
reageeringuid
automaatseks,
s s t a energiat ja vabaneda aega-

r a i s k a v a t e s t kaalutlustest otsustamisel.
Tisealise
tasand hakkab vlja
kujunema hiljem. See phineb vlismaailmast saabuva teabe kainel loogilis-analtilisel
lbittamisel. Lviosa ametialasest vi
asjalik-tsisest vestlusest toimub
nnda, et partnerid
suhtlevad
Tisealisuse tasandil: rahulikult,
krge
enesekontrolliga,
kainelt,
kalkuleerivalt.
Kuid
vanemliku
tardumuse
ja
lapseliku
tundeliialduse vltimisel on ka pahupool: emotsionaalne
pidurdatus,
l e m r a n e kahtlemine, fantaasiavaesus.
Meie virgeaja igal hetkel on aktualiseeritud mingi kindel vahekord toodud ego-seisundis, lihts a m a l t eldes: esineme kas Tiskasvanu, Vanema vi Lapsena.
Ego-seisundid on normaalsed nhtused, isiksuses on tavaliselt kik
kolm arenenud. Isikuti esineb kll
suuri vahesid
proportsioonides.
(Tasandite vahekorra mtmiseks
leidub eri test.) Ka elukutse mjub t a s a n d i t e vahekorra kujunemisel kaasa. Sageli silib koolipetajail vanemlik joon otsustamisskeemides, hletoonis, inimeste kohtlemise laadis ka vljaspool
klassituba. Kunstnikes on tavaliselt lekaalus Laps, juristides ja
teadlastes Tiskasvanu. Pshhoterapeudid rhutavad eriti spontaanse, v i g a s t a m a t a , t u r v a t u n d e s
(nn. okay-seisundis)
viibiva Lapse thendust suhtlemisel.
V a s t a v a l t tutvusastmele, tidetavaile rollidele,
emotsionaalsele
hkkonnale
vahetatakse
suhtlemise kigus kogu a e g ego-sei-

sundeid. Ilmeksimatu V a n e m a tasand asendub arutleva Tiskasvanuga, viimasest a g a libisetakse

hetkepealt
Lapse
tundevljendusse.
E. Berne vaatleb sotsiaalse kitumise
elementaarhikuna
he
partneri prdumist vi kiku
teise poole, millele ta oma teoorias andnud nimetuse
transaktsionaalne
stiimul
(nide:
Mis
kell on?). V a s t u s kujutab endast
htlasi ajendust j r g m i s e k s kiguks (Kell s a a b kohe viis
Mis me siis enam
ootame!).
E. Berne kontseptsiooni
thtsamaid alustdesid on thelepanek,
et argisuhtlemisel suundub transaktsioon (kikude vahetus) helt
kindlalt ego-tasandilt teisele kindlale ego-tasandile. Bussis nhvab
tugatu tre Vanem krvalseisvale
(kasvatamatule)
Lapsele:
rge trgige! ja vastuski Mind
ju tugati tuleb
(lekohtuselt
sdistatud) Lapselt (ebaiglasele) Vanemale.
Suhtlejate kigud vivad olla
kas
1)
vastastikku
tiendavad
ehk
rpsed VL, LV; TT, TT;
LV VL) vi
2) ristuvad
TT, VL.
3) varjatud
(pshholoogiliste)
stiimulite
ja
vastustega.
Toome selgituseks mned nited:
1. juhtum:
suhtlemiskigud
on
rpsed
ja tiendavad
teineteist.
a) Laansoo:
Veider maitse tnapeva noortel.
Knnapuu: Teate, neil polegi
mingit maitset, ahvivad filmithti
.

~"Q

0-T^

0
O

J o o n . 14.

J o o n . 15.

b) Patsient: rritun igast thiasjast. Mida ometi peaksin tegema?

Arst: p p i g e jooga keskendumistehnikat. A l u s t a g e hingamisharjutustega
.
Enam-vhem pidevalt rpseks
jv suhtlemine leiab aset paljudes tpolukordades: klat (V
V), petamine (VT vi V L ) ,
ametialane k s u n d a m i n e (VT).
Rpsete suhtlemishikute korral
on vastastikune mistmine kige
rohkem
hlbustatud.
Rpseid
kike ja asetuste tpset kohastamist
tuleks
harrastada
mistvussilla loomiseks, konflikti-

0
0

J o o n . 16.

J o o n . 17.

ohu hajutamiseks, tutvuse sobitamisel. Eriti TT tasandeil teabevahetus muutub aga mne aja
p r a s t ttuks: vahelduseks a i t a b ,
kui veidi
(mngitsetult) esineda
Vanemana vi Lapsena.
2. juhtum: vastastikused kigud
ristuvad.
Mees: Kus mu vtmekimp on?
(TT)
Naine: c) Kogu aeg jtad oma
asjad hooletusse, teised otsigu. (VL)
d) Andsin selle sulle ju htul
tagasi. (LV)
Naise v a s t u s llitab otsekohe
sisse he kahest levinuimast pe-

0^=50
Joon. 20.

Joon. 19.
rekonnatli liigist.
Vanema vi
Lapse tasandilt reageerides a n n a b
naine
mehele
vikese
torke
(selle varal vib ta m a a n d a d a ka
o m a olmepinget). Toome veel sam a s u g u s t e suhtlemiskikude niteid olmeteenindusest.
e) Mja: t l e s i n j u b a ilma
ostukorvita me ei teeninda.
<V-L)
Ostja: rge kamandage.
(V-L)
f) Klient: Minu tellimus ikka
veel titmata? (TT)
Teenindaja:
Mis te mind
sdistate. (LV)
Kikude ristumine on hlpsasti
r a t u n t a v rritus- vi krsitus-

noodist hles, tahtlikust vi tahtm a t u s t torkest vi solvumisilmest.

E. Berne peab ristuvat transaktsiooni pshhoterapeutide
pideva
hoole allikaks. Juhul kui niteks
mehenaise suhetes on valdavad
ristuvad kigud, on kodune hkkond v g a hiritud.
Konflikti
krvaldamiseks
vi
leevendamiseks soovitavad transaktsionaalse a n a l s i
(TA) terapeudid v a s t a t a teise poole ristuvale
kigule
omalt
poolt
rpse k i g u g a . Nite c ja d puhul vib humoorikas mees lubada
endale kllalt vimalusi riiu vltimiseks: Muidugi, kuid kus see
siis ikka on?, Oi hajameelsust!
jne. J u t t on muidugi ainult kahjutekitavaist
konfliktjuhtumeist.
Muudel olukordadel vib juhuslik
ristuv transaktsioon
isegi omamoodi
ergutada.
Siiski kaldub
kahe omavahel vhe tuttava isiku
kneluses
mitu
korda
korduv
kikude rist vestlusaine kiiresti
ammendama.
3. juhtum: vastastikused
kigud
varjatud
(pshholoogiliste)
stiimulite ja
vastustega.

g) Noormees: Lhme lbi

pargi.
Neiu: Kuid ma pelgan hmarust.
Pindse,
nhtava,
esiletoodava
stiimuli vi v a s t u s e varjus vib
olla
peidetum,
pshholoogiline
kik, mis ktkeb teate allteksti ja
toimub suhtlusena hoopis teiste
ego-seisundite
vahel.
Varjatud
stiimul vib olla kummalegi poolele hsti taibatud n a g u niteks
g ja h.
h) Mart: Tule htul klla. Sain
mned uued kassetid.
(Meeldid mulle. Viksime suhelda intiimsemalt.)
Maila:
Oi, siis kindlasti
tulen.
(I\a
sina
meeldid
mulle.)
Flirdis ja
kurameerimisel
on
alati kasutatud varjatud stimulatsiooni tasandeil LL.
Nites i
on toodud aga juhtum ritegevusest.
Mja s u u n a s oma (provotseeriva) snumi
Ostjale-Lapsele, kelle enesetunne saabki haavatud. Tulemuseks on lapsemeelne reaktsioon (mida hiljem kodus tuleb k a h e t s e d a ) .
i) Ostja:
Palju maksab see
suur hiina termos?
Mja: Tervenisti (!) kolmkmmend rubla.
Ostja: (Meldes: Ma nitan
sellele ninatargale.)
Pakkige sisse.
Interaktsioon
muutub
kllalt
heplaaniliseks, kui hel partnereist lheb korda r a t a d a teises
Talitsematu
(edev, haavuv, solvuv, sttiv, kergeusklik) Laps ja
selle kaudu teist millelegi provotseerida, teisega manipuleerida.

Joon. 21.

p
J o o n . 22.

J o o n . 23.

j)

A: (provotseerivalt) Ja m i s
Teie, seltsimees Kork, a s j a s t
arvate?
Kork:
(tsimeelselt) Mina
olen kogu
aeg
arvanud,

-et . (ja j r g n e b ette teada jutt, mida

krvalseisjad
kviteerivad jamaks)
TA menu phineb kahtlematult
selle thelepanuvrsel diagnoosival ja terapeutilisel
vrtusel.
Eespool osutasime sellele, et meetodi abil on vimalik a v a s t a d a
suhtlustkkeid ja e n n u s t a d a arusaamatusi
(ristuvad
kigud!),
mista varjatud
(pshholoogilist)
m j u s t a m i s t ning nha teid tlid e vltimiseks ja konfliktide krv a l d a m i s e k s (kigud muuta kompl e m e n t a a r s e k s ) . TA lubab veel
palju muudki:
# analsida rituaalse suhtlemise
olemust ja thendust;
# ennustada, mis teemadel saavad n i n g eelistavad omavahel jutelda niteks vhivrad, ammut u t t a v a d , noorukid, naispensionrid, autoomanikud, rimehed jne.;
# a v a s t a d a nii tsuhetes kui ka
perekonnaelus selliseid suhtlemisfiguratsioone ehk mnge, mis vg a tugevasti m r a v a d mistvusj a intiimsusmra ja ldse inimsuhete arengu. Peatume pgusalt
mainitud kolmel TA kasutamise
vimalusel.
Ka TA j r g i m r a b suhtlemise
kulgemise
osalejate
alateadlik
pd saada sotsiaalsel kohtumisel
kindlaid hvesid. Kuid viimaste
s k a a l a on Berne koolkonnal palju
diferentseeritum
kui
Thibaut'
Kelley biheivioristlikus
mudelis.
Siinkohal pole vimalust sveneda E. Berne poolt pshhiaatriatermineis kirjeldatud
interaktsiooni
motiveeriva mehhanismi peensustesse. Lihtsustatult eldes ajen-

dutakse suhtlemisel nelja phihve taotlemisest:

pingetest vabanemine (pingeid
s a a b m a a n d a d a ka teisele isikule
negatiivse stiimuli, torke andmisega);
9 ohusituatsioonide
(mina
kahjustavate
olukordade)
vltimine;
# sotsiaalse tunnustuse,
paituste
saamine;
O (pshilise) t a s a k a a l u silitamine.
Eriti rhutab E. Berne sotsiaalse stimulatsiooni saamise vajadust ehk paituste saamise tarvet.
Ta meenutab vana knekndu:
kui kassi
ei silita, kngub ta
seljaaju. Inimene vajab jrjepidevalt sotsiaalseid paitusi tunnustust, toetust, julgustamist, positiivseid emotsioone, komplimente,
heasoovlikkust,
thelepanu.
Paitused tstavad vitaalsust, turvalisusetunnet.
Paitusetarve
on
muidugi isikuti erinev Kui filmithest kaunitar vajab iga pev
sadu stiimuleid oma
loendamatuilt austajailt, vib kitsa ala
teadlane leppida a a s t a s heainsa
selge
tunnustusega
oma eriala
respekteeritud autoriteedilt.
Vaatleme rituaalset
suhtlemist.
Tervitamisel, j u m a l a g a j t u l , komplimentide
vahetamisel,
osavtlikkuse ja huvi ilmutamisel jm.
s r a s t e l puhkudel on uudse teabe
vahetamine rmiselt tagasihoidlik. Sellegipoolest peetakse kigis kultuurides, kige erinevamate
kutsealade
esindajate
poolt
rituaale aus. Millega seda seletada?
Sotsiaalpshholoogias
osut a t a k s e harilikult sellele, et ri-

t u a a l t u g e v d a b osalejais omavahelist htsustunnet, turvab ja tst a b esile teatud vrtusi. Rituaalis

(eriti
muidugi religioossete
tseremooniate ajal) avanevat vim a l u s niliselt tiesti ebaisikulise
suhtlemise teel letada oma ego
piiratus, s a a d a osa millestki krgemast, t h t s a m a s t . Berne ei kummuta
neid
rituaali m r a t l u s i ,
kuid lisab omalt poolt jrgmised
olulised tpsustused:
# rituaalis toimub sotsiaalse tunn u s t u s e (paituste) vahetamine;
#
rituaalid on sisuliselt kavand a t u d ja juhitud Vanema poolt,
kombeid ja traditsioone
austava
vanemliku ego-tasandi poolt;
# rituaalid kujutavad endast lihts a t e rpsete kohastatud kikude
stereotpset
seeriat,
teisisnu:
klassikalises rituaalis pole kohta
i ristuvale transaktsioonile ega
ka varjatud pshholoogilisele mjuavaldamisele (vihjele);
#
rituaali pikkus, paitusteseeria
kestus ei kujune kaugeltki juhuslikult, see mdab v g a g i tpselt
osalejate omavahelisi suhteid: valmisolekut paitusi j a g a d a ja ootust
kindla hulga paituste saamiseks.
Toome p a a r nidet. Tudengite
tervitusrituaal
vib olla
napp:
Hei-hei, samuti ka hvastijtt:
Ngemist!, Ngudeni!. Kumm a l g i puhul anti ja saadi 1 paitushik; nii ongi see krgkoolis
sageli kombeks. Soliidseis a a s t a i s
v r i k a d ametnikud H a n n e s
ja
Kalju
tervitavad
aga
teineteist
umbes nii:
H.: Tere!
K : Tervist!
H.: Mis uudist?
6 Suhtlemispshholoogia

K.: Ned, puhkus lbi, tee a g a

td. Mis endal?
H.: Midagi erilist, vanaviisi.
K.: Tmbab jlle vihmale.
H.: Ei pea jah see a a s t a vahet.
K.: No egas midagi, ole terve.
H.: Ole ise kah.
K.: Ngemist!
H.: Ngemist!
T a a s oli skoor enam-vhem tasakaalus. Seekord anti ja saadi
aga juba mrksa enam sotsiaalset
thelepanu.
67
hikut
ongi
Hannese
ja
Kalju
tavaprane
norm juba
mitu a a s t a t . Kui
nd emb-kumb teisele ootamatult palju paitusi a n n a b (niteks
tunneb huvi, kuidas teisel puhkus
mdus), vib vastaspool
lausa
kahtlema la: ei tea, mis ta minust s a a d a tahab?
Paituste vahetamine on v g a g i
informatiivne. Neb keegi pealt,
et tema hised tuttavad tervitavad
teineteist 10-paituselises rituaalis,
teda aga 2-paituseliste kikudega,
vib ta tunda end klmalt knelduna. Leidub neidki, kellele rituaalne jutlemine eimillestki tundub rmiselt pingutav, kes eelistavad sellele millist tahes asjalikku, Tiskasvanute poolt programmeeritud juttu, E. Berne terminoloogias
toimingut.
Rituaalset elementi vib sugeneda ka asistesse
knelustesse.
Mnelgi puhul kneleb see sellest,
et teema on ammendatud.
Puhtrituaalne infovahetus on tihtilugu
hlestavaks sissejuhatuseks enne
phiteemani asumist.
Hommikumaal, kus elutempo mdukam ja
krsituse
ilmutamist
peetakse
81

halvaks tooniks, pole haruldased

isegi kuni 200-paituselised tervitus- ja tutvunemisrituaalid. Srane rituaal vimaldab osalejail
teineteist otsekui kombata, mnikord nii suure selgusega, et phiteema lesvtmist ei peeta enam
vimalikuks vi vajalikuks.
Kui rituaali otstarve oli vimalikult kiire kombekaks peetava
portsjoni
sotsiaalse
tunnustuse
vahetamine,
siis
ajatitena
(E. Bernel meelelahutusena)
tuntav suhtlemisvorm on just nimelt
selleks, et
sisustada
sotsiaalse
kohtumise aega. TA j r g i on inimestele
ldomane
suhtlemisaja
liigendamise ehk aja struktureerimise tarve, pd letada sotsiaalne hiaatus: vaikuspaus, thiruum.
Tuttavad, kes teatud aja peavad
koos olema, arvavad, et see aeg
tuleb tita ja seda isegi siis,
kui ksteisele midagi elda pole.
Ajatiteid viks vrrelda vestlusvoolu neelukohaga: jutt n a g u sulguks minutiks, tunniks vi htupoolikuks s a m a s s e ainevalda. Jutuajamine on poolrituaalse iseloomuga, vastastikused kigud konfliktituse pinnal kogu aeg rpsed.
Kui keegi noormees jutleb pev
p r a s t lbusat baarihtut teemal
H O M M I K U L T U S T E S (Oo, kuidas pea valutas!) tasandeil LapsVanem, pole kuulajal snnis teda
naljavaese Tisealise positsioonilt
kohelda.
Isegi No-noo!
vi
Ai-ai! kulgeb leebelt Vanemalt
leannetule Lapsele. Ajatite harrastamisel j v a d seltskonna liikmed
solidaarseks
mitte ksnes
jutuaines, vaid ka ilmutatud hoiakutes ja suhtumistes, ennekike

aga vaikivas kokkuleppes m i t t e

minna le n h t a m a t u
intiimsuspiiri ja vltida mingis
probleemis
svenemist.
Lahutades niteks s u u r e m a s seltskonnas
meelt
ajatitega
EILNE
ETENDUS,
tuuakse harva esile
midagi s g a v a m a t muljetest

la
Mulle
see
meeldis!
vi
Mulle too ei meeldinud!. Detailanalsiga
rikutaks
mngureegleid.
Mned ajatitest H I L B U D ,
KEEDUKUNST,
MINU
HALB
MEES
jt.
on
tpilised
naistejutud; teised HOKI,
KES ( J A L G P A L L I S ) KEDA VIDAB vi AUTO

philiselt
meestejutud. Ei puudu ka teismeliste vi pensionride teemad.
Kitsama
kildkonna
ajatited,
niteks nn. meeste- ja naistejutud
kipuvad ksteist vlistama, nad
ei segune ja siit ka
probleemi
millest siis ldse rkida kireva
koosseisuga seltskonnas. Ajatited
on thusa selekteeriva
toimega,
nende varal selgitatakse vhem
tuntud isikute ringist vlja need,
kellega hiljem isiksuslikumas vormis suhteid arendada.
Kinnist
pidu vi koosviibimist viks vrrelda kindla hulga ja sortimendiga ajatiteliste
meelelahutuste
galeriiga. Kui saali hes servas
m n g i v a d mehed MARTINIT (kes
teab
parima
kokteiliretsepti?),
ajab teises salk naisi juttu teemal
MOEJOON,
krvalruumis
veedab v a n e m a t e g a kaasa tulnud
teismeliste
punt
vib-olla a g a
aega a r u t a d e s , KUIDAS TOIME
TULLA
OMA
LUBJAKATEST
ESIVANEMATEGA?

Mingile rhmale vi seltskonnale

harjumusprast
ajatidet
pole alati hlbus vahetada. Juhul
kui keegi naine pab igahommikuses kohvilauas teiste lemmikm n g u M I N U HALB M E E S kiiluda ajatitena
PIKESELISED
PEVAD
(abielu vallatused ja
r m u d ) , j t a b see laudkond talle
tenoliselt j r g m i n e kord tooli
kinni p a n e m a t a .
Reeglipraselt nnestub ajatidete vljavahetamine
kergemini
jutleva inimrhma liidril
(nit.
v r u s t a j a l ) . Jtkem H I L P U D E GA
mngimine
praegu
katki,
vib oma garderoobi tiendamisest sdistavaile neidudele teha
ettepaneku nutikas htu perenaine.
Meie keskel viibib ju T
(mainekas
arst,
teadlane, arhitekt). Kui ige a l g a t a k s mngu
MIDA ASJATUNDJA ARVAB?
Ajatited on nii hinnas kllap
seetttu, et vimaldavad kigile
osalejaile k a a s a m n g i m i s e korral
kindla hulga paitusi: huvi ilmutamine, hoiakute solidaarsus elulistes ksimustes, htede kibetdede hine v a s t a n d a m i n e teistele.
Teabevahetus on tihti puhtsmboolne, suhtlemine hoitakse valvs a l t ohutus vndis: hevrra
vlistatud on nii s g a v a m intiimsus (selles neb E. Berne toimingu krval teist alternatiivset interaktsioonivormi)
kui ka mttepinge. Seega pole vestluslik ajatide halb selle poolest, et see
otseselt htki osalejat kahjustaks,
ent ta on pahatihti thine. Juhul
kui kahe isiku omavaheline suhtlemine vaid ajatidetest koosnebki, vidakse tunda end nsalt,

rahuldamatult, taibates oma kndimatust nii asjaliku kui ka intiimse jutuaine lesvtmiseks.
Kui
ajatidete
harrastamisel
kitutakse
philiselt
siiralt
ja
taotletakse s r a s t
loomulikku
hvet n a g u positiivsete stiimulite
vahetamine, siis TA-s
mnguna
kirjeldatud
suhtlemisvorm
phineb pettusel,
on ellu
kutsutud
pdest partneriga
manipuleerida, teine le trumbata, tema arvel
endale kasu s a a d a . M n g on varjatud (pshholoogiliste)
kikude
ahel, mis viib kehtestuvate reeglitega ettemratud
tulemustele.
Vline verbaalne
kitumine
on
tihtilugu pelk dekoor, mis varjab,
katab peidetud manvreid. Vga
sageli trkab m n g mingi ht isikut vi kahe inimese koostd
puudutava probleemi pinnalt. Olles
niliselt verbaalsel tasandil
suunatud probleemi lahendamisele,
taipavad
mlemad
sisimas
suurepraselt, et asjade seis j b
muutumatuks, vastuolule
lahendust ei leita. Probleemi-lahendamise-mng pakub samal ajal kummalegi poolele selgeid suhtlemishvesid r a h u l d u s t u n d e g a saab
nentida, et asjaga on tegeldud.
Suhtlemise kigus avaneb vahel
vimalusi positiivse stimulatsiooni saamiseks, aga ka oma sadistlike ja masohhistlike tarvete rahuldamiseks. Vaatleme ametiruumis h a r r a s t a t a v a t lihtsat m n g u
P D S I N SU KINNI
(vt. joonis 24). Verbaalne (pindne) tasand:
l e m u s : (kvasti hilinenud ttajale, kes oma laua taha kiirustab) Mis kell on?

0
"0

Joon. 24.

Alluv: (alandlikult) Vabandage,

jlle hilinesin.
lemus: (vga vihaselt)
Juba
kolmandat korda sel kuul. Te sunnite mind abinud tarvitusele vtma. Kui ma midagi ei tee, lheb
distsipliin osakonnas kest. Mul
pole igust lasta asjadel nii minna.
Alluv: Pan testi edaspidi olla
tpne. (Ja hilineb varsti jlle.)
Snatu (varjatud) t a s a n d :
l e m u s tabab alluva leastumiselt
ja kuna see oma kitumisega seda lausa provotseerib, karistab
teda verbaalsel tasandil rangelt.
Hveks on talle negatiivsete tunnete vljendamisel s a a d a v pinge
m a a n d a m i n e . Hilinenu hveks on
masohhistlik n a u d i n g : teda on lekohtuselt koheldud. M n g kordub
aina uuesti, probleem aga ei lahene.
Manipuleerida vidakse lalt:
valitseja,
sadisti vi trannina,
aga sama edukalt (enamasti masohhistlikus vormis)
ka
alt:
mis tahes vastutuskoorma
eest
pakkuotsiva hdise, ksualuse
vi nrgukesena. Masohhistlik

manipuleerija k a v a l d a b le k a a s vestleja, ennekike otsese lemuse

vi juhi m n g u , mille kikude
loogika laseb tal lpptulemusena
tiesti priiks j d a
kohustusest
mingi probleem lahendada, kitsaskoht
krvaldada
ja
sealjuures
saab ta voli s d i s t a d a jlle kord
maailma selle lputus lekohtus.
M n g u s KPARD kutsub peategelane e t t e v a a t a m a t u
teo vi
pahandusega
esile
mberolijate
(petaja, lemuse, v a n e m a ) noomiv-korralekutsuva
reaktsiooni.
Seejrel teeskleb ta solvunut vi
isikut, kelle suhtes on liiga karmi sanktsiooni rakendatud, vtab
alandlikult kogu kriitika omaks
ja saavutabki andestamise. Selleks, et esimesel vimalusel pahategu korrata! Ja tema lemustel
(kasvatajail, vanemail) puudubki
thus kitumistaktika, kuidas hbematuga toime tulla. Jlle kivitub teiste hambutu kriitika ja jlle
naudib Kpardis asuv Laps salaja kaht hve: on oldud teiste thelepanu keskmes ja saadud masohhistliku enesenuhtlemise mnu,
ilma et oma loomust vhimalgi
m r a l tuleks p a r a n d a d a .
Verbaalne t a s a n d :
Joonestaja: (andekspaluvalt) Oi,
tuipudel lks mber
.
Arhitekt: Minu kolme tunni t
on mokas!
Joonestaja: Andke andeks, olen
nii saamatu!
Arhitekt: Pole midagi, see on
vaid nnetus. Ma phin laua puhtaks.
Snatu t a s a n d :
Kpard s a a b teisi kahjustava kitumisega 'ldise thelepanu osali-

0
0^st
\\
0
XD
Joon. 25.

seks n i n g s a m a s
teiste
viisaka
kitumisega veel ka interaktsioonihvituse.
Mngus
PUUJALG
avastab
lemus alluva ts puuduse ja
pab teda noomida.
Alluv
on
lohutamatu: kas pole kriitika halastamatu, sest on ju teada, et temal puudub tehniline eriharidus
vi vaevab krooniline migreen vi
takistasid koolieelikuist lapsed vi
tuli keeltekooli kontrolltks valmistuda vmt. l e m u s leebub ja
asub ilma pikemata tehtud viga
ise p a r a n d a m a . Mjutamine toimub t a s a n d i l : lekohtuselt l koheldud Laps lemra karm
Vanem.
M n g u s vidakse muidugi punkte s a a d a ka kelle tahes kolmanda
isiku arvel.
O L E K S VAID
on
kigile teada koosolekusaalist vi
probleemiarutelult. Sm. Hele alustab:
Meile on teada nurin Z
probleemi p r a s t . Oleks meil var u s t u s e g a asjad korras, kll me
siis
.
Sm. Tume
(toetavalt):
Tpselt! J a pealegi pole tehases
ikka veel evitatud uut tehnoloo-

giat. Kui vaid

. Mngurid on
osavalt vltinud probleemi lbiarutamise T i s e a l i s e
ego-taV
sandil ja asjade seis j b s a m a k s .
P a a d u n u d m n g u r manipuleerib
elegantselt ja hasartselt;
seni,
kuni suhtlus psib tema meelism n g u vormis, tunneb ta end vljaspool ohtu. Ilmekaks niteks on
m n g nimega
ALKOHOOLIK.
Joomapahe all kannataja
kurdab
aeg-ajalt silmakirjalikult: Lhen
oma eluga titsa phja. Kll tahaks end p a r a n d a d a . M n g vib
olla
mitmekeline.
Joodiku
Naine noomib ja keelitab, Karske
Sber
ilmutab
mistvust, elab
kaasa ja pab teist delikaatselt
igele teele suunata, Kaastundlik
H i n g (niteks joodiku ema) a n n a b
r a h a t u k s joonule toitu, kasib ta
poriseid rivaid ja pakub maja,
juhul kui naine sisse ei lase.
Topsisber nitab les solidaarsust nii kassiahastuses kui seatempude m a h a s a l g a m i s e l .
Baarimehe roll on kige lbimeldum:
kui mees kaine, kallab ta talle
mrjukest, aga tajub ka piiri ja
keeldub
teinekord
rangelt
lisa
andmast. Vahel a n n a b ta isegi
nu niteks Topsisber maha jtta .
Alkohoolik kuulab alandlikult kiki m n g u k a a s l a s i , pihib
patte ja totab uut elu a l u s t a d a .
Ent miski ei muutu. Ja sisimas
joomar vidutseb: lks korda kiki alt tmmata.
Lisaks suurele
hulgale vljakavaldatud paitustele (thelepanu, mistvus, siiras
nuandmine) on ta jlle korraks
krvaldanud oma smepiinadki:
ta on ju ritanud end p a r a n d a d a ,
ja lpuks tunneb ta leolekut ki-

gist pstjatest. Muide, ALKOH O O L I K U skeemis vib manipuleerida ka tiskarsklane. Igaks,

kes petab end vi teisi mingist pahest loobumise lubadustega, kordab
eespool kirjeldatud m n g u faase.
Mningaid m n g e viks vrrelda
narkootikumidega: mlema poole
vaikival
kokkuleppel
peidetakse
realiteet kujutluste ja vljameldiste loori taha, et poleks enam
vaja muret tunda argipeva valusate probleemide prast.
M n g u olemus seisnebki tihti
selles, et ks pool meelitab suhtlemisel teiselt vlja teatud annuse
tunnustusi (paitusi), osates sealjuures vabaks j d a
kohustusest
saadud paitustele v a s t a t a ; mnel
spuhul aga loob endale vimaluse
p a r t n e r i t v a s t u t a s u k s koguni salv a v a l t torgata ja seda kike
vliselt laitmatu viisaka
kitumise r a a m e s .
Vaadelgem niteks oma veetlusest liigteadlike rnema soo esind a j a t e ht lemmikmanvrit, nim e g a MUDAKOOK. Esiteks laste
variant. Vluv tdrukuke ilmub
trepile ja tleb oma
austajale:
Matsi mulle ige ks mudakook.
J n g l a n e sstab otsemaid oma
printsessi ksku titma. Ja kuuleb varsti: Vaata, kui rpaseks
sa oled end teinud. Ne, kui puh a s mina olen. Mina sinuga enam
ei mngi! Teiseks tiskasvanute
variant.
Piduhtul a n n a b neiu
mrku kindlale noormehele, et ta
on vaba. Tarvitseb a g a vaimustunud noormehel teha avalik lhen e m i s k a t s e , kui j r g n e b nipsakas
keeldumine: Tnan
sind katse
eest mind lbustada.
Kuid ne,

mind ootab Robert (Peeter, Rein).

Pean minema. Pole raske ette
kujutada, mida tunneb seda laadi
provokatsiooni ohver.
(Manipulatsioon
on
enamasti suunatud
kergeuskliku, elukogenematu vi
auahne Lapse ego-tasandile. Sraste
juhtumite
kordudes
vib
ohvrit vallata kibestumine ja ebakindlus.)
E. Berne klassifikatsiooni umbes nelikmmend m n g u on jaotatud seitsmesse liiki.
Vaatleme
veel mnd m n g u abielumngude klassist.
M n g KHMLUS kivitub mehe poolt kerge kriitilise mrkusega, nit. lesoolatud supi kohta.
Seepeale khvab naine: Kui kht
tis, ra siis s! Mees reageerib pingenoodile omapoolse teravusega. Naiselgi on v a s t u s hetkepealt valmis. Torked saavad teravust juurde, vastastikuse nurina lhteaineks klbab, mis aga
meelde tuleb. M n g vib lppeda
juustest karvustamise ja taldrikute
klirina
saatel.
Khmluse
skoor on teisejrguline, vidurmutsevad
sisimas
mlemad:
vaenlast kostitati rohke arvu
torgetega.
Kurbnaljakas on see,
et m n g u libastunult on pahatihti
seda
vimatu peatada, konflikt
eskaleerub e t t e a r v a m a t u l t rnkadeks
vastastikusteks
sdistusteks. Aga peatuda on vimatu, kuna leplikkuse ilmutamise vi torke
vlgujmisega
kardetakse
vastasele n i d a t a oma nrkust.
KOLM NAINE vib alguse saada t- vi olmestressist tingituna
tiesti normaalse naise ajutiselt
suurenenud
torkamistarbest

n i n g lppeda naise tegeliku frigiidsuse ja mehe impotentsusega.

K a s u t a d e s mingit etteknet (sjane tli, k a h t l u s t u s truudusetuses, leelatud p e t t u m u s ) ,
trjub
naine teravalt mehe lhenemiskatse. Teatud aja p r a s t muutub
intiimsusepuudus mehele piinavaks
ja ta ritab uuesti. Naine valmistab talle jlle valusa pettumuse.
Aeg mdub ja siis enne! hel
htul ilmutab naine huvi mehe
ametiasjade
vastu, on
rn
ja
riietub n a g u juhuslikult avara dekolteega poollbipaistvasse kleiti.
Mees kogub julgust. Naine lasebki ta veidi lhemale ja trjub siis
jrsult. Mees saab kuulda, et on
jhker, primitiivne ja et ta pab
armastust asendada
mehaanilise
seksiga. Mne n d a l a p r a s t on
naine jlle kikelubav just selle
hetkeni, mil mehes lootused ratatud.
Vajan hellust, mitte et
mind kperdataks, peatab ta siis
teise jrsult. KLMA NAISE ksikud
faasid
vivad
lppeda
KHMLUSE
sissellitamisega,
pahatihti vajatakse selle m n g u
isiksust kahjustava toime j g i tuks krvaldamiseks kas lahutust
vi grupiteraapiat. Viimasel juhul
osalevad mees ja naine suhtlemistreeningul, mille eesmrk on vlja
juurida osalejate nuripidised, kahjutekitavad kitumismallid.
Abielumngude
puhul
vivad
phjus ja t a g a j r g olla muidugi
ka palju keerukamas seoses. Mngude paljastamine vib olla rngaks leelamiseks mlemale poolele. Meenutame E. Albee nidendit Kes k a r d a b Virginia Woolfi?, kus libisemisest illusoorsesse

maailma oli saanud koduse elus

phisisu. M n g u s SINU P R A S T
kinnitab ks pool teisele pidevalt,,
et tema prast on see vi teine
thtis asi j n u d tegemata vf
talent
vlja a r e n d a m a t a . Mees,,
kellel kuidagi ei nnestu e n d a l e
t e a d u s m a a i l m a s nime teha, vibalatasa
(vastavate repliikide ja
m r k u s t e g a ) kogu s perekonna
kaela veeretada. Kui a g a n a i n e
s a a d a b lapsed suveks maale, lubabise teha sanitaarremondi, loobub
kasuka ostmisest ja suvila ehitamise plaanidest ja a n n a b siis leebelt mista, et miski ei takista mehel (kes endiselt thja-thjaga t e geleb) phenduda
dissertatsiooni
kirjutamisele, vib abikaasa t a l l e
pahuralt n h v a t a : Mis sa segad!
Sinu p r a s t ei tule mul inspiratsiooni! Mehe mnguvit seisneb
kahes hves: esiteks vib ta tekitada naises stunde, teiseks s i litada illusiooni oma vimekusest
teadustks.
M n g u d e varjukljeks on asjaolu, et pakkudes vimaluse varjata ja maha salata probleemid inimsuhetes, hvitavad nad vimaluse
ka mainitud probleeme konstruktiivselt ksitleda ja need ajapikku lahendada.
Uha kordudes
saab
mngust
inimsuhete
kinnikiiluja, osalejad'
on n h t a m a t u t e
mngureeglitega
rollipositsioonidele
asetumiseja kikude vaheldumise seadusprasuse lbi aheldatud nagu.
niaringi, kust raskemail juhtumeil vljastpoolt (niteks p s h hiaatrilt) tuleva abita ei vljutagi.
Kirjeldasime TA-d nii phjali-

fkult seeprast, et mainitud kontseptsiooni loetakse paljude pshholoogide

ja
pshhoterapeutide
tiulgas kige terviklikumaks, tuntumaks ja rakenduslikumaks interaktsioonimudeliks.
Kikude analsi ja m n g u d e paljastamist on
k a s u t a t u d v g a laialdaselt palj u d e m a a d e (niteks ka Soome)
ameti- ja ppeasutustes, juhtimiskunsti treenimisel,
perekonnatexaapias jne. TA on prarst looja
surma
leidnud
kasutamist
ja
edasiarendamist s a d a d e jrgijate,
nn.
transaktorite
poolt, kellest
paljud
korraldavad spetsiaalseid
TA-seminare, sessioone,
treeninguid.
Berne
kontseptsioon
on
leidnud t u n n u s t a v a vastuvtu ka
paljude nukogude pshholoogide
poolt.
Eestis
on
ego-tasandite
diagnostika
ja
suhtlemiskikude
suunduse vljaselgitamine osutun u d thusaks ja hlpsasti omand a t a v a k s abivahendiks suhtlemistreeningute lbiviijaile.
Meil
nhakse
TA-s k e p r a s t
vahendit suhtlemisvigade analsiks ja suhtlustkete vljaselgitamiseks. TA kui isiksusekontseptsioon sisaldab aga sna palju positivistlikule pshholoogiale
olemuslikke erisusi. V-, T- ja L-tasandeid ksitatakse
metafoorselt,
neid viks edukalt asendada ka
mingi muu m r a t l u s
(niteks
kategooriline, ratsionaalne, emotsionaalne esinemine). Ka m n g e
tuleb hinnata ennekike seetttu,
et nad
vimaldavad
avastada
argisuhtlemisel
kasutuselolevaid
manipuleerimisviise. Samu nhtusi viks m r a t l e d a ja kirjeldada
aga ka teistes mistetes (niteks

ebatervete kitumismallide kasutamisena).

M n g u d e tekke ja
kulgemise pshhoanaltiline interpretatsioon
on meie sotsiaalpshholoogide poolt e n a m a s t i krvale jetud ja selleprast ei ksitletud seda ka esitatud levaates.

4.5. Interaktsioon
lesannet lahendavas
grupis
Inimestevahelise
vastastikuse
mjuavaldamise probleemide thtsus
tuseb
jrsult
leminekul
diaadiliselt suhtlemiselt
grupilisele. Sihtgrupis mingi kindla
lesande lahendamisele
suunduvas grupis on omavahel pim u m a s kaks keskset kitumisplaani: a) jupingutused antud lesande
edukaks
lahendamiseks;
b) suhtlemise
korraldamine
ia
vastastikuste suhete loomine, kinnistamine,
kujundamine.
Grupi
liikmeist vivad hed olla selgelt
suundunud vaid etteantud lesande lahendamisele, teised peavad
peale selle t h t s a k s ka suhete kuj u n d a m i s t rhmas, aga leidub neidki, kellele hel vi teisel phjusel
lesande lahendamine tiesti teisejrguline,
heade suhete hoidmine rhma liikmetega aga vga
thtis.
Mningatel juhtudel on
eeltoodud kaks
plaani
htinud:
grupp peab valima endale juhi;
rhm peab lahendama tli kahe

oma liikme vahel; rhma liikmete

vahel
tuleb sisse seada kindel
lesannete j a o t u s .
S u u n d u m u s lesandele vi suhtekujundamisele
sltub muidugi
tegevuse iserasusest, koostvilumusest, histegevuse
edukusest,
t etapist ja tegevust hirivaist
raskustest
(esmane
reaktsioon
raskusele on rhma htekuuluvuse
ajutine
suurenemine)
Kindla
struktuuri,
hea
koostvilumuse
ning terve pshhokliimaga grupp
arendab interaktsiooni, mis on kirjeldatav kooperatiivsena.
Valitseb
ksteise
usaldamise,
toetamise,
abistamise hkkond, tegevuste ja
eesmrkide koosklastamise vaim.
Kooperatsiooni krgeim aste on
altruistlik
loov
eesmrgiprane
tegutsemine,
mille tulemusena interaktsioon toodab nimelt koost arvele k a n t a v a t lisakasu ehk
snergiat.
Koostvalmiduse ja vastastikuse
lugupidamise
puududes
on
lesande
lahendamisel
kogetav
raskus n i n g krgenenud pingesuhted kerged kujundama grupiliikmete interaktsiooni
konkureerivaks. T h t s a i m a k s peetakse oma
positsiooni
kindlustamist, halvemal juhul ollakse isegi suundunud vastasele
kahjutegemisele,
mitte lesande lahendamisele. Nii
kooperatsioon kui konkurents tekivad tihti grupi sees eraldunud
fraktsioonide
vahel.
Aeg-ajalt
esineb muidugi ka seda, et just
konkurentsi hkkonnas suudetakse
mingi lesanne leidlikult lahendada, l d i s e l t tuleb aga konkureerivat interaktsiooni pidada nii
lesande eduka lahenduse kui ka

rhma
inimsuhete
kujundamise
suhtes kahjutekitavaks.
Juhul kui krge koostvalmidus tekib heaegselt terve sooviga
olla teistest edukam, tekib
vistlus. Vistluses on mitmete nukogude autorite poolt nhtud j u s t
sotsialistlikus tkollektiivis
iseloomulikku
interaktsiooniliikL
Pd leida vistlusel toimuvale
vastastikusele
mjuavaldamisele
sellekohaseid eriomaseid kitumisviise pole seni andnud r a h u l d a v a t
tulemust.
Vastandustasand
kooperatsioon " (vistlus) konkurents
j t a b tiesti lahtiseks interaktsiooni
konkreetsema
vormi.
Mingi
reaalse grupi interaktsiooni jlgimisel tuleks kindlasti kasutusele
vtta
tpsemaid nitajaid. Grupi
liikmete interaktsiooni j l g i m i s e k s
on sotsiaalpshholoogias
rakendust leidnud paljud kitumishikute
klassifikatsioonid.
Neist
tuntuim on R. Bales'i grupi interaktsiooni vaatluskategooriate s s teem.
R. Bales'i esitatud 12 kitumismalli hlmavad philise osa mingit lesannet lahendava grupi vimalikust
kitumisrepertuaarist.
lesande
lahendamise
esimeses
j r g u s lbitakse
(a-. b- ja c-ga
m r g i t u d ) orientatsiooni, hinnanguandmise
ja
(vastastikuse)
kontrollimise etapid. O t s u s t a m i n e
vib toimuda j r k h a a v a l , sellele
vivad eelneda pingete regulatsioon (e), integratsioon (f), t a g a siprdumine
probleemis orienteerumise etappi jne.
R. Bales'i
skeem pakub abi sellele, kes soovib selgust saada, mis etapis, mil-

lises tfaasis
rhm
parasjagu
ttab, kuhu
oleks
otstarbekas
e d a s i suunduda jne.
Kitumismallid 1012 (negatiivsete emotsioonide ala)
halvendavad
ldjuhul pshhokliimat, vivad kuj u n d a d a konfliktsituatsiooni. Skee*
mi alusel saab diagnoosida, millises suhtlemisliinis interaktsioon

on
kujunenud
konkureerivaks.
Nide: A ilmutab B-le passiivset
vastuseisu, B n i t a b A suhtes otsest vaenulikkust.
BalesM skeem on kahjuks sedavrd formaalne, et sinna on vga
keeruline kanda suhtlemise konkreetset tegevuslikku sisu. Selle
kohta, kuidas
ks
kitumisviis

12 grupis tegutsemisel vimalikku kitumisviisi

Valdkonnad

Kitumismallid

Positiivsete
emotsioonide ala

1. Ilmutab solidaarsust, tunnustab, toetab ja abistab teisi

2. Kitub pingevabalt, naljatleb,
on lbus ja rahulolev
3. Nustub, osutab mistvust ja
passiivset tunnustust

Probleemi
lahendamise ala

4. Annab soovitusi ja juhendab,

tunnistades
sealjuures
teiste
autonoomiat
5. Vljendab
arvamusi, hinnanguid, soove ja tundeid
6. Annab orientatsiooni, informeerib, seletab, kordab, kinnitab

Probleemi
pstitamise ala

7. Ksib
orientatsiooni,
nutab
informatsiooni, kordamisi
ja
kinnitusi
8. Ksib teiste arvamust, prib
nende hinnanguid
(ka oma
kitumise kohta)
9. Palub
anda
soovtusi,
teha
ettepanekuid

Negatiivsete
emotsioonide ala

c d e f

10. Ei nustu, nitab

passiivset
vastuseisu, keeldub abist, tegutseb puhtformaalselt
11. Nitab pinget, nuab abiosutamist, eraldub histegevusest
12. Nitab vaenulikkust, kahjustab
teiste staatust,
viibib kaitseasendis

a) orienteerumine, b) hinnanguandmine,
e) pingete reguleerimine, f) integratsioon

c) kontrollimine,

d) otsustamine,

tekitab (indutseerib)
vastukitumist, vib teha ksnes ettevaatlikke prognoose.
Grupiliikmete
varjatumad
suhted, grupi a r e n g
jmt. olulised tegurid tuleb selle
skeemiga piirdumisel vaatluse alt
vlja j t t a .
*

Tutvustatud
interaktsiooniteooriad testavad vastastikku
nii
iga ksiku kontseptsiooni
diagnostilist v r t u s t kui ka vajadust
teiste mudelite jrele (mis avaksid suhtlemise teisi olulisi dimensioone)
P a m e nd ldistada
vahendatud teooriate
mningaid
keskseid s e a d u s p r a s u s i ja otsida
vastust ksimusele: milles seisneb
ieti inimestevahelisel suhtlemisel
tekkiva vastastikuse mju olemus.

4.6. Mjutamise olemus

ja mjuju allikad
Vahetul suhtlemisel teise isikuga on vimalik teda
mjutada
mitmeklgselt. Mjutamisele alluvad
#

#
#
#

tegelik siin-ja-praegu
toimuv
kitumine
(teatud
kitumisviiside soosimine ja teiste takistamine) ;
emotsionaalne seisund, tunded
ja tundmused;
suhtlemisvalmidus
ja
koopereerumissoov;
hoiakud, suhtumised, v r t u s a r u s a a m a d , tekspidamised;

teadmised
(mningate faktide
ettestmine nii, et neid vetakse tesena, teiste tikade
varjamine ja senise faktiteabe
kummutamine
vi
kahtluse
alla s e a d m i n e ) ;
# kttumiskavatsused; eesmrkide, pdluste kujundamine;
# enesehinnang,
mina-kontseptsioon ja rollitunnetus, omavahelised suhted: nende loomine, kinnistamine vi mberkujundamine,
sina-kontseptsioon: mjutajast poolest loodava mulje kujundamine, m i s
tahes vormis hvede
(tulude)
saamise vimalus
ja
ulatus
(vt. Thibauf-Kelley mudelit);
# pingemaandamine,
ohusituatsioonide
vltimine,
paituste
saamine (Berne teooria jrgi)
Mjualtiks nib muutuvat mitte
vaid inimese vahetu kitumine ja
pshiline
seisund,
vaid
kogu
isiksus.
Argikogemused kinnitavadki
seda.
Suhtlemiskaaslaste
vastastikune
pikaajaline
mju
avaldub
lisaks
laltoodule veel
moraalsete ja tahteomaduste kujunemises,
vajaduste
struktuuri
kinnistumises,
vrtusorientatsioonide tekkes, iseloomu kujunemises.
Teadliku sihiprase mjutamise
objektina eristatakse mistagi esmajoones neid tunnuseid ja momente teises inimeses, mis otseselt seotud konkreetse suhtlemislesandega.
Mjuju kujunemist tuleks vaadelda kahest aspektist: a) sltuvussuhte
teke;
b) otsese mju
mehhanismid.
he isiku sltuvusse
sattumine

teisest.
Sltuvus tekib selle alusel, et hest isikust oleneb teisele
t h t s a t e vajaduste
rahuldamine.
Inimene sltub teisest seda enam,
mida t h t s a m tema jaoks teatud
v a j a d u s e r a h u l d a m i n e on ja mil
m r a l teine (ainuisikuliselt) s a a b
vimaldada selle vajaduse rahuld a m i s t (vi keelduda). Kui otsin
hilisel tunnil vras linnas maja, sltub minu heaolu paljuski hotelli administraatori
armulikkusest. Ent juhul kui linnas leid u b ka teisi hotelle vi tean seal
e l a v a t mitut tuttavat, on administr a a t o r i s t sltuvuse m r mrksa
viksem. Olenevalt kellegi kvalifikatsioonist, t
iseloomust
jt.
asjaoludest tekib niteks otsesest
lemusest sltumises
rida
eri
olukordi. Naine sltub materiaalselt enamasti mehest enam kui
mees
naisest. Lapsed
sltuvad
ldiselt vanemaist, kuid ka vanem a t e heaolu oleneb paljuski sellest, kui hoolsad, iseseisvad, snakuulelikud lapsed on.
Teisest sltuvat isikut on suhteliselt hlbus motiveerida teatud
kindlal viisil kituma. Vajadustega inimese tegutsemine muutub kllaltki kergesti juhitavaks.
Millegi lubamisel, millestki keeldumisel, millegi a n d m a t a jtmisel kujuneb iseloomulik sltuvusside. Seega on sltuvusseos mjuju taotlemise aluseks. Juhul kui
kellestki olenevust ptakse kah a n d a d a , tuleb arvesse kaks teed:
a) vabaneda neist tarbeist, mille
r a h u l d a m i s t domineeriv pool s a a b
otsustada,
b) leida alternatiivne
isik, kes mainitud tarbeid rahuldaks.

V a s t a v a l t inimese phivajadustele viks esile tuua ka rea erinevaid

sltuvusliike.
Sotsiaalpshholoogias eristatakse sagedamini referentset sltuvust, teabesltuvust ja autoriteedist sltuvust.
Referentse
sltuvuse
korral on
inimene valmis oma arvamusest
loobuma ja tegevusplaane muutma, kui see vaid kindlustab kuuluvuse t e a t a v a s s e gruppi, tagab
vastuvetavuse
mingisse
ringkonda, vimaldab s a r n a n e d a oma
eeskuju vi ideaaliga. Teismelise
noore v a s t u p a n d a m a t u soov soetada endale kulukad ja botased
on ks s r a s e sltuvuse liike;
moekas olla soovitakse enamasti
selleks, et kindlustada oma staatus e a k a a s l a s t e h u l g a s . Referentset sltuvust
on vimalik
(ka
ebaklbelisel viisil) k a s u t a d a survevahendina: mjutatav isik seatakse olukorda, kus tal tuleb isolatsiooni
jmise
hvardusel
nustuda grupi a r v a m u s e g a , kituda grupi poolt sobivaks peetaval viisil.
Teabesltuvus
kujuneb olukorras, kus inimene on sunnitud tesust kontrollimata kasutama seda
infot, millega teda v a r u s t a b ekspert-teabevaldaja. Sellisesse sltuvusse seatud inimeste mtteviisi
ja tegutsemisvalmidust on hlbus
juhtida soovitud s u u n a s (meenutame hiina ajuloputust).
Edasi vaatleme sltuvust
autoriteedist,
p e t a j a mju pilasele,
juhi vim alluva le, liidri prestii
rhma liikmete seas on s r a s e
sltuvuse nideteks. Autoriteedisse
vajaliku a u s t u s e g a suhtumine on

m u i d u g i midagi muud kui selle

on vahest kige rohkem kasutaees k u m m a r d a m i n e . (Pole liigne
tav tuntud emotsionaalne
molutalisada, et J. Krishnamurti peab
mine: veenmine positiivsete vi
ebakriitiliselt ja mttelaisalt omaks
negatiivsete
tunnete
loogikaga,
vetud
autoriteetide
kammitsast
trelemine ja hoiatamine, aga ka
v a b a n e m i s t isiksusliku eneseteosinnustamine
ja
vaimustamine
tuse phiteeks ja
vltimatuks
(fastsineerimine).
Fastsineerimitingimuseks.)
sel pole eesmrgiks mitte teisele
millegi sisendamine vi ta veenAutoriteedist
sltuvuse
teket
mine, vaid erilise huvi, pnevuse,
viks seletada spetsiifilise autoootusele inspireerituse esilekutsuriteedivajadusega, sooviga
olla
mine.
Seda mjutusmehhanismi
s u u n a t u d ja juhitud
positsioonion soovitatud moodsas piteoorias
kast, t a r g a s t , kuulsast, mjuvimsenisest rohkem kasutada ppesast isikust.
Autoriteetse
isiku
tegevuse thustamiseks koolides.
seisukohti
kaldutakse vaidlustam a t a omaks vtma, tema juhtIntensiivseks
mjutamisvahennre ja nudeid tidetakse seesdiks on isiksuslik
meeldivus.
Ammise vastuseisuta.
mustest
aegadest on teada, et
O m a p r a n e olukord tekib siis,
meeldivale inimesele tullakse lahkui mingis
ksimuses
(niteks
kemini vastu, tema
ettepanekuid
kitsal erialal) vaieldamatu autorivetakse kergemini kuulda. Meelteet tundub isiksusena vastuvetadivusest tekkivale mjule saaks
matu, eemaletukav.
Sel korral
senisest mrksa enam toetuda nii
vib sltuv isik mainitud eriala
vikelastega
suhtlemisel
(laste-enda silmis h a k a t a a l a t h t s u s t a a i a s ) , kooliklassis kui ka tl ja
m a . Ja vastupidine ilming: suur
perekonnas. Kuidas meeldivus teautoriteet r a t a b enneolematu huvi
kib? Ksitlused ja katsed on nimingi
(seni vheseid vaimustadanud,
et meeldivaks
peetakse
nud)
ksimuse
vastu (niteid:
neid inimesi, kes: 1) on mingis
Valdo P a n t
muutis oma saatemttes meiesarnased: kellel on sasarja
Tna, 25 a a s t a t tagasi
mad tekspidamised, vaated
ja
v a a d a t a v a i m a k s ETV-s; Tartu peomadused kui meil endal; 2) keltaja Vello S a a g e kujundas emalel on teatud erilisi vimeid, ankeeletunnid nnda paeluvaks, et
deid; 3) kes on vlimuselt meelpaljud tema pilased hakkasid tedivad
(vimaldavad
rahuldada
gelema kirjandusliku omaloominmeie esteetilisi tarbeid!); 4) kellel
guga).
on sraseid positiivseid omadusi
Otsesed
tnjutamismehhanistnid. n a g u arukus, meelerahu, ausus,
I g a s u g u n e sltuvussuhte sihiprasbralikkus;
5) kes omalt poolt
n e (vi omakasupdlik) kasutapeavad meist lugu, hindavad meid
mine, mis toimub
soovikohasele
meeldivaks. Enamik enese meelkitumisele
motiveerimise
vormis,
divaks muutmise tehnikaid lhon ju sisult teise
isiku mjutatub viiendast punktist:
partnerit
mine.
Mjutamismehhanismidest
koheldakse (manipulatiivseil ees-

mrkidel) rhutatult lugupidavalt,

lausa meelitavalt.
Otsesest
fsilisest
vgivallast
vi v g i v a l l a g a h v a r d a m i s e s t on
palju laiemalt r a k e n d a t a v
pshiline vgivald:
hpnotiseeriv sisendamine, pealekarjumine, hletstmine, teise isiku tahtlik segadusseajamine,
hsteeritsemine,
needmine.
J b veel mainida
demagoogiavtteid:
pateetika, v r a m a t u i l e
autoriteetidele osutamine, apelleerimine kainele mistusele (terve
mistuse v a s t a n e oleks
.) vi
(olematule) enamiku arvamusele
(enamik saalisviibijaist kindlasti
mletab
.), faktide tendentslik
valik vi vassimine jne.
Ohe isiku sltuvus teisest kuj u n d a b situatsiooni, milles sltuvat poolt suhteliselt hlbus mjutada. Mju laad pole aga ksheselt m r a t u d sltuvuse iseloomuga. Sltumine on teisisnu
suhteliselt universaalne, mju a g a
spetsiifiline.
V g a g i thendusrikas on see, et he isiku korduv
mjutamine teise poolt kujundab
sageli
spetsiifilise
dominantsealluva suhte, alluv pool muutub
mjualtiks n i n g vib nimelt sellest tingituna s a t t u d a ka end tugevasti piiravaisse sltuvussuhetesse olukorras, kus ta muidu silitanuks autonoomia. Sellega seoses (seda kartes)
ptakse
elus
sageli vabaneda
nende
inimeste
vahetu isiksusliku
mju alt, kellest
niigi
tugevasti
sltutakse.
Nited: a) teadur otsib oma erialal juhtivaid autoriteete vljaspool oma tkollektiivi; b) teismeline allub meelsasti eakaaslaste

mjule, et vaid p s e d a t u n d e s t ,
et ollakse vanematest sltuv. Sltuvussuhtest vabanemine iseenesest ju tervitatav katse lpeb
mnigi kord paraku uude sltuvusse s a t t u m i s e g a !
Vaatleme lpuks veel
kommunikatsiooni
mjujudu
tstvaid
tegureid. Sotsiaalpshholoogias mainitakse neid
thelepanu
vtmeteguritena.
Nende tegurite nutikas
kasutuselevtt lubab vimendada
ka emotsionaalse mjutamise
ja
isiksusliku
meeldivuse
toime
judu.
Thelepanu vtmetegurid:
1. Elulisus.
Andmed, kirjeldused,
probleemid ja asjaolud, mis on
seotud s r a s t e inimelu kesksete
n h t u s t e g a n a g u elu, surm, lapsed,
tervis jts. plvivad suurt thelepanu. Meie nime ootamatu mainimine r a h v a s u m m a s sunnib meid
kohe pead prama, samal ajal
kui muu j b mberolevate jutust
meile s a m a d e s tingimustes tenoliselt tajumata.
2. Konkreetsus.
Uduse, ldsnalise, abstraktse asemel on alati
kergem vastu vtta ja thele panna konkreetset. Selleks nimetatakse niteks sndmuse tpne aeg ja
koht, k a s u t a t a k s e detailseid kirjeldusi, isikute nimesid jne.
3. Reaalsus.
Tegelikult olemasolev paelub rohkem huvi kui vimalik vi kujutuslik.
Reaalsena
tajume asju, inimesi, nhtusi seda enam, mida rohkem neis on
esiplaanil mistetavad, lhedased,
paljudele huvipakkuvad omadused
ja kljed.
4. Pnevus.
Teabe o o t a m a t u s ja

i n t r i g e e r i v u s intensiivistavad oluliselt meie vastuvtlikkust.

5 . Konfliktsus.
Thelepanu r a t a b
i g a s u g u n e v a s t a n d a m i n e , vitlus,
konkurents, teise poole letrumpamise taotlus.
6. Omasus.
H a r j u m u s p r a n e pakub meile t u r v a t u n n e t n i n g me
orienteerume sellele sageli meelsamini kui mnel teisel
viisil
esiletulevale
infole.
Omasusefekti vib s u u r e n d a d a sel teel, et
lektor rhutab isiklikku osavttu
juhtunust:
Olin
seal-ja-seal.
Veelgi kindlam on sellise prdumismaneeri valik, kus sotsiaaln e distants esineja ja kuulaja
vahel
kahaneks
minimaalseks.
Nnda vib kuulaja kergemini sam a s t u d a esinejaga, jrelikult ka

tema mtteviisi ja pakutavad ideed

meelsamini omaks vtta.
7 Lhedus. Meile lhedane (olgu
kutsealalt, elukohalt, rahvuslikult
kuuluvuselt jne.)
kidab
enam.
Korterivargusest n a a b e r m a j a s kneldakse rohkem kui ohvriterohkest leujutusest Indias.
8. Huumor.
Kigile on teada,, et
naljakas ja naermaajav
tmbab
thelepanu.
Suhtlemisoskuse osas on lhemalt
kirjeldatud
tervet
rida
sraseid
kitumistaktikaid, mis
suurendavad suhtlevate poolte vahelist vastastikust arusaamist, kuid
suunavad samal ajal ka mjuavaldamise otstarbekohasesse vormi.

5. Inimestevahelised suhted
* Kuidas hiskond kujundab oma
liikmete vahelisi suhteid? * Emotsionaalsete
suhtumiste t a s a k a a lustamine * Suhted vikegrupis *
Teretutvus
* Konventsionaalsed,
rollilised ja isiksuslikud suhted *
Inimsuhete hapruse probleem
*
Konkureerivad
ja
koopereerivad
suhted * Eri suhteliikide erinev
o s a k a a l t u t v u s r i n g i s * Hid suhteid turvavad tegurid *

On ainult
ks
teline
vrtus see on inimlike suhete
vrtus.
A.
Saint-Exupery
Vahetu suhtlemise kigus luuakse konkreetsete isikute vaheliste
sidemete vormis
inimestevahelised
hiskondlikud
suhted. Sama nhtust viks kirjeldada ka teisiti: nii
tootmis- kui tarbimissfris, poliitilises, kultuuri- kui ka majanduselus saab jlgida inimsuhete aspekti, leida eriomaseid sotsiaalsete seoste liike. Esmapilgul just-

kui tiesti privaatsed ja hiskonnast sltumatud diaadiseosedki on tegelikult paljus kujundatud nimelt antud sotsiaalses keskkonnas ja sellel
ajalooperioodil
valitsevaist hiskondlikest
suhetest.
Kuidas
hiskondlikud
suhted
tuletavad, tingivad,
kujundavad
interpersonaalseid sidemeid? Ammendav v a s t u s oleks: kogu hiskonna sotsiaalse,
majandusliku,
igusliku, poliitilise, kultuuri- ja
religioosse elu korralduse kaudu.
Osutame
eraldi
thelepanu
j r g n e v a l e . Esiteks: igas hiskonn a s on igusstteis, moraalinormides, kombepetuses, suhtlemisetiketis, kikmeldavate
asutuste
sisekorraeeskirjades,
hiselu kirj u t a m a t a reeglites jne. kinnistatud suurel hulgal inimestevahelist
suhtlemist
normivaid
orientiire.
Nide kombepetusest. K. Smolka
a n n a b r a a m a t u s Meeldiv kitumine suunavat nu j r g m i s t e s
ksimustes: tutvunemine ja tutvustamine; visiidid; daami g a l a n t n e
kohtlemine; sina peale minek;
lauakombed;
kitumine
klas,
peol, kodus; klaliste vastuvtt;
laste kohtlemine; lembesuhted; kitumine tnaval, hotellis, hissidukis, restoranis, etendusel; ametisuhtlemine; kirjavahetuse pidamine; vestluse juhtimine jne.
Teiseks:
suhteid kujundatakse
sotsiaalsetele rollidele
vastavate
(kirjutamata)
kitumisootuste
kaudu.
Kolmandaks: sotsiaalsete sidemete eri liike v r t u s t a t a k s e erinevalt (samal ajal, kui abielusidemeid hinnatakse hiskonnas isegi

abikaasadevahelise halva l b i s a a mise korral krgelt, loetakse abieluvliseid sidemeid isegi ideaalselt
sobivate
partnerite
puhul
amoraalseks).
Suhete hiskondlik determineeritus t h e n d a b seda, et igas etnokultuurilises keskkonnas on kehtestatud arvukal hulgal normeeringuid selle kohta, kuidas peaksid omavahel lvima mees ja naine, vanem ja noorem, lemus
(ettevtja) ja tline, erinevatesse
sotsiaalsetesse kihtidesse kuuluvad isikud.
Mningais
aafrika
traditsioonilistes
kultuurides on
mmal ja vimehel keelatud isegi
omavahel pilke vahetada, rkimata teineteise knetamisest. Leidub islamimaid, kus abielu rikkuvat naist h v a r d a b s u r m a n u h t l u s .
Samal ajal teatakse hipide kogukondi, kus nii meestel kui naistel
on seksuaalvahekorda lubatud pidada kuitahes paljude partneritega. J a a p a n i s on ameti-, olme-, perekondlike ja intiimsuhete tarbeks
v g a kindlad
rolli-ettekirjutused
ja kitumisstted. Inimest ei hinn a t a mitte selle alusel, kes vi
mis ta indiviidina on, vaid selle
jrgi, kuivrd tema kitumine on
rolli- ja etiketiprane.
Isikutevaheliste suhete hiskondlik tingitus m r a b ka selle, millise pshholoogilise sisuga suhetesse
sootsium
vimaldab oma
liikmeil astuda. E b a h u m a a n n e vi
vrandunud hiskondlik kord dehumaniseerib vi vrandab parat a m a t u l t ka sotsiaalseid suhteid.

5.1. Inimsuhted kui

suhtlemise sisu nitaja
Nukogude
sotsiaalpshholoogias
vaadeldakse kommunikatsiooni ja
interaktsiooni s r a s t e suhtlemise
klgedena, mis iseloomustavad ennekike selle vormi.
Inimsuhted
iseloomustavad
aga
suhtlemist
sisulisest
kljest. Piiritmbamine
sisu ja vormi vahel on mistagi
pris tinglik, need kaks plaani on
omavahel l a h u t a m a t u l t seotud.
Sotsiaalse
seose
olemasolust
a n n a b tunnistust nii tegelik
suhtlemine reaalne teabevahetamine ja interaktsioon kui ka selgelt vljakujunenud
emotsionaalne suhtumine
teise isikusse. Interpersonaalsed
suhted
esinevad
v g a g i erineval t a s a n d i l : piirduvad teretutvusega, jutlemisega thjast-thjast, a r e n d a v a d
funktsionaal-rollilist koostd vi valitud,
sgavaid isiksuslikke vahekordi.
Need vormid segunevad. Phimtteliselt on vimalik lvida emotsionaalsel
isiksuslikul
tasandil
(niteks
flirtides
vi teravasse
konflikti s a t t u d e s ) , ilma et teise
isiku nimegi teataks. Ka teretutvused ja pealiskaudsed kontaktid
naabritega vi kolleegidega saavad osaliselt r a h u l d a d a meie vaj a d u s t sotsiaalsete sidemete jrele. Smpaatia vi antipaatia kellegi suhtes, a g a ka iga muu tugevam tunne (hellus, poolehoid,
kadedus, uhkus, pettumus, nrdimus) on oluline eriti siis, kui selle
teisega sageli kohtutakse, kui tegemist on hte gruppi vi samasse
7 Suhtlemispshholoogia

suuremasse
kollektiivi
kuuluva
isikuga.
F Heider,
Z. Zaborowski
jt.
on empiiriliselt testanud, et kahe
isiku
vahelised
emotsionaalsed
suhtumised on e n a m a s t i t a s a k a a lustatud (kui A peab B-st l u g u
siis ka B hindab A-d; Kui X plgab Y-it, suhtub ka Y X-isse
plglikult. Kellele meeldiks viibida endale suunatud n e g a t i i v s e te emotsioonide pingevljas? Emotsionaalne suhtumine neisse isikuisse, kellega iga pev kohtutakse, m r a b paljuski selle, kuivrd on vimalik r a h u l d a d a oma
suhtlemistarbeid.
r

Mnikord on tegelikest suhetest

palju olulisem i g a t s u s vi p d
luua vljavalitud isiku (te) ga psisuhteid.
Tinglikult
viksime
s r a s e he- vi mlemapoolse
krgenenud
kontaktivalmidusespeegelduvat suhtumistki
vaadelda
sotsiaalse
seose
he
vormina.
Sotsiaalse seose loomisega letame oma (nartsisliku)
piiratuse,
kogeme teiste vajalikkust endale,,
veendume enda vajalikkuses teistele.
Austria
pshhoterapeut
V Franki vidab rohke kliinilise
materjali alusel, et inimese suundus teisi inimesi a r m a s t a d a
ja
pd neile abiks olla on vimas
tegur, mis t a a s t a b vi kindlustab
pshilise tervise.
Nukogude
sotsiaalpshholoogias on inimsuhteid uuritud enamasti ikka grupi vi algkollektiivi raames. Sotsiogrammis peegelduvad vikegrupi sisesuhted on.
kindlal
ajahetkel
vaadeldavad
paljuaktilise
suhtlemisprotsessi
hetkeseisu vi
vaheresultaadina.
97

Grupi liikmete vahelisi

vastastikuseid kitumisootusi ja emotsionaalseid suhtumisi kujundavatest
teguritest on thtsaimad j r g m i sed kolm:
1) histegevuse iseloom ja osakaal ksitegutsemisega vrreldes.
Kui korvpallinaiskonnas on histegevus valdav, siis
tienduskoolituse pperhmas j b
see tiesti t a g a p l a a n i l e .
Endisa e g s e s perekonnas olid vanemad
j a lapsed ksteisest otseselt sltuvad, tnapeva perekonna liikmete
sltumatus ksteisest on jrsult
suurenenud; 2) tegevuse koosklastamise tase ja omavahelise tjaotuse ulatus. Vajadus mitmete
isikutega oma tegevust koosklastada rohkendab ehk kll asjalikus
plaanis suhteid, ent muudab need
tihti samal ajal formaliseerituks;
ebaselge ja lbimtlematu lesannete jaotus pingestab vahekordi;
3) Grupi liikmete vaheline v a s t a s tikune
tajumine
ja
hindamine.
Piirdume he nitega: mina-piltide
kooskla
sina-piltidega
soodustab koostvalmidust, terav
lahkuminek aga loob pinna arus a a m a t u s t e ja pingete tekkeks.
Grupisiseste
inimsuhete
philaad o m a n d a b keskse osa rhma
pshhokliima kujundamisel.
Just
vahetul suhtlemisel tekkiv rahulolu vi
rahulolematus
teistega
(ja nendepoolse kohtlemise kaudu
ka iseendaga) m r a b selle, kas
emotsionaalne
hkkond on maoorne vi blaseerunud, rahulik
vi revil, turvaline vi ngistav.
Inimsuhteid on analsitud ka
diaadilistena, ennekike s r a s t e s
p a a r i d e s n a g u sbrad, abikaasad,
armunud, isa poeg, lemus

alluv jne. Sotsiaalsed seosed on

vaadeldavad
nii suhtlemissituatsiooni kujundava
tegurina
kui
suhtlemisprotsessi vahe- vi lpptulemina. Soov leida end edaspidi
meeldivate
rahuldustpakkuvate
inimsuhete m a a i l m a s vib olla
phiajend mingi kutseala omandamisel, ametikoha valikul, vaimsel vi fsilisel enesearendamisel. ksildustunne ja endale eluliselt t h t s a t e inimsidemete defitsiitsuse ja hapruse tunnetus phjustavad samal ajal tihti teravaid
hingekriise.

5.2. Suhete liigid

Suhtlemise
eriilmelist
sisu
on
ptud liigitada mitmeti ja luua
mitmesuguseid sotsiaalsete suhete
tpoloogiaid. Siinkohal kasutatud
liigitusviis
ei pretendeeri ainumeldavale ega vlista teisi.
Suhete
liigitus
neis
kehtestuva
pshholoogilise
distantsi
alusel.
Kui liigitusaluseks vtta mde
kontaktide
pealiskaudsus
suhete sgavus,
kujuneks jrjest svenevate
sotsiaalsete
kontaktide
astmestik ligikaudu jrgnevaks:
1. Teretuttavad
(vt.
lhemalt
lk. 141);
2. Konventsionaalsed
suhted

teabevahetus piirdub knelustega

eluolust,
ostudest,
tuttavaist,
ilmast jne. (vt. lhemalt lk. 111);
3. Rollilis-instrumentaalsed
suhted v g a paljud kigis suhtlemissfrides paariviisil
aktualiseeritavad rolliseosed: taksojuht

klient; kaubitseja kunde; meister tline; arst hooldusde.

Neis suhteis on vahetu inimestevaheline
suhtlemine
enamasti
r a a m t e g e v u s , phieesmrgiks on
asjalik-praktiline
koost, teene
kindlustamine vmt.
4. Rollilis-emotsionaalsed
suhted
vikegrupi liikmete vahel. Toome
nite selle kohta, kuidas
EE
rhmas moodustuva
vikegrupi
emotsionaalne liider viks
olla
suhetatud mnede teiste
grupi
liikmetega rolliseoste vahendusel.
Emotsionaalne
liider saab oma
toetusega olla abiks rhma juhile,
innustada
passiivsemaid
malevlasi, kaitsta naerualust,
luua
hkkonna, kus vlditakse v a s t a s tikuseid teravusi jne. Mitmed gru-

pis iseloomulikud osad kujunevad

rhma liikmete mingi
he klje
vi omaduse eristava thelepanemise alusel, kusjuures
vastavalt
rhma vljakujunemisele on theldatav pd s a a v u t a d a t e a t a v a t
rollide mitmeklgsust. Nagu neme, on siin interpersonaalne pertseptsioon eristavam kui asisel
histegevusel, mille puhul k a a s laste isiksusliku plaani t u n n e t a mine on tihti lausa tarbetu. Mistagi toimub mingis
vikegrupis
vaid osa jutuajamisi ja hiseid',
ettevtmisi kindlas ssteemis grupirollide
vahendusel.
Suhteid
luuakse grupis ka konventsionaalsel, asjalikul ja isiksuslikul
tasandil.
Joonisel 26 kujutatud rolle v i -

erudiit
(ratsionaalne liider)
tegevusjuht
I

boheemlane
(veidrik)
\

emotsionaalne
liider
(tuju looja)

norutaja

(tegevusjuhti.
toetav)
kaasatulev

I
patuoinas
(hdavares)

(passiivne ja J
sttimatu)
kaasaveetav

naljahammas
(lpija)

Joon. 26. Emotsionaalse liidri meldavad seosed vikerhma mnede teiste

iseloomulike rollidega. Punktiiriga on toodud ka mned teised iseloomulikud
rolliseosed rhmas.

dakse
mistagi
ka
vahetada.
Tujuloojast
vib ajuti
saada
norutaja, kaasaveetavast erudiit jne. Mni isik vib esineda
vahelduvalt v g a erinevais osades, teine on sunnitud
leppima
he talle omase rolliga.
5. Isiksuslik-intiimsed
suhted

inimsuhe
phineb
vastastikusel
puhtisiksuslikul huvil, partneris ei
:nhta enam niivrd sotsiaalse vi
grupisisese rolli titjat kui oma
isikliku arenguloo ja individuaalsusega inimest, kelle antud situatsioonis esiplaanis olev funktsioon
vi roll on vaid ks tema paljudest omadustest. Isiksuslikes suhetes on mrksa suurenenud vastastikune
usaldus;
kahanenud
pshholoogiline distants lubab knelda avameelselt real teemadel,
mis
niteks
konventsionaalsete
suhete puhul ei tuleks ldse arvesse. Isiksuslikud suhted on palju kaitstumad
puhtsituatiivselt
:suhtlemistingimusi
kujundavate
.tegurite mju eest (krvaliste juuresolek, mra, stress jne.).
Rolliline alge ei kustu inims u h e t e s kunagi, kuid see muutub
lhedaste inimeste vahel isiksuslikult rikastatuks. Sprussidemeis
on meldavad perioodid, kus hel
soov olla (range vi leebe) koolmeister ja kohelda teist (laisa vi
usina) pilasena. Veelgi enam
paljud
omavahel
hsti sobivad
sbrad tiendavad teineteist: niteks kui A on eluninud skeptik,
siis B naiivne m a a i l m a p a r a n d a j a ;
kui F on pikaldane kaalutleja,
siis G tormakas tegutseja. Olenevalt vestluskaaslasest vivad rollid
oluliselt muutuda: A oskab paaduJOO

nud
pessimistist
P-ga j u t e l d e s
nida ettevtlik uljaspea ja B endast veelgi vhem elukogenud isikut kohelda sapise skeptikuna.
Intiimsidemed
on
armunute,
abielupoolte,
perekonnaliikmete,
intiimpartnerite
ja
usalduslike
sprade suhted, millele ainuomane pshholoogilise distantsi puudumine ja
isiksuslik
eneseavamine.
Pealiskaudsuse
ja
sgavuse
j r g i on suhteid liigitatud ka mitmel teisel viisil (avatud suletud, ametlikud

isiksuslikud,
instrumentaalsed emotsionaalsed jne.).
Ajutised ja
psisuhted
Teine meldav liigitusalus on
efemeersete
(ajutiste,
psitute)
suhete v a s t a n d a m i n e
psivatega
(pikaajaliste, vastupidavate, kauakestvatega)
ks inimsuhete kujunemise s e a d u s p r a s u s i nib olevat see, et teatud pikema prooviaja lbinud diaadilisi isiksuslikke suhteid enam ei katkestata:
nad on v r t u s omaette, neis on
liiga palju meid ennast, meie minevikku. Eriti alates varasest keskeast saab inimesele (C. G. Jungi
jrgi)
t h t s a k s oma individualiteedi tunnetamine ja turvamine.
Teine s e a d u s p r a s u s nib seisnevat selles, et pikemat aega konventsionaalsetena ja ksnes rollilistena
fikseerunud
suhteid
on
raske juhtida isiksuslik-intiimsele
tasandile.
Nhtavasti
seeprast, et diaadiliikmeil on ebamugav vahetada senikehtinud selgelt
rollilist
sina-kontseptsiooni.
Viks elda ka nii: sprussidemeid
luuakse kas tiheda
vastastikuse

lahusolekul ka eriline vime muulbikimise algusfaasis vi ldse

ta meie ammune tuttav otsekui
mitte. Loomulikult pole seegi reepnevamaks, kuna vaatleme teda
gel ilma eranditeta.
vrske pilguga.
Ndisaja
linlik
suhtlemismaKonkureerivad
ja
koopereeruvad
neer on paljudele vastumeelt nii
suhted
sellega, et inimsuhted on kujuVaatleme lpuks veel ht mn e n u d pealiskaudseks,
ebaisikudet:
koopereeruvad
(koostle
liseks, kui ka seetttu, et nad jorienteeritud)
ja
konkureerivad
v a d h a p r a k s ja efemeerseks; hsuhted. Kujutleme j r g m i s t oluvardavad
katkeda
ajapuudusest
korda:
ettevttesse on saabunud
vi selle tttu, et ks partnereist
noor spetsialist, kes hakkab veidi
on
leidnud
endale
paeluvama
madalama
kuupalgaga
tegema
seltskonna. Leidub neidki, kellele
sama td, mida teeb temast staa h a uute suhete loomisest on saailt ja aastailt palju vanem krgn u d omamoodi sportlik h a r r a s t u s .
haridusega kolleeg. See, kas uusik
Inimsuhete kui erivrtuse alapeab ennast vana praktiku suhtes
hindamine ja kergekeline vljalal aupaklikult vi n i n a t a r g a l t
vahetamine on kllaltki terav ja
ja kuidas teine omakorda temasse
samal ajal puudulikult
teadvustasuhtub, m r a b juba kahe n d a l a
tud sotsiaalne
probleem.
Selle
jooksul nende vahekorra:
kas
tekkephjused on nii elutempo kiiarendatakse head koostd vi
renemises kui ka elustiili ja suhthlestutakse teise poole vljalemislaadi teisenemises.
Inimsusmisele.
hete ebakindlust vidakse komAnaloogilisi
olukordi
kohtab
penseerida. Uks teid on: vttagi
elus sageli: direktor ja peainseneid juba loomult rikestena ja
ner, meister ja brigadir, vikearendada ha uusi sama rikesi
rhma ametlik juht ja mitteforja sama pealiskaudseid
tutvusi.
maalne liider vivad olla heades
Teine vimalus: v h e n d a d a suhtsuhetes, a r e n d a d a ideaalset kooslemist, orienteeruda kas ainelise
td, aga ka pda partnerit le
heaolu saavutamisele vi
enda
trumbata ja kahjustada.
vaimsele
rikastamisele.
Kolmas
vimalus on tiesti kompensatoorNormaalolukorras
koostle
set laadi: joomarite kergelt sigiorienteeritud
suhe vib ebakla
neva tutvusringi soetamine ja alvi hire korral asenduda konflikkoholi letarbimine.
tiloova
konkurentsiga.
Niteid:
mja ja ostja kemplevad selle
Argielus on ks selge nitaja,
le, kumb paremini tunneb kauba
mille j r g i mta, kui kindel kahe
realiseerimise eeskirju; isa, ema,
isiku vahekord on.
See
kigile
mm ja vanem de nklevad
hstituntud
kriteerium
on
aeg.
lputult selle le, kuidas pesamuLahusolek vib kustutada loomuna igesti k a s v a t a d a .
likkuse, s p o n t a a n s u s e suhtlemisel,
Lhemal
vaatlusel
ilmneb, et
s a m u t i vajaduse teise isiku jrehes ksimuses valitsev armutu
le. Teisest kljest on pikaajalisel

konkurents ei ole tihti mingiks

tkkeks viljakale koostle teises
asjas, konkurents vib kriitilises
olukorras
asenduda
koostga.
Isekeskis tlis perekonnaliikmed
hoiavad hte, kui lheb riiuks pahatahtlike naabritega. Tehast hv a r d a v oht aastapreemiast ilma
j d a vib vaenujalal
tippjuhid
suunata ajutiselt viljakale koostle. ldse
tuleb nentida,
et
situatsioon m r a b sageli selgelt
ka suhtetbi.
Samavrd kui situatsioon on mitmeplaaniline vi
vastuoksuslik, vivad ka inimsuhted olla vastuoksuslikud ja mitmepalgelised.
Huvitav on see, et nii krge
koostvalmiduse kui akuutse konkurentsi korral muutuvad partnerid ksteisele isiksuslikult thtsaks (muidugi vastandlikel phj u s t e l ) . Nii ei ole ksteisest inimestena kige
kaugemal
mitte
konkurendid, vaid kskiksed, indiferentsed inimesed.
Ka aktiivses
vastutegutsemises on inimsuhe, mnikord just sellisenagi
vajalik. Koost ja vitlus osutavad kahele interaktsiooni phivormile. Kooperatsiooni saab vaadelda vastastikuse
hlbustamise ja a b i s t a m i s e n a ,
konkurentsi
a ga
v a s t a s t i k u se
t a k i s t a m i s e n a . Kuid
nagu
eespool eldud, on vahetu suhtlemine situatiivse iseloomuga: ks
suhteliik vib asenduda lhiaegselt
oma
v a s t a n d i g a , pimuda
teistega jne. ldiselt kirjeldavadki inimsuhete seni vljapakutud
klassifikatsioonid
ldilst,
jvad aga
kndimatuks
ksiku
ja situatiivse peegeldamisel.

5.3. Tutvusring
Sotsiaalseisse suhetesse llitatust
n i t a b ilmekalt see, kui arvukasja millise koosseisuga on isikute
ring, kellega inimene lvib vljaspool oma formaalset gruppi, tvi ppetegevust.
Tuntud knekndu Ctle mulle, kes on su
sbrad, ja ma tlen, kes sa ise
oled teisendades viksime elda
Kirjelda oma tutvusringi ja ma
kirjeldan sind ennast!.
Tutvusringis on aktiivse osa (mingil valiku prinkiibil vabatahtlikult loodud sidemed) krval ka passiivne
pool
(korterinaabrid,
sugulased,
perekonnatuttavad jne.). Mistagi
m r a b elukoht (maa, alev, vikevi suurlinn) ja tegevusala (ppur, spetsialist, juhtivttaja, vabakutseline, tline, kodune vm.)
teataval m r a l tutvusringi ulatuse ja koostise.
Tinglikult viks tuttavate laia
ringi arvata ka need isikud,
# kellega kontakt piirdub reeglipraselt
vaid
kohtumisel
ratundva vastastikuse tervitamisega;
# keda ise teise isiku sotsiaalse
positsiooni
tttu
tervitatakse
(jaoskonnaarst, ppejud);
9 kellele omakorda oma positsiooni tttu ollakse teretamisobjekt;
# keda tuntakse kll kas
nimevi ngupidi, kuid ei tervitata
(suurettevtte eri allksuste ttajad, he kooli ppurid jne.).
Tuttavate kitsamasse ringi n i b
olevat sobiv arvata kik need isi-

Tabel 1

Noorte tutvusringi iseloomustavad nitajad (vastanute */)

Jrk.
nr.

Tutvusliik

ei ole

12

34

le 4

lhedasima
sbra kuuluvus antud
tutvusliiki
1

1. Perekonnatuttavad
(sugulaste kaudu tuttavaks saanud isikud)
2. Haritlased
(krgharidusega isikud ja
lipilased)
3. Praegused ja endised
tkaaslased
4. Teenistujad ilma
krghariduseta
5. Tlised
6. Huvi- ja harrastuskaaslased
7. Praegused ja endised
pingukaaslased
8. Korterinaabrid,
naabermajade
elanikud
9. Teistest rahvustest
isikud
1

18,9

25,8

18,9

36,4

11,1

18.2

27,8

18,4

35,6

11,6

11,9

35,6

24,6

27,9

28,2

15,8
28,2

36,8
32,0

22,4
17,0

25,1
22,9

4,8
3,5

29,3

36,1

15,0

19,6

10,9

30,9

41,9

15,7

11,5

24,5

43,3

28,4

13,0

15,3

3,9

65,2

22,4

6,0

6,4

1,3

Vastused ankeetksimusele Tehke ring mber sellele tuttavate liigi jrjekorranumbrile, kuhu kuulub Teie lhedasim sber, kige parem tuttav.

kud, kellega lvitakse

regulaarselt.
Uurimaks tutvusringli vljakujunemist theldavaid seadusprasusi, piirati 1979. a. Tartu likooli ja Eesti NSV TA hisuuringul tutvusringi miste nende isikutega, kellega ksitletav hiselt
vaba aega
veedab.
Kirjeldatud
sotsioloogiline
uuring
teostus
1966. a. keskkoolilpetanute ksitlusega.
Sellele
tunnusplokile

v a s t a n u t e arv oli 1457 inimest,

nende keskmine v a n u s 31,3 a a s tat; mehi oli 3 6 , 2 % , naisi 6 3 , 8 % .
72 %-l oli tielik vi lpetamata
krgharidus.
Ulalvahendatud tabeli andmestikus on joontega eraldatud need
kategooriad, keda ksitletute tutvusringis leidub suhteliselt kige
enam, keskmiselt
vi
vhesel
m r a l . S a m a l kombel vime vahet teha, kuivrd hte vi teise

Rhma
suur
suur
Tutvusliigi v r t u s
sprussuhete
loomise baasina

keskmine

vike

tuttavate liiki kuulub ankeedititja lhedasim sber. Nende kahe

astmestuse vahel kujuneb maatriks, milles on pideva joonega
eraldatud thtsuse ja
osakaalu
poolest t a s a k a a l u s olevad juhtumid.
Maatriksist selgub, et eriti hinnaliseks peetakse suhteid kunagiste p i n g u k a a s l a s t e g a : vastava
kategooria
osakaal
tutvusringis
on tagasihoidlik, thendus lhima
sbra leidmise kontingendina aga
vljapaistvalt suur.
Tabeli ja maatriksi jlgimisel
hakkab silma naabrite v g a madal s t a a t u s nii tutvusringi kuuluvana kui potentsiaalse sbrana.
Milles erineb naiste ja meeste
tutvusring?
pingukaaslasi
on
naistel veidi vhem kui meestel,
Nii t- kui h a r r a s t u s k a a s l a s i on
naiste a l a r h m a s mrgitud skaalal 12 isikut oluliselt enam,
lahtris le 4 inimese aga mrksa vhem.
Meestel on see tendents tpselt vastupidine: valitud
sidemeid on tkaaslastega suh-

osakaal t u t v u s r i n g i s
keskmine
vike

tkaaslased

haritlased
sugulaste
tuttavad

pingukaaslased
harrastuskaaslased

tlised
teenistu
jad

naabrid
teise
rahvusse
kuuluvad

teliselt vhem, muidu tuttavaid

(kuuluvus kategooriasse
le 4
inimese) aga sagedamini. Meestel on ootuspraselt enam tuttavaid tliste ja teise rahvusgrupi
esindajate h u l g a s , naistel teenistujate seas. Raskesti seletatavaks
ilminguks on see, et meestel on
m r g a t a v a l t enam naabritest
ja
perekonnatuttavaist
lhituttavaid
(spru).
Ankeetksitluse andmete matemaatiline ttlus kinnitas, et valitseb tendents valida lhedasim
sber
suhteliselt
piiratuma
arvuga
tuttavate
kategooria
hulgast. Nii mrkisid naised valikskaalal
meestest
sagedamini
oma lhedasima
sbra kuuluvat
neisse rhmadesse, kus just meestel on enam tuttavaid: tkaaslased, tlised, teistest rahvustest
isikud. Tulemuste
tlgendamisel
tuleb arvestada tenosust, et lhedasima sbra all mtlevad naised sagedamini
vastassugupoole
esindajat.
Ka telefon vi auto evivad t-

nenduse
tutvusringi
kujundava
tegurina. Telefoni olemasolu laiendab oluliselt tutvusringi peaaegu
kigi
kategooriate
likes, vlja
arvatud naabrid ja teistest rahvustest isikud.
Autoomanikel on
teistest enam perekonnatuttavaid.
See, kellel on auto, mrgib oma
p a r i m a sbrana sagedamini haritlasi, harvem tlisi.
O m a n d a t u d eriala, kutset ja
elukoht a n n a v a d ka suhete vljakujunemisele suuna. Loominguline
intelligents (kunstiinstituudi
ja
konservatooriumi lpetanud) mrgivad oma tutvusringis palju sagedamini p i n g u k a a s l a s i ja haritlasi. See seletub tiesti vastanute
kutsealaga.
Pedagoogilise
Instituudi lpetanuil on parim sher kige sagedamini teenistujate
hulgas, pllumajandusspetsialistidel (EPA kasvandikud) aga

naabrite seas!

5.4. Suhete struktuuri

pshholoogiline aspekt
Tutvusring iseloomustab inimese
kommunikatiivset
maailma
sotsiaal-demograafilistes
nitajates;
suhtlemise
instrumentaalne
ja
pshholoogiline sisu on selle pshholoogiline
nitaja.
Suhtlemisstruktuuri pshholoogilist aspekti
viks m r a t l e d a selle jrgi, millisel hulgal subjektil on erinevat
liiki sotsiaalseid sidemeid, kuivrd
ta m i t m e s u g u s t e suhteliikide puhul tunnetab rahulolu, sotsiaalse-

te sidemete defitsiiti vi lekllastust. Vib oletada, et aktiivsesse

sotsiaalsesse
ellu llitunud
tiskasvanu vajab selliseid sotsiaalseid
sidemeid, mis oleksid
vastavuses tema tegelike, individuaalselt diferentseeritud
suhtlemisvajadustega.
Kuivrd suhtlemisvajadusi on mitu (nii et kneleme sotsiaalsete tarvete strukt u u r i s t ) , peaks ka sotsiaalsete sidemete loomist juhtima pdlus
need tervikuna v a s t a v u s s e viia diferentseeritud
suhtlemisvajadustega. Teisiti eldes on suhtlemiskeskkond heterogeense
struktuuriga: asiste suhete krval hoitakse alal ka puhtkonventsionaalseid
sidemeid; hinnatakse kll isikuid,
kellega tekib hea emotsionaalne
kontakt, kuid samal ajal peetakse
vajalikuks ka tundeklmi inimesi,
kui vaid tutvus nendega on pikal
ajaperioodil vimaldanud kasulikku
vaimsete
vi
materiaalsete
v r t u s t e vahetust. Thtsa ametimehe vi
autoritaarse
elukutse
esindajaga hoitakse tutvust juba
ksnes prestiii prast; mningaid a u v r s e eaga sidemeid silitame aga neis peituvate nostalgiavimaluste tttu.
Arvukuselt, vanuse, soo, tegevusala jt. nitajate koostiselt ligilhedane tutvusring vib ktkeda endas
vga
mitmesuguseid
suhtlemisstruktuure, olla
baasiks
tiesti erinevat laadi sotsiaalsete
suhete realiseerimisele.
Olemasolevate
suhete ldseisu
tajumine
peaks olema
valivale
suhtlemisele
ajendava
toimega.
Iseksimus muidugi, kuivrd oma
suhtlemiskeskkonnas
ldse prob-

Joon. 27. Inimese tutvusringi struktuur I. Ljahhovi jrgi.

leemi suudetakse n h a . Sotsiaalse
adaptatsiooni perioodidel
(koolilpetanu siirdub oma esimesele
ametikohale, lahutanu
katkestab
sidemed
abikaasa
tuttavatega
jne.) viibitakse mni aeg ahenenud tutvusringis, kusjuures
mningaile sotsiaalseile vajadustele
ei leita katet. Inimese isiksuslik
mitmeklgsus ja kpsus peegeldub
mitte
niivrd
tema tutvusringi
suuruses ja koosseisus, kuivrd
selles, millist liiki suhted tal tutt a v a t e g a on ja kui realistlik ta
on nende suhete hindamisel. Aktiivse eluhoiaku
he testusena
saab vaadelda inimese sihiteadlikku pdu oma suhete struktuuri teisendada, p a r e n d a d a .
I. Ljahhovi j r g i kehtib inimesele philistes suhteliikides kindel
arengu
mastaapsus
(tegevusraadius) ja kllastusmr.
See
thendab, et p r a s t kindla hulga
mingit ht tpi suhete loomist
otsekui letatakse n h t a m a t u piir
n i n g jutakse s a m a l a a d s e t e kon-

taktide kllastuse vndisse. Mainitud piiriletus osutab tarvidusele leliigseks osutuvaid

sidemeid ldvendada vi neist isegi
vabaneda. Oht liiki suhete liigsuse kaudu pitakse ka mistma teist
tpi kontaktide defitsiitsust.
I. Ljahhovi
poolt
kirjeldatud
suhtlemistasandeid vib kujutada
viie kontsentrilise ringina, mille
suurus osutub vastava suhteliigi
osakaalule sellekohaste suhete
ohtrusele, sagedusele.
Kige valitumad, seega ka kige
harvemad
on
intiimsuhted.
Tutvussuhted teretuttavad, isikud, keda tuntakse nime- ja ngupidi on suhtlemiskeskkonna
vlisvndis.
I. Ljahhovi ksitlusviisist lhtudes
uuriti
eespool
kirjeldatud
1966. a. keskkoolilpetanute
ankeedis
meie
noorte
suhtlemiskeskkonda.
Krvutame t a a s
suhtlemisliigi
osakaalule ja thtsusele
antud
hinnanguid.

Tabel 2
Noorte suhtlemisstruktuur. Suhete liikide osakaal (%>)

Jrk.
:nr.

Suhete liigid

philiselt osaliselt

vhe

vga
vhe vi
ldse
mitte

suhtlemisliigi
hindamine thtsaimaks
1

J. Kultuuriteemalised
suhted (isikud, kellega sageli vahetate muljeid loetud
raamatute, nhtud
filmide, teiste kultuurisndmuste le)
2. Vaimsed suhted (sgavate vaimsete huvidega,
teadmishimulised ja mtterikkad kaaslased)
-3. Hedonistlikud suhted
(lbusad kaaslased, kelle seltsis saab meelt lahutada)
suh4. Konventsionaalsed
ted (isikud, kellega jutlete peamiselt eluolust,
ostudest, vahetate uudiseid histe
tuttavate
kekigu le)
(osa5. Empaatiasuhted
vtlikud, teid sgavalt
mistvad kaaslased, kellele saab midagi hinge
pealt ra rkida)
Kongeniaalsed
suhted
(aatekaaslased, kes jagavad
teie
seisukohta
mingis tsises teile olu;
* .
Utilitaarsed suhted
(isikud, kellega
teie
suhted phinevad vastastikustel
teenetel,
nagu
abi mingites tdes, defitsiitsete kaupade hankimisel jne.)
k s i n

u s e s

17,4

48,2

26,3

8,1

6,6

16,6

44,8

27,3

11,2

24,9

15,2

41,3

26,4

17,1

15,0

14,0

40,4

32,9

12,7

7,0

16,1

28,2

34,6

21,2

33,2

11,1

30,6

33,9

24,4

9,8

4,3

22,6

27,9

45,2

3,5

Vastajad paluti ring mber tmmata seda suhtlemisliiki thistavale numbrile, mille olemasolu tundus kige thtsam.

suur
suur

Suhete
thtsus

Tabelist ja maatriksist nhtub,

et:
# vaimsete suhete
osakaal on
suur, t h t s u s samuti (meenutame: enamikul v a s t a n u i s t oli
osaline vi tielik
krgharidus) ;

krgeimalt
on
thtsustatud
empaatiasuhteid;
kultuuriteemalistel
vestlustel
phinevad
suhted
on antud
kontingendile kll kige kttes a a d a v a m a d , sellisena aga ka
madalalt vrtustatud;

hedonistlike ja konventsionaalsete suhete puhul nivad tegelikud vimalused v a s t a v a t hsti

nudlusele.
Meeste ja naiste hinnanguis on
mndagi
iseloomulikku.
Samal
ajal kui esimestel on suhteliselt
sagedamini utilitaarsed ja hedonistlikud sidemed, suhtlevad naised mrksa enam konventsionaal-

kultuuritemaatilised
suhted

vike

empaatiasuhted
hedonistlikud
suhted
konventsionaalsed
suhted

keskmine

vike

vaimsed
suhted

Suhete osakaal
keskmine

kongeniaalsed
suhted

utilitaarsed
suhted

sel, kultuuritemaatilisel ja empaatiasuhete tasandil.

Auto valdamine (iseranis siis
kui juba olemasolevat mudelit soovitakse moodsama vastu vahetada) o m a n d a b positiivse seose utilitaarsuhete
rohkusega.
Isikud,
kellel soov soetada lhitulevikus,
auto (olenemata sellest, kas siduriist on olemas vi mitte), on
teistest mitu korda
sagedamini
mrkinud thtsaima t u t t a v a n a selle, kellega suhted phinevad vastastikustel teenetel! Samal
ajal
see vahemik v a s t a n u i s t (24,5%),.
kellel autot pole ega ole ka kav a t s u s t seda kunagi endale soetada,
hindab
teistest
rhutatult
enam vaimseid ja empaatiasuhteid. Seosed n i t a v a d selgelt, et.
esemelisest kindlustatusest
(varakusest)
sltuvad
hinnangud
suhtlemiskeskkonnale
ning
selle
mberkujundamise soovid.
Telefoni valdamine a n n a b tea-

tud eelise lbusate ja mtterikaste inimeste ja

aatekaaslaste
j u u r d e s a a m i s e k s , l l a t a v on negatiivne seos telefoni
valdamise
ja konventsionaalsete
kontaktide
s a g e d u s e vahel.

5.5. Hid suhteid

turvavad tegurid
I. Kon ja V Lossenkov on sprussuhete karakteroloogiliste eeldustena maininud impulsiivsust,
krget eneseaustust ja seltsivust

(ekstravertsust)
Eesti O p i l a s m a levas lbi viidud u u r i n g u s pti
vlja selgitada, kuidas r e a s t u v a d
noorte
enda
vrtushinnanguid
jrgmised hid suhteid kindlustavad tegurid: suhtlemisoskus, suhtlemiseetika, kontaktide
tihedus,
karakteroloogiline lhedus, huvide
htsus. Ksitluse tulemused on
toodud tabelis 3.
Nagu neme, hindavad noored
thtsaimaks
kontaktiloomise
oskust,
suhtlemiseetikat,
histe
huvide olemasolu ja huumoritaju.
Kokkusaamise sagedust ja hist
tegevusala ei peeta kuigi t h t s a k s .
Tabel 3

Hid suhteid kindlustavate tegurite thtsustamine

Tegurid ja neid moodustanud tunnused (number sulgudes osutab tunnuse kohale pingereas)

1.

2.

3.
4.
5.
6.

7.

Kontaktiloomise ja emotsionaalse hlestumise

oskus
(2) oskus kohaneda teise meeleoludega
(4) vime mjuda siiralt ja vahetult
Suhtlemiseetika
(I) oskus elda ei ilma teist solvamata
(5) thelepanelikkus teiste soovide suhtes
(7) oma thtsuse ja leoleku mittetoonitamine
Huvide ja ellusuhtumise lhedus
(3) histe huvide olemasolu
(9) lhedane ellusuhtumine
Naljasoon
(6) huumorimeel
(10) vaimukus, teravmeelsus
Iseloomude sobivus
(8) leppimine teise iseloomu puudustega
(II) temperamentide sobivus
Kontaktide tihedus
(12) sage kokkusaamine
(13) hine tutvusring
(14) hine t vi harrastusala
Suhtlemisetiketi valdamine
(15) hea kombelihv

Keskmine hinnang
kolmepallilisel skaalal:
1 ei ole oluline;
2 vhem oluline;
3 vga oluline

2,59
2,58

2,48
2,45
2,37
2,17

2,11

Hinnanguis
peegeldub
kllalt
selgelt just noortele omane arus a a m . Tegelikult on kllalt sage
kokkusaamine (eriti suhete kujunemise j r g u s ) neid phitegureid,
m i s kujundab
mingi
vahekorra
stabiilseks. Mistagi reguleeritakse kokkusaamise sagedust omakorda mitmete teiste teguritega.
S a g e kokkusaamine on hel ajal
n i i hea vahekorra nitaja kui ka
.selle kindlustaja.
*
Nagu

sja

toodud

andmestik

nitab, on inimese kommunikatiivne maailm t u t v u s r i n g ja

tegelike
suhete
pshholoogiline
sisu kllaltki mitmeplaaniline,
ja just sellisena rahuldabki see
ndisaja inimese erinevate suhtlemisvajaduste kogumit kige paremini. Pd p a r a n d a d a oma positsiooni kommunikatiivses maailmas on kindlasti ks phjusi, mis
suunab otsuse langetamist terves
reas olulistes situatsioonides: kutsevalikul, tkoha otsimisel, int m p a r t n e r i vi abikaasa leidmisel, elukoha valikul jne.

6. Situatsioon
* Elukeskkond ja situatsioon *
E e s m r g i p r a n e ja reaktiivne kitumine * Mis thendab: suhelda
situatsioonipraselt? * Teema, osalejad, kitumismall situatsiooni phitegurid
* Komplekssed
j a avatud olukorrad * Tavaprased ja erilised
situatsioonid *
Stress,
frustratsioon,
konflikt,
kriis * M n g * Teesklus * Probleemsituatsioon * Absurdi, turu,
rituaali ja kooskla situatsioonid
* Situatsioonikujundamise keerukas kunst.
Elust vib tuua ohtrasti niteid selle kinnituseks, et phikoelt
s a m a sotsiaalne toiming kujuneb
erinevas situatsioonis eri ajal,
eri kohas n i n g erinevate inimeste
puhul tiesti erilaadseks. Rm

on
teha
omal
algatusel teene
heale tuttavale, vastumeelt aga
kohustuse korras sellele, kes antipaatne. Oks asi on ksida isel
tunnil teed neoonist s r a v a s kesklinnas, hoopis teine relinna
v a l g u s t a m a t a elamurajoonis, kus
lhikeste vaheaegade jrel on toimunud kaks tapmist.
lemuse
kest nelja silma all phjalikult
noomida s a a d a on palju talutavam, kui temalt teiste juuresolekul htainust skeptilist mrkust
kuulda. Thtpevakne
pidamine
vib hele tunduda eriti meeleprane toiming, teiselt rvib srane lesanne mitu peva varem
unerahu.
Mida mista selle all, et suhtlemine toimub kindlas situatsioonis? l d i s t a t u d thenduses mis-

tetakse
suhtlemise
situatsiooni
(pr. k.
seisukord, seisund, olukord) all kigi arvesse tulevate
aegruumi nitajate fsiliste,
sotsiaalsete,
sotsiaalpshholoogiliste ja pshholoogiliste tegurite kogumit, mis antud hetkel
suhtlemisprotsessi kulgu suunavad
ja mjutavad. Situatsioon
kujundab nii kommunikatsiooni,
vastastikust tunnetamist,
ksteise
mjutamist kui ka suhete
formeerumist. Ta osutab olukordade kirevale vaheldumisele ja suhtlemistingimuste muutuvusele.
Ksimus situatsiooni
nhtumusUkust plaanist
ja
olemuslikust
sisust on pshholoogias viimasel
ajal
ratanud
elavat
huvi. J a
nimelt seetttu, et olukorratajul on
selge k i t u m i s t
kujundav
thendus. Piirdume he nitajaga.
Kriminalistid
vidavad, et
valdav osa nn. hlbiva kitumise
juhtumeist ( h u l i g a a n s u s , rvimine, vgistamine jmt.)
jnuksid
ra, kui puudunuks ks vi mni
situatsioonifaktoreist. Niteks toimub grupivgistamine
jrgmiste
situatsioonitegurite
koostoimel:
kamp noorukeid on omapead; ollakse pruukinud vgijooke; hiline
a e g ja eraldatud koht loovad illusiooni karistamatusest;
tulevane
ohver on kas v g a elukogenematu
vi lodevate elukommetega; noorukite seas leidub vhemalt ks
(sageli retsidivist), kes teo algatab.
Kitsamas, pshholoogilises thenduses mistetakse situatsioonina seda puhtsubjektiivselt tajutud
pshilist keskkonda, milles inimene mingil ajal suhtlemisakti

vltel viibib. Situatsioon piirab, tkestab vi prsib kitumist, teisel juhul aga v a b a s t a b ,
kujundab kindla vaimse suunduse, mobiliseerib tegutsema.
Mnelgi maal kulutatakse suuri summasid riigiphadel
pidulikleva
situatsiooni kujundamiseks.
Rahvakogunemistel
on
vahel
appi
palgatud eriline rituaalimeister
situatsioonikujundaja
(konferansjee,
tseremooniameister,
pulmav a n e m ) . Eriline pshiline keskkond valitseb nit.
lpuaktusel,
laulupeol, m a t u s e r o n g k i g u s
jne.
Meelelahutusrituse korraldamisel
pole probleemiks roogade valmistamine vi helitehnika hankimine,
telist kunsti nuab nimelt vaba
sundimatu situatsiooni
kujundamine.

6.1. Stabiilne keskkond,

muutlik situatsioon
Vaatleme j r g n e v a l t nimeka poola
pshholoogi T. Tomaszewski situatsioon iksit lust.
Tomaszewski
tstab
inimkitumist
reguleerivate faktorite seast esile
keskkonna ja situatsiooni.
Keskkonnaks
nimetab ta inimelu, isiksuse arengu ja kitumise jaoks oluliste
mbritseva
maailma
elementide
stabiilset struktuuri. Omaette vib
vaadelda loodus- ja tehiskeskkonda (kik inimktega loodu: elumajad
ja
tootmishooned, teed,
sideliinid, paisjrved jne.); materiaalset, kultuurilist ja sotsiaalset
keskkonda. Keskkonna kui suhteli-

selt stabiilse t a u s t t e g u r i miste

on kohane inimese elu ja arengu
p i k a a j a l i s t e protsesside analsil. Inimelu ja -kitumise m u u t u s t e ja kiirprotsesside seletamiseks sobib paremini just situatsiooni miste.
Elusituatsioonina
ksitab mainitud poola autor korteri- ja palgaolusid,
tervislikku
seisundit,
elukutse, maine ja ametialase edasiliikumisega
seotud
asjaolusid,
t u t v u s r i n g i suurust ja koosseisu,
perekonnaseisu ja suurust. Pingesituatsioonid
tekivad nit. seoses
l a s t e a i a s t kooli vi koolist tle
minekuga, pensionile siirdumisega, maalt linna vi linnast klla
elama asudes jne. Juhul kui inimene hel vi teisel phjusel ei
s u u d a oma keskkonnas kohaneda,
kujunevad sotsiaalse
ebakohanemise situatsioonid. Niteid: vr a s t t a r ei kohane oma ema uue
mehega; maalt saabunu ei harju
s u u r l i n n a reva elutempoga; juhiks edutatu ei vabane vastutuspingest.
lesandesituatsioonis
kogeb inimene vajadust tita antud kohustus, s a a v u t a d a
seatud
eesmrk.
Ulesandelise phikoega olukorrad
on ilmse tegevusele virgutava toimega, m r a v a d kitumise suuna, t a g a v a d selle organiseerituse.
Mingi eesmrgi pstitamine ja jrgimine sltub v r t u s t e vrdlemisest tegelike vimalustega. Mida
suuremaid vrtusi loodame saav u t a d a ning mida kindlamad vahendid ja vimalused keprast,
seda enam p a n u s t a m e energiat
l e s a n d e lahendamiseks.
Phiosas kujutab inimkitumi-

ne endast eesmrgiprast
tegutsemist: me ajendume mingi teadlikult jrgitud sihi s a a v u t a m i s e
soovist.
N a g u kigile elusolendeile, on aga inimeselegi omane
instinktiivne ja reaktiivne
kitumine. Automatiseeritud reageerimisel ja tegutsemisel ei melda
toimimise eesmrgile, sihti seiratakse n.-. alateadlikult. Paljudes
pevast peva korduvais olukordades on puhtmeeleliselt tajutavail mrkidel ja orientiiridel nii
kindel thendus, et piisab, kui end
neist juhtida lasta, sest automaatne kitumine on htlasi konoomseim.
Automaatse
reageerimise
niteid: kui keegi helistab ja ksib meile tundmatu isiku nime,
v a s t a m e valmisvormelis (Eksisite numbriga, Siin ei ela sellist,
Valehendus vmt.). Mnigi vanem manitseb iga pev oma koolieelikust last t n a v a l olema ettevaatlik.
Paljudel
on
harjumus
hommikul raadiost naljaminuteid
kuulata, enne m a g a m a h e i t m i s t aga
pool tundi mnd jutukat lugeda.
Isikuprased
kitumisautomatismid j v a d suures ulatuses enesetundmise pimedasse alasse; me
ei taipagi nende olemasolu enda
juures. Mingis osas uudne, probleemne, enneolematu olukord sunnib seevastu endas otsima selgust; situatsioon tuleb algul lahti
mtestada, alles
seejrel
saab
t p s u s t a d a eesmrgi, v a a g i d a vahendite ja vimaluste piisavust.
Eesmrgiprast
kitumist
iseloomustab valem --T, kus on
lesande situatsioon, T tegevuse
resultaat, mille poole peldakse.
Reaktiivset kitumist
vib
aga

"kujutada valemis S-^R (stiimulile

j r g n e v vahetu reaktsioon). Terviklikku kitumise
regulatsiooni
s a a k s edasi anda valemis
lv) T, milles S-^R seos on allut a t u d U->-T mehhanismile. Loom"kitumises on peaaegu ainuvalitsev S ^ R printsiip. Ka inimtegevuses, kaasa arvatud suhtlemises,
esineb olukordi, kus S^-R mehhan i s m vljub tiesti -*-T kontrolli alt: v, paanika, m o r a a l n e
alandamine,
rmine
kurnatus,
desorienteeritus, raevusst.
Kitumises
on
seega
kaks
seonduvat plaani: e e s m r g i p r a n e
j a reaktiivne tegutsemine.
Reaktiiv-impulsiivse (alateadliku) tegutsemise osakaal tuseb j r s u l t
s r a s t e interaktsiooni mehhanismide kikullitamisel n a g u sisendamine, hpnotiseerimine,
emotsionaalne nakatumine, teiste matkimine. laltoodust jreldub mnd a g i rakenduslikku suhtlemisnhtuste paremaks mistmiseks, aga
ka sihipraseks
eneseregulatsiooniks laiemas mttes.
Situatsioonis lesandelise
osa
eristamine kujundab
kitumise
eesmrgipraseks.
lesandelisus mobiliseerib thelepanu
ja
h l e s t a b raskusi letama.
Eesm r g i p r a s u s vimaldab tkestada soovimatuid ja kohatuid impulsse, niteks tundesste. Teisest kljest aga aitab impulsiivs u s vabaneda
jigalt
asisest
ja
rangest
eesmrgiprasusest.
See vimaldab e n e r g i a s s t u . Impulsiivsus
vib
olla
omaette
v r t u s , n a g u esteetiline n a u d i n g ,
naljataju,
empaatia
Seega
vime elda, et kuigi eesmrgip8 Suhtlemispshholoogia

rast tegutsemist loetakse krgemaks, inimesele phiomaseks, ei

tohi see mingil juhul vlja trjuda impulsiivset kitumist.

6.2. Situatsiooni
lhendusest suhtlemisel
Inimkontaktidele a n n a b kordumatuse vlu, aga ka etteaimamatuse
riski see, et phisisult sama taotlust asutakse eri ajal realiseerima erinevates tingimustes. Vastuvetava info t h t s u s tuseb mnikord mitmekordseks tnu olukorra erilisusele. Vral maal matkates tunneme siirast huvi kauge
kultuuri pisimategi detailide vastu. Hiljem kodus tunduvad giidi
jutust mrkmikku kantud faktid
thtsusetud, mgedest ja mererann a s t korjatud kivid ilmetud, slmitud tutvustest enamik perspektiivitud.
Teabe
situatsioonipraseks
muutmise oskus tuleb abiks loengupidamisel. Kogenud lektor varieerib kas vi kahesajandat korda sama teemaga esinedes midagi oma etteastes v a s t a v u s s e saalis valitseva meeleolu, auditooriumi koosseisu, pevakajalisteks peetavate sndmustega. Paljude kasvatusksimuste lahendamine eeldab sageli mingis mttes erilise
olukorra kpsemist. Vahel tuleb
iget aega oodata kuid vi isegi
aastaid. I d a m a a d e s on ikka peetud vaimse teejuhi guru philesandeks s r a s e didaktilise
situatsiooni
kujundamist, mille

113

tekkel ppijas leiaks aset arengule avanemine. Krgenenud pivalmidus vib tekkida ennastsalgava pdluse tulemusena, kompromissitu
diskussiooni
kigus,
mingit videt testava elulise nite valgusel, aga ka m u s e r d a v a
ebakindluse tajumisel, otsingutega
ummikusse judmisel.
Ka heade psisuhete
loomine
eeldab selleks soodsa situatsiooni
lbielamist.
Erakordseis,
keerukais ja raskeis olukordades toimetulemine sisendab neis viibinud
inimestesse usaldust ksteise suhtes, l d t u n t u d on ka tlus Ilma
korraliku riiuta ei sugene ka sgavat sprust.
Noorte seas on
sna selgesti theldatav pd sja
leitud sbraga
alguses
otsekui
eralduda, omaette olla. Meil pole
pulmareisid kahjuks eriti levinud,
nende soodsas toimes kahe inimese lhendamisele pole aga kahtlust. Ja kas me ei pa mnikord
vaistlikult luua mingis mttes erilist olukorda selleks, et asjaloodud tutvus kinnistuks?
Situatsioonide
mitmeklgsus
o m a n d a b thendust inimestetundmisel: eri tpi olukordades avaneb inimene erinevais omadustes.
Suhteliselt iglase hinnangu andmisel tuleb otsuse langetamisega
oodata, kuni tunnetusobjekti
on
n h t u d erinevat laadi olukordades.

6.3. Situatsiooni
kujundavad tegurid
Suhtlemissituatsiooni
kujundavad:
just sraseks jrgmised phitegurid:
# tegevuse phisuund ehk (suhtlemise) teema;
# kohalolevad isikud
(osalejad)ja nende omavahelised suhted;.
# esiletoodavad
kitumisviisid^
(kitumismallid). Oma osa on.
aga ka ajal ja kohal.
Situatsiooni
pshholoogilist:
portreed loonud teadurid m a i n i vad selle thtsaima
determinandina teemat. Teema on kas suhtlejate
histegevusest
ja koopereerimislesandest
tulenev
vi
vestlusainega seonduv tegutsemise siht, eesmrk, phisuund. Mned teemad (seotud nit. ametinupidamise, alluvate j u h e n d a m i se, uudistevahetamise, trelemise^
abipalumisega) on osalejaile heselt selge instrumentaalse otstarbega. Teiste teemade
puhul
ort
lvimise philine otstarve suhtlemishvede
(paituste ja torgete)
vahetamine, siin ja praegu
suhtlemine: flirt, n k l u s ,
norimine, ajatitejutud histest t u t t a vatest jne.
Mned valveteemad (knelused tervisest, lastest, pevatst^
eluolu le primine jne.) suunavad
vestluse konventsionaalsele t a s a n dile. Vastastikune knetamine vibj d a tihti ka vaid abitegevuseks
phiteemaks on hoopis mingi asine
histegevus
(tapeedipanek,

m b l i paigutamine, tplaani lbiarutamine) .

Juhul kui teatud teemat tajutakse osalejate
poolt erinevalt,
toob see enamasti ikka kaasa ka
erinevusi situatsiooni tlgendamisel. Iseloomulik .nide: Ants ahvatleb Peedut endale mingis asjas
nu andma. Peedu jagabki teisele
siiraid soovitusi, petab enda arvates Antsu (suhtleb koost- ja
pisituatsioonis!). Ants aga lkkab Peedu
pakutud
soovitused
ksteise jrel t a g a s i . Mingil hetkel taipab teine jahmunult, et teda lollitatakse, et ta ei taibanud
Antsu taotlust n i d a t a , et on ise
elutargem, kogenum. Seega soovis
ta Peedu nuandeid kuulates vaid
testada
partneri
vhiklikkust.
Suhtlemine
toimus
Antsu jaoks
srases konkurentsiolukorras, kus
tema kes kik trumbid teise lemngimiseks.
Suhtlemise
phisuunda
(teem a t ) tajutakse tahtlikult vi tahtm a t u l t erinevalt veel niteks j r g mistel juhtumitel. A. Mned tgrupi liikmed soovivad teatud ksimust tsiselt lbi a r u t a d a , teised
on valmis leppima igasuguse ots u s e g a , kui vaid asi kiiremini lp e t a t a k s . B. Oks partnereist jutleb teisega vaid viisakusest, teine
pab iga hinna eest kunagisi
hid suhteid t a a s t a d a . C. A palub
B-lt teatud vikest teenet. B leiab,
et talle
a v a l d a t a k s e survet, ja
keeldub.
Osalejad
ja nende
omavahelised suhted. Mingi teema raames
suhtlemisse k a a s a t u d isikute van u s , sugu, positsioon, roll, vastastikune s m p a a t i a
vi antipaatia

omandavad kindla toime olukorra

spetsiifika vljakujundamisel. Oluline on see, kas situatsiooni tlgendav isik hindab teisi kohalolevaid e n d a g a vrdseks vi neb
neid endast erineval halvemal
vi paremal positsioonil olevana. Vrdlusaluseks vib saada
autoriteet,
veetlus,
vime,
aukraad, ametipositsioon. Hetkel loodavaid suhteid hinnatakse sageli
varem vljakujunenud (heade, halbade, psivate, juhuslike)
suhete
uue esiletulekuna. V a s t a v a l t sellele kujuneb ka emotsionaalne hoiak
partnerisse.
Olukorda kujundavalt toimib nii
see, millist rollikitumist ja enese
kohtlemist teiselt oodatakse,
kui ka see, missugust ootust enda
suhtes tajutakse. Teemast olenevalt vidakse kohalviibijatega loodavaid
suhteid
hinnata endale
thtsaks vi pidada neid perspektiivituks, thiseks.
On selge, et mnda situatsiooni ollakse kaasa h a a r a t u d kogu
isiksusega, teistel juhtudel jdakse aga krvalseisjaks, suheldakse otsekui
osakesega iseendast. S r a n e k a a s a h a a r a t u s oleneb palju s u h t l e m i s k a a s l a s ( t ) e s t .
Mnel inimesel on eriline emotsionaalne n a k a t a v u s . Ka
lugupeetud, thtis vi mingis mttes
ohtlik isik h a a r a b osalejad ilmselt enam kaasa, teda seiratakse
thelepanelikult,
reageerimisvalmilt.
Grupis omandab he isiku juuresolek vi he suhteliini olemasolu sageli situatsiooni kujundava
thenduse.
Uurimisasutuse
algkollektiivis ttas
karjrihimu-

liste teadurite krval 30-aastane

krghariduseta naine.
Osakonna
suvekoolides, histel vljasitudel
ja muudel vhem ametlikel ritustel anti nimelt temale alati perenaise mitte eriti kadestatav osa.
Naine tuli oma rolliga aga nnda
hsti toime, et teadurid andestasid
just selle tttu talle tema kesise
panuse tehnilisse tsse.
Paari
aasta prast lahkus naine ametist,
asus teise linna elama. Ja veel
kolm a a s t a t hiljem tunti snnipevadel ja vljasitudel temast puudust. Teadurite seas ei leidunud
ainustki vimekat dusa emotsionaalse
situatsiooni
kujundajat.
Emotsionaalse liidri roll osutus
olulisemaks, kui osati arvata.
Situatsiooni
kolmandaks phikomponendiks on inimeste tegelik
kitumine,
mille vormiline klg
avaldub htede vi teiste kitumisviiside, -taktikate vi -tehnikate
kasutamises, h e l t poolt nhtubki
situatsiooni eripra teatud kitumisnormide
ja
-konventsioonide
jrgimises (vi eiramises) Teisest
kljest on esile toodud kitumismallidel mju olukorra kujunemisele nimelt sraseks.
Kitumismallidest tuleb pikemalt juttu
Suhtlemisoskuse
osas. Lisame
vaid he nite, k s n e s pshholoogiliselt korrektse kitumisviisi valikuga saab kerge vaevaga summutada puhkeva olmetli teenindaja ja kliendi vahel. Sellega
vlditakse nrvesva suhtlemissituatsiooni teket, saastes nii iseend kui ka partnerit.
Suhtlemistingimusi kujundavalt
toimivad aeg ja ruum. Nagu igahele teada, sobib hommikutund

paremini ttemaatikal,
hilishtul
intiimsematel
teemadel suhtlemiseks. M e t s a r a d a , mererand, r a u d teevagun, tuulist
merd
sitev
laev, kantselei, dus kaminaesine
kik nad kujundavad t e a t a v a
situatsiooni.
Olukorrataju oleneb palj-u
subjekti meeleolust,
tervisest, tema
elusituatsioonist
laiemas p l a a n i s
(t- ja korteriolud, varanduslik,
seis, suhted perekonnas, t u t v u s ring) Oma osa etendab ka ldine
sotsiaal-kultuuriline
keskkond::
rahva elujrg ja haridustase, rahvusgruppide vahekord, spetsiifilised suhted^ eri etniliste gruppide
vi sotsiaalsete kihtide esindajate vahel jmt.
Konkreetseid
suhtlemistingimusi tajutakse sltuvalt oma taotlustest, hetkemeeleoludest, enesetundest ja erksusastmest mingit laadi varem kogetud
tpolukorra;
taastekkena. Situatsioonitbi a l a teadlik m r a t l e m i n e toimub umbes samal viisil kui stereotpide
ja kategooriate kohaldamine isikutajul. Tehakse endale selgeks, kas.
situatsioon on t a v a p r a n e vi uudne ja eriline; turvaline vi mingis
mttes ohtlik; piirava vi piiramatu kitumisvabadusega jne.
Igaks siseneb mingisse konkreetsesse suhtlemisolukorda
oma
erilise kogemusega. Piltlikult eldes me loome enda jaoks tegelikkusest kitumist
orienteeriva
ettekujutuse, vtame arvesse htesid nudeid ja norme ja j t a m e
teised
arvestamata,
otsustame,,
millisel m r a l j r g i d a
teatud
tavasid ja kus etiketti pole vaja
austada. Situatsiooni
olemus
ning

pshholoogiline
sisu muutub
hetkest, kui selle kitumist
reguleeriv toime
muutub,
kui
inimene
tunneb sundi vi tarvidust
arvestada vi eirata teatud vormi, muuta midagi
olulist
oma
esinemismaneeris,
prdumisviisis.
Situatsioonitajul oleks otstarbekohane kujutlust omaenda olukorrast
krvutada
mttes sellega,
millisena teised kohalolevad asja
nivad tlgendavat. See vimaldab hlestuda
paremini
teiste
meeleolule, valida sobiv pshholoogiline distants jne. Situatsioonitaju muutumine peegeldub sraseis nitajais n a g u hle valjenemine vi tasanemine, keelelise
vabaduse astme suurenemine (sellest a n n a b tunnistust kujundlikkus,
vljenduse
teatud lohakus
jne.)
vi vhenemine, ksteisele
hlestumine (thelepanelik kuulamine) vi mistvustkete esilekerkimine.
Ebakindlusest a n n a b tunnistust
oma kehaosadele suunatud thelepanu, soengu seadmine ja srased
ventiiltegevused
nagu
kukla kratsimine, nina sgamine,
no grimassitamine.
Kuidas signaliseeritakse situatsioonitlgendusest
Olukord
on
minu jaoks segane!, Olen hiritud!, - Asjad on minu jaoks
tiesti selged!, Vaja on midagi
lpuks otsustada! vmt.?
Sraseid teateid lhetatakse kll ka
otsesnul, aga veel enam mistaandva lisateatena hletoonis; samuti ruumis asetumise ja liikumise, estide vi eriliste liigutuste snatus keeles.
Uude t u n d m a t u s s e sotsiaalsesse

keskkonda
(uude tkohta, sjavkke, haiglasse, v a n g l a s s e , vra rahva keskele) sattunute kitumine on algul pingutatult situatsiooniprane. T u n d m a t u s olukorras on suutlikkus eesmrgipraseks tegutsemiseks
kahanenud
seni, kuni pole leitud orienteerivaid momente, mis vimaldaksid
situatsiooni m r a t l e d a . Sedavrd
kui
situatsioonis
theldatakse
muutusi, asutakse kohe ka oma
kitumisplaane
varieerima.
Esimestel
tundidel,
pevadel,
ndalail orienteerub vrasse keskkonda saabunu halvasti suhtlemissituatsiooni
tinglikkuses
ja
mitmeplaanilisuses. Seetttu vib
tema olekust vlja lugeda nii iilipdlikkust talle esitatavate nuetega kohanemiseks kui ka ha uusi
ilminguid selle kohta, et ta suhete, kitumisplaanide,
olukordade
t a g a m a i d ei mistagi.
Niisiis on situatsioonitajus kompensatoorset taotlust:
nhtavate
orientiiride thendust ja
kaalu
suurendatakse
mitmekordseks.
Piirdume he nitega.
Mingisse
kinnisesse seltskonda saabub hel
htul uus liige. Kib vestlus kultuuriteemal, millesse ka tulnukas
"haaratakse kaasa. Ta vtabki sna, vljendab oma arvamust ja
jlgib
teisi
arvamusavaldusL
Kuid pikaajaliste omavaheliste suhetega seonduvad vestluse tagamaad n i n g vljendatud seisukohtade s g a v a m thenduslikkus juavad
temani
vaid fragmentides.
rmusjuhtumeil vib olla isegi
nii, et ta taipas, millest rgiti,
kuid
ei judnud ratundmisele,,
mis elduga mteldi.

6.4. Situatsioonide
liigitamine
Suhtlemisolukordadest
kujutavad
paljud endast sna mitmeplaanilist reaalsust. Olukorra tp mr a t a k s e aga kindlaks piiratud arvu tunnuste j r g i . Niteks konflikti puhul rkijate hletoon teravneb, kne valjeneb, esitatud
ksimustele jetakse v a s t u s andm a t a , saabub
pahaendeline vaikus; intiimsituatsioonis
sageneb
pilkkontakt, knelejate hl tasaneb, vaikuspauside ajal tuntakse
end dusalt.
Tpsituatsiooni
mratlemisel
ptakse olukorras leida usaldusvrseid
ja
kindlathenduslikke
pidepunkte, mille alusel oleks vimalik taibata mngureegleid, valida edukindlaid toimimisviise.
Situatsioone vib liigitada mitmelt eri aluselt. Vaatleme mningaid vimalikke v a s t a n d u s t a s a n deid.
Mratletud
(selgepiirilised,
kpsed, komplekssed)
ning
mratlematud
(ebaselged, poolelijvad, avatud)
olukorrad.
Mistagi annavad selgepiirilised
situatsioonid (osalejail on kindel
lesanne, vestlusteema on tpsustatud, inimesed tunnevad ksteist
hsti jne.) kitumisele
mrksa
kindlama suuna, kivitades sageli
ka ladusa rollilise kokkumngu.
E b a m r a n e olukord
(nit. kui
omavahel t u t v u s t a m a t a
inimesed
peavad ksteise seltsis mitu tundi
aega veetma) nib nii mnelegi

hirivana,
potentsiaalselt
ohtlikuna, k s vimalus pinget kahandada on endasse tmbuda, isoleeruda,
teine pda
olukord
konkretiseerida, piiritleda, mtestada. Sel juhul tekib selgepiiriline
orienteerumistarve:
ptakse ra
arvata
ksteise
suhtlemisvalmidust,
taotlusi,
aimata, kuivrd
olukord lubab ht vi vlistab
teist tegevust. Enne mingi kindla
teema juurde minekut eelneb selle
ettevaatlik kompamine ja proovimine,
ksteise
tajumine
ja
mistmine on aga omakorda raskendatud endassesulgumise tttu.
Tavaprased
(korduvad) ja erilised (haruldased, harvaesinevad)
olukorrad.
Tavaolukorras
on
mrksa rohkem poolinstinktiivset,
automatiseeritud tegutsemist
kui
harvaesinevais
olukordades, mil
tegutsemine muutub teadustatumaks, pshika
mitmesugused
funktsioonid (thelepanu, mtlemine, tundeelu) aktiveeruvad. Mingi
olukorra erilisus tuleneb muidugi
tielikult sellest, kas indiviid on
s r a s t laadi situatsioonis viibinud sageli vi harva. Tulekahju
vi
liiklusavarii
on
enamikule
meist midagi erilist, tuletrjujale
vi liiklusmiilitsale tavaline.
Esinemine mitmesaja kuulaja ees
on hele tavategevus, teisele erakordne olukord.
Meeldivad
(rahuldust
pakkuvad) ja ebameeldivad
olukorrad.
Naudingut, rmu,
meelerahu,
enesekindlust, r a h u l d u s t pakkuvad
suhtlemisolukorrad
on
teadagi
meile enam meele jrele. Rahuldusallikat vidakse n h a eri inimeste poolt aga sootuks erinevais

vimalustes. Valdav enamik argielu suhtlemisolukordi s a a k s suhtlemisosavale ja end hsti aktualiseerivale inimesele olla
selge
rmu allikas. P a r a k u j b see
rm e n a m a s t i lbi elamata sel
lihtsal phjusel, et suhtlemist enn a s t kui protsessi ei osata kllaldaselt v r t u s t a d a .
Raske tpselt elda, millest see
on tingitud, kuid meeldivate suhtlemissituatsioonide
alaliike
pole
pshholoogide poolt vlja pakutud. Kll aga ebameeldivate, r a s kete, hirivate ja n g i s t a v a t e olukordade klassifikatsioone. Oxfordi
likooli tudengid mrkisid endale
raskete
situatsioonide
hulgas
jrgmisi:
vra
inimese
poole
prdumine ( 3 6 % ) . vestlusel initsiatiivi hoidmine ( 2 0 % ) , vraste
inimeste h u l g a s viibimine ( 2 2 % ) ,
oma isikust ja
tundeelamustest
rkimine ( 1 9 % ) , inimestele silma
vaatamine ( 1 8 % ) , ruumi sisenemine, kus on palju r a h v a s t ( 1 7 % )
jne.
hes teises inglise pshholoogide liigituses eristatakse raskete suhtlemisolukordadena jrgmisi. Intiimsituatsioonid:
subjektil
tuleb avada oma varjatud mina.
Dogmaatilisuse situatsioonid: subjekt satub olukorda, kus peab loobuma oma a r u s a a m a s t , vljendama mittenustumist, nudma oma
s e a d u s p r a s t e iguste arvestamist
jne. P i n g e s t a v a n a mjuvad juhtumid, kus tuleb viibida teiste thelepanu keskpunktis. V g a tpset
kitumist eeldavad
rituaalid
ja
etikett on hirivad sellega, et neil
vib kohmakas kergesti hbisse
s a t t u d a . H i r i v a t pinget tuntakse

olukorras, kus oht kaotuskibedust

tunda (eksam, tantsule kutsumine
jne.) I g a s u g u n e fsiline valu on
koormav
R n g a l t elatakse le
lhedaste inimeste kaotust.
Mainitud situatsioonid traumeerivad indiviidi sageli selle m rani, et ta on vimetu enesekindlaks sihipraseks
tegutsemiseks.
Nagu eespool toodust nhtub, on
suur hulk pinevust, ngistust ja
hirmu tekitavaid situatsioone seotud suhtlemisega.
F Vassiljuk toob oma r a a m a tus Lbielamuste pshholoogia
kriitiliste
situatsioonide
neli esinemisvormi. Pshholoogilise
stressi
seisundis on inimese eneseaktualiseerimise
vimalus
tkestatud,,
teisisnu tema spontaansus halvatud. Suhtlemisel toimivad stressogeenselt
(hirivalt,
rritavalt,
pingestavalt) vga paljud tegurid:
mra, mistvusepuudus
partneri
poolt, lemrase kontrolli ja rollisurve
tunnetamine, enese alavrsuse, ebakindluse vi a b i t u s e
tajumine, sotsiaalsete
kontaktide
rohkus jne.
Frustratsioon
kujuneb olukorras,,
kus tugev soov midagi s a a v u t a d a
(vajadust r a h u l d a d a ) prkab r miselt raskesti letatavaile takistustele.
Tkked vivad olla nii
fsilised (t iseloomu tttu ollakse sunnitud lhedasest inimesest kaua eemal viibima), pshholoogilised
(niteks hbelikkus,,
pikatoimelisus) kui sotsiokultuurilised
(normid, etikett, keelud).
Tugevast frustreeritusest annavad:
tunnistust
jrgmised
ilmingud:
apaatia, agressiivsus;
kitumise
stereotpiseerumine pimesi p -

takse aina korrata h t s a m a (luhtunud)

kitumisviisi;
regressioon varasel eluperioodil domineerinud kitumisviisi
(nutt,
jonn, lunimine)
kordamine
ka
tisealisena.
Frustreeritu 'kitumine on kokkuvtvalt kui mitte
lausa irratsionaalne, siis ebakllaldaselt sihiprane, desorganiseeritud.
Seda on kasulik teada
mistmaks, mis muutub inimkitumises, kui mingit olulist sotsiaalset vajadust kuidagi ei nnestu r a h u l d a d a .
Konfliktsituatsioon
on
olnud
vga paljude uurijate thelepanu
objektiks. Inimesed vivad sattuda konfliktini teravnevasse vastuollu selle alusel, et nende motiivid,
taotlused,
tekspidamised,
tegevuskavad on risti vastupidised. Aga ka seetttu, et ollakse
isiksustena ksteisele antipaatsed
vi konkurentsi olukorras.
Tkollektiivides, aga ka kodus on
sageli konfliktide phjuseks endalt
s
ja
vastutuse
veeretamine
t e i s ( t ) e kaela. Elukondlikus teeninduses tekib enamik kokkuprkeid v a s t a m a t a rolliootuste pinnal. Nii nit. vljub oma rollist
p a r a n d u s s e liiga kulunud esemed
toonud klienti n g u t a v
teenindaja.
Terava konflikti korral agressiivsus krgeneb, situatsiooni- ja
partneritaju moondub pshholoogiliste
kaitsemehhanismide
toimest, suhtlemise phiajendiks nihkub soov vastaspoolele vimalikult palju kahju tekitada. Konfliktis vidakse olla ka latentselt
(hoiakute, suhtumise
tasandil),
kusjuures vline kitumine vib

olla viisakas ja korrektne. Sel korral ptakse vastasele kahju tekitada v a h e n d a t u d suhtlemise kaudu: tagaselja kriitika, pealekaebamise vi sanktsioonide abil.
Argielu kurvad kogemused elukondliku teenindamise sfris ja
ametisuhtlemisel nitavad, et ldiselt on inimesed
konfliktiolukorras toimetulemiseks pshholoogiliselt v g a kehvasti ette valmistatud. Head kombed ununevad
konflikti puhkedes niisama kiiresti, kui kaob enesevalitsemise vime.
Kriisisituatsioon.
Spetsiifiline
suhtlemiskriis vib saabuda perekonnatlide
vi
lahutuste ajel,
t- vi ppekollektiivis valitseva
halva pshhokliima tagajrjel, lhedase inimese kaotuse jrel jne.
Kriisisituatsiooni
sattunu pab
algul mobiliseerida oma juvarud
ja olla olukorrast le. Kui see
ei nnestu, tuseb revus ja tekib
depressioon, hdasolijat
valdab
abitus- ja lootusetustunne,
elu
nib tema jaoks kaotavat igasuguse mtte. Kriisiseisundis inimene januneb eriti tugevasti vljastpoolt tulevat abi. Valdav osa perekonnanuandlais
toimuvast
pshholoogilisest nustamisest toimubki suuremas vi
viksemas
kriisiseisundis isikute
konsulteerimisena. Nagu stressi, frustratsiooni ja konflikti tajumine, nii on
ka kriisiseisundi lbielamine sgavalt
individuaalne.
Paljudel
juhtudel k a r a s t a b raskuste letamine iseloomu, tugevdab tahtejudu.
Utilitaarsed
(praktilise
kasu
saamisele orienteeritud) ja mn-

gulised
situatsioonid.
Asine,
u t i l i t a a r n e ameti- vi olmesuhtlemine vib vahel kiiresti asenduda atraktiivse, lbustust taotleva
m n g l e v a suhtlemisega. Utilitaarsuhtlemisel on esiplaanil
mingi
(suhtlemisvlise)
vrtuse, kasu
taotlemine. Olukorras, kus suhtlemine kujuneb vaid abitegevuseks,
on kasu e n a m a s t i teatud materiaalse vi vaimse v r t u s e hankimises vi loomises. M n g u mte
on aga tegutsemises eneses, thtis pole see, millist meelsust nidata vi
teavet
vahetada, vaid
ennekike
see, k u i d a s midagi
elda. Siin on teravmeelsus ja
kujundlikkus palju krgemas hinn a s asjalikkusest. Mngleva suhtlemise korral ptakse vastastikku ksteist osava kigu, triki, kavalusega le t r u m b a t a . M n g u l on
oma kirjutamata reeglid. M n g u reil tuleb olla spontaanne: huumoritajuta inimene j b mngulisel suhtlemisel olukorrale alla,
kehva enesetundega
emotsionaalselt prsitud isik tunneb aga end
m n g u v a i m u s t u s e s kaaslaste keskel kohmetu ja s a a m a t u n a . E. Sokolov on
soovitanud
mngleva
suhtlemise
hendada
sgavalt
vaimse vestlusaine h a r r a s t a m i s e ga, sest siis tekiks vastastikust
rikastamist vimaldav
mngulisspontaanne loominguline
suhtlemissituatsioon.
ldiselt ongi mngulist alget sageli vimalik hendada praktiliste eesmrkidega.
Ehtsad
(avameelsed,
teesklusvabad) ja vltsid
(teeseldud,
ebasiirad) olukorrad.
Nende juhtumite krval, kus inimesed vljendavad seda, mida teliselt ar-

vavad (lootes, et teised neile s a m a g a vastaksid) - leidub ka olukordi, kus kogu tegutsemine on.
vaid silmakirjaks. Tehakse ngu,,
et ollakse lbustatud, sisimas haigutatakse igavusest, ollakse v l i selt tsine vi murelik, sisimas
aga pulbitseb kahjurm. Niliselt,
just n a g u otsitakse mingile probleemile lahendust, sisuliselt aga
testatakse iga vitega uuesti, et
klblikku lahendit ei loodeta, osata ega soovitagi leida.
Olukord on kahetsusvrne siis,,
kui ks lvivaist pooltest suhtleb
ausameelselt
(ehtsas
situatsioon i s ) , teine vaid teeskleb ehtsust
(pealegi nii osavalt, et esimene
ei ne valskust lbi). Kuid tekib
ka selliseid olukordi, kus terve
rhm inimesi arutab midagi osavtlike ja tsiste n g u d e g a , kuid
keegi pole huvitatudki asja lahendamisest.
hes asutuses arutati
kuude
kaupa ksimust, kuidas lepingulist,
td paremini tita. Pakuti ha
uusi ettepanekuid, millele kigile
aga leiti kohe ka thusaid vastuargumente. Mdus aeg; lepingua r u a n d e esitamisthtaja
lhenedes teostati td kiiresti ja rpakalt. htki tehtud asjalikest ettepanekuist ei jutud realiseerida.
Miks? V g a lihtsal phjusel: kik
toodud
ettepanekud
toonuksid
kellelegi
rhma
liikmeist
td
juurde. Mitte keegi ei soovinud
endale lisakoormust, just seeprast jidki
kik arutelud vaid
mttemngudeks.
Probleemsituatsioonid
ja rutiinolukorrad.
Probleemseks muutub
mingi
olukord
sedavrd,
kui

a ) mingi eesmrgi saavutamisel

(vajaduse
rahuldamisel) ollakse
r a s k u s t e s ; b) asjade seis, olukorr a thendus, situatsiooni phiolemus on ebaselge; c) olukord nuab
kindla
otsuse
vastuvtmist, lah e n d u s v a r i a n t i d e leidmist.
Ametinupidamistel ja probleem e l b i a r u t a v a i s r h m a d e s toimuva suhtluse a n a l s nitab, et
paljud inimesed tajuvad intensiivset mttetd eeldavat probleemsituatsiooni hirivana. Seda ptakse vaadelda mingi teadaoleva
rutiinolukorra
modifikatsioonina,
kus tarvis vaid kohaldada mingit
valmislahendit.
Kuid
leidub ka
isikuid, kellele meeldib oma leidlikkus m n g u p a n n a ja kes erilise
innuga
asuvad
probleemsituatsiooni ideedeavastaja rolli.
Probleemsituatsioon, mida pikem a aja jooksul ei suudeta lahend a d a , vib paista
absurdiolukorrana: vljapsu
ei leidu, tekib
n i a r i n g , lahend pole leitav. Juhul kui probleemilahendusega tullakse edukalt toime, kpseb
nn.
otsustamissituatsioon:
osalejad
usuvad mistliku lahendi (otsuse)
leidmise tenosusse, j b
le
vaid lbi teha otsuse langetamise
protseduur, valida a i m a t a v a i s t vi
teadaolevaist variantidest mingi
kriteeriumi alusel parim.
Igasugused
rhmaarutelud ja
nupidamised
kujutavad
endast
tihti vitlust, kus hed soovivad
teistele oma situatsioonitunnetust
peale
suruda.
Arutelu
otsekui
hpleks nelja
situatsioonitlgend u s e vahel:
probleemi
rutiinlahenduse
uurimine
rakendus

arutelu
absurdseks
tunnistamine

otsustamisvajaduse
rhutamine

Situatsioonide
liigitust
viks
j t k a t a veel mitmete tpidega.
Sundsituatsioonis
puudub tegutsemisviisi valiku vimalus,
valiku
olukorras
seevastu
on osalejail
vimalik iseseisvalt teha valik vhemalt kahe erineva tomimisviisi
vahel. Juhul kui indiviid vi grupp
on asetatud mnd olulist otsust
l a n g e t a m a vi lesannet titma
armutult r a n g e s sundsituatsioonis,
k a h a n d a b s r a n e seisund tunduvalt knealuse indiviidi vi grupi
aktiivsust ja v a s t u t u s t u n n e t tehtu
vi kavatsetava suhtes
Turusituatsioonis
lheb mingi
v r t u s e edasiandmise eel lahti
kauplemiseks:
vrtust
valdav
pool pab selle vimalikult kallilt loovutada. Olukord vib laheneda mlemale
poolele
soodsa
ritehingu slmimisega.
Silmatorkavalt mjutab kitumist intiim-,
pi- ja
leinasituatsioon. Teatris, kinos, kirjanduses
on laialt kasutatud situatsioonikoomikat. Eluski a l a t a s a esile tulevate
koomiliste
situatsioonide
krval leidub aeg-ajalt ka
dramaatiliselt
kulgevaid vi lppevaid suhtlemisolukordi. Neist viks
lahus hoida dramatiseeritud
olukorrad, milles osava suhtleja poolt
mingi konflikt, probleem, mure vi
r a h u l d a m a t a v a j a d u s teisele ter a v d a t u d kujul ette mngitakse.
Rituaalititmise
olukorras viiakse mingi kindel tegevus ( a u t a s u s 1

Siinkohal toetutakse U.
situatsiooniksitlusele.

Vooglaiu

t a m i s r i t u s , juubelinnitlused, viisakusvormelite vahetamine, kaastunde a v a l d a m i n e , edu soovimine)

ettenhtud vormis lpplahenduseni. Kooskla situatsiooni
he mratlusena tuleb arvesse T. Shibutani pakutu: partnereil on tiesti
hesugune olukorratunnetus, mlemad saavad asjast tiesti ht
moodi aru.
Tegelikus elus tihti
paraku vaid teeseldakse kooskla,
sisimas ollakse aga olulistes ksimustes eri arvamusel.
J a a p a n i kultuuris tuntakse nelja
poeetilist
situatsiooni,
millel
Euroopa kultuurikeskmes
puuduvad vasted. Sabi t h e n d a b vaikse
tundelise
ksildusega
kaasneva
sgava rahu seisundit, mil mistetakse sndmuste loomulikku kulgu. Sabi vaim on valitsemas paljudes j a a p a n i kulituuri avaldusvormides: iluaias,
kalligraafias,
tuimaalingus, luules.
Wabi m r g i b s r a s t situatsioonitaju, kus ldise nukra tundetooni taustal m r g a t a k s e erksalt
asjade ja n h t u s t e ainulist kordumatut olemust.
Aware
on maailma ngemine
sgavama, nostalgilise
kurbuse
seisundis, see on seotud kige
maise kaduvuse mistmisega, selles peegeldub tihti igatsus mdaniku ja a r m a s t u s e jrele. Paljusid eurooplasi on v a i m u s t a n u d
j a a p a n i teetseremoonia ajal saavutatav eriline meditatiivne seisund. Seda viks kirjeldada ramainitud situatsioonide erilise sulamina.
Jyugen on seisund, situatsioonitaju, kus m a a i l m a s nhakse ennengematut,
mstilist,
veidrat,

kummalist. Niteks J a a p a n i haikumeister Mukai Kyorai (1651

1704) on oma n g e m u s t v r s i s t a nud otsekui nende .nelja situatsiooni poeetilise konkretiseeringuna.
Sabi meeleolu viks
da selline haiku:

illustreeri-

Mitte spragi,
ldse mitte spragi
isi vaadeldes.
Jyugen peegeldub aga ehk j r g mistes vrssides:
Teiste varje nen
istudes kaljutipul
Vrustajaks kuu.
(Vrsid

tlkinud

U.

Masing.)

Suhtlemissituatsioonide tlgendamine he vi teise tpolukorr a n a toimub enamasti phimttel

kuna
siis. Kuna hkkond on
pinev, vib juba veidigi terav tlus v a l l a n d a d a konflikti.
Kuna
olukord on e b a m r a n e , on veel
vara
mingit
otsust
langetada.
Kuna seisund hakkab juba ngistavaks muutuma, tuleks
pingeid
leevendada.
Allpool toodud joonisel on esitatud
tinglik
hulk situatsiooni
mratlevaid
mteid.
Esitatud
mted pole kuigi r a n g e s ssteemis, nende situatsiooni kujundav
t h t s u s a s t e kigub, joonis ei pretendeeri mingile teaduslikkusele.
Selle ainsaks sihiks on ilmestada situatsiooni mitmeplaanilisust.
ldse tuleb elda, et situatsiooni-

utilitaarne

orobleemne

rutiinne

ekstreemne

28. Suhtlemise situatsioonitpi mratlevad tinglikud parameetrid. Viiruta tud alad thistavad kaht tinglikku suhtlemissituatsiooni: viirutus paremalt
vasakule ametinupidamiselt, viirutus vasakult paremale mgimatkalt.

Joon.

teooriat tiustada pdvail petlastel pole veel korda linud luua

ammendavat situatsioonide struktuuri, mis htaegu oleks nii teaduslikult r a n g e s ssteemis kui ka
rakendusliku v r t u s e g a .
Mingis situatsioonis on tegelikult eos juba jrgnevgi. P a r i m a k s
analoogiaks on siin kuulus Hiina
In-Yang ring: valges juba sisaldub must, m u s t a s valge, valguses
vari, varjus valgus. M n g u s t tdinedes vidakse suunduda otsest
kasu
andvale
tegevusele. Ekstreemolukord
taandub
argiseks.

Vlises koosklas vib peituda

konflikti algeid. Jne.
P u h t a d tpolukorrad esinevad
tegelikult harva. Palju tpsemini
oleks vimalik mingit konkreetset
olukorda m r a t l e d a mitme musterolukorra
kombinatsioonina.
Tekkivais teoreetilistes variantides
(mngitsetud konfMkt; sunniviisiline turusituatsioon; suure valikuv a b a d u s e g a ja pingega probleemsituatsioon jne.)
peegeldub
ka
potentsiaal kujundada s u h t u m i s situatsioonid
pnevalt, mitteigapevaselt loominguliseks.

6.5. Situatsiooni
kujunemine
Mnigi kord vib olukord tunduda rmiselt ebasobiv mingi tegevuse a l g a t a m i s e k s (vi lpetamis e k s ) : tegutseda ei suudeta enne,
kui situatsioon on mber kujundatud. Teisest kljest vib intiimsidemete kindlustamiseks, vaimseks keskusteluks vi vastastikuse kokkuleppe saavutamiseks kohane olukord tihti kest libiseda,
enne kui seda taibatakse kasutada. Ei sanda vita, et situatsioone oleks vimalik lausa ette plaanida. Kui kriitilised situatsioonid
vlja arvata, pole ka ju vist kski olukorratp
(kaasa arvatud
absurd) otstarbetu ja absurdne.
Ksimus on selles, kas suhtlemisseisund tekkis sobival ajal, kas
teda tunti sellisena ka ra, kas
kitumine
muudeti
situatsioonipraseks, kas mingit pdu vi
taotlust suudeti igesti ajastada.
Sageli m r a b teema
teadlik
vi ebateadlik valik ka situatsiooni.
Nupidamise pevakorra otsustamine, seltskondliku vestluse
teema valik, histegevuse lesand e t p s u s t a m i n e kik nad kujundavad
situatsiooni
probleemsust, intiimsust,
valikuvabaduse
m r a , konfliktsust jmt. Mingist
situatsioonist vljumiseks kasutatakse sageli teema vahetust. Toome nite. Kullil on klas kaks
s b r a t a r i . Klaliste omavaheline
jutt keerleb kogu aeg mingi neile
v g a t h t s a ksimuse mber, mil-

les kummalgi tiesti vastupidine

seisukoht. Klli on sellest asjast
k u m m a g a g i varem rkinud ja
kuna asi talle endale tiesti teisejrguline algul he ja siis
teise
(vastupidise!)
seisukoha
heaks kiitnud. Nd on ta suures kimbatuses. Kumbki sbratar
prdub vaidlushoos tema poole:
Eks ju Klli!, Oled ju minuga
nus?. Kullil pole a g a vimalik
ei ht ega teist toetada. Absurdiolukorra lahendamiseks pab ta
vaidlust naljaks keerata, kib vilkalt kgi vahet ja katsub kogu
aeg jutu t e e m a t teisale prata. Tema mees on vaidlejate tsimeelsusest ja oma naise pentsikust
seisundist lbustatud, mehe jaoks
on olukord koomiline. Sbratarid
aga suhtlevad juba terava konflikti
piirimail. Toodud
nitest
ilmnes seegi, et ks ja sama juhtum avaneb eri osalejate jaoks
hoopis isesuguse situatsioonina.
Teema valik, n a g u ka selle lahtimtestamise laad seab alatasa
osalejad ksteise suhtes ebavrdsesse positsiooni. Positsioonivitlus ja initsiatiivi taotlemine toimub sageli konkurentsi kelle teema
on thtsam
situatsioonis.
Aina jumnge h a r r a s t a v a d poisid
j t a v a d fsiliselt
vhearenenud
kaaslase t a h t m a t u l t tagaplaanile.
Nooruk vib seda kibedasti le
elada (ja kompensatsiooniks erilise innuga llituda niteks mingi
erialaringi tegevusse).
Kireva koosseisuga seltskonnas
seistakse tihti dilemma ees: kas
valida kitsam ja svenemist eeldav teema (mis llitaks osa inimesi vlja) vi kllalt ldine vest-

lusaine
(mis j t a k s teise osa
i g a v l e m a ) . Mnigi kord vib grupi
liikmete kitumisse sugeneda ign o r a n t s u s t ja irooniat selle tttu,
et juba liiga kaua n m m u t a t a k s e
ht teemat. histegevus vi kneaine, mis kellegi grupis j t a b
a l a v r s e vi vljaeraldatu
seisundisse, mjub teadagi pingestavalt. Nib, et nii ametisuhtlemisel kui ppets on situatsiooni tegevusele motiveeriva
toime
arvestamisel veel v g a palju kas u t a m a t a reserve.
Vikerhma suhtlemissituatsiooni kujunemisel meeldivaks, avatuks, pshholoogilist kaitset pakkuvaks mngivad kaasa j r g m i sed momendid:
# suhtlemisliinide
elavdamine
vimalikult
paljude
inimeste
vahel;
# osalejate
suutlikkus
krmelt
mber llituda s r a s t e s rollipaarides n a g u rkijakuulaja, ksijavastaja, tujulooja
pingetstja, infoallikasteabetarbija.
Nagu eespool mrgitud, on vahetu kitumise stiilil, impulsiivsus- ja a v a t u s m r a l , taktitundel,
lbustusastmel htlasi nii situatsiooni diagnoosiv kui seda kujundav thendus.
Nagu eespool theldatud, loob
ajafaktor suhtlemistingimusi. Vara- vi keskhommik, enneluna,
keskpev, prastluna,
tpeva
lpp vi tund pakuvad kik erinevaid vimalusi situatsiooni kujundamiseks. Mingi sndmuse kulgemise tempo kiire, mdukas,
loid, venitatud, ebahtlane, pidurdatud kujundab terve gamma

erinevaid suhtlemistingimusi, m i l lega

seostub
kontaktivalmidus,.
kitumiskindrus,
suhtlemispinge.
Nagu teada, kiire tempo ergastab(ka s u h t l e m a ) , mjub aga kestvana kurnavalt ja rritavalt. V e n i tatud tempo roiutab, on a g a tihti)
omamoodi
rahustava
toimega.
Sunnitud ootelolek loob mnelegi:
rmiselt vastumeelse
ootussituatsiooni,
milles vidakse tajudai
eksistentsiaalset absurdi. Suhtlemise tempo-rtmi osast situatsioonikujundamisel
kirjutab phjalikult S. Stanislavski oma teosesNitleja t iseendaga.
Edasi tuleb nentida, et peenema emotsionaalse koetisega s u h t lemissituatsioone
on
raske, kui
mitte vimatu kellegi soovi k o h a selt kujundada. J a on teisi olukordi konflikt, stress, ebamr a s u s , probleemsus jt. , mida
osatakse luua paari minutiga. M ne tpseisundi teke
(usaldus,,
intiimsus) vlgneb oma o l e m a s olu pikaajalisele eeltle. Samal
ajal vib osav intrigaan juba nd a l a g a lhkuda ja segi paisata
mingis kollektiivis aastaid psinud heade inimsuhete situatsiooni.
Peatume lpuks praktilist
huvi
pakkuval ksimusel: kuidas oleks
vimalik kujundada dusat pshhokliimat seltskondliku suhtlemise
tarbeks. J l g i m e seda probleemi
EOM-i ja EE r h m a d e s lbi viidud ankeetksitluse abil (vt. tabel
1

4).

Nagu
1

toodud

tabelist

nhtub,.

Ootussituatsiooni
painest
vestab
haaravalt V Zurlini film Tatarlaste krb.

Tabel 4
Seltskondlikku suhtlemist soodustavate 4egurite
hindamine (/o vastanute arvust)

Situatsiooni
kujundavad
tegurid

kaasahaa1. Osalejate
ramine vestluse juhtimisega
2. Seltskondliku mngu
korraldamine
3. Kohvilaud ja muusikataust
4. Noormeeste ja neidude tasakaal
-5. Kokkutuleku ajendatus
(kindel
sndmus, mida thistada)
<6. Alkoholitarvitamine
7. Koosolemise juhtimine kindla isiku poolt
. Mugavate ruumide
(korter, saunsuvila)
olemasolu
Kellegi programmiprane esinemine
suhtlemise raamtegevusena

Hinnangute jaotavus

Keskmine hinnang
pallides
(5-pallilisel skaalal)

Kindlasti
vajalik
(5) ja vib
ju olla (4)

Ei ole
tingimata
vajalik
(2) ja
ldse ei
ole vajalik
(1)

EM
EDE

EM

84,5*
87,0

15,5*
13,0

3,43

3,40

3,46

83,8
84,7
88,9
90,4
77.8
64,7
75,3
61,5

16,2
15,3
11,1
9,6
22,2
35,3
24,7
38.5

3,31

3,32

3,30

3,28

3,02

3,54

3,11

3,22

3,0

2,87

3,12

2,82

55,6
83,6
65,6
62,7
56,4
40,7

44,4
16,4
34,4
37,3
43.4
59.3

2,91

2,63

3,20

2,90

2,93

2,88

2,72

2,69

42,6
65,3

57,4
34,7

2,50

EDE

2,74
2,30
2,70

* lahtrite lemine number on EM, alumine EUE kohta.

peetakse Eesti Opilasmalevas ja
lipilaste Ehitusmalevas meelelahutusrituse kujundamisel thtsamateks momentideks osalejate
kaasahaaramist hisesse vestlusringi, mngulise hkkonna teket,

soodsa emotsionaalse milj loomist ja noormeeste ja neidude

tasakaalu.
Kokku vttes viks elda, et situatsioonil on suhtlemise eri aspektides kaugelt suurem then-

dus, kui seda oskame arvestada.

Ehkki paljudel inimestel nib puuduvat vime suhtlemissituatsiooni
grupis mber kujundada, vib igahest
saada
e r g a s situatsiooni-

eristaja,
isik,
kes
mistab
olukorra (varjatud) vimalusi ja
vastunidustusi. Hea situatsioonitaju aitab tunduvalt kaasa ldise
suhtlemisoskuse tusule.

7 Suhtlemisoskus
* Seltsivus * Kuidas j d a spontaanseks, olles konventsionaalne?
* Snalise ja snatu enesevljenduse vahendid * Konstruktiivsed
ja
kahjutekitavad
kitumismall
lid * Pedagoogiline vhiklus ja
pdevus suhtlemisel * Vestlemiskunst * Kuidas olla hea kuulaja?
*
Rollikitumine ja rollikonflikt * Rollirepertuaar * Suhtlemisomadused * Suhtlemiskunsti
tipptase:
snergia
saavutamise
oskus
Pole kahtlust, et kellegi suhtlemisoskuse le otsustatakse ennekike tema seltsivuse
alusel.
Kontaktivalmis, jutukas ja seltsivaloomuline isik hlbustab enesega lvimist ja kujundab tihti
juba ksi sellega endast smpaatse mulje. Seltsivus on tepoolest
suhtlemiskompetentsuse selge nitaja. Kuid kas ka piisav ja kui
keskne?* Mille jrgi veel iseenda
ja teiste suhtlemisoskust mdetakse?
Teine vliselt hlpsasti ratuntav joon on seltskondlikkus.
See
eeldab etiketi ja kitumistavade
tundmist ning seltskondliku suht-

es.

lemise kindlust; vljendub vimes,

kaasa minna jutleva inimrhma
vi laudkonna
phimeeleolu
ja
vestlusteemadega. Ehkki seltskonna tavateemadel vestlemine on
enamasti ajata itelise iseloomuga,,
pole ju paha end selles pretensioonitus suhtlemisvormis dusalt
ja vabalt tunda. I g a t a h e s hiriv
ja lausa piinlik on see, kui keegi
niteks pelgliku iseloomu vi madala s t a a t u s e tttu tunneb end
seltskonnas kohmetu ja hbelikuna. Kuid erilist thendust seltskondlikkusele omistada pole ka
mtet.
Nagu
transaktsionaalset analsi kirjeldavas osas eldud, j t a b vaid seltskondlike ajatidete vahendusel suhtlemine vhe vimalusi nii siira eneseavamise ja intiimsuse taotlemiseks
kui ka vaimsete kontaktide jaoks.
Nhtavasti vib elda nii, et nagu
seltsivuse, nii ka seltskondlikkuse
puhul vib mainitud
omaduste
puudumine kll osutada puudujgile suhtlemisoskuses; nende omaduste ere esiletulek iseenesest ei
testa aga veel piisavalt, et tegemist on suhtlemisosava inimesega.
Jrgmine
mratletav

kitumises
joon on

kergesti
vljendus-

rikkus. Emotsionaalne, liikuva miim i k a g a , snaosav n i n g kujundliku keelega inimene r a t a b thelepanu, sunnib end kuulama ja
avaldab muljet. Ent s a m a s on igahele teada paljud lausa artistlikult vljendusrikkad
tbid, kes
pole vimelised teisi kuulama ja
kelle suhtlemine seisneb pidevas
ekshibitsioonis, enesenitamises.
Nagu neme, pole mingit alust
mista suhtlemisoskust
ainuksi
(efektse) vlise kitumisena, kuna
see on vaid sotsiaalse kompetentsuse
ks klg.
Suhtlemisoskus
hlmab aga ju ka kommunikatiivsuse, pdevuse inimesetundmisel, situatsioonikujundamise oskuse jne. Inimese kitumine lhtub
tema isiksusest.
Sama erinevad
nagu on inimesed, on erinevad ka
need eesmrgid ja taotlused, mis
keegi teistega suhtlemisel endale
pstitab. Suhtlemisalase edu vi
ebaedu hindamisel peetagu seda
silmas. Pole
phjust
eeskujuks
seada inimest, kes sujuva suhtlemise
ning
rohkearvuliste
sotsiaalsete sidemete soetamise nimel
on endas vlja kujundanud konformistlikult voolujoonelise
karakteri. Samal ajal vib inimlik
igatsus kongeniaalsete kontaktide
leidmiseks ja s g a v a t e intiimsidemete loomiseks tuua rohkesti
kannatusi, tekitada terava ksindustunde
perioode.
Formaalselt
vttes peaks esimest tpi pidama suhtlemisosavaks, teist akommunikatiivseks. Ent teisel juhul
on ju eesmrgiks midagi palju
e n a m a t pealispindseist
kontaktidest.
Kui

vaadelda

srast

9 Suhtlemispshholoogia

keskset

nitajat n a g u sotsiaalne vi suhtlemisalane kohanevus

(adaptatsioonivime)
laiemalt,
ilmneb
siingi
vastuoksusi.
Nimekale
ameerika pshholoogile C. Rogersile on omistatud tlus: Ma pole
kohanud
ainustki
inimest,
kes
isiksusena poleks kitev. Kaasinimestega kohanemises just srastena nagu need on, peegeldub
kahtlematult sgav elutarkus. Ent
medalil on ka teine klg. Loendamatu hulk kirjandusteoseid, filme,
teatrilavastusi
kujutab
inimesi,
kes ei suuda leppida ja kohaneda oma thise labase tutvuskonn a g a . Kindlasti peegeldub srast laadi teostes autorite eneste
probleeme sotsiaalse keskkonnaga (niteks inimeste vikluse ja
thisusega) kohanemisel.
Kas
annaks
s r a s t e eksistentsiaalse
thendusega sotsiaalse kohanemise probleemide teket phjendada
suhtlemisoskuse
puudumisega?
Ilma
et
tttaksime vastusega,
pame m r a t l e d a neid mteid,
milles vljendub
suhtlemisoskuse
pshholoogiline sisu.

7.1. Kahest
suhtlemisdilemmast
Kigi suhtlemise klgede juures
theldasime
omaprast
polaarsust: enese mistmine, kontrollimine, vljendamine, vljaelamine,
a r u s a a d a v a k s muutmine on seotud t e i s ( t ) e mistmise ja kontrollimise, partneri (te) vljenduse sihiprase suunamise vi hlbusta-

129

misega.
Suhtlemiskompetentsuse
mratlemisel s a a m e sellest nhtusest lhtuda. Nib, n a g u eeldaks
sotsiaalne
kompetentsus
kahe
suhtlemisdilemma
vi
psiprobleemi edukat lahendamist.
Esimene psiprobleem: kuidas
silitada suhtlemisel oma spontaansus, isikuprane
kordumatus
ja individualiteet n i n g samal ajal
tita kiki neid rohkeid ettekirjutusi, mis seda spontaanset mina
kipuvad maha suruma, vljastama, piirama?
Teisisnu:
kuidas
olla konventsionaalne,
minetamata
spontaansust?
Puudused suhtlemisoskuses thendavad ldjuhul ikka seda, et
inimene kll tidab (vi vhemalt pab tita) mingeid kitumisnorme, rolli-ettekirjutusi, kombeid, etiketti, kuid tunneb sealjuures ebakindlust, kohmakust, prsitust, elab konventsionaalset kitumist lbi oma olemusliku mina eitamisena. Kitumiskonventsioonide titmise kohustus rvib
sel juhul spontaanse eneseaktualiseerimise vime. Subjekt muutub
kll sotsiaalselt vastuvetavaks,
ent vrandub mingis mttes iseendast. Ta tleb ja vljendab pigem seda, mida teab endalt oodatavat, mitte seda, mis kommunikeeriks otseselt temast. Hiritud
spontaansusega
isiku
kitumine
on sunnitud. Ta nib pidurdamatu, kramplik, tema mte ja tegutsemisajendid ei saa toitu vahetust suhtlemisest (niteks partneri reaktsioonidest).
Mistagi on mitmeid tpjuhtumeid, kus s r a n e probleem sama hsti kui puudub: suhtlemine

koduses ringis, sprade ja heade

tuttavate seltsis viibimine, vestlemine lihtsust, loomulikkust ja looduslhedust a r m a s t a v a t e inimestega. S p o n t a a n s u s e
defitsiit
on
lausa krooniline
emotsionaalselt
pidurdatud ja m a d a l a enseaustusega isikuil. Situatiivselt tuntakse end prsituna sunnitud olukorras, kus tajutakse kll suunavaid
norme ja mngureegleid, samal
ajal aga ka o s k a m a t u s t neid tita.
Tekib midagi niaringi taolist:
eneses kahtlemine a l a n d a b spontaansust, spontaansuse puudumise
tttu sveneb ebakindlus veelgi.
Kirjeldatud kombel vivad kimbatusse s a t t u d a ka ldiselt krge
s p o n t a a n s u s e g a loomingulised natuurid (niteks kunstnikud, muusikud), kellel puudub seltskondliku, korraliku ja konventsionaalse kitumise soov vi oskus (enamasti m l e m a d ) .
Muidugi leidub ka teid mainitud
probleemist
mdahiilimiseks.
Mainigem
mningaid.
1. Teadlik esinemine sellises rollis (narrimaskis, boheemlasena,
t e m b u t a j a n a ) , mille suhtes ldiselt oodatakse vhem normiprast
ja teiste kitumisootustega koosklastatud
kitumist.
2. Piiratud sotsiaalne askees; viibimine
vaid s r a s e i s rhmades ja seltskondades, kus ei tunta konventsioonide pidurdavat toimet. 3. Alkoholi (vi narkootikumide) tarvitamine, mis krvaldaksid sisepidurid.
Sel m r a l , kui normiprases
kitumises a v a s t a t a k s e m n g u - ja
improviseerimisruumi, t a a s t u b ka
spontaansus.
Paljud
sotsiaalse

elu konventsioonid on just sellep r a s t rasked tita, et nende titmist vetakse enda jaoks proovilepaneku, eksamiolukorrana.
Kui
s r a n e eksamipabin hajub, taastub kohe ka s p o n t a a n s u s . Dilemma osutub iselahenduvaks.
Suhtlemisjulgust,
kitumisvabadust ja s p o n t a a n s u s t on vimalik a r e n d a d a sellekohase suunitlusega korraldatud grupiviisilisel
suhtlemisppusel
(sensitiivsustreeningul).
Teine psiprobleem: kuidas
olla
hel ajal nii sensitiivne
(thelepanelik,
tundlik,
tpse
partneritajuga) kui ka mjuv ja edukas?
Tepoolest, peenetundeline, thelepanelik,
mistev,
empaatiavimega isik nib sageli olevat
ilma
arvestatavast
isiksuslikust
mjujust, sotsiaalse
lbilvuse vimest.
Ta ei suuda end
maksma panna, oma positsiooni
kaitsta, initsiatiivi h a a r a t a , vahel
isegi mitte veenvalt esineda. Samal ajal on paljud dominantsed,
veenva, mjuka esinemisega inimesed m a d a l a sensitiivsusega, viletsa situatsioonitunnetusega. Ent
ometi loob partneri tpne, sgav
mistmine sageli kik vajalikud
tingimused
tema
mjutamiseks.
Kui
partnerile
kommunikeerida
snum: tajun sind tpselt, mistan sind, vheneb kohe igasugune veenmis- ja argumenteerimisajadus. S r a n e mistmise krvalefekt
tuleb eredalt esile ka
grupis. Juhul kui vestlusringi liige a v a s t a b eelkneleja poolt ebam r a s e l t eldud asja olemusliku
tuuma,
suutes
seda
selgemini
esile tuua kui vite autor, avaldab

ta sellega s g a v a t m j u mitte
ksnes knealusele isikule, vaid
kigile grupis. Ka teine suhtlemisdilemma osutub
lahendatavaks:
sensitiivsus
rajab teed mjuju
suurendamisele. Mjuju
valdamisega kaasnevat
enesekindluse
tusu (ja s t a a t u s e tusu grupis)
on vimalik ra kasutada olbavaks, tajuerksaks
partneritunnetuseks.

7.2. Suhtlemiskompetentsuse tasandid

Sotsiaalset
kompetentsust tuleks
vaadelda
ldvimete
kogumile
vi
vimetekompleksile
sarnase
struktuurina, mis:
# toetub arukusele, vlimusele,
tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hleomadustele jts. nitajaile;
# eeldab nii snaliste kui mitteverbaalsete suhtlusvahendite vaba
valdamist;
0 vljendub kasutusesolevate ja
kepraste kitumismallide (malli
kirjeldust vt. allpool) olemasolus
n i n g vljavahetamise vimes;
# on tihedasti seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega;
0 peegeldub subjekti iseloomustavates suhtlemisomadustes (avatus, sarmikus, veenmisvime jne.).
Suhtlemisoskus
kujuneb
ja
tiustub kigis argielu olukordades, kus tegemist instrumentaalse
vi emotsionaalse
suhtlemisega.

Sealjuures pole hoopiski tegemist

pideva tiustumisega. Ametikoha
vahetus, elustiili muutmine, iseloomu
mberkujunemine,
perekondlikud a r u s a a m a t u s e d ja lahkarvamused vivad kaasa tuua ebakompetentsuse
tekke
srastel
puhkudel, kus varem oldi suhtlemisosav.
Suhtlemisalasest
pdevusest
a n n a b kaudselt
tunnistust
see,
kui lai ja millise koosseisuga on
kellegi
tutvusring,
milline
on
vastava isiku s t a a t u s ja roll oma
esmastes
gruppides,
missuguste
suhtlemistarvete r a h u l d a m i s t olemasolev tutvusring vimaldab.
Sage ksindustunne,
konfliktid
tkohal vi kodus ja tunne, et
sind teiste inimeste poolt ei misteta, vivad olla tingitud suhtlemisalasest kohanematusest.
Suhtlemise
edukus
sltub ka
s r a s t e s t fsioloogilistest
eeldustest nagu artikulatsiooni- ja aist-

otsene
avaldumine

miselundite
normaalne
arengutase, tervislik seisund, vlimus,
sund- ja surveseisundite puudumine kehahoius ja motoorses tegevuses, ke- ja nolihaste liikuvus.
Vljenduse loomulikkus on seotud
keha paindlikkuse ja
liigutuste
plastilisusega. Inimeste suhtlemisoskuse suurendamise ks teid on
kehalise paindlikkuse arendamine,
muskulatuuri vabastamine surveseisundeist.
Pshholoogiliste
teguritena
o m a n d a v a d suhtlemisel
thtsuse
tahteomadused, arukus, neurootilisus, rigiidsus jpt. nitajad.
Suhtlemiskompetentsuse
sotsiaalpshholoogiliste
eelduste hulgas tuleks arvesse vtta perekonda (suurus, koosseis, selles kasutusel
k i t u m i s m a l l i d ) , sotsiokultuurilist keskkonda,
indiviidi
s t a a t u s t ja rolli mikrokollektiivis,
ldist sotsiaalset kogemust.
J r g n e v a l joonisel on suhtlemis-

rollirepertuaar

sotsiaalnpJ<phanemine

kitumismallid ja
suhtlemistehnikad

tutvusringi ulatus
ja koosseis

suhtlusvahendite
valdamine

suhtlemisomadused

sotsiaalpshholoogilised
pshholoogilised
fsioloogilised
eeldused

Joon. 29. Suhtlemiskompetentsuse nitajad.

132

kaudne
avaldumine

kompetentsuse komponendid liigitatud

kolme
tinglikku
rhma.
Kik toodud nitajad on mistagi
omavahel tihedalt seotud.

7.3. Suhtlusvahendid
Suhtlus kujutab endast mrgilist
kitumist, milles kandev osa verbaalsel ehk snalisel enesevljendusel. Vljaeldud snad kannavad mingi teate phithendust;
silmsidel, miimikal, ostidel, intonatsioonil jt. mitteverbaalseil vljendusvahendeil
on tita
saateinstrumendi osa.
Snaline

enesevljendus.

Paljud snad on surnud, isegi kui me neid ikka uuesti

kasutame.
Nad on
surnud
mitte selleprast, et vajaksid
teistega
asendamist,
vaid
seetttu, et nende thendus
on surnud.
I. Grotowski
Inimese vaimne kpsus vljendub suurel m r a l oskuses
knelda oma snadega.
M. Bahtin
Sna ju taiplik r a k a s u t a m i n e
ja snastamislksude tundmine ja
arvestamine on suureks abiks ka
ldiselt snakehvale ja napi kneandega
inimesele.
Snaraamat
toob terve seeria
misteid, mis
osutavad snastusoskuse ja suhtlemiskompetentsuse
seondusele:
snaosav, snapidaja, snasja,

snaigus, s n a m a a g i a , snakuulmine, snamulin, snasda, snamng, snarikas, snaselge

Vljenduse
arusaadavust
ja
veenvust tstab tabav
snavalik.
Suulises knes peaks kantselei-,
ajalehe- vi teaduskeel
kindlasti
andma teed ldkasutatavale argikeelele. Juhul kui argikeelt rikastada teatud isikupraste joontega n i n g samal ajal see vabastada kirjakeelele omasest keerukusest ja raskeprasusest, muutub
keelekasutus
vabamaks,
mtete
snastamine kiiremaks ja tpsemaks. Keeletasandi
valikul
(argikeel, slng;
pidulik,
retooriline,
familiaarne vi semulik prdumine; pedagoogiliselt
lihtsustav,
erilist korrektsust vi erudeeritust
demonstreeriv knepruuk) toimub
partneriga
kohanemine, aga
ka
smboolne iseenda asendi
(rolli,
positsiooni) nitamine.
Vljenduse meeldivust ja loomulikkust tstab
dialoogiline
ja
situatiivne
knelaad.
Selgitagem
neid misteid. Suulises knes saavutatakse dialoogi-asetumine sellega, et: a) vljaeldav tekst sobitatakse partneri eeldatavate teadmiste ja
hoiakutega.
Snajrg
muutub palju v a b a m a k s , kui grammatika ette kirjutab, k a s u t a t a k s e
ohtrasti elliptilisi
(vljajttudega ja kokkusurutud)
lauseid,
ksikuid misteid vi snahendeid a s e n d a t a k s e viipekeele vahenditega (lehvitamine, rusika tstmine, srmega laubale koputamine jne.).
Suulises knes oodatakse
jtkamisluba,
partneri
noogutust vi naeratust, millest
ilmneks ka see, kas teatest on

aru
saadud. Kestev
ksikkne
a s e n d a t a k s e lhikeste, kiiresti vahelduvate, ksteist osaliselt kordavate (katvate) vi ksteisega
vitlevate repliikidega.
Situatiivsuse all mtleme ennekike seda, et kogu vljendatav
ja vljendamata jv (!) osatakse asetada sellesse iseloomulikkonkreetsesse
olukorda,
milles
suhtlemine toimub. Palju selgitusi, phjendusi ja testusi, milleta kirjalikus tekstis lbi ei saa,
vib suulises kneluses julgesti
krvale jtta. Kui asjade thendus on suhtlejaile heselt selge,
taibatakse ksteist poolelt lauselt.
Dialoogilisuse
ja
situatiivsuse
puudumine toob kaasa u m b m r a sust, ebaisikulisust n i n g vib olla
mrk kas ebakindlusest vi ebakindluse lekompensatsioonist.
Vihjamiskunst.
Snapidaja,
snamurdja,
meest
snast,
hrga sarvest kik need vljendid osutavad sellele, et inimene kannab v a s t u t u s t vljaeldud ja kirjapandud sna eest. Samal ajal ei saa kedagi otseselt
vastutusele vtta mitmethendusliku vihje prast, mis e n a m a s t i
toetub suurel m r a l mittesnalisele enesevljendusele
(hletoon, viipekeel jne.), peenelt arvestatud situatsioonile ja partnerite
hismlust
(eelnevate kogemuste
olemasolu!) tulenevale
kontekstile.
Vihjamine toimub (niteks kurameerimisel)
pooside,
pilkude,
estide, puudutuste, ilmstute ettepanekute vi isegi vaid teatud
kneteema valiku keeles. Kombekas suhtleja oskab otsetlemised
asendada diskreetsete, krvaliste-

le ehk tiesti t a b a m a t u t e vihjetega.

Vihje
a) loob usaldussuhte;
b)
edastab teate: oled nutikas
taipama teist poolelt snalt; c) kuj u n d a b valiku situatsiooni:
kui
soovid, vta mu info vi ettepanek vastu, kui mitte, ra tee vljagi. Vihjamiskunst toetub snade
mitmethenduslikku
s e rakasutamisele.
Samal ajal
kui peen ja taktitundeline vihjamine tundub sarmikas, mjub jmedakoeline vihje kohtlasena.
On
meldav ka avalik vihje, mille
eesmrgiks sageli kolmandate isikute
thelepanu juhtimine vihje
adressaadi
mingile
omadusele.
Just s r a s t e vihjete kujul toimub
sageli seltskondlik ajaviide. Mnigi eelistab vihjetele otsetlemist
selleprast, et pelgab mistaandmisel mda panna. Mtestatud vihjamist ei tule ra segada
keerutava ja vingerdava vljend u s l a a d i g a , kus ohtralt kasutusel
mttetut mistutlemist.
Snaohtrusel ja
snastusoskusel pole suurt midagi hist. Snamulinat viks vrrelda mtet hm a s t a v a u d u g a . Mnikord heietataksegi pikalt selleprast, et nii
vhe
on
elda! Sageli
reedab
paljusnaline oma seesmise ebakindluse: jutuheietamine
kujutab
endast kaitsekardinat
tema
ja
teiste inimeste vahel.
Snalisel
enesevljendamisel
tasuks lhtuda j r g m i s e s t phimttest: elge efektitsemist vltides selgelt, otsejoones ja tielikult vlja kik see, mida antud
ksimusega seoses soovite teistega j a g a d a .

Joon. 30. Mningate estide thendusi. (Toodud este kasutatakse eriti ohtrasti Kesk-Euroopas.)
a) Otsustatud!, Oleme kokku leppinud!
b) Vit!

Mitteverbaalne
enesevljendus
on
ldjuhul
snalise
teadistamise
abivahendiks. Suhtluse phivahendiks saab see kurtide knes , olukorras, kus niteks krvulukustava mra tttu ksteise knet ei
1

Kurtide viipekeel on esperanto krval teline rahvusvaheline keel.

Seda valdavad isikud saavad argipevastest asjadest vesteldes phiosas ksteisest aru isegi siis, kui
teise poole emakeelt ldse ei misteta.

kuulda vi (konspiratsiooni huvides) tuleb piirduda vaid viipekeelega.

Snatu
enesevljendus
lubab
real juhtudel suurt vljenduslikku konoomiat.
Selle asemel, et
elda
Too mulle teisest toast
alumiselt riiulilt Silveti Ingliseeesti s n a r a a m a t , tullakse toime
osutava
viipe
ja
snaga:
Luba
Silvetit!.
Intonatsioon,
otsavaade, estide kasutamine vi-

c) Kiidan heaks!, Tubli!

d) Ptakse ratada kindla isiku thelepanu.

maldab tsta snades eldu mtteselgust, ekspressiivsust, krvaldada teatest vimalikku kahemttelisust. Snatus keeles s a a m e ka
rhutada vi korrata midagi verbaalselt eldus, tita vi selgitada vaikuspause, tugevdada pshholoogilist kontakti,
reguleerida
kne tempot.
Seega on mitteverbaalseil suhtlusvahendeil nende esialgu tagasihoidlikuna nivale osale vaata-

m a t a tita kindel ja vahest isegi

asendamatu
kommunikatiivne
funktsioon.
Prsitud miimika ja
ilmetu intonatsiooniga isikuil on
mnikord raske end teistele mistetavaks teha, veenva knega esineda, endast meeldiva isiku muljetki luua.
Mitteverbaalne
enesevljendamine
toimub:
#
visuaalsele
vahenditega:
miimika, estid ja viipekeel, poosid,

e) Tervitus!

$ puhttegevuslike
suhtlusvahenditega: ukse avamine, akna sulgemine,
pastapliiatsi
ulatamine,,
partneri mksamine;
esemeliste
vahenditega: mingi?
aparaadi
kasutamise
nitamine,,
dokumendi vi r a a m a t u esitamine..
Samal ajal kui verbaalne enesevljendus on suurel m r a l tahteliselt juhitav, on niteks intonatsiooni vljakujunemine,
miimika
ja viipekeele kasutuselevtt enamasti vaistlik, tahte kontrollileallumatu. J u s t snatu enesevljenduse kaudu toimub vahetu s i g nalisatsioon partnerite pshilise
seisundi ja kontaktivalmiduse kohta, aga ka teadaandmine sellest,,
millisest
.situatsioonitlgendusest
ks vi teine pool lhtub.
Kui snalisel enesevljendamisel tasub treenida ennekike argumenteerimisoskust, siis mittesnalise suhtlemise tiustamiseks tasuks
avastada
kigepealt need
suhtlemisvahendid, mida me pole
osanud seni kasutusele vtta! Snatu vljendusinstrument toimigu;
ntkelt,
loomulikult,
vljendusrikkalt.
Ilmeka
ja
prssimatu
mittesnalise enesevljenduse abil
suudame ka ratsionaalsel snalisel enesevljendamisel juda suurima
vljendustpsuseni,
mille
valdamine thendab j u u r d e p s u
pshilise eneseregulatsiooni mehhanismidele. Teatud piires suudabigaks oma vljenduslaadi m u u tes varieerida ka oma emotsionaalset
hlestumist,
suunduda
kindlasse meeleseisundis-se. Samal'
ajal vimaldab vljendusvahendite valdamine tsta meie tundekultuuri.
:

ruumis liikumine, pilgu suund ja

silmside, silmade ilme, prokseemika
(distantsivalik, prdumisnurk, ruumis asetumine);
#
akustiliste
vahenditega: intonatsioon (hle valjus, kandvus,
tmber, tempo, rtm,
krgus),
pauside mtestamine, parasiithelid
(khatamine, naer, nutt, keelega
laksutamine, ohked);
#
suhtlemise
abivahenditega:
(moodne vi situatsiooniprane)
rivastus, soeng, habe, jumestamine, ehete kandmine, piip, prillid, jalutuskepp (ajaloost: kupjapiits);

7.4. Kitumismall ja
suhtlemistehnika
Nagu
isikutaju
seadusprasusi
"tutvustavas osas mainitud, leiab
"teiste inimeste tajumisel ja hind a m i s e l p a r a t a m a t u l t aset teatav
lahterdamine, konkreetsete indiviidide vaatlemine mingi abstraktse inimkategooria
esindajan a . Ka suhtlustingimusi tlgend a t a k s e sageli mingi varemkogei u d tpsituatsiooni (uue) variandina. Analoogiline
stereotpne
r e a g e e r i n g tekib
ka verbaalsel
"kitumisel.
Meie
suhtlemiskan/
gasse on kootud lputu hulk aina
k o r d u v a i s t ksikuist kitumisfiguratsioonidest moodustavat mustrit,
kindel hulk situatsioonis veidi varieeruvaid kitumismalle.
Kitumismall (angloameerika pshholoogiakirjanduses k a s u t a t a v
patJtem thendab nii mustrit kui mudelit, malli) kujutab endast pshholoogiliselt
phikoelt
aina
samaks jvat fikseerunud
toimimisskeemi,
mida kindlate suhtlemisiilesannete lahendamiseks vi ming i tpsituatsioonina tajutud oluk o r r a s toimetulemiseks
harjutud
kasutama.
Saksa DV juhtivaid
sotsiaalpshholooge
M. Vorwerg
"kasutab ligilhedases
thenduses
:mistet
kitumiskavand
(Verhaltensentwrfe on tlgitav ka
kitumisplaani, -visandi vi -projektina)
Kitumismudel omandat a k s e nii teiste isikute ebateadlikul matkimisel kui ka teadliku
ppimise, harjutamise vi mber-

ppimise tulemusel. Malle l a e n a takse mjusailt, prestiiikailt vi

lihtsalt kitva vlimuse vi sarmika esinemisega eeskujudelt nii
oma tutvusringis kui ka nhtud
filmidest,
loetud
r a a m a t u i s t ja
TV-st. Uue kitumisviisi teadlik
o m a n d a m i n e ja harjutamine saab
teoks enamasti uue elukoha, tegevusala, grupi vi rolliga kohanemisel.
Kultuuripildis on kasutusel suur
hulk ldisi ja kigile teada kitumisvimalusi, mida
igahel
on
voli muidugi
isikuprastada
ja
stiliseerida. Kontaktivtmise, abipalumise vi
abist
keeldumise,
konflikti reguleerimise, veenmise,
petamise vi k s u n d a m i s e puhul
rakendatud enamlevinud kitumistaktikad on nimelt sellistena ra
tuntavad v g a erinevas kohas, erinevat iseloomu, erinevast rahvusest, vanusest, soost vi seisusest
isikute juures.
Kitumismall
kujutab
endast
h e reageerimisviisi eelistust (vi
vljavahetamist)
teiste phimtteliselt meldavate h u l g a s . Teise
isiku poole prdumise vi tema
kohtlemise malli v a l i k u s tunnetatakse sageli nii tema kindlapiirilisi taotlusi kui ka emotsionaalset suhtumist.
Kitumisviisis
peegeldub ka isikuprane situat
sioonitaju, olukorra pidamine sundimatuks vi pinevaks, tavaliseks
vi harvaesinevaks, koostd vimaldavaks
vi konfliktseks jne.
Kitumisviisi
valikuga
kaasneb
a l a t a s a kindlapiirilise situatsiooni
teadlik ettevalmistamine vi tahtmatu mberkujundamine. Isiku ja
situatsioonitajuga
samaaegselt
L

toimub pertseptiivne protsess, mida viks m r a t l e d a

mallitajuna, partneri kitumisviisi diagnoosina.
Mainitud
asjaoludel
muutub t h t s a k s kitumise taktikaline plaan: mitte vaid see, mida
keegi nib taotlevat, vaid ka see,
kuidas ta oma pdlusi asub realiseerima. Kitumismall mjutab
niisiis interaktsiooni otsest kulgu:
hlbustab
vi
hirib koostd,
a n n a b hele vi teisele teatud positsioonile eelise jne. Mned kitumisviisid
on
pshholoogiliselt
soodsad: hlbustavad vastastikuse
mistmise s a a v u t a m i s t , edendavad
koostd.
Nimetame neid konstruktiivseiks.
Teised mallid kujundavad nimelt oma vlise suhtlemisjoonisega
hkkonna
pingeliseks, halvendavad ksteisemistmist vi pahemal juhul isegi vlistavad selle.
Sraseid malle
viks nimetada kahjutekitavaiks,
nuripidisteks ehk
destruktiivseiks.
T r a n s a k t s i o n a a l s e analsi raames m n g u d e n a kirjeldatud suhtlemisfiguratsioonid phinesid valdavalt
nuripidistel
kikudeseeriail.
Argineurootilisuse
kammitsas, kergesti rrituvad, pahurad ja litundlikud isikud lvivad
alatasa t e i s ( t ) e enesetunnet kahjustavas
destruktiivses
laadis.
Sealjuures toimib halvasti nimelt
nende
kitumisviis,
tegutsemise
eesmrgid iseenesest ei tarvitsegi
olla t a u n i t a v a d .
Inimese kitumismallide konstruktiivne vi nuripidine iseloom,
kitsas vi lai r e p e r t u a a r
annab
kllaltki selge ettekujutuse knealuse suhtlemisoskusest.
Phiosa
erinevate
maade
pshholoogide

suhtlemisalaseist soovitustest on?

sisult juhtnrid
otstarbekohaste
kitumismallide valikuks ja v a r i eerimiseks
vastavalt
olukorra
nuetele ja tingimustele. Et l a l eldu
ldsnaline
ei t u n d u k s ,
vaatleme nd kitumismalle m ne nite v a r a l lhemalt.
Kitumine
reaalses
konfliktiolukorras.
Tlilahendamise
lihtsakoelised
vormid on:
oma agressiivsuse v i m m a
viha, raevu (mis ajendab ka teise
poole s a m a g a v a s t a m a ) ohjeldamatu vallandamine;
pd vastaspoolele vimalikult
palju kahju tekitada (et too v i maluse
avanedes
halastamatult
ktte m a k s a k s ) ;
vitluseta taandumine (pssi
psasse viskamine).
Rafineeritud
vtted
kujutavad
endast pshholoogilisi
tehnikaid
vastaspoolega
manipuleerimiseks.
Nende hulka kuuluvad:
teise poole rritamine, r r i t a mine ja provotseerimine s r a s t
kiku tegema, mis a n n a b initsiaatorile eelise n i n g asetab t e i s e
halvemasse olukorda;
teesklus, maskeering,
pettemanvrid, mille eesmrgiks on
kas vastaspoole valvsust u i n u t a da vi ta thelepanu teisale j u h tida;
partneri desorienteerimine, s e gadusse ajamine.
Konflikti
sattunu
s a a k s oma
positsiooni kindlustada ja initsiatiivi taotleda aga ka mitmete sraste tiesti ausate vtetega, mis
r

mingilgi mral
ei
kahjustaks
omavahelisi suhteid:
v a n k u m a t u meelerahu silitam i n e partneri rrituskatsete kiuste;
asjast leolek, olukorras koomiliste momentide ngemine
vi
a b s u r d s e t e joonte avastamine;
argumenteerimisoskuse ja vitlemistehnika kasutamine;
teise poole keevalise Lapse
kohtlemine vanemlik-mistvalt positsioonilt.
Radikaalseim viis riiu lpetamiseks on vimaluse
avastamine
probleemi
lahendamiseks.
Alati
pole see vimalik. Kll aga osutub
tihti vimalikuks kas vi ajutist
r a h u lubava
kompromissi
leidmine.
Kigi toodud kitumistaktikateg a saab situatsiooni mber kuj u n d a d a : konfliktivimalus krvald a d a vi see esile tuua, suundud a probleemi lahendamisele vi
Ikiirele otsuselangetamisele (kompr o m i s s i k o r r a l ) , kujundada olukord
pingeliseks
vi
pinevust
.alandada jne.
Kitumismallid
kasvatussituat.5 ioonis.
i g e ja kohase
kitumisviisi
valik on eriti oluline laste kasv a t a m i s e l . T. Gordon palus van e m a t e kursusena toimunud suht'lemisppusest osa vtvaid emasid
ja isasid kirjeldada oma kitumist
s r a s e s situatsioonis, kus nende
l a p s a n n a k s teada mingist endale
muret
valmistavast
probleemist
-vi ilmutaks teatud negatiivset
tundeseisundit.
(Nit.
kuulutab
15-aastane poiss: Kool on mel-

dud idiootidele.
Seal pid vaid
i g a s u g u s t jampsi, millest
elus
tolku pole. Mulle aitab! E g a selleks, et midagi olla, pea tingimata
instituuti
astuma.
Ilmas
vid ka sajal muul viisil hiilgavalt hakkama saada.)
Mis tuli ilmsiks? V a n e m a t e vastused t a a n d u s i d 90 % juhtumeist
kigest 12-le vimalikule reageerimisviisile.
1. Nuanded,
ksud,
keelud
(Emaga ei r g i t a srasel toonil! Mine kohe Anne ja J a a g u ga mngima.)
2. Hoiatused,
otsused ja kaudsed
hvardused
(Korda seda ja ma
ktan su naha kuumaks.).
3. Moraalilugemine
(Nii ei tohi
teha. Miks sa ei kuula sna.
Vanemaid inimesi tuleb austada.)
4. Valmisettepanekud
(Oota veel
p a a r aastat, enne kui midagi otsustad! Minu arvates oleks sul
a e g petajaga sellest knelda!).
5. Selgitused
ja veenmised
(Kui
poiss pib kodus ttama, kasvab
t e m a s t tubli mees.).
6. Arvustamine
ja kriitika
(Sa
ei ole seda asja korralikult lbi
melnud. ra ole rumal.).
7. Nustumine
ja
tagantkiitmine
(Minu
meelest on sul igus!
Toimiksid igesti!).
8. Aasimine
ja pilamine
(Viksid hbeneda. Kus mul kiketeadja vljas.).
9. Tlgendamine
ja
diagnoosimine (Sa ei usu seda isegi. Ilmselt oled Anne peale armukade!).
10. Lohutamine
ja
mahajahutamine (Kll homme lheb paremi-

ni! Minule m u u t u s kool samuti

vahel vastikuks!).
11. Aruprimine
ja uurimine (Mis
ajast sa oma klassijuhatajat vihkad? Kes sind nii mtlema petas?) .
12. Thelepanu
teisale
juhtimine
(Olen seda
ennegi
kuulnud.
Rkigem sellest hiljem.).
Tosina vanemliku kitumismalli h u l g a s oli enamik selliseid, mille vahendusel lastele edastati heselt selge teade: nende pingeseisundeid, muret ja probleemi ei
veta ldse tsiselt, lapsest ei
ptagi aru s a a d a . htlasi J h e tati veel kaks snumit: lapse kitumist, a r u s a a m i s t ja kavatsusi
taunitakse;
gedat
tundevljendust peetakse lubamatuks. Thendusrikas on see, et paljud ht
vi teist destruktiivset kitumisviisi valivad isikud pole ldse
teadlikud
mingist
teistsugusest
lhenemisest, omaenda toimimisviisi
nhakse
ainumeldavana.
Toodud (phiosas destruktiivsete)
kitumisviiside valikuga kujundatakse juhtum
tahtmatult
laste
jaoks
pahatihti
survesituatsiooniks, kus tdruku vi poisi reaalseid vajadusi ei arvestata vi surutakse need koguni maha, lapse
isiksust aga ei aktsepteerita ldse
tisvrse, tsiselt vetavana.
Milline peaks olema thus, pedagoogiliselt kompetentne
lapse
kohtlemine?
Eesmrgiks
tuleks
seada v a s t a s t i k u s e mistmise saavutamine, tingimuste loomine lapse p r s s i m a t u k s
eneseavaldamiseks, a g a ka isiksusliku arengu
vimaldamiseks.
12 tpilisele kahtlasele ki-

tumismallile saab v a s t a n d a d a mitmeid

konstruktiivseid
toimimisviise:
% Mistmissoovi
ja
-valmiduse
ilmutamine.
Selleks sobivad hsti
j u l g u s t a v a d , nustumist ja arusaamist ilmutavad snalised reageeringud.
Sama
edukindlalt
viks a g a kasutada mitmesuguseid
mitteverbaalseid
ukseavajaid (Ahaa! Jaa! Mnjaa!),
mis j u l g u s t a v a d teist edasi rkima vi oma muret tunnistama,
ilma et eldust mingit otsest jreldust tehtaks. Nit. tleb laps:
Tna ma lasteaeda ei lhe. Ei
lhe lasteaeda? ksib isa. Laps:
Ei lhe jah. Olen haige. Isa
( l l a t u n u l t ) : MMMm.
Laps:
Kht valutab!
Isa: Mis ajast
peale? Laps: Juba eile htust!
Isa (vaikib r a o o t a v a l t ) .
Laps
(leplikumalt ja nd juba probleemist) : Lasteaias on kole igav.
Ma ei suuda htut ra oodata.
Isa (kompromissivalmilt): Ausna, kui t lubab, tulen sulle varem jrele. Laps: Olgu.
# Tunnete vljaelamise
vimaldamine.
Vaba tundevljendamine toimib
pingelangetamist
vimaldava
pshhoteraapiana. Seda ka laste
puhul.
9 Omaenda tunnete vaba
vljendamine.
Lapsevanemad,
samuti
petajad, varjavad oma sraseid
tundeid n a g u solvumine, pettumus,
nrdimus, kurbus. Juhul kui laps
unustab v a n a e m a snnipeva, on
selle esmaseks tundeks tenoliselt pettumus. Lapsele a g a nidatakse sel korral vlja pigem rritatust, pahameelt vi irooniat.

Sageli on palju igem vlja elada

oma iglast viha, kui esineda hirimatusemaskis. S r a n e kitumine petab lastki v a b a m a l t vljendama
oma
tundeid.
Teisest
kljest tekitaks allasurutud, vaoshoitud tundeimpulss ka v a n e m a s
pingeseisundi.
# Lapse kaasahaaramine
tema,
vanema vi nende omavahelist
suhet puudutava
probleemi
lahendamisse.
Vanem vib oma kogemustega olla lapsele asendamatuks toeks selle paljude eluliste
probleemide
igel
mistmisel.
Nagu
eespool osutasime, leidub
aga
vanemaid, kes oma
laste
probleeme ldse tsiselt ei vaevu
vtma.
S. Sax ja S. Hollander kirjeldavad teoses Reaalelu m n g u d
thusaid kitumismalle rea v g a
eriilmeliste
suhtlemislesannete
r a a m e s : rkimine ja kuulamine;
oma positsiooni ja seisukoha mratlemine; rhma juhtimine; ppimine ja petamine; konsulteerimine; eriarvamuste lbikaalumine
ja
hendamine;
kirjandusteose
arutelu kooliklassis; uue rhmaliikme k a a s a h a a r a m i n e grupi ellu;
koostd
segavate
suhtlustkete
avastamine ja krvaldamine; demagoogiavtete neutraliseerimine;
loovuse stimuleerimine; probleemlesande lahendamine; inimsuhete
korrastamine
grupis, tunnustuse
andmine (komplimentide tegemine) jne. J r g n e v a l t toome mainitud autoreile toetudes
selliseid
suhtlemisjuhiseid,
mida
tasuks
jrgida juhul, kui ollakse kas usutleja (kuulaja) vi rkija (usutletava) positsioonil. Nende soovi-

tuste eesmrk on aidata knelejat,

vimaldada tal oma tundeid
ja
mtteid vljendada vrskelt, v a balt, loominguliselt ja t e r v i k l i k u l t
S r a s e l t korraldatud dialoogi tulemusena vib rkija ise millestki aru saada sgavamini ja selgemini. Lisavrtuseks on v a s t a s tikuste suhete tihendamine, koostvalmiduse tus.
Soovitused
rkijale
(usutletavale):
1. P d k e
vljendada
vabalt
kike seda, mida a n t u d
teemaga
seoses
mtlete, teks
peate ja tunnete.
2. U s a l d a g e partnerit, rge peljake talle edasi r k i m a s t ka seda, mida teisel on vahest raske
aru s a a d a . A r u s a a m a t u s e ilmnedes v i m a l d a g e tal esitada selgitavaid ksimusi.
3. Millestki rkides osake iseennast j l g i d a n i n g kui kuuldu ei
sobi Teie antud hetke arvamusega, siis pole veel hilja end tps u s t a d a vi [vljendatut mber"
snastada.
4. Vljendage vaid seda, mida
antud hetkel testi usute. Kui see
on vastuolus Teie endiste arusaamadega,
kaaluge, kas viimased
ldse v r i v a d silitamist.
Soovitused
kuulajale
(usutlejale):
1. Kuulake thelepanelikult ja
pdke taibata eldu peamist mtet.
Seejrel esitage suunavaid
ksimusi, mis vimaldaksid teisel
antud teemat edasi a r e n d a d a . Ksimusi esitage vaid
viimati e l d u kohta.
2. Olge thelepanelik ka usutletava snatu keele estid, nihelemine,
asendimuutused,
h-

letoon, poos mistmisel. P a n g e

thele selgeid e r i n e v u s i teise
verbaalse ja snatu vljenduse vahel, niivrd kui neid esineb.
3. Analsige mttes usutletava
ideid
n i n g tundeid.
Snastage
partneri eldu mber,
nidates,
kuidas olete t e m a s t aru saanud.
4. Omapoolseid soovitusi andke
vaid sel m r a l , kui neid oodatakse. Midagi soovitades jlgige,
et te ei vaidleks usutletava poolt
eldule vastu ega juhiks
teda
teemast krvale.
5. P a n g e thele, millest usutletav on vaikinud n i n g esitage talle
selle kohta ksimusi. Kui usutletav r g i b vaid tunnetest, esitage
ksimusi faktide ning ideede kohta.
6. Kui usutletav r g i b
vaid
faktidest, ksitlege teda nendega
seotud tunnete kohta.
7. Kui jutt on vaid tervikust,
huvituge ksikosadest. Kui puudub
seos terviku ksikute osade vahel,
esitage ksimusi,
mis
aitaksid
neid ksikosi tervikuks hendada.
8. Esitage ksimusi, mis aitaksid eri valdkondadest prit fakte
hendada.
Srases rkija- ja kuulajamallis suhtlemine totab edu ametialasel probleemiuurimisel,
konsulteerimisel, intervjueerimisel jpt.
puhkudel.
Lisades 5, 6 on toodud 9 nitajat, mille vahendusel mta oma
suhtlemisoskust
rkija
ja
kuulaja rollis.
Eespool antud juhised kujutasid
endast
suhtlemistehnikaid.
Paljud suhtlemispshholoogia rakenduslike ksimustega tegelevad

pedagoogid, juhtimiskonsultandid
jt. on olnud helded andma s r a seid suhtlemisvtteid ja juhtnre, mille eesmrgiks on suunata
kuulajad vi lugejad kituma edu
totavas (konstruktiivses) mallis.
Neid enamasti hsti meldud nuandeid vetakse mnikord kuidagi trjuvalt vastu. Philiseks vastuviteks on see, et he vi teise
kindla nuande massiline masinlik jrgimine robotiseerib argisuhtlemise. Selles kartuses ei puudu oma tetera. Paljud USA pshholoogid on mnnud, et poolkohustuslik keep smiling
on nivelleerinud ameeriklase esinemismaneeri, saanud omamoodi tkkeks
telise emotsionaalse kommunikatsiooni saavutamisel.
Naeratuses
vi
lahkuseilmingus
peegeldub
mnigi kord pelk konventsioon,
halvemal juhul aga a n n a b vlja
lugeda
robustset kalkulatsiooni,
pdu teisele j a g a t u d suhtlemishve kaudu oma positsiooni parandada.
Teine
ldteada
kitumisjuhis
on: Lase teisel endast vimalikult vabalt ja pikalt rkida. On
selge, et introvert ei tohiks seda
nuet kll endale t h t s a k s pidada.
Niisiis varitseb
mningate
hlpsasti realiseeritavate, ldtuntud ja kindlat edu totavate kitumistaktikate j r g i j a t tepoolest
teatud oht minetada oma isikup r a n e suhtlemisstiil. See a g a ei
thenda mingil juhul, et head vastastikust koostd
kindlustavad
pshholoogilised
phiprintsiibid
kui s r a s e d oleksid kahtluse all.
Ksimuses on ikka see, kas teatud
ldphimtteid
suudetakse
oma

isikule sobival viisil jrgida vi

osatakse vaid matkida kedagi teist,
kes teatud tehnikat
perfektselt
nib valdavat.
P. Mici esitab oma raamatus
Kuidas korraldada ametialast jutuajamist
htekokku
mitusada
printsiipi, nuet, vtet, tehnikat ja
taktikat, mille lesandeks on tsta lugeja asjatundlikkust ametisuhtlemisel. Suhtlemistehnikaid ei
tuleks mista punktuaalset titmist eeldavate nueteloendina. Otseseid
suhtlemisjuhiseid
tuleks
kas pdlikult jlgida vi krvale jtta (vi ignoreerida) vastavalt sellele:
a) milline on konkreetne suhtlemislesanne;
b) missugune on situatsiooni eripra ja
c) millist suhtlus- vi interaktsiooniprobleemi kindla printsiibi
arvestamine aitaks lahendada.
Micic muide seostabki
oma
konkreetsemat
laadi
nuanded
vestluse eesmrkide seadmise, teatud
ldprintsiipide
arvestamise
ning
suhtlemistaktika
valikuga
(situatsiooni eripra arvestamisega)Toome kllalt hsti lbimeldud
suhtlemistehnika
nitena
nuded, mille jrgimine muudab
mainitud jugoslaavia autori arvates ametivestlused
tuumakamaks
(ja mjusamaks!). Need 10 printsiipi on:
1. Professionaalsed teadmised. Erialane asjatundlikkus annab infole
objektiivsuse, usaldusvrsuse, sisulise sgavuse.
2. Mtteselgus. Vimaldab vltida kahemttelisust, ebamrasust,

hendada omavahel eraldiasetsevaid fakte ja detaile.

3. Nitlikkus. Kahandab videteabstraktsust.
Enamkasutatavaiksvtteiks on videte seostamine ja
paralleelide tmbamine
ldtuntuga.
4. Kindel suunitlus. Pidevalt tulebjrgida jutuajamise phieesmrkeja sobival mral meenutada neid'
ka vestluskaaslasele.
5. Rtm. Vestluse intensiivsust t a sub tsta eriti kohtumise lpu eel..
Erilist thelepanu tuleks prata
arutluse vtmeksimustele.
6. Kordamine.
Phiseisukohtadeja juhtideede lekordamine aitabpartneril neid paremini mista ja
meie infot vastu vtta.
7. Dllatuselement. Ergutavat llat u s l i k u s t saab tekitada niteks,
teatud faktide ja detailide ootamatu omavahelise seostamisega.
8. Infoliiasus. Selleks et vajalikul'
kohal suuta thelepanu kontsentreerida, on paratamatult
vajapuhkepause, mille vltel uut t e a vet antakse vga vhe.
9. Teabe teadlik piiramine. Voltaire'i tuntud mttetera klab::
Kindel viis igavust ratada on
pd kik edasi jutustada, mis;
asjast teatakse.
10. Annus huumorit ja veidi irooniat. Naljatus tstab vestluskaaslase tuju ja on eriti oma kohal'
siis, kui tuleb edasi elda asju,,
mis pole meeldivad kuulata.
Mis puutub suhtlemisstiili,
siissee sisaldab kike isikuprast, mis.
on
eristatav
kommunikatiivses
kitumises ja tnu millele vib'
subjektis ra tunda tema individuaalsuse. Mistagi sisaldab indi-

'viduaalne stiil sotsiokultuuris ldist,

viitab
ametile, pritolule,
temperamendiomaduste^.
Praktilist
huvi
pakuvad
kaks stiiliaspekti: esiteks isikupra nivellee;rumine
(see k a h a n d a b indiviidi
veetlust),
teiseks
maneerlikkus.
Maneerlik vidakse olla oma erilisuse
liialdatud
rhutamisega;
staatuse, kutse, tsunfti vi grupeeringu (kamba) stiili tunnusteg a knekeeles ja prdumisviisis;
prestiiikate
kitumismallide
lekasutamisega jne. Mall lheb
lle stiiliks, viimane omakorda on
kirjeldatav eelistatud mallide keeles.
Meie keel on v g a g i vaene kit u m i s t iseloomustavate omadussn a d e poolest. See on n h t a v a s t i
ka ks phjusi, miks me oleme
tntsid eristama kitumismalle ja
stiili eriprasid. Nende asemel kneleme enamasti
isikuomadustest

7.5. Rollirepertuaar
Rolli all mistame hiskonna,
kollektiivi
vi vikegrupi
poolt normatiivselt
heakskiidetud
kitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt.
Arsti, advokaadi, juristi, petaja,

ISIKSUS

hiskonna
vi grupi
kitumisnormid

rolliootused

(kiire, kindel, ebalev, kinnine, suletud, uje, kelmikas jne.). Probleem on selles, et see, mida keele
eripra tttu peame isiku psiomaduseks, on tihti vaid kitumisviisi esiletulek (mis on paljus
kultuurile omane, grupist tingit u d ) . Niisiis pole kitumismalli ja
suhtlemisstiili phjal ige teha
kaugeleulatuvaid
jreldusi isiku
kesksete psiomaduste kohta. Suhtlemiskompetentsuse
kohta
aga
kindlasti!

tegelik
suhtlemine

>-

rollikujutlus

rolli
omaksvtt
vi tagasilkkamine

rollikitumine

vimed
temperament
hoiakud
vajadused
vrtused
huvid
jn-

J o o n . 3 1 . Rolli omaksvtt ja rollikitumine (G. W. Allporfi jrgi).

10 Suhtlemispshholoogia

145

mja jpt. a m e t i r o l l i d e krval kujunevad tiesti selged rolliootused ka perekonnas

(isa, ema,
lapse, tdi, v a n a i s a jt. s u g u l a s t e
suhtes) n i n g sellises kindlakoosseisulises vikegrupis
n a g u sprusring, j a g u (sjaves), brigaad,
kooliklass,
malevarhm
(vt.
lk. 139).
Rolliga
seonduvad
neli phimistet
(vt. joonis 31):
rolliootused, rollikujutlus, rolli omaksvtt, rollikitumine.
Rolliootused
kujutavad e n d a s t
kindlakujulise tegutsemise ja kitumise ootusi, mida antud rollititjatele esitatakse. Mistagi oleneb ootuste tpsem sisu ja intensiivsus
sellest, milline on see
konkreetne
isik
(suhtlemispartner), kes v a s t a v a d ootused lhetab. Teiselt poolt mjutab ootuste
sisepinget seegi, milline on rollita itja isiku eripra. Phiosas jvad aga rollinuded siiski s a m a k s
ja kehtima, olenemata
partnerite
individuaalsusest. J u s t see asjaolu a n n a b hiskonna Tollissteemile erilise thenduse ja stabiilsuse.
Kuidas rolliootused on fikseeritud? Osa rolliootusi on s n a s t a t u d
kitumisnudeis,
suhtlemisetiketis. Teine osa ootustest phineb
l d t u n n u s t a t u d kirjutamata reegleil. Ametirollid
on
fikseeritud
osaliselt v a s t a v a asutuse sisekorra eeskirjades, teenistuse
phim r u s e s vi ametijuhendis. Grupisisesed rolliootused tekivad tihti
harjumuse ajel kedagi just s r a ses osas (niteks eestvedaja, nalj a h a m b a vi boheemlasena) n h a .
Rolliootuste kandjad eeldavad ja

loevad endastmistetavaks, et rolli titev (s. t. v a s t a v a l positsioonil olev) isik on teadlik temale
s u u n a t a v a i s t ootustest n i n g neid
ootusi
tunnistab. N a g u
allpool
neme, alati see n n d a pole.
Rollikujutlus
n i t a b , milline on
mingi rolli potentsiaalse
titja
enda ettekujutus oma rollist, s. t.
neist m b r u s k o n n a ootustest, millega tal tuleks a r v e s t a d a . Juhul
kui kellelegi lhetatakse sraseid ootusi, mida knealuses rollis olev ei tunneta, ei tunnista vi
ei suuda tita, h v a r d a b tekkida
a r u s a a m a t u s vi konflikt.
(Nit.
ootab vanem daam, et meesterahvas talle bussis koha loovutaks,
mees ei ni sellist soovi mrkavatki; vlismaal turismireisil viibinu ootab, et lemus huvituks
vramaa elust-olust, viimane aga
ei ilmuta reisi vastu mingit huvi.)
Rolli omaksvtt
vi
tagasilkkamine sltub nii sellest, kui selgelt rolli ette kujutatakse, kui ka
sellest,
kuivrd
inimene
usub
suutvat
rolli tita.
Suurlinnas
vib peaaegu iga pev nha, kuidas vanemad inimesed lepivad huligaansete noorukite kitumisega,
kuigi viksid neid korrale kutsuda kasvataja rollis. Nad mist a v a d selle lesande raskust ja
s s t a v a d omi nrve.
Roll vib t i t m a t a
jda
ka
ainult seeprast, et v a s t a v a t ootust
ei m r g a t a .
Ka tiesti jukohase ja hsti
t u n n e t a t a v a rolli titmisest vidakse keelduda, juhul kui see on
vastuolus l d t u n n u s t a t u d moraalinormidega.
Segadusi ja a r u s a a m a t u s i teki-

t a b mingi rolli osaline omaksvtt.

N i t e k s kindlustab isa kll ema
j a last majanduslikult, kuid keeld u b osa v t m a s t lapse kasvatamisest; mja on valmis teatud
k a u p a mma, kuid keeldub igas u g u s t e s t seletustest selle kvaliteedi,
realiseerimisthtaja
jmt.
kohta; asutuse juht ksutab
ja
.hvardab r a n g e kontrolliga, kuid
ei anna alluvale piisavalt juhtnre ja selgitusi, kuidas antavaid lesandeid tita.
Rollikitumine
kujutab
endast
v a s t u v e t a v a k s tunnistatud rolliootustega
koosklas tegutsemist
(suhtlemist), mis mingi ametirolli puhul kattub kutsekitumise
mistega. Kutsekitumist normeerivad
mitmesugused
talased
eeskirjad,
nuded,
juhtnrid,
ametialased igused ja kohustused.
Roll (selle omaksvtt) kll helt
poolt piirab kitumisvabadust ja
s u u n a b selle kindlaile rbastele,
teiselt poolt a g a vimaldab suhtlemise muuta asjalikumaks,
end a s t m i s t e t a v a k s , krvaldada otstarbetu
pinge ja m r a m a t u s e .
Sel kombel pakub roll selle titj a l e ka kaitset vimalike ootamatuste puhuks.
Rollitaju
t h e n d a b vimet thele p a n n a ja kindlaks m r a t a ,
mis rolli ks vi teine isik antud
ajal tidab. V a l d a v
osa
rolle
mngitakse p a a r i s : arst patsient; teenindaja klient; juht
alluv; petaja pilane; sdistaja kaitsja;
kontrollija

kontrollitav; noomija sdlane

jne. Rollide paaris-esitus thend a b seda, et neist he valik t-

hendab
otsemaid
partner (e) iie
suunatud ootust teise poolt esitatava rolli titmiseks.
Rollikindlus
phineb eneseusul,
et oma rolliettekirjutus suudetakse laitmatult tita ja vljendub
kitumisviisis, millest vib vlja
lugeda kaht snumit:
ollakse valmis titma rolliga
koosklas nudeid ja ootusi;

esitatakse
khklematult
ka
teistele (partnerile) rollist tulenevaid nudeid, ootusi. Mingil kutsealal
nutav
suhtlemiskompetentsus tekibki sellel tingimusel,
et ametikoha titjal on eeldatav
rollikindlus.
Rollidevaheline
konflikt
tekib
sellest, et indiviidil tuleb tita
kas liiga palju erinevaid rolle vi
sraseid eriilmelisi rolle, mida
raske hitada (ttav noor naine
pib instituudi htuses osakonnas,
on kitise a/ komitee esinaine,
klubi taidluskollektiivi juht, rahv a s a a d i k ja kasvatab kaht l a s t ) .
Rollisisene
pinge tekib selle tulemusena, et eri isikud esitavad
samale
rollile
kokkusobimatuid
ootusi. (Sellist laadi roll on nit.
TKO inseneri
roll
ettevttes.)
Mingit rolli on raske tita ka siis,
kui partner vi inimrhm eeldab
vi ootab antud isikult mingis teises rollis tegutsemist
(ema on
lapsele htlasi klassijuhatajaks;
kursusekaaslasest on saanud thtis l e m u s ) . Kahemttelist olukorda
vidakse
suhtlemiskaaslaste
poolt mnikord osavalt ra kasutada. Liiklusmiilits
peab
kinni
linnas 90-kilomeetrise tunnikiirusega kihutanud Ziguli. Selgub,
et selle roolis istub vluv noor

n a i n e . Miilitsaleitnandil pole sd a n t tema trahvimiseks, ta neb

liikluseeskirjade eirajas ennekike
n g u s a t naist.
Real juhtudel on vimalik vi
lausa
vajalik
rolle
paindlikult
hendada, kombineerida. Olenevalt
vastasrolli titja soost, vanusest,
prdumisviisist,
omavaheliste
suhete iseloomust on ametirollis
sageli
mingi
osa
ka isiklikku
suhtlemist. Kutsekitumise ideaalvormina vikski soovitada isiksusliku
spontaansusega
rikastatud
rollikitumist.
Leidub hulk elukutseid, milles
hendatult koos mitu eriilmelist
rolli.
Sel juhul vime knelda
juba rollirepertuaarist.
Lai rollirepertuaar eeldab muidugi omaj a g u vilumust kigi lesannetega
Rollide
suur

toime tulemiseks. Kuid see lubab

ka varieeritult ja loominguliselt
tita ametikoha phinudeid. Vtame niteks majandusjuhi rolli.
Majandusjuht vib olla ksundaja;
korralduste ja tlesannete
andja; kontrollija, tehtu levaataja ja hindaja;
juhendaja-petaja; distsiplineerija ja korralekutsuja; eestline; mingi kitsa ala
spetsialist; ettevtte esindaja ja
veel mimes muus osas. Eesti automajandeis
korraldatud
uuringul
ilmnes, et autobaaside tippjuhid
eristavad kllalt hsti seda, et
neil on alluvatega suheldes vimalik valida he vi teise rolli
vahel, sest mnes osas tuleb viibida sagedamini kui teises, ks
roll on teisest koormavam jne. Allj r g n e v a s m a a t r i k s i s on rhmitathtsus
keskmine

alluvate
kontrollija

ksundaja

probleemilahendaja
(alluvate ts)

innustaja

vike

konfliktide
reguleerija

O infovahendaja
juhtkonnalt alluvaile

petaja
(juhendaja)

infovahendaja
alluvailt
juhtkonnale

pshhokliima
kujundaja

distsiplineerija

tud v a a t l u s e alla vetud rollid

selle j r g i , kui t h t s a k s neist igaht peetakse ja kui sageli neid
kutsets tuleb tita.
Kursiivis
on antud probleemsed rollid
need, mille titmisel juhid tunnevad end pshiliselt koormatuna ja ebakindlalt. Uuringu andmeil ilmutasid juhid ootuspraselt
valmisolekut sellekohasel
suhtlemisppusel treenida nimelt seda,
milles
kitumiskindlust
vajaka:
konfliktide reguleerija, kollektiivi
pshhokliima
kujundaja,
petaja
(juhendaja), distsiplineerija rolle.
Iseloomulik on see, et ametkonnast olenevalt on rollirepertuaaris olulisi erinevusi. Analoogilisel
uuringul ENSV liha- ja piimakombinaatides ilmnes, et distsiplineerija osa peetakse seal eriti thtsaks, konfliktide reguleerija rollis tuleb viibida alatasa jne.
Rollirepertaar
nib
kohaseimana selle suhtlemiskompetentsuse mte kirjeldamisel, mis hlmab asist suhtlemist. Veel mnede levinud kutsealade rolliprofiile.
Arst: retseptikirjutaja; diagnoosipanija; ravitseja (niteks haavale
sideme a s e t a j a ) ; hingearst (pshhoterapeut); uurija teadlane;
meditsiinie lemus.
petaja:
ainepetaja; kasvataja;
klassijuhataja; aineringi juhendaja;
pilastevahelise
suhtlemise
suunaja; sidepidaja kooli ja lastev a n e m a t e vahel.
Taksojuht:
sidukijuht; teenindaja;
laadija
(vabatahtlik
roll);
kliendi v e s t l u s p a r t n e r
(vabatahtlik r o l l ) ; remondimees;
kolonni
brigadir; r a h v a m a l e v l a n e ; taidle-

ja; eelmisest abielust ttre isa;

hiskondlik
autoinspektor; perekonnapea. Esitasime viimase rolli
laiendatud kujul, osutamaks sellele, et tiskasvanu rollirepertaar
on kllaltki ulatuslik.
Mingi rolli meisterlikuks valdamiseks tuleb:
# mista sellele rollile esitatavaid phjendatud ja phjendamata ootusi;

osata paindlikult ja konfliktivabalt trjuda rollinuetega kokkusobimatud ootused ja soovid;

9 rikastada ja pehmendada rolli
isiksusliku suhtlemisega;
9
osata sisse elada tpilisse
partnerirolli (juhil alluva o m a s s e ,
teenindajal kliendi rolli j n e . ) ;
mista seda, kuivrd situatsiooni eripra mngib kaasa teatud rolliootuste tekkes ja k a d u mises;
vtta oma rolli tie t s i d u s e g a ,
kuid esitada see tarbe korral mngulise paindlikkusega;
9 mista alati rolli taga inimest!'

7.6. Suhtlemisomadused
Kellegi
individuaalset
suhtlemiskompetentsust oleks v g a t likas hinnata ja mta selle j r gi, kui otstarbekohaseid
kitumismalle ta kasutab ja milliseid
suhtlemistehnikaid valdab. Sellekstuleks konstrueerida hulk s r a seid tpolukordi, kus v a a t l u s alune n i t a b vljapetatud ekspertidele oma osavust
erinevat
laadi suhtlemislesannete
lahen-

damisel. Suhtlemisoskus peegeld u b a g a ka reas inimese suhtlem i s a l a s t kohanevust m r a t l e v a i s

joontes.
EM-is, EUE-s, taidluskollektiivides ja Tallinna r a a m a t u k o g u ttajate
hulgas
korraldatud
u u r i n g u alusel vime suhtlemisoskust mtvad tunnused j a o t a d a
jrgmistesse
rhmadesse: tahtej a moraaliomadused; seltsivust ja
avatust mtvad jooned; temperamendiomadused; vahetult suhtlemisoskust
nitavad
tunnused
{snaosav j t . ) ; suhtlemisstiili iseloomustavad jooned (sarmikas j t . ) ;
vlimust
kirjeldavad
tunnused;
sotsiaalset s t a a t u s t ja rolli kirjeld a v a d omadused.
Toodud
omaduste
(tunnuste)
omavaheliste seoste alusel arvutas
r a a l vlja 20 suhtlemiskompetentsuse phinitajat ehk suhtlemisomadust.
Uurimistulemuste anals nitas, et mningaid omadusi
m r a t l e t a k s e enda juures samal
viisil kui seda teevad teised (ekspertideks oli vetud 5 s a m a s s e
gruppi malevarhma, klubikollektiivi vi asutuse allksusse
kuuluvat
isikut).
Adekvaatsena
tajutakse oma dominantsust, enesekontrolli vimet ja eneseaustuse
taset.
Enese
juures
lehinnatakse:
hlestumisoskust,
empaatiavimet, riskivalmidust,
sundimatust,
taktitunnet, mittesnalise
enesevljenduse
taset,
keskendumisoskust.
Alahinnatud joonte hulgas on
h a a v a m a t u s , sensitiivsus, snaosavus, lahedaloomulisus.
Niisiis vime jreldada, et ise-

enda
kommunikatiivse
hlestumise oskust lehinnatakse
(taipamata, et
see
on
defitsiitne!),
partneri
haavatavust
alahinnatakse (teise tundlikkusega ei arvestata piisaval m r a l ) .
EUE-s
tehtud
sotsioloogilisel
ksitlusel paluti vastajail hinnata
end 10 etteantud suhtlemisomaduse alusel. Vastused on toodud tabelgraafiku kujul (vt. joonis 32).
Nagu graafikust nha, peetakse
thtsaimaks
kontaktiloomise
oskust, inimestetundmise
vimet
ja taktitunnet (peenetundelisust).
Suhtlemisomaduste pingerida ji
phiosas s a m a k s ka EM-is ja
klubikollektiivides
korraldatud
ksitlusel.
Kaheks oma tugevaimaks kljeks peavad lipilased inimestetundmist ja konfliktide reguleerimise oskust, kige nrgemaks
snaosavust ja spontaansuse silitamise vimet (vaba enesetunne
isegi vras s e l t s k o n n a s ) .

7.7 Suhtlemisoskuse
arendamine
Suhtlemisoskus tekib, tiustub ja
areneb argisuhtlemise kige erinevamais olukordades, ilma et me
piprotsessi kui sellist ldse tunnetaks. Vib tie kindlusega vita sedagi, et igapevase suhtlemise kigus kujuneb
jrjepidevalt
sraseid situatsioone, mis v i ks i d toimida sotsiaalset kogemust
lisandava
ppe- ja treeningtunnina, juhul kui vaid o s a t a k s olu-

Oskus leida kerge

vaevaga inimestega
k o n t a k t i , luua
tutvusi
Inimestetundmise
oskus (vaist)
Peenetundelisus,
oskus elda oma arvamus teist inimest
puudutamata
Enesevalitsemine konfliktiolukorras ja
oskus tli klaarida
Oskus leida hist
keelt ka ebasbralike
inimestega
Vaba enesetunne isegi
vras seltskonnas

Hea t u j u ka kehvade
kaaslastega

Snaosavus

Veenmisvime,
mjukus

Hea seltskondliku
kitumise lihv

Joon. 32.

korras
petlikku
nha. Paraku
s r a n e oskus elust ppida on
r m i s e l t vhe arenenud ja 99 %
argielu piolukordadest nib enamikele meist mduvat, ilma et

isikliku suhtlemisoskuse lisa tekiks. Antud asjaoludel ongi paaril

viimasel aastakmnel kiirelt vlja
arenenud v g a mitmesuguseid pissteeme suhtlemisoskuse sihip-

raseks koolitamiseks grupitreening u vormis.

Treeningrhm, vikegrupp maksimaalselt
12
15
osavtjaga,
kujutab endast otsekui laiema sotsiaalse keskkonna mudelit. Selles
.rhmas kujunev suhtlemine aga
peegeldab osalevate liikmete tegelikus elus kasutusel kitumismalle, diagnoosib, toob esile ka kikmeldavaid
raskusi,
probleeme
enesevljendamisel, emotsionaalse
kontakti saavutamisel jne. Argie l u s on meie sotsiaalse ppimise vime p i d u r d a t u d vi prsit u d juba ainuksi seelbi, et me
tihti ei sanda loobuda oma harjumusprasest
toimimistaktikaist
j a kitumisviisidest. Uudse ja algul ebakindlalt omandatud kitum i s m a l l i valik tstaks lbikukkum i s e ohtu; pole vlistatud, et kuj u n d a k s vibolla olukorra meie
jaoks piinlikuks ja n a e r u v r s e k s .
Niisiis nivad argisuhtlemise raamid
liiga jigad, mngureeglid
Iliiga kindlad, et ldse riskiksime
oma kitumisviisi muuta. Kujutleme kllalt hmaselt, missugused
teised alternatiivsed toimimistak"tikad tegelikult on. Aimame vaid
ldjoontes,
milles
konkreetselt
n i t e k s oma
suhtlemisstiili
vi
esinemismaneeri tasuks muuta ja
mitte keegi ei tle meile seda ka
snaselgelt. Teisisnu see tagasiside, mida me oma
kitumisele
suhtlemisel saame, on enesearendamiseks tiesti ebapiisav, deifreerimatu, kuna kitumiskonventsioonid ju keelavad teise inimese,
tema
isikliku
kitumismaneeri
kohta otsese tagasiside andmise.
Ja lpuks on isegi isiksuse
ja

suhtlemispshholoogia
kontseptsioonidega hsti kodus inimesel
kllalt raske ette kujutada seda,
kuivrd tema suhtumine iseendasse ja kaasinimestesse m r a b , kuj u n d a b , piirab vi soodustab tema tegelikku isikutaju ja situatsioonitunnetust.
Grupitreeningus
saab aga ilma erilise vaevata kuj u n d a d a olukorra, kus suhtlustingimused vimaldavad anda vastastikku kasutoovat, hindavat
ja
v r t u s t a v a t tagasisidet ksteise
kitumisele, sellekohased
harjutused ja m n g u d a g a lausa sunnivad katsetama ja muutma kitumismalle.
Milliseid eesmrke
grupitreeningul
pstitatakse?
Olenevalt
ppuse ldisest suunitlusest vidakse phirhk asetada hele j r g nevaist phieesmrkidest:
# Mingil kutsealal tarvilike kitumisvilumuste, ametialale vastava rollikitumise lihvimine. Niteks vib teostada petaja, tsehhimeistri, mja, meditsiinie, kindlustusagendi, pshhoterapeudi, juristi rollikitumise treeningut.
# Sotsiaalpshholoogilise kompetentsuse
tstmine;
thelepanelikkuse ja selgepilgulisuse treenimine mitmesuguste
vikegrupis
iseloomulike n h t u s t e ja protsesside mistmiseks. Mainigem jrgmisi grupidnaamika
ilminguid:
vimusuhete teke,
staatusvahede
vljakujunemine,
liidri (te) esilekerkimine; toetus-, koost-, pinevus- ja konfliktliinide teke rhmaliikmete vahel; a l a r h m a d e moodustumine suuremas grupis; mnede vtmerollide kinnistumine
kindlaile inimestele; surve aval-

elamise ja mjutamise tehnoloog i a d ; emotsionaalse hkkonna ja

situatsiooni olenevus
vestlusteem a s t , osalejate kitumislaadist ja
t i d e t a v a i s t rollidest.
Koostvalmiduse ja -vilumuse
a r e n d a m i n e mingis reaalses vik e g r u p i s (niteks ettevtte tippjuhtidest moodustuvas
meeskonn a s ) vi ametialaselt
omavahel
.seotud inimeste (niteks vikeettevtte
allksuste
juhid)
vahel.
Selle eesmrgi taotlemiseks tuleb
enamasti vhemal vi suuremal
m r a l tegelda reaalses koosts
inimeste seni l a h e n d a m a t u k s jn u d suhtlemisprobleemide vi konfliktidega.
# Osalejate
isiksusliku
arengu
(kasvu) vimaldamine ja stimuleerimine sel teel, et neid julgust a t a k s e ja s u u n a t a k s e spontaansem a l e enesevljendamisele. Isiksuslik eneseaktualiseerimine on pshilise heaolu ja tervise kesksem a i d nitajaid, selle saavutamise eeltingimuseks on ennast aust a v a ja elujaatava hoiaku vljakujunemine, a l a v r s u s t u n d e let a m i n e ja enesetundmise
oskuse
arendamine.
#
Sraste
(argineurootilisuse
n i m e t u s e all tuntud) raskuste ja
h i r e t e krvaldamine n a g u emotsionaalne
prsitus,
rritumine,
k o n t a k t i p u u d u s , revus, ebatervet e mngude mngimine
(vt.
lk. 119)
Kuidas suhtlemisppusi korrald a t a k s e ? Mis t a g a b piefekti?
Ndisajal
viks grupitreeningut
k o r r a l d a v pshholoog vi pshhot e r a p e u t valida ja kasutada vga
e r i n e v a i d vtteid, harjutusi, mn-

ge, meetodeid ja tehnikavahendeid,

mis v a s t a v a l t oma erisustele lubavad t p s u s t a d a ppuse eesmrke ja paremini arvestada grupi
koosseisu (niteks
vanuse, soo,
hariduse j r g i ) . Treeningu
vib
les ehitada nii, et lviosa ajast
lheb mitmesugustele vestlusringi vormis
grupidiskussioonidele.
Just omaenda seesmistest seadusp r a s u s t e s t kujundatud ja juhitud
vestlusring modelleerib kige paremini argielu probleemseid suhtlemissituatsioone. Grupivestlus tstab emotsionaalsust, kinnistab rolle, vimaldab mta kelle tahes
avatus- ja siirusmra jne. p i efekti annab teisene diskussioon,
nimelt (sjase) diskussiooni avameelne lbiarutamine, mille kigus
toimib
tagasiside,
andes
kaudseid soovitusi kohasemaks vi
thusamaks suhtlemiseks. Esmase
diskussiooni teema vib kujuneda
iseeneslikult, kuid see vib olla
ka treeneri poolt ette antud (nit.
Millest on tingitud liigne hbelikkus?). Sageli kujunevad teemaks osalejate suhted vi kellegi
isiksuslikud probleemid.
Mingi kutsekitumise treenimiseks on sobivaim moodus rollimng.
Osalejad asuvad treeneri
mrguandel
titma rolle,
mille
puhul hel vi teisel poolel tuleb
lvida raskendatud olukorras.
Niteid:
9 varustaja veengu laojuhatajat talle andma defitsiitseid varuosi;
# taksojuht keelitagu hsteerilist klienti loobuma
kohatuist
pretensioonidest;
@ koolidirektor mjutagu lap-

sevanemat poissi
kindlakelisemalt k a s v a t a m a .
Eriti selge piefekti a n n a b rollimngude
salvestamine
videomagnetofonile.
Taasesitamisel saavad mngurid kolmekordse tagasiside: videomonitorilt,
treenerilt
ja rhmaliikmeilt.
Neis valdkondades, kus osalejail suhtlemiskogemused kas v g a
vhesed vi ldse puudu, sobib
treeningut teha mallppe
vormis:
rhmaliikmeile
antakse
kindel
suhtlemislesanne,
selle
krval
aga ka ldisemat laadi orientiirid
vi detailsoovitused, mille arvestamine a n n a b eeldatava kitumiskindluse. Mallppe vormis a n n a b
treenida aktiivse
(terapeutilise)
kuulamise oskust, leiunduslesande lahendamise oskust vikerhma histna,
argumenteerimisja kritiseerimisoskust, kriitika pareerimise vilumust, pedagoogilisi
vimeid,
diskussioonijuhtimise
kunsti jne.
Sokraatiline
dialoog
kujutab
endast treeneri ja rhmaliikme vahelist knelust, mille kigus esimene
suunab teist
asjakohaste
ksimuste, nappide orientiiride ja
delikaatsete vastuvidetega mingi
eluliselt thtsa ksimuse avaramale
mistmisele,
sgavamale
enesetunnetusele, omaenda kogemuse tisvrsele r a k a s u t a m i s e le.
Lpuks mainigem treeneri
enda
rollikitumist,
mis kige otsesemal viisil kujundab rhmaliikmete valmisolekut niteks mingi kogemuse teadvustamiseks vi kitumismalli levtmiseks. Treener
vib hetkeolukorra tingimustest ja

vajadustest olenevalt toimida v ga

erineval
viisil (vahetatavast
rollis):
# olla Elav Eeskuju, demonstreerida kitumisviise, mida kigil
oleks kasulik j r g i d a ;
# olla vaimne teejuht, Guru, a u s t u s v r n e autoriteet;
# olla toimuva delikaatne ja objektiivne Kommenteerija;
#
toimida
(niteks
argliku
enesevljenduse)
Hlbustajana;
% selgitada
detailselt
mingit,
suhtlemisnhtust Analtiku r o l lis;
% osaleda tiesti tagasitmbunult,,
loovutades initsiatiivi rhmale;
9 kituda n a g u vaikiv
Sfinks,
kellelt kik ootavad vastust, kuid:
kelle huulilt ei tule ainustki lauset;
# sekkuda arutellu rhma R e a liikme positsioonilt.
Sotsiaalpshholoogilise treeningu vastu lhemat huvi tundvalelugejale vime soovitada L. Petrovskaja monograafiat (1982. a.)..
Tehkem veidi juttu ka suhtlemistreeningute
korraldamisest
Eestis. Grupitreeningu eesti variant phineb v a l d a v a l t m i t m e suguseil rollimngudel, kusjuuresppusel rakendatakse videoaparatuuri. Treeningusse on pimitud
ka sraseid harjutusi, mis a r e n davad sotsiaalset sensitiivsust
suhtlemisalast thelepanelikkust ja:
tundlikkust. Pshilise koormusekahandamiseks
kasutatakse
lgastava vi toniseeriva t o i m e g a
saatemuusikat ja tehakse pshhogmnastika harjutusi.
Ennekike

t n u Henn Mikkini entusiastlikul e algatusele on TPedI praegusajaks kujunenud NSV Liidu mastaabis
autoriteetsemaiks
asutus e k s , kus grupitreeninguil rakend a t a k s e video-tagasiside ssteemi.
1984. a. vtsid TPedI jt. asutuste
korraldatud
suhtlemistreeningu
k u r s u s e s t osa umbes 1000 inimest.
Nende
pshholoogide
arvu, kes
vimelised
suhtlemistreeningut
k o r r a l d a m a , viks
hinnata
ligi
20-nele.
Kitumiskindluse
koolitamiseks
kasutatakse
teisigi
ppevorme.
.Mitmeis ametkondades ja koolitusa s u t u s t e s lihvitakse juhtide probleemnupidamistel
osalemise
o s k u s t eriliste rhmat
harjutustega. Mainoris ttav pshholoogiakandidaat Talvi Mrja
on
e v i t a n u d erilise
meeskonnappuse
programmi, mida edukalt kasutatakse Kergetstuse Ministeeriumi
allettevtteis juhtide koostviluanuse arendamiseks.
ldiselt vime nentida, et nii
n a g u ldse suhtlemist, nii ka
suhtlemiskompetentsust
vaadeldakse argielus lihtsustatult. Tegelikult hlmab suhtlemisalane pdevus
suure hulga ksikoskusi,
kitumismalle, rollikitumise
vilumusi jmt., mida vib laias ulat u s e s kompenseerida, sihipraselt
a r e n d a d a ja kavakindlamalt
ra
kasutada.
Suhtlemisomaduste
eristamise, t h t s u s t a m i s e ja enes e t u n d m i s e m r on erinev. Mn i n g a t e enese omaduste ebaige
(hinnang
vib
olla
takistuseks
kaasinimestega
lvimisel, pidurd a d a enesearenemist.
Suhtlemisoskuse
arendamiseks

tekib elus vrratult enam vimalusi, kui neid ra taibatakse kasutada. Paljudes reaalseis argipeva suhtlemisolukordades avaneb uurimishimulise olbaja pilgule nitlik pisituatsioon,
mis vimaldab ht vi teist suhtlemisprobleemi nha in statu
nascendi.
Mistvustkke iseloomu taipamine, kellegi manipuleeriva
kitumise lbingemine vi niteks
ldise ettekujutuse evimine selle
kohta, milline peaks antud olukorras olema toimekindel kitumismall kik see lubab tsta oma
pdevust suhtlemisel.
Inimestevaheline vahetu suhtlemine nib
olevat suunatud ja juhitud paljudest kommunikatsiooni,
isikutaju
ja interaktsiooni kulgu kujundavaist mehhanismidest.
Mainitud
mehhanismide
toime
mistmine
annab teatud
eelise ka
nende
kontrollimiseks. Ent ka vaid nhtuste
tekkephjustest
sgavam
a r u s a a m muudab argielu suhtlemise mitmes mttes kitvamaks,
thendusrikkamaks
ja tuumakamaks.
Suhtlemisoskuse head taset nitab vime kaitsta oma huve, jrgida asiseid eesmrke, kuid vahetada samal ajal ka nii endale
kui partnerile soodsaid tundestiimuleid. Tipptaset testab aga oskus tuua vestluse kigus
esile
snergiaefekt: toimida nii, et vahetu kontakt annaks sellise tunnetuse
ja
tundeelamuse,
mida
kumbki partnereist teiseta poleks
s a a v u t a n u d ja mis vlgneb oma
tekke sellele, et suhtlemine toimus nimelt nende isikute vahel,
selles situatsioonis.

Kirjandus
Allport G. W Gestalt und Wachstum in der Persnlichkeit. Meisenheim anu
Glan, 1970.
Argile M. Social interaction. London, 1969.
Aronson E. Sosiaalinen elin. Keuruu, 1973.
Bachmann T. Snatu keel. Noorus, 1984, nr. 1, 3, 5, 7, 9, 11.
Bales R. F. Personality and interpersonal behavior. New York, 1970.
Bennett D. Viihdy tyss. Jyvskyl, 1979.
Buba H. P Situation. Konzepte und Typologien zur sozialen Situation und*
ihre Integration in der Bezugsrahmen von Rolle und Person. Berlin, 1981.
Carlson D. Teguvimas isik. Tartu, 1940.
Franki V. Elmn tarkoitusta etsimss. Helsinki, 1980.
Fromm E. Olla vai omistaa. Rauma, 1977.
Fromm E. Rakkauden vaikea taito. Tampere, 1977.
Goffman E. Wir alle spielen Theater. Mnchen, 1969.
Gordon T. Viisaat vanhemmat. Helsinki, 1977.
Graumann C. F Interaktion und Kommunikation In: Handbuch der
Psychologie. Gttingen, 1972.
Heider F The psychologie of interpersonal relations. New York, 1958.
Korff E. Menschen besser erkennen. Band II. Heidelberg, 1966.
Krishnamurti J. Ihminen muuttuu. Helsinki, 1973.
Lauristin, M., Vihalemm P Massikommunikatsiooni teooria. Tartu, 1977.
Olanski, V. Inimestevahelised suhted. Rmt.: Sotsiaalpshholoogia. Tallinn,
1978.
Orn J. Inimesetundmine ja seda mjutavad tegurid. Nukogude Kool,
1973, nr. 11.
Piontkowski U. Psychologie der Interaktion. Mnchen, 1976.
Sax S., Hollander S. Reality games. New York, 1972.
Schutz W. Joy: expanding human awareness. New York, 1967.
Sozialpsychologie. Berlin, 1979.
Thibaut J. W., Kelley H. H. The social psychology of groups. New York, 1959:
Tomaszewski T. Struktur, Funktion und Steuerungsmechanismen menschlicher
Ttlichkeit. In: Zur Pschologie der Ttigkeit. Positionen und
Ergebnisse polnischer Psychologen. Berlin, 1981.
Watts A. Psykoterapiaa idst ja lnnest. Helsinki, 1977.
Watzlawick P., Beavin J. B., Jackson D. Menschliche Kommunikation;
Formen, Strungen, Paradoxien. Bern, 1969.
Vorwerg M. Methodische Grundlagen des Verhaltenstrainings. In: Sozialpsychologisches Training. Jena, 1971.
Wiio O. A. Kas sinust saadakse aru? Tln., 1972.

HpeeBa T
AHflpeeBa

r.,

JIOTKH

M.,

C o i m a j i b H a H ncHxo^orHH.
1980.
B o r o M O J i O B a H., neipoBCKan Jl. C o B p e v i e H H a H
Ha 3 a n a e .
1978.

M.,

couHajibHSH ncHxo-

BaJKHH E., KopHeBa T. O B03MOJKHOCTH y3H3BaHHH 3M0UHH n o HHTOHaUHOHHblt

xapaKTepncTHKaM p e q n . B KH.: Bonpocw ncHxojiorHH no3H3HHH . n i o A b MH apyr Apyra H oomeHHH. KpacHoaap, 1978.
BepHe 3 . HTO MH roBOpHM n o c j i e Toro, KaK cKa3ajiH Xejuio? ricHxojiornH q e j i o BenecKOH cybou. (epeBO, BbinojmeHHbiii BO BcecoK)3HOM ueHTpe nepeBOOB HayqHO-TexHHqecKofl JMTepaTypbi.)
BoajieB A. JlmwocTb H oomeHHe. M., 1983.
BacHJiiOK O. F I c H x o j i o r H H nepejKHBaHHH. A H a j i H 3 npeoOJieHHH KpHTHqecKnx CHTyaUHH. M, 1984.
ZloopoBiiq A. OomeHHe: Hayna H HCKyccTBO. M., 1980.
KojiuiaHCKHH r

F l a p a j i H H r B H C T H K a . M.,

1974.

KoH^paTbeBa A., I l i M e j i e B A. Koop/mHaTbi sKcnpeccHBHoft H HMnpeccHBHoft xpanc(popMaiiHH B KOMMyHHKaiiHH 3M011H. B KH.: Bonpocbi ncHxojiorHH n o 3H3HHH jiiObMH jxpyr p y r s H oomeHHH. KpacHO^ap, 1978.
JIOMOB B. OomeHHe H couH3JibH3H peryjiHUHH noBe^eHHH HHHBHS. B. KH.:
F I c H x o j i o r H q e c K H e npoo^eMbi coimajibHOH peryjiHUHH noBeeHHH. M., 1976.
J I o c e H K O B B. O l O H o m e c K o f l ^py^oe B. KH.: coimajibHan ncnxo^orHH jmqHOCTH.
Jl., 1974.
JIHXOB H . HHCJiOBbie KBOTH HecpopMajibHbix r p y n n . B KH.: Te3HCbi Me^KyHapoHoro CHMno3HyMa no counajibHOH ncHxojiorHH. THJIHCH, 1971.
MHKKHH X. ^BHJKeHHH qcnoBeKa B n p o u e c c e Me>KjiHqHocTHoro oomeHHH. B KH.:.
TpyH n o ncHxojiorHH. Tapiy, 1977.
Mnunq n. KaK npoBOHTb ejiOBbie e c e H . M., 1983.
M o p o 3 0 B B.

n.

T a f i H b i BOKajibHoft p e q H . Jl.,

1967.

My3HoaeB K. F I c H x o j i o r H H OTBeTCTBeHHOCTH. Jl., 1983.

Mro^jnoHHeMH P O npoHcxo>K;ieHHH cou,HajibHbix opneHTauHH. B KH.: IlpooJieMbi ncHxojiorHH JiHqHocTH. M., 1982.
O003OB H . H . Me>KjiHqHOCTHbie OTHOiueHHH. Jl., 1979.
OKOHeuiHHKOBa A. OnbiT HHTepnpeTauHH MHMHKH npeflCTaBHTejiHMH pa3jmqHbix
STHHqecKHx r p y n n . B KH.: Bonpocbi ncnxojiorHH no3H3HHH jiKUbMK:
p y r p y r a H oomeHHH. K p a c H O a p , 1 9 7 8 ,
riaH(pepoB B. OomeHHe KSK npe^MeT couHajibHO-ncHxojiorHqecKHx HCCJICOBSHHH.
A B T o p e c p e p s T . Jl.,
1983.
I l a p b i r H H B. H s y q H o - T e x H n q e c K S H peBo;noiiHH H jmqHOCTb.
rieipoBCKSH Jl. T e o p e T H q e c K H e H MeTOHqecKHe npoojieiubi

M., 1978.

couHajibHO-ncHxojiorHqecKoro TpeHHHra. M., 1982.

POHOHOB B. KOMMyHHKaiiHH KaK COUHajIbHOe HBJieHHC POCTOB, 1984.
CMOJiKa K. npaBHJia x o p o m e r o TOHa. M., 1980.
COKOJIOB 3 . C B O O H o e B p e M H H KyjibTypa o c y r a . Jl., 1977.
COKOBHHH B. O n p n p O e qejioBeqecKoro oomeHHH. OpyH3e, 1973.
CyxoMJiHHCKHH B. CTO

COBCTOB y q H T e j i i o . K n e B ,

1979.

TpycoB B. n. CouHajibHO-ncHxojiorHqecKHe HccjieOBaHHH KOTHHTHBHMX n p o u e c COB. Jl., 1980.

LIlad)paHCKaH K. 3KcnpeccHBHbie BHJKCHHH KaK HHHKa-ropbi s M O H H O H a j i b H o r o COCTOHHHH qe^OBeKa. B KH.: B o n p o c b i ncnxojiorHH no3H3HHH JHOBMH.
p y r p y r a H c3Mono3H3HHH. K p a c H O a p , 1977.
IIlHOyTaHH T. CouHajibH3H ncHxojiorn. M., 1969.
llIocTpoM 3 . T. H e j i O B e K M 3 H H n y j i H T O p . (epeBO, BbinojmeHHbiH BO BcecoK)3HOM ueHTpe nepeBOOB HayqHO-TexHHqecKoft JiHtepsTypbi.)

Lisad
1

Lisa l.
Valik inimese vlimust iseloomustavaid tunnuseid.
1. Riietus: puhas / korralik / uus / elegantne / soliidne / hinnaline / moodne
/ limoodne / snooblik / tagasihoidlik / odav / vanamoodne / vidunud /
kulunud / kortsunud / nrune / rpane.
2. Kehahoid: sirge / rhikas / vaba / pingul / ltv / sdurlik / jik / vimmas / krus / lodev.
-3. Liigutused: plastilised / graatsilised / julised / kiired / kontrollitud / mdukad / mdetud / ntked / katkendlikud / htlased / loiud / nurgelised /
.krsitud / kaootilised / nrvilised / juetud / abitud.
4. Ngu: aval / ilmekas / lgastunud / naeratav / tsine / morn / tusane /
.karm / ilmetu / pilves.
-5. Pilk (vaade): avameelne / uudistav / rmsameelne / uuriv / takseeriv /
kriitiline / thi / jine / luurav / eemalviibiv / irooniline / osavtlik / vsinud.
'6. Knd: kindel / vaaruv / tasakaalukas / hoogne / kiire / korraprane /
nrviline / kerge / graatsiline / mdetad / sjavelaslik / tantsisklev / ltv
./ vaba / pinges / puine / kramplik.
7. Istumisviis: sirge / ltv / sundimatu / kindel / lohakas / nihelev / lontis /
mugav / tikksirge / kange / khmus / kssis / loid / stardivalmis.
8. Rkimisviis: sugestiivne / soe / meloodiline / selge / kamandav / terav /
klatu / jme / jine / takerduv / pudikeelne / kogelev / alandlik / vlts /
meelitav / peenutsev / lapselik.
9. Kitumismaneer: sbralik / viisakas / korrektne / vaoshoitud / distantsipidav / suurejooneline / pealetkkiv / familiaarne / upsakas / pelglik / ettevaatlik / tagasihoidlik / jultunud / vljakutsuv.
Selle ja jrgmise Lisa tunnuste leidmisel on abimaterjaliks olnud:
E. Menschen besser erkennen. Band II. Heidelberg, 1966.

Korff

Lisa 2.
Mnede vljendussignaalide

thenduse tlgendamise

skeeme.

1. Silmad.
Silmalaugude avatus.
Laud avatud: + ausameelne, heatahtlik, thelepanelik, usaldustratav, uudishimulik;
naiivne, thine, mistmatu, kergeusklik.
Laud ahenenud: - j - kriitiline, keskenduv, huvituv, detaile olbav, sihikindel,,
karm, analsiv;
kritikaanlik, trges, kahjurmus,-parastav, pedantne, jine.
Laud ldvad: + lbitungimatu, kaalutlev, vsinud;
blaseerunud, vljallitunud, osavtmatu, maskeeritud.
2. Pilgu liikumine.
Ekslev pilk: sihitu, igavlev, ebakindel, tujukas, unistav, toimekas, vahetu,
tormakas, ebakriitiline.
Liikuv pilk: uudishimulik, mitmeklgne, vaimustuv, vaheldustotsiv, elurmus,
usin, paindlik, avatud, soe.
Rahulik pilk: valiv, teadmishimuline, tasakaalukas, ennastvalitsev, distantseeritud, jrjekindel.
Tardunud pilk: heklgne, huviloid, kaine, sapine, trges, kinnine, riiakas,
fantaasiavaene, pikpine, klm.
3. Laup.
Sile laup: + aval, nooruslik, lihtne, loomulik;
naiivne, nutu, thi.
Horisontaalkurrud: + avatud, huvitundev, tundlik, ootvel;
ebaintelligentne,
piiritlemata
huvidega,
kergeusklik.
Vertikaalkurrud: + kriitiline, keskenduv, otsusekindel, mtlik;
umbusaldav, kohanematu, tardunud, piiratud.
4. Suu.
Ltv, pingevaba, tidlaste huultega:
+ sbralik, kaasatulev, seltsiv, hbelik;
kohmetu, pelglik, mhaklik, lapsik, ebakriitiline.
Pingestatud, pruntis huultega:
+ hindav, degusteeriv, nautlev, maias, mjukas;
tujukas, sugereeritav, naudinguhimuline.
Tugevasti kokkusurutud hukesed huuled:
+ kriitiline, ootvel, ettevaatlik, kaalutlev, peen;
kinnine, loobuv, umbusklik, khklev, skeptiline.
5. Peahoid.
Psti: uhke, majesteetlik, teotahteline, energiline.
Ettesirutatud: uudishimulik.
Kuklasseldud: vljakutsuv, julge, agressiivne.
Tahanjatatud: mtisklev, muretu, lgastatud.
Langetatud: aupaklik, alandlik, hbistatud, kurb, juetu.

laialivalguv

l i s a 3.
Mng X ja Y

Mngida on soovitav rhmas suurusega 5 liiget, k s asub pangapidajaks.

Mngu reeglid on rmiselt lihtsad. Pangapidaja mrguandel tuleb kigil osalejail ksteisega kokku leppimata valida kas x vi y. Olenevalt enda vi (ja)
teiste valikuist iga osavtja kas kaotab vi vidab vastavalt kas 5 vi 15
punkti (kopikat). Teatud kindla strateegia (kik valivad y-i) mngimisel koorivad kik mngurid pangapidajat. Enamasti kulub mngijail 510 ringi,
enne kui kik juavad heselt selgusele selles, milline oleks kiki osalejaid
(muidugi peale pangapidaja!) rahuldav strateegia. Ent ka siis vib keegi rhmast mngida egoistlikult (valib ainsana x-i) ja koorida armutult oma rhmaliikmeid. Mngu ajal pole osalejail lubatud omavahel jutelda. Seda mngu
vib mngida ka nelja meeskonnaga. X-i ja y-i vrtusi vib muuta.
Mngu reeglid kirjutatakse enne algust ainsagi suunava kommentaarita tahvlile. Need reeglid on:
4
3
.2
1
4

X
5
+5
+5
+15

X
X, 1 Y
X, 2 Y
X, 3 Y
Y

15
5
5
+5

Plussiga mrgitud summa saadakse, miinusega mrgitu loovutatakse. Arvet

peab pangapidaja.
r

Lisa 4.
Kuulamisoskuse hindamine

iga punkti juures andke hinnang jrgmise skaala alusel:

5
4
3
2
1
tiesti
tiesti
ige
vale
Nitaja
1. Kuulaja mistis hsti teise poole seisukohti, mtteavaldusi ja arvamusi.
12. Kuulaja mistis hsti partneri sisemaailma ja elas
kaasa tema tunnetele.
3. Kuulaja oli taiplik ja vastuvtlik partneri snalise
enesevljenduse suhtes.
4. Kuulaja oli thelepanelik partneri snatu enesevljenduse (hletooni muutumine, ilmed, estid) suhtes.
5. Kuulaja suutis suhtlemisel ennetada vi krvaldada
hirivaid vaikuspause.
1

Hinnang
5 4

3 2 1

5 4 3 2 1
5 4 3 2 1
5 4

3 2 1

5 4 3 2 1

Nii selle kui jrgmise ksimustiku kasutamisel krvutada enesehinnanguid

partneri poolt saadud hinnangutega. Hinnata kohe vestluse jrel. Toodud
punktid kujutavad endast ka soovitusi thusa suhtlemisviisi omandamiseks

6. Kuulaja aitas knelejal teemat (probleeme) ksitleda nnda, et viimane saavutaks suurema selguse
omaenda seisukohtades ja krvaldaks vasturkivuse
oma snade ja tunnete, hoiakute ja kitumise vahel.
7. Kuulaja vimaldas teisel vaba enesevljendust, ei
seganud teda tarbetute katkestuste ja vahelerkimistega.
8. Kuulaja
mistmisvljendus ja komplimendid olid
siirad, mitte formaalsed.
9. Kuulaja esitas enda seisukohad ning soovitused taktitundeliselt ja paindlikult.

5 4 3 2 1
5 4 3 2 1
5 4 3 2 1
5 4 3 2 1

Lisa 5.
Rkimisoskuse hindamine
1. Rkija ti esile oma telised arusaamad, suhtumised, hoiakud.
2. Rkija vljendas vabalt oma erinevaid tundeid ega
olnud prsitud.
3. Rkija pdis vljenduda arusaadavalt ja kontrollis, kas teda jlgitakse huvitatult.
4. Rkija suutis teemat arendada ja oma seisukohti
esitada sltumatult partneri reageeringuist, huviilmutamisest, suhtumisest.
5. Rkija pdis peegeldada oma vahetuid, siin ja
praegu tekkivaid suhtumisi, kujutlusi, arusaamu,
tundeid.
6. Rkija andis endale aru vasturkivustest oma vaadetes ning lahkhelidest snade, tunnete ja tegeliku
kitumise vahel.
7. Rkija silitas enesekindluse ka neil puhkudel, kui
partner oli kskikne.
8. Rkija silitas eneseusalduse ka neil puhkudel, kui
partner oli trjuv, vaenulik vi irooniline.
9. Rkija kasutas vabalt ja ulatuslikult oma mitteverbaalseid suhtlusvahendeid.

11 Suhtlemispshholoogia

5 4 3 2 1
5 4 3 2 1
5 4 3 2 1
5 4 3 2 1
5 4

3 2 1

5 4 3 2 1
5 4 3 2 1
5 4 3 2 1
5 4 3 2 1

Sisujuht
akommunikatiivsus 3233
ajatited 8283, 128
.auditoorium 20, 68
dekodeerimine 16, 17, 25, 2728
-dialoogiline knelaad 133134
dominantsus 28, 65, 6870, 94, 131,
150
eesmrgiprane tegutsemine 112113
elu kvaliteet 14
elustiil, omav ja olev 1213
eneseaktualiseerimine 8, 12, 21, 119,
130, 153
fassaad (kitumine) 38, 48
flirt 79, 97, 114
"heasoovlikkus (afiliatiivsus)
hedonism 70, 74
hl 59, 6364

6870

inimesetundmine 14, 3536, 6166,

129
"inimestevahelised suhted 6, 8, 1013,
16, 95110
inklusioon 11
interaktsioon 6, 8, 15, 19, 6695, 97,
102, 113, 155
interaktsiooni retsiprooksus 4950
interpersonaalne pertseptsioon 3654,
99
interpersonaalse pertseptsiooni liigid,
tajuliigid 3738
distantsitaju 37
kontaktitunnetus 37
mistmistaju 37
rhmataju 37
situatsioonitaju 37, 120, 128, 131,
138

tekstitaju 37, 48
tundetaju 37, 5860
intiimsus 8283, 87, 100, 126, 128
isikutaju 19, 3437, 39, 4748, 120,
138, 155
isikutaju abimehhanismid 4446
isikutaju efektid 4647
esmamulje 46
korduvtaju 46
lahkumismulje 47
vristusefekt 47
isikutaju phimehhanismid 3942
analoogiate kasutamine 4041
empaatia 41
implitseeritud isiksusteooriast
lhtumine 41
juhttunnusest lhtumine 41
kategooriate kohaldamine 40
lihtsustamine 4142
loogiline jreldamine 40
projektsioon 39
tajukujundi tasakaalustamine 42
varemotsustatu kopeerimine 42
rmushinnanguist hoidumine 42
Johari aken 5556
kausaalne atributsioon 4244
keep smiling 143
kehahoid ja rht 64, 157
keskkond 30, 4344, 96, 111, 117
kiindumus 12
kodeerimine 1618, 2526
kognitiivne kaitse 32, 39, 44
kognitiivne kooskla 39
kommunikaator 23, 3031, 34, 37
kommunikant 23, 27, 33
kommunikatsioon (suhtlus) 6, 8, 15
36, 97, 111, 155
kommunikatsioonimudelid 1617

kompensatsioon 12, 65, 101, 117, 125

komplementaarsus 74
kontekst 2627, 134
kontroll (Schutzi jrgi) 11
kooperatsioon 8, 89
kordusinfo 26
knnak 65, 157
kitumismall 9, 8788, 90, 116, 131
132, 138145, 149, 152, 155
Laps 7582, 84, 86, 140
manipuleerimine 21, 68, 8386, 93
masohhism 69, 8384
meditatsioon 2223
mina-pilt, mina-kontseptsioon 30,
3435, 49, 91, 98
mjutamismehhanismid 9394
demagoogia 94
emotsionaalne 93
fastsineeriv 93
meeldivuslik 93
vgivald 94
mngud 8387
Alkohoolik 8586
Khmlus 8687
Kpard 8485
Klm naine 8687
Mudakook 86
Oleks vaid 85
Puujalg 85
Sinu prast 87
Pdsin su kinni 8384
mrk, mrgiline kitumine 1516,
2325
mra 1617, 25, 30, 33, 100
nartsi(si)sm 69, 97
neurootilisus 9, 25, 132, 139, 153
paitused 10, 80, 83, 86, 115
Parkinsoni sndroom 25
peahoid ja -pre 62, 158
poos 6465, 134, 136, 142, 157
pshholoogiline kaitse 4445, 120,
126
reaktiivne tegutsemine 112113
retsipient 23, 3032, 34, 66
ristuvad kigud 7678, 81
rituaal, rituaalne suhtlemine 8082,
86
rollikindlus 147
rollikonflikt 147148
rollikujutlus 14, 145147

rollikitumine
115, 145147, 152,
j54 155
rolliootus 48, 65, 115, 120, 145146\
149
rollirepertuaar 99, 132, 145149
rollitaju 147
rpsed kigud 7677, 8182'
sadism 69, 8384
seltsivus 128129
seltskondlikkus 128
semantiline kompetentsus 25
sensitiivsus 131, 150, 154
sihtgrupp 88, 91
<sina-pilt, sina-kontseptsioon
30
48, 91, 98, 100
situatiivne knelaad 133134
situatsioon 6, 8, 9, 14, 2930, 48,
50, 70, 98, 100, 102, 110128, 138,
140, 144, 149
situatsiooni tbid 112116, 118124
absurdi 122, 125
aware 123
dramaatiline 122
ebakohanemise 112
ehtne 121
elu- 112, 116
eri- 47, 118
frustratsiooni 119
intiim- 118, 122
iyugen 123
kasvatus- 113, 140, 142
konflikt- 78, 86, 90, 97, 101, 118,
120121, 124125, 139140
koomiline 122, 125
kooskla 123
koost 115
kriisi 98, 120
kriitiline 119, 125, 139140
leina 122
meeldiv 118119
mnguline 121, 124
mratlematu 118
mratletud 118
ohu- 80
ootus- 126
pinge- 112
probleem- 9, 121122, 124
raske 119
rituaal- 122123
sabi 123
sund- 122, 124, 141, 144
tava- 118, 122123
turu 7374, 122, 124
utilitaarne 120121
r

 valiku 122, 124, 134

vlts- 121
vistlus- 9, 89, 115
wabi 123
pi- 115, 122
lesande 112
sotsiaalne hiaatus 82
sotsiaalne maaja 51
sotsiaalne pertseptsioon 6, 8, 3566
:sotsiaalpshholoogiline interpretatsioon 36
spontaansus 13, 101, 121, 130131,
148
suhete liigid 98109
ajutised 100101
empaatilised 107109
hedonistlikud 107109
isiksuslik-intiimsed 100, 106
konkureerivad 89, 90, 101102
kongeniaalsed 107109, 129
konventsionaalsed 15, 9899, 100,
105, 107109, 111
koopereeruvad 69, 89, 101 102
kultuuriteemalised 107109
psivad 100101
rollilis-emotsionaalsed 99
rollilis-instrumentaalsed 98
utilitaarsed 107109
vaimsed 107109
suhtlemise funktsioonid 7, 10, 1315
suhtlemisoskus 6, 9, 12, 23, 25, 95,
22g -155
kuulamisoskus 3132, 153, 160
rkimisoskus 31, 160
suhtlemisstiil 144145, 150, 152
rsuhtlemistarbed 7, 1013, 65, 105
106, 120, 132
suhtlemistehnika 5, 132, 143145
suhtlemistreening 45, 8789, 131, 140,
150' 155

suhtlusliigid 1923
diaadiline 2122
dialoogiline 1819, 21
interpersonaalne 9, 2223
intrakommunikatiivne 19, 2223
mitmelliline 2122
monoloogiline 1921, 31
vahendatud 1920
vahetu 1920
suhtlustkked 19, 3033, 80, 88, 142

keskkonnast ja situatsioonist tingitud 31

kommunikaatorist tingitud 31
retsipiendist tingitud 3132
suhtlusvahendid 16, 132137
snalised 131, 133134
mittesnalised 19, 131, 135137
sltuvus, vastastikune
(interdependents) 8, 70, 74, 9193
autoriteedist 9293
referentne 92
teabe- 92
snergia 89, 155
tagasiside 14, 15, 1719, 2930, 34,
68, 152
teade 2526, 30
teema (situatsiooni komponent)
21
38, 114115, 116, 125126
tekst 23, 2629
avatud 26
suletud 26
teksti struktuur 27
teksti mitmeplaanilisus 2729
teretutvus 9798
Thibauf-Kelley interaktsioonimudel
7075, 80, 91
toiming (Berne jrgi) 81, 83, 114
torked 78, 80, 8687
transaktsionaalne
anals
7588
128, 138
tutvusring 101110, 132
thelepanu vtmetegurid 9495
thendus, teate 24, 26
designatiivne 24
hinnanguline 2425
ettekirjutav 2425
Tisealine 75, 76, 82, 85
Vanem 75, 76, 8182, 85
vangide dilemma 7273
varjatud kigud 76, 7881, 83
vihjamiskunst 134
viipekeel 6263, 137
vlimustunnused 157
vljenduslikkus 130131
vljendussignaalid 157158
votmeinfo 26
hismlu 2627, 134

Nimeloend
Adler, A. 10
Akutagawa, R. 54
Albee, E. 87
Allport, G. W. 47, 61, 63, 145
Andrejeva, G. 44
Bahtin, M. 133
Bales, R. 8990
Bain, E. 58
Bergman, I. 32
Berne, E. 10, 75, 78, 8081, i , 91
Bodaljov, A. 35, 56, 62
Bogatrjov, . 6
Fellini, F. 25
Franki, V. 97
Fromm, E. 1213, 5253
Gogol, N. 67
"Gordon, T. 140
-Grotowski, I. 133
Hara, A. 29
Hardick, C. 65
Heider, F 43, 52, 97
Hollander, S. 142
Jadov, V. 13
Jakovleva, J. 63
Jung, C. G. 100
Kabrin, I. 14
Kaffka, F 25
Kelley, G. 7075, 80, 91
Kon, I. 13, 109
Kolanski, G. 27
Kondratjeva, A. 58
Korff, E. 157

Korneva, T. 58
Krishnamurti, J. 23, 93
Laswell, H. 17
Leary, T. 6870
Lindzey, G. 65
Ljahhov, I. 106
Lomov, B. 6, 13, 14
Lossenkov, V 109
Masing, U. 123
Maslow, A. 10
Micic, P. 144
Mikkin, H. 6, 155
Mjassitev, I. 13
Murray, H. 10
Mrja, T. 135
Myllyniemi, R. 6970
Newcomb T. M. 52
Obuchowski, K. 10
Okunenikova, A. 59
Orn, J. 6
Osgood, Ch. 17
Panfjorov, V 7
Pant, V 93
Pargin, B. 6
Petrovskaja, L. 29, 154
Rogers, C. 129
Saage, V. 93
Saar, E. 6
Saint-Exupery, A. 95
Sarbin, T. 65
Sax, S. 142

Schutz, W. 1012
Shannon J. 16
Shaver, K. 43
Shibutani, T. 123
Smolka, K. 96
Sokolov, E. 13, 121
Stanislavski, S. 126

Vassiljuk, F. 119
Voltaire 144
Vooglaid, . 6, 122
Vorwerg, M. 138

afranskaja, K. 63
Smeljov, A. 58

Watts, A. 51
Watzlawick, P. 28
Weaver, W. 16

Thibaut, D. 7075, 80, 91

Tomaszewski, T. 111

Zaborowski, Z. 97
Zurlini, V 126

Sisukord
Saateks

...

..

..

1. Suhtlemise olemus ja otstarve

1.1. Suhtlemispshholoogia probleemivaldkonnad

1.2. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise alternatiivsed teed ..
1.3. Suhtlemise sotsiaalsed ja isiksuslikud funktsioonid
....
2.

Kommunikatsioon

....

2.1. Teabevahetuse phiskeem . .

....
2.2. Kommunikatsiooni alaliigid
2.3. Suhtlusprotsessi komponendid . . .
2.4. Teksti kolm klge
2.5. Tagasiside
2.6. Suhtlustkked . . . . .
2.7. Milles nha suhtluse tulemuslikkust? . . . .

...

....
..

4.

15

16
19
23
27
29
30
33

3.

8
10
13

Isikutaju ja inimesetundmine

35

3.1.
3.2.
3.3.
3.4.
3.5.
3.6.
3.7.
3.8.
3.9.

35
37
39
48
52
54
56
57
61

Isikutajuga seotud nhtusteringi kirjeldavad misted

Inimeste tajumise ja tunnetamise eripra
Isikutaju protsessid, mehhanismid ja efektid ..
Interpersonaalne pertseptsioon vahetul suhtlemisel
Isikutaju olenevus inimestevahelistest suhetest
Inimese avatud ja peidetud tahud
...
Vlimustunnuste eristamine ..
Tundeseisundi taju
Inimesetundmisest . .

Interaktsioon

..
....
...

66

4.1.
4.2.
4.3.
4.4.
4.5.
4.6.

Vahetu ja vahendatud mjutamine

T. Leary sotsiaalse kitumise orientatsioonide tpoloogia ..

D. Thibaut' ja G. Kelley interaktsioonimudel
...

Interaktsiooni svavaatlus transaktsionaalne anals

Interaktsioon lesannet lahendavas grupis

Mjutamise olemus ja mjuju allikad ..

5. Inimestevahelised

5.1.
5.2.
5.3.
5.4.
5.5.

suhted

6. Situatsioon

6.1.
6.2.
6.3.
6.4.
6.5.

95=

97
9 8

102
105
109

....

110

Stabiilne keskkond, muutlik situatsioon

Situatsiooni thendusest suhtlemisel
Situatsiooni kujundavad tegurid
Situatsioonide liigitamine
Situatsiooni kujunemine

111
113.
114
11&
125

7. Suhtlemisoskus

7.1.
7.2.
7.3.
7.4.
7.5.
7.6.
7.7.

Inimsuhted kui suhtlemise sisu nitaja ..

Suhete liigid

Tutvusring ..

Suhete struktuuri pshholoogiline aspekt ..

Hid suhteid turvavad tegurid

7
6870*
758891

..
..

..

Kahest suhtlemisdilemmast
Suhtlemiskompetentsuse tasandid
Suhtlusvahendid . .
Kitumismall ja suhtlemistehnikad
Rollirepertuaar . . . .
Suhtlemisomadused
Suhtlemisoskuse arendamine . .

Kirjandus
Lisad
Sisujuht
Nimeloend

..

128

129
131
133
138.
145;
149
150

...

...
....

156
157
162
165

S A R J A S M O S A I I K SENI
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.

ILMUNUD:

1. Valeri Soifer. Prilikkuse aritmeetika. 1973

2. Robert Wells. Bioonika. 1973
3. Samuel Lilley. Inimesed, masinad ja ajalugu. 1973
4. Leonard Rastrigin. Juhuslik, juhuslik, juhuslik maailm. 1974
5. George F. Bass. Allveearheoloogia. 1974
6. Vladimir Levi. Mtte jaht. 1974
7. Haldur i m . Semantika. 1974
8. Boriss Sergejev. Huvitavat fsioloogiast. 1975
9. A g o Knnap, Paula Palmeos, Tnu Seilenthal. Phja ja itta. 1974
10. Samuel Tolansky. Revolutsioon optikas. 1975
11. Aron Gurevit. Viikingite retked. 1975
12. James E. Gordon. Aliks me ei kuku lbi pranda. 1975
13. Mihhail Volkentein. Teaduse ristteedel. 1975
14. Alan Holden. Mis on tahke keha. 1976
15. Viktor Komarov. Universumi sgavustes. 1976
16. Nikolai Teboksarov, Irina Teboksarova. Rahvad, rassid, kultuurid.
1976
17. Marell Minnaert. Valgus ja vrv looduses. 1976
18. Boriss Sergejev. Imetabane aju. 1977
19. Pierre-Andre Molene. Taifuuniktid. 1978
20. David Finkeltein. Aine puhtus. 1977
21. Viktor Pekelis. Sinu vimalused, inimene! 1978
22. Jakov Hurgin. Aga mis siis? 1978

Nr. 23. Jevgeni

Gruntenko.

immuunsus

organismi

liitlane voi vaenlane?

1978
Nr. 24. Peter Fischer, Reinhard Gttner, Reinhnard Krieg. Mis on ja mida
suudab statistika? 1979
Nr. 25. Bernard Glemser. Inimene vhi vastu. 1979
Nr. 26. Friedrich Zavelski. Mass ja selle mtmine. 1979

Nr. 27. Kalojan Manolov, Dobri Lazarov, Ivan Lilov. Keemial on oma seadused. 1980

Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.

28.
29.
30.
31.
32.
33.

Robert Guter, Juri Polunov. Abakusest raalini. 1980

Ritchie R. Ward. Bioloogiline kell. 1981
Roland Glaser. Teisitinhtud bioloogia. 1980
Aino Lunge. Emotsioonide pshholoogia. 1980
Jossif Sklovski. Universum, elu, mistus. 1981
Haldur irn. Inimene, keel ja arvuti ehk kompuuterlingvistika. 1983

Nr. 34. Stephen Barr. Kride ja paberiga topoloogiasse. 1982

Nr. 35. Henry Lipson. Katsed, mis lid fsika. 1983

Nr. 36. Vitali Rdnik. Aatomimaailma seadused. 1983

Nr. 37. Peeter Tulviste. Mtlemise muutumisest ajaloos. 1984

Nr. 38. Jri Saarma. Nrvid, nrvid.

1984

Nr. 39. Hergi Karik. Vask, kuld ja raud olid esimesed. 1984

Nr. 40. Jaak Lhmus, Laur Palgi. Osakestest osakestes. 1985

Nr. 41. Irina Radunskaja. Prased ideed. 1984

LHEMAL AJAL ILMUB:

Nr. 43. Aleksei Efros. Korrapratuse fsika ja geomeetria.

Raamatus ptakse valgustada

meie kige harjumusprasema
tavategevusesuhtlemisevarjatud pshholoogilist sisu. Kirjeldatakse teabevahetust, inimeste
vastastikust tajumist ja tunnetamist, interaktsiooni jt. suhtlemise eri klgi. Analsitakse
arusaamatusi, pingeseisundeid
ja konfliktolukordi phjustanud
suhtlemissituatsioone ja osutatakse ka neile paljudele reservvimalustele, mis lubaksid argisuhtlemisel pelda vastastikusele isiksuslikule rikastamisele.
60 kop.