Vous êtes sur la page 1sur 3

1.

1 Antesedentes problema

Problema moras Human Imunodifisiensia Virus/Adkirida Imune Difisiensia Sindrome


(HIV/AIDS) hanesan fenomena nebe akontese iha mundu tomak inklui iha Timor
Leste.Hanesan mos kazu HIV moras ida nebe sempre fo informasaun hela deit.Atu prevene
moras HIV /AIDS oras nee Millennium Development Goals (MDGs)iha nia objektivu rasik
kona HIV/AIDS.Objektivu mak hanesan indikasaun tuir mai nee uja kondon wainhira hsalo
relasaun sexual tanba risku makaas no utilizador kondon hanesan mos materiais
kotrasepsiatu bele hasae melhoramentu konesimentu komprensivu kona ba prenvensaun
HAI/AIDS ba grupo husi idade 12-14 anos.Atu nunee governu bele reduz transmisaun no
moras HIV/AIDS nebe sedauk atinji objektivu nebe maksimal ,se wainhira estadu kontinua
ba progresu Indicator Sustainable Development Goals (SDGs), ho objektivu ida mak
sertifika moris saudavel no promosaun bem estar ba idade hotu hotu.

Tuir Word Healt Organization (WHO,2013) ema iha mundu tomak nebe afetadu ba moras
infeksaun HIV hamutuk 35 milhoes ho 16 afetadu husi feto no 3,2 milhoes ba labarik sira
husi idade <15. Total infeksaun HIV iha 2012 hamutuk 2,1 milhoes nebe kompostu husi 1,9
milhoes ba idade adulta no 240.000 ba bebe <15 anos.Total mortalidade kausa husi HIV
hamutuk 1,5 milhoes nebe kompostu husi 1,3 ba idade adulta no 190.000 ba labarik sira husi
tinan <15.

Tuir profile saude indonesia iha tinan 2013 hateten katak depois tinan tolu tuir malu (2010-
2012) total kazu HIV la dun diak ,maibe desenvolvimentu ba kasu HIV foun nebe positivu
ba tinan 2013 komesa aumenta tuir signifikativu too 35% diferensa ho iha tinan 2012.

Baseia ba dados profile saude indonesia ba infeksaun HIV nebe positivu hamutuk 21.511
kasus no sae ba 34,9% iha tinan 2013 (29,037 kasus.

Tuir dadus estatistika Ministeriu da Saude (MdS) relata katak , ema ho kazu (HIV/AIDS) iha
Timor Leste (TL) , husi tinan 2013 too 2013 hamutuk 355 kasus.

Dadus kona ba HIV/SIDA sae makaas hahu husi tinan 2010, tanba komesa iha momentu
neeba programa HIV/SIDA lansa no habelar Programa Voluntario Confidensia Counselling
Test (VCCT) Alnde nee, Ministriu Saude ms halao servisu edukasaun husi kolega ba
kolega, no klientes ba VCCT neeb estabelese ona.Distribuisaun HIV/SIDA Tuir Distritus,
Distritu Dili mak ho numeru aas liu, hamutuk 293 kazu, Distritu Bobonaro 22, Distritu
Baucau 13, Distritu Cova lima 8, Distritu Ainaro 4, Distritu Ermera 4, Distritu Manufahi 3,
Distritu Viqueque 2, Distritu Aileu 2, Distritu Lautem 2, Distritu Manaturo 1, Distritu Liquica
1, Distritu Oecusse 1.

Husi numeru komulativu kazu HIV (355) neeb relata husi tinan 2003 too 2013, ema nain
39 mak mate ona, ema nain 129 mak sei hetan tratamentu Anti Virais.Objetivu hemu aimoruk
anti retro virais atu hanaruk moris neeb saudavel diak liu tan, no atu hamenus produsaun
virus iha ema nia isin. Husi nmeru kazu refere maioria ho idade produtivu hahu husi tinan
15 too tinan 44, no distribuisaun husi mane mak numeru boot liu feto.

1
1.2.Formulsaun problema
a. Oinsa estudantes sira iha konnesimentu kona ba moras HIH/AIDS?
b. Oinsa estudantes sira iha kapasidade atu prevene moras HIV/AIDS?

1.3. Objetivu investigasaun

a. Atu estudantes sira iha konesimentu kona ba moras HIV/AIDS?


b. Etu estudante sira iha konesimentu klean oinsa atu prevene moras
HIV/AIDS
c. Atu estudantes sira hatene kona ba dadus ema nebe afetadu ona ba
moras HIV/AIDS

2
REFERENSIAS

http://unsdsn.org/wp-content/uploads/2014/02/140214-SDSN-indicator-report-DRAFT-for-
consultation.pdf (data assesu 10-03-2017)

http://www.jndiario.com/2014/01/28/kazu-hivsida-iha-timor-leste-sae-ba-355/(data assesu
10-03-2017)

Vous aimerez peut-être aussi