SAAMA-VERB GRAMMATILISTES

KONSTRUKTSIOONIDES
ILONA TRAGEL, KLLI HABICHT

V
erb saama on eesti keeles ks polseemsemaid. Oleme varem Keeles ja
Kirjanduses kirjeldanud semantilisi kategooriaid, mida selle verbiga eesti
kirjakeeles vljendatakse.1 Siinses artiklis tulevad vaatluse alla gram-
matilised kategooriad, mida saama-abiverb konstruktsioonis infiniitse phi-
verbiga vljendada vimaldab. Lhtume eeldusest, et grammatilised kasutus-
juhud on vlja kujunenud kesksete leksikaalsete kasutusmustrite phjal ning
on nendega grammatiseerumise kaudu seotud (vt Hopper 1991; Heine, Kuteva
2002). Niisiis lheneme saama grammatiliste kasutusjuhtude kujunemisele
kui grammatisatsiooniprotsessile, pdes visandada grammatisatsiooniahela,
mis kulgeb konkreetsetest (leksikaalsetest) abstraktsemate (grammatiliste)
kasutuste suunas ning hendab eri tpi ja eri grammatiseerumisastmel
kasutusi. Grammatisatsiooniahela kirjeldamisel lhtume konstruktsioonidest
kui vormi ja thenduse kindlapiirilistest tervikutest. Jlgime saama gramma-
tiliste kasutusmustrite puhul ka vimalikke kontaktimju ilminguid. Modaal-
thenduste eristamisel lhtume philiselt Johan van der Auwera ja Vladimir
Plungiani vajalikkuse ja vimalikkuse liigitusel phinevast modaalsusksit-
lusest (1998). Siinse kvalitatiivse uurimuse materjal prineb Tartu likooli
vana kirjakeele korpusest, eesti kirjakeele korpusest, eesti murrete korpusest
ning veebilehtede korpusest etTenTen.

1. saama modaalkonstruktsioonides

Maailma keelte grammatisatsioonileksikonis (Heine, Kuteva 2002) on allik-

mistel get (to get, to receive, to obtain) palju sihtmisteid, millest viis kuu-
lub modaalsesse valdkonda: vimelisus (tpsemalt: osalejasisene vimalikkus),
kohustus (vajalikkus), lubamine/vimaldamine (permissiivsus), vimalikkus (tp-
semalt: osalejavline vimalikkus) ja nnestumine. Neist kik peale permissiiv-
suse on olemas ka eesti keele verbil saama.2
Lnemeresoome keelte saa-tve tavalisim thendus on vimeline, suute-
line olema (Saukkonen 1966; Kangasniemi 1992; vt ka Habicht, Tragel 2014).
Heikki Kangasniemi (1992: 329) toob saa-tve kohta Pauli Saukkose (1966)
1
Verbiga saama vljendatud leksikaalsed kategooriad ja konstruktsioonid. Keel ja
Kirjandus 2014, nr 11, lk 826844; vt ka Tragel, Habicht 2012.
2
Eesti keele permissiivkonstruktsioon hlmab kaht sndmust, ja konstruktsiooni then-
duse viks kokku vtta kedagi oma autoriteediga midagi tegema mjutama nii, et lplik
kontroll soorituse le on tegevuse sooritajal. Tegu on lubamist, vimaldamist, teha laskmist
vljendava konstruktsiooniga, mida tpiliselt vormistavad verbid andma, kskima, laskma,
lubama, paluma, vimaldama. (Klettenberg 2007: 34)

22 KK 1/2017
andmed: selle tve omandamise thendust vljendav vaste esineb lne
meresoome keeltele lisaks ka saami keeles ja mnes uurali keeles. Saukkonen
(1966) esitab oletuse, et konstruktsiooni saada + infinitiiv praegused then-
dused vivad olla arenenud konstruktsioonist saa- + O + Vda, nt saan kalaa
syd, mis algselt on thendanud saan kala ktte ja sn ra, kuid millele on
lisandunud thendus ma sain vimaluse kala sa (Saukkonen 1966). Sel-
listest thendustest oli lihtne tuletada osalejavlise vimalikkuse thendus
ma sain (vlisoludest tingitud vimaluse) kala sa, sest thendas ju kala
kttesaamine seda, et jumalad olid olnud armulised ja saatnud toitu. (Vt ka
Tragel 2007)
Mati Erelti (2003: 106107) andmetel on saama kolmest eesti keele kesk-
sest modaalverbist (teised on vima ja pidama) kige vhem grammatiseeru-
nud ning seda kasutatakse eelkige vimalikkuse (vimelisuse) vljendajana,
harvem mittetahtlike situatsioonide kirjeldamiseks ldistes videtes. saama-
verbi grammatiseerumist, selle poolabiverbilisust ja keskseid modaalkasutusi
ksitleb Erelt oma eesti keele lausepetuse eldise levaates (2013: 117119).
Petar Kehayov ja Reeli Torn-Leesik (2009: 368) on eesti saama-verbi
modaalthendusi ksitlenud teiste soome-ugri keelte modaalverbidega vr-
reldes ja toonud kigis soome-ugri keeltes esilduvatena vlja vimalikkuse ja
vajalikkuse thenduse, rhutades viimase esinemist piiratumal alal. Kehayovi
ja Torn-Leesiku (2009: 371) kriteeriumide kohaselt on saama-verbil suur pol-
funktsionaalsuse potentsiaal, kuivrd see vljendab eesti, soome ja liivi keeles
viit modaalset funktsiooni.
Tnapeva eesti kirjakeeles vljendavad saama-modaalkonstruktsioonid
peamiselt osalejavlist mittedeontilist modaalsust (vimalikkus), vhem esi-
neb osalejasisest modaalsust (vimelisus). Selle phjuseks on peetud sobivate,
st ainult osaleja sisemisest ressursist sltuvate situatsioonide harvemat vl-
jendamise vajadust osalejavlise vimalikkusega vrreldes. saama-konstrukt-
sioon on tnapeva kirjakeeles ennekike mittedeontilise mitteepisteemilise
modaalsuse vljendamise vahend. (Penjam 2008: 133) Eesti murretes on kesk-
setena nimetatud saama + Vtud passiivi-, impersonaali-, resultatiivsus- ja pos-
sessiivse perfekti konstruktsioone ning saama + Vda impersonaali- ja modaal-
konstruktsioone. Seevastu tulevikukonstruktsioone saama + Vma on murretes
vhe (Uiboaed 2013).
Vanema kirjakeele andmestiku phjal viks eeldada, et modaalthendused
on arenenud tpilist grammatiseerumisteed pidi juurmodaalsustest (osaleja
sisesest ja osalejavlisest vimalikkusest ja vajalikkusest) episteemilise
modaalsuse (episteemilise vimalikkuse ja tenosuse) suunas. Eesti vanemas
kirjakeeles hakkab aga seoses saama-modaalkonstruktsioonidega silma oma-
prane kasutustava: vga vhe niteid leidub seal osalejasisese vimalikkuse
ja osalejavlise vajalikkuse vljendamise kohta. Samal ajal on rohkesti niteid
episteemilise vimalikkuse ja vajalikkuse ning ka tuleviku vljendamise kohta.
Seda vib seletada kontaktimjulise grammatiseerumisega, millest on kirjuta-
nud ka Bernd Heine ja Tania Kuteva (2003, 2005) ja mille kohaselt vib kon-
taktkeele tugev mju suunata vastuvtva keele grammatika kujunemist nii,
et loomulikus grammatiseerumises jetakse astmeid vahele (vt Habicht 2001:
168; Metslang 2011). Saksa keele mju tingimustes on eesti varasemas kirja-
keeles le vetud kaugemale grammatiseerunud konstruktsioon: tenosuse
vljendamine saama-konstruktsiooni abil ja jrgmise arengujrguna ka tule-
vik. Need on olnud religioossete tekstide tlkimisel vajalikud konstruktsioonid,
KK 1/2017 23
mis on keelekorralduslike seisukohtade muutumisest phjustatud tusude ja
mnadega kasutusel olnud XVII sajandist alates kuni tnapevani.
saama-modaalkonstruktsioonid, mille struktuur, kaasa arvatud phiverbi
infinitiivivormi valik, varieerub XVII sajandi kirjakeeles mrkimisvrselt, on
vanemas kirjakeeles sagedased. Kui XVI sajandist ja XVII sajandi algusest
prinevates tekstides ei leidu niteid vimalikkuse ja vajalikkuse kohta, mida
oleks vljendatud saama-konstruktsiooni abil, siis leidub selliseid niteid juba
XVIII sajandi tekstides, kus taotleti teadlikult suuremat rahvakeelelhedust.
Tsi, ka XVII sajandi algul kirja pandud Georg Mlleri ksikirjalistes jutlus-
tes esineb neljal korral konstruktsioon ngema saama ngijaks saama, mis
vib osutada, et rahvakeeles on sellel vimelisuse > vimalikkuse thendus
olemas olnud. Selline kasutusviis nitab htlasi loomulikku grammatiseeru-
mist, mis peegeldab tugeva saksa kontaktimju eelset seisu ja avab saama +
Vma konstruktsiooni varasema kasutuse, mis seostub leksikaalselt thenduselt
muutumisega (vrd muutuskonstruktsiooni ngijaks saama). Olukord teiseneb
aga juba XVII sajandi 30. aastatel, mil saksamjuline keelekasutus muutub
standardiks ning saksa werden-abiverbi tlkevastena hakatakse jrjest roh-
kem kasutama saama-futuurumi konstruktsioone. Need on tavaprased nt
Heinrich Stahli, XVII sajandi eesti kirikukirjakeele algusperioodi enim mju-
tanud autoriteetse misjonilingvisti keelekasutuses:

(1) NJnck tehhet sahwat sndima sest pehwalickust/ninck kuhst/ninck tech-
test/ninck mah pehl sahp selle rahwalle werriseminne olla/ ninck sahwat
wabbisema/ninck se merri ninck needt merrewohdt sahwat murrisema ..
VNd es werden Zeichen geschehen an der Soen/vd Mond/vnd Sternen/
Vnd auff Erden wird den Leuten bange sein/vnd werden zagen/Vnd das
Meer vnnd die Wasserwogen werden brausen .. (VAKK, Stahl 1638, HH III, 4)
Ning tunnusthed snnivad pikesest, kuust ja thtedest ning maa peal on
inimestel hirm ja nad vabisevad ning meri ja merevood mrisevad

Eelnevas nites on helt poolt nha saksa futuurumivormi tpset vasta-
vusse seadmist eesti keele saama-konstruktsioonidega. See on XVII sajandi
tlkelise kirjakeele ilming, mis osutab sellele, et vramaalastest pastori-
tele meldud tekstides eelistasid mitte-eestlastest autorid eestikeelses teks-
tis saksa keelega vrreldavaid konstruktsioone. Teisalt ilmneb nitelauses
ka Stahli vormivaliku eripra: ta kasutab saama-konstruktsioonis enamiku
phiverbidega ma-infinitiivi, hel juhul, koos olema-verbiga, aga da-infini-
tiivi. Ilmselt oli selle varieerimise taustaks autori isikuprane vormitaju, sest
lisaks olema-verbile on sarnastes konstruktsioonides erandlikult ja kllaltki
ssteemselt da-infinitiivi vormis kasutatud ka minema- ja tulema-verbi. Ei
ole siiski alust arvata, et Stahl tlgendanuks ma- ja da-infinitiivilist kasutust
sarnases konstruktsioonis eri funktsioonidena.
Tnapeva eesti keeles on eri tpi modaalkonstruktsioonidega seotud
erinevad infinitiivivormid: da-infinitiiviga vormistatakse osalejasisest (2) ja
osalejavlist (3) ning episteemilist vimalikkust vhene tenosus (4), ma-
infinitiiviga resultatiivsust, mis on seotud nnestumise thendusega (5), ja
tulevikku (6).

(2) Aga loomekomplektiga saab koos mngida. (etTenTen, www.poogen.ee)

24 KK 1/2017
(3) Ega sa lihtinimese ja tlisena ei saagi peale oma valimise hle suurt teha.
(etTenTen, www.mulje.ee)
(4) Tegelikult ei olnud tema jaoks vljaspool kehalist olekut millelgi mtet, nagu
saaks inimene ja loom ilma kehata ldse olemas olla. (N717 ILU)
(5) .. T/Rock sai oma vankri igesti jooksma alles teise veerandaja keskel. (bas-
ket.ut.ee)
(6) See saab olema ks suur lust ja lillepidu kui siniste pevadega midagi juker-
dama hakatakse. (etTenTen, happy.net.ut.ee)

Eesti murretest puudub senini tpsem levaade saama erinevate modaal-
kasutuste jagunemise kohta,3 kuid korpusematerjalis on rohkesti just osaleja-
sisese vimalikkuse niteid, nt

(7) mull jalad vigasest jnuvad *ei saa `kndida* (KS)

1.1. Vimalikkusmodaalsus

Eesti vanemas kirjakeeles leiduvad esimesed osalejavlise mittedeontilise vi-

malikkuse nited XVII ja XVIII sajandi kirjakeeles. Verb saama on oleviku
ainsuse 3. prde vormis, nt

(8) Kllab siis otse mnnusad sannad saab selle ue Testamenti ramato sees lug-
geda. (VAKK, Helle 1732, 386)

Niteid osalejasisese ja osalejavlise vimalikkuse vahealalt leidub ka XIX
sajandi tekstides.

(9) kas seddasinnast nsat ello kegi siin prridasaab? (VAKK, Holtz 1817, 116)
(10) Kl oli temal karta waewa ja hda teadmatagi, kas enam elusalt prab tagasi
jasaabomastega rmustada! (VAKK, Schdlffel 1844, 11)

Osalejavlise deontilise vimalikkuse niteid leidub osalejasisese mitte-
deontilise vimalikkusega vrreldes oluliselt vhem. Vana kirjakeele mater-
jalis see funktsioon ei esildunud, kuigi tpsem korpuseanals viks ilmselt
mne seda tpi haruldasema kasutusjuhu vlja tuua. Osalejavlist deontilist
vimalikkust tnapevases kasutuses ilmestab nide 11.

(11) Loomist ja hvitamist, rumalust ja tarkust, armastust ja vihkamist ei saa
kuulutada vrdselt igeiks. (etTenTen, www.ekspress.ee)

Eesti vanemas kirjakeeles leidub vaid ksikuid osalejavlise deontilise vi-
malikkuse niteid, mis sisaldavad viidet deontilisele autoriteedile, kes midagi
vimalikuks teeb. Esimesed sellised kasutusjuhud leiduvad XVIII sajandi esi-
mese poole tekstides, piiblikeele teadliku rahvaprastamise ajal, nt

(12) .. sest nemmad nutwad minno ees ja tlevad: Anna meile lihha, et same sa.
(VAKK, Piibel 1739, 4Ms 11:13)

3
Kristel Uiboaed ei ole doktorits (2013), mis analsib ka murretes esinevaid saama-
konstruktsioone, eri modaalthendustel vahet teinud.
KK 1/2017 25
 Vimalikkuskonstruktsioon on vinud oma arengus lhtuda omandamis
konstruktsiooni laienduseks tlgendatavatest kognitiivverbide da-infini-
tiivi vormis kasutusjuhtudest, mida leidub ka varasemas kirjakeeles (vt ka
Habicht, Tragel 2014: 833836), nt

(13) Kes tlevad: Ttko Jumal, ta tehko ruttuste omma t, et same nhha;
ja sago liggi, ja tulgo waid Israeli phha Lunnastaja nou, et same teda.
(VAKK, Piibel 1739, Js 5:19)

Ka tud-partitsiibiga saama-konstruktsioon vljendab osaleja vimelisust
millegi tegemiseks vlistest vi sisemistest takistustest hoolimata. Selliselt
on vanemas rahvakeeles vljendatud osalejasisest vimalikkust. Samal ajal on
konstruktsioon seotud ka ldisema nnestumise ja resultatiivsuse thendu-
sega. Tnapeva kirjakeeles neid konstruktsioone niisuguses funktsioonis ei
kasutata.

(14a) Kas sa saad kaa sdud oma hamba-waluga? (Ahrens 1853)
(14b) mni saab nnda oldud (tal on vime nii olla) (Ahrens 1853)

Vimalikkuskonstruktsioonidest on toimunud grammatiseerumine vaja-
likkuse vljendamise suunas.

1.2. Vajalikkusmodaalsus ja modaalthenduste piiritlemise

probleemid

Tnapeva kirjakeeles vib saama-modaalkonstruktsioon lisaks osalejasise-

sele ja osalejavlisele vimalikkusele vljendada ka vajalikkust, nagu on osu-
tanud mh Kehayov ja Torn-Leesik (2009) ning Pille Penjam (2008: 133). Sellise
thendusega konstruktsioon on domineeriva vimalikkuskonstruktsiooni kr-
val siiski harv ning vajalikkuse thendus jreldub sellistel juhtudel konteks-
tist ega ole tlgenduslikult hemtteline, nt

(15) Teie saate veel kaua-kaua tema eest hellalt hoolitseda, vite rnusevarud
tervenisti mngu panna. (Penjam 2008: 133)

Piir osalejasisese ja osalejavlise vimalikkuse vljendamise vahel on hajus
ning kirjakeeles leidub hulgaliselt sildkontekste, kus on vimalikud mlemad
tlgendused, nt

(16) Se olli nnega kus, kes surnud hobbose kllest tkki lihha sailigata ja
sedda omma jahhodega kta. (VAKK, Suve Jaan 1841, 1344)

Eelneva lause sisu on vimalik tlgendada nii osalejasisesest vimelisu-
sest, st osaleja tegutsemisvalmidusest, kui ka osalejavlisest vimalikkusest,
st soodsate (vlis)tingimuste olemasolust lhtudes.
Verbi saama modaalkasutustele on iseloomulik ka see, et knelejal on vi-
malus jtta tpsem tlgendus lahtiseks. Nite 17a kontekstist ei selgu, mis
on selle phjuseks, et kassiga ei saa nnelik olla (st kas phjus on seisukoha
autoris vi kassis). Nites 17b on keelekasutaja vljendanud end saama-ver-
biga, kuigi saanuks valida ka selgemalt niteks keeldu vljendavad vahendid
26 KK 1/2017
(ei vi/ ei tohi). Selline valik vib osutada, et kuigi lauset saab mitmeti mista,
on esiplaanil ikkagi osalejavlise vimalikkuse tlgendus.

(17a) Sest kassiga Ei Saa olla nnelik. (etTenTen, pilleriin.ee)
(17b) See ei saa nii olla! (etTenTen, www.mulje.ee)

Veelgi komplitseeritum on modaalsuse liiki mratleda nn ldisikulistes

nidetes (saama-verb ainsuse 3. prdes), milles ei ole selge isegi modaalsuse
agent. Nide 18a viks kuuluda episteemilise modaalsuse valdkonda, st see
vljendab kneleja jreldust situatsiooni parameetrite phjal. Oleme seisu
kohal, et sarnaselt Eve Sweetseri modaalsusksitlusega (1990) on ka eesti
keele saama-verbi modaalthendusi analsides mttekas vaadata episteemi-
list modaalthendust juurmodaalsusest prinevana ja sellega seotuna. Sweet-
ser ongi seda ksitlenud metafoorse lekandena sotsiaalse (vrd osalejavline
vimalikkus ja vajalikkus) ja fsilise/vaimse (vrd osalejasisene vimalikkus)
modaalsuse valdkonnast (ehk juurmodaalsusest) jreldustasandi (ingl reason-
ing) valdkondadesse (episteemiline modaalsus) (Sweetser 1990: 59). Jreldus-
tasandi kasutuste tlgendamisel on taas oluline roll nnestumise thendusel
(18b), nt mistestajal on raskusi Kristina nimetamisega pris-suusatajaks
(tpsemalt vt Habicht, Tragel 2014: 831833).

(18a) Kuidas sellised asjad saavad sndida? (etTenTen, www.ekspress.ee)
(18b) Verinoort Kristinat ei saanud pris-suusatajaks veel tituleeridagi, kui
meedias ilmus tunnustatud ajakirjanikult kommentaar, et tdrukust ei saa
niikuinii midagi .. (etTenTen, www.ohtuleht.ee)

1.3. Episteemiline modaalsus (tenosus)

Selle kohta, kuidas osalejavlise vimalikkuse thendus lheb le episteemi-

lise vimalikkuse ja vajalikkuse thenduseks, pakuvad vana kirjakeele tekstid
vaid ksikuid niteid:

(19) Kuida tedda keige parreminne paigale saab panna? Wie bringt man sie am
fglichsten an ihrem Ort. (VAKK, Helle 1732, 395)

Episteemilise kasutusega on seotud nii vanemates (piibli- ja rahvapras-
tes) tekstides kui ka tnapeva keeles kasutusel olev kinnistunud (psihen-
diline) konstruktsioon saab nha, mis viitab lisaks tenosusele ka tulevi-
kule, nt

(20) Agga need teised tlid: Oot/ saab nhha/ kas Elias tulleb/ ja awwitab tedda.
(VAKK, UT 1715, Mt 27:49)

saama + Vda konstruktsiooniga vljendatav tenosushinnang puudutab

sellisel juhul krvallause sisu. XVIII sajandi tekstide phjal otsustades on
tegu psihendilaadse kasutusega, mis vib olla eesti keeles rahvaprane.
Samal ajal leidub ksikuid niteid nha saama vaba, st mittepsihendilise
kasutuse kohta (ka minevikuvormis saama-verbiga) juba XVII sajandi esi-
mese poole tekstides, nt

KK 1/2017 27
(21) Waidt ny pea, kudt Esau oma Nohremba welie se Iacobe say neha .. (VAKK,
Mller 1605/23, 6)
Vaid niipea, kui Eesav sai oma nooremat venda Jaakobit nha

Tenosust vljendab saama + Vda konstruktsioon ka tnapeva keeles,
kuigi sellised kasutusjuhud on harvad, nt

(22) Igasugune kberrnnak saab thusalt kahjustada modernset ja rahu-rt-
mis tuksuvat hiskonda. (etTenTen, www.ekspress.ee)

Episteemilisest modaalkonstruktsioonist toimub grammatiseerumine
tulevikukonstruktsioonide suunas, kusjuures leminek jrelduslikult teno-
suslikkuselt tulevikulisusele ei ole selgelt piiritletav ning vib sildkonteksti-
dena sisaldada kaheti analsitavaid juhtumeid (23). See ongi kontekst, mis
ka vormiliselt (saama + Vma) sobib futuurumitlgenduste aluseks (vt artikli
3.alajaotist).

(23) Aga Jumalale tnu, ka meie lootus kaswab, sest see aeg ei ole teste enam
kaugel, kus selle kedr-warre rattad mite enam nii mnusaste ei saa kima.
(VAKK, Jakobson 1870, 43)

1.4. saama-modaalkonstruktsiooni eituslembesus

Tnapeva eesti keeles esindavad korpusematerjali phjal otsustades kige

tavalisemat saama-konstruktsiooni Johan van der Auwera ja Vladimir Plun-
giani (1998) liigituse alusel osalejavlise mittedeontilise mitteepisteemilise
modaalsuse nited (vt Penjam 2008: 133), tpsemalt vimalikkuskonstrukt-
sioonid (vt niteid 2 ja 3).
Oluline thelepanek saama-verbi tnapeva eesti keeles kasutamisest
puudutab vormi: varasematele ksitlustele toetudes (Tragel 2004; Penjam
2008) vib vita, et saama-verbil on vrreldes teiste modaalsete verbidega
tugev kalduvus esineda eitavas vormis, eriti osalejasisese ja -vlise vimalik-
kuse ja vajalikkuse konstruktsioonides. Pille Penjami materjalist selgus, et
372-st analsitud saama modaalsest kasutusjuhust olid 181 (~49 %) eita-
vas vormis. Teiste sarnaste sagedaste verbide eitavate kasutuste osakaal on
tavaliselt kige rohkem umbes 20%. Erandiks on siin vaid verbid suutma ja
tohtima, mille eitavate kasutuste osakaal on isegi 8090% kikidest kasutus-
juhtudest (Penjam 2008: 136).
Vaadates niteid, mis on saama modaalthenduste kohta vlja toodud
eesti keele seletavas snaraamatus (EKSS), leiame samuti, et kas teadlikult
vi intuitiivselt on koostajad valinud nitelaused nii, et 21-st osalejasisest vi
osalejavlist vimalikkust vljendavast modaalsest nitest on 15 eitavas vor-
mis. Allthenduse tohtima, vima viiest nitelausest on eitavad kolm.
Eitavate kasutuste sagedust on theldatud ka eesti lastekeele uurimus-
tes. Siinse ksitluse aluseks olevad andmed on prit CHILDES-korpusest, kus
sisaldub viie eesti lapse sarnastel tingimustel kogutud materjal. Korpusest on
viiel lapsel vanuses 1;52;6 registreeritud verbi saama esmakasutused. Neljal
lapsel viiest olid need kasutused eitavas vormis (ei saa isikut, aega jm ei ole
tavaliselt selle materjali phjal veel vimalik heselt mrata). Sellised kasu-

28 KK 1/2017
tusjuhud, mille thendust oli konteksti phjal vimalik mrata, esindasid
kik negatiivset nnestumist (mittennestumist). (Tragel 2003)
Eitavate kasutuste lekaalul vib olla mitmeid phjusi. Keeleajaloolisest
ja grammatisatsiooni aspektist on niteks ka inglise keele phjal videtud,
et eitavates mbrustes silivad vanemad thendused paremini (nt Traugott
1989: 52). Selle tendentsi kehtivust eesti keeles on siiski raske kommentee-
rida, sest modaalthenduste ajalist jrgnevust ei ole olemasolevate allikate
phjal vimalik tpselt mrata saame vaid oletada, et eesti keel jrgib siin
universaalset grammatiseerumisskeemi.
Vimalik selgitus saama-konstruktsiooni eituslembesusele (vt ka niteid
3, 7, 17a, 17b, 18b) on see, et tegelikus suhtluses esilduvad emotsionaalse
varjundiga mittennestumise olukorrad. Niisiis kasutatakse verbi saama olu-
korra mistestamiseks pigem siis, kui mingi tegevus ei nnestu / ei ole vi-
malik / ei ole lubatud. Samas vidakse n- positiivse olukorra vljendamiseks
kasutada eelistatult muid keelevahendeid. Laste keelekasutuses on tavaline
see, et nnestumine ei vaja kommenteerimist, ei saa vib laste kasutuses imp-
litseerida just seda, et nad ootavad abi oma tegevuse edukal lpuleviimisel (vt
ka Tragel 2003; Pajusalu jt 2004: 125, 127).

1.5. Jreldused

Niisiis on saama modaalthenduste areng olnud konstruktsioonide sisu ja

vormi arvestades keerukas ja lbipimunud, kuid jrginud siiski universaal-
seid grammatiseerumise seadusprasusi, mille kohaselt on modaalkasutuste
lhteks tisthenduslikud (leksikaalsed) kasutusjuhud. Areng on toimunud
nn juurmodaalsusest tenosusmodaalsuse suunas ja jtkub sealt tuleviku
abiverbi kujunemise poole.
Mrkimist vrib asjaolu, et episteemilise vajalikkuse vljendamiseks on
eesti keeles kasutusel erineva infinitiivivormiga konstruktsioon (saama + Vma)
kui episteemilise vimalikkuse vljendamiseks (saama + Vda). Seega lhtub
esimene neist grammatiseerumisahela sellest osast, mis lbib eelastmetena
nnestumise ja muutumise; teine aga ahela teisest harust, kus eelastmeteks on
nnestumine, omandamine ning osalejasisene ja -vline vimalikkus.

omandamine > vimalikkus > tenosus
liikumine > nnestumine resultatiivsus
muutumine > (epist.) vajalikkus (> tenosus)
tulevik

J o o n i s 1. saama-verbi grammatisatsiooniahel.

2. Resultatiivsus

2.1. Resultatiivne-passiivne konstruktsioon

Resultatiivsed-passiivsed konstruktsioonid hlmavad potentsiaalselt lpuni

judvaid vi juba judnud tegevusi, mida vormistatakse saama-verbi vormi ja
mineviku partitsiibi (-nud, -tud) abil.
KK 1/2017 29
 Meie visandatud kaheharulises grammatisatsiooniahelas moodustab muu-
tumisthenduse kaudu metafoorse lekande teel tekkinud resultatiivkonst-
ruktsioon omaette arenguetapi. Misteliselt viks see konstruktsioon eelneda
tulevikukonstruktsioonile, kuigi selle vorm on tulevikukonstruktsioonist eri-
nev. hine on neile sndmuse projitseerimine tulevikku ja resultatiivsuse
potentsiaal.
Tnapeva eesti keeles on saama + tud-partitsiibi konstruktsioonidel oma
kindel koht passiivi vljendusvahendite hulgas.
Siinses ksitluses oleme krvale jtnud tpsemad argumentstruktuuri
vormistamisega seotud sntaktilised seigad ja lhtume vaid tpoloogiliselt
mratletud get-verbi konstruktsioonide saama-thenduse kaudu tlgen-
duvast potentsiaalist vormistada eri tpi grammatilisi konstruktsioone, sh
resultatiivsust. Eri keelte ksitlustes on kirjeldatud saamisverbidega seon-
duva get-passiivi (sh saksa bekommen-passiivi) arenemist nn saajapassiivi
konstruktsiooniks, kus get on abiverbistunud ja subjekti positsioonis ei ole
mitte agent, vaid retsipient (saaja). (Vt Diedrichsen 2012: 1198, samuti Nolan
2012: 11471151) Ka eesti keeles on mrgatavad nn get-passiivi alged. Seda
tpi konstruktsioonid ei ole grammatiseerunud vga kaugele, kuid neil on
oma hsti eristuvate funktsioonidega kasutusala. Mati Erelt (2013: 197) esitab
konstruktsiooni saama + Vtud seisundipassiivina, nt Lauad saavad kaetud.
Samadest vahenditest lhtub ka teine, mnevrra erinevaid morfosn-
taktilisi vahendeid kasutav konstruktsioon, possessiivne perfekt, nt Mul on/
sai kiri kirjutatud (Lindstrm, Tragel 2007, 2010). Kummalgi konstruktsioo-
nil on oma spetsiifiline funktsioon: neid eristab eelkige agendi erinev kaasa-
tus. Nide 24a esindab nn personaalset passiivi, mida vljendab resultatiivne
konstruktsioon: saama-verb personaalis ja subjektina juurdemeldav agent.
Nide 24b on possessiivse perfekti konstruktsioon, milles agent vormistatakse
adessiiviga. Vrreldes verbiga olema moodustatud possessiivse perfekti konst-
ruktsiooniga lisab saama kasutamine thendusele dnaamilisust, samuti
on tajutav nnestumise kaasthendus. Resultatiivne konstruktsioon on eriti
ilmne juhul, kui saama-verb esineb mineviku vormis.

(24a) Sain lpuks mhkud ka koju ostetud Pampersi Newborn 25 kg (etTenTen,
www.nupsu.ee)
(24b) Peale pikka seletamist sain pildi ktte, aga tal sai tehtud see lesanne, mis
ma ka just sja ra tegin. (etTenTen, www.buduaar.ee)

On huvitav tdeda, et esimene saama-infiniittarindi grammatiline kasutus
eesti kirjakeeles ongi just saama-futuurumi kohta passiivses konstruktsioonis.
Et tegemist on krgel grammatiseerumisastmel konstruktsiooniga, on sellise
kasutuse puhul ilmne saksa keele vastava konstruktsiooni eeskuju. Tegu on
umbes 1600. aastast prineva kohtuvandega, mis on tlkelist pritolu:

(25) .. eht minna se asja sees, me perrast minnul nht sahp kszitut sahma, se
selgke n. puchta tszidusse kellekil hehx ech kahjux, welja reckima tahhan.
(VAKK, kohtuvanne 1600, 1)

30 KK 1/2017
2.2. Muud resultatiivsed ja passiivsed konstruktsioonid:
saama + Vnud ja saama + Vda

Vanas kirjakeeles on kasutusel aktiivne konstruktsioon, mis koosneb saama-

verbi oleviku- vi lihtminevikuvormist ja phiverbi nud-kesksnast. Konst-
ruktsioon osutab enamasti tulevikulisele resultatiivsele tegevusele (tuleviku
kohta vt ka 3. alajaotust). Vanemas kirjakeeles on see konstruktsioon arvukalt
esindatud ja sellisena arvatavasti ka rahvakeeles olemas olnud, nt

(26a) Agga kui teie hhe Linna ehk Allewe sisse sate linud/ siis ksige/ kes selle
sees sedda wrt on .. (VAKK, UT 1715, Mt 10:11)
(26b) kl ma saan seks ajaks snud (Ahrens 1853)

Possessiivse konstruktsiooni laiendusena vib ksitada agentadverbiaa-
liga vormistatud passiivseid saama-konstruktsioone, kus patsient on tstetud
subjektiks ning agent, mis on lauses olemas, vormistatakse adverbiaalsena.
Agentadverbiaaliks vib olla muuhulgas kest- vi poolt-adpositsioonifraas
(27a) vi ka ablatiivis substantiivifraas (27b) (vt ka Penjam 2008: 151153).

(27a) Ma pole vist elusees ka nii palju ngeste kest krvetada saanud kui seal.
(etTenTen, www.geopeitus.ee)
(27b) Oma pahameeleavalduste viisaka leebuse eest sai Uus-Meremaalt ja Aust-
raalialt noomida ka Suurbritannia. (nide Penjam 2008: 153)

Erelt nimetab oma uusimas eldiseksitluses sellist saama + Vda konst-
ruktsiooni saama-tegevuspassiiviks ning osutab seoses kannatust ja proo-
vimist ning taju ja teadmist vljendavate verbidega sisult negatiivse konst-
ruktsiooni puhul selle seosele osalejavlise vajalikkusega (pidama, sunnitud
olema), positiivse situatsiooni korral aga osalejavlise vimalikkusega (vima-
lik olema) (Erelt 2013: 198).

3. Tulevikukonstruktsioonid

Lhtudes sellest, et saama siin visandatud grammatisatsiooniahel algab liiku-

mise ja nnestumise thendusest, saab ka tulevikukonstruktsioonide teket vaa-
delda nende lhtethenduste loogilise edasiarenguna. Lisaks mainitud algse-
tele thendustele vivad tuleviku grammatilist kasutust mjutada erinevaid
fsilisi vi vaimseid seisundimuutusi vljendavad muutuskonstruktsioonid,
episteemilised vajalikkuskonstruktsioonid saama + Vma ning resultatiivsed
konstruktsioonid. Viimaste ja tulevikukonstruktsioonide sisuliseks hisosaks
on protsessi teostumise tenosuslikkus ja loodetav tulemuslikkus. Vormiline
motivatsioon on ma-infinitiivi suunakndelises pritolus.
Tulevikuthenduse selline kujunemiskik on meie arvates nii sisuliselt
kui ka vormiliselt motiveeritud ning jrgib eesti keelt mjutanud saksa keele
werden-tuleviku kujunemise loogikat muutumist vljendavast leksikaalsest
verbist abiverbiks. Tulevikukonstruktsiooni kujunemine oleks phjendatav
thendusnihkega sarnase funktsiooni titmiseks.
Eesti saama-verbi puhul on tidetud ka leksikaalse lhteverbi olulised
tingimused: skemaatiline thendus, suur kasutussagedus, sobivus paljudesse
KK 1/2017 31
lausemallidesse, denotatiivne seos inimtunnetuses olulise ja suhtluses keskse
valdkonnaga. Vlistest teguritest soodustab abiverbistumist vljendusvaja-
dus ning eeskujuks sobiva keelevahendi olemasolu kontaktkeeles (saksa keel).
(Heine 1993; Metslang 1994a: 543544)

3.1. saama + Vma kasutusest kirjakeeles

Korpusematerjali phjal ilmneb, et saama-konstruktsioon on vanima kirja-

keele perioodil, XVI sajandist kuni XVIII sajandi alguseni, kirjakeeles kasu-
tusel kui regulaarne grammatiline konstruktsioon, mis koosneb abi verbist
saama ja phiverbi ma-infinitiivi vormist ning mille lesandeks on osutada
knehetkest hiljem toimuvale sndmusele, absoluutsele tulevikule. (Vt ka
Ross 2013: 217220)
Alates XX sajandi alguskmnenditest on saama-tulevikku kui germanismi
eesti kirjakeelest teadlikult trjutud, kuid konstruktsioon pole siiski keelest
kadunud. Kige sagedamini esineb see tnapeva eesti keeles koos ldises
thenduses olema-verbiga (28a), kuid leidub niteid ka aktiivset tegevust vl-
jendavate verbidega kasutatud saama-konstruktsioonide kohta (28b).

(28a) Mart Juur tunnistab, et arvas alguses, et see saade saab olema rohkem
selline friikide su, nagu eesti reality-sarjad ikka .. (etTenTen, www.naiste-
leht.ee)
(28b) Akadeemia on teinud, teeb ja saab tegema oma parima, et teadvustada ja
thtsustada teadusphist pet. (etTenTen, www.akadeemia.ee)

Vib elda, et saama-futuurumit on eesti kirjakeeles kasutatud laineliselt.
Kui esimestes eestikeelsetes kirjapanekutes leidub ksikuid sellekohaseid
niteid ja alamsaksamjulised tekstid (nt Georg Mlleri jutlused 16001606)
eelistavad tahtma-futuurumit, siis vga sagedaseks saavad saksa eeskujul
moodustatud werden-futuurumi vormid XVII sajandi keskpaigast alates. XVII
sajandi lpust (Johann Hornungi grammatikas (1693) fikseerituna) hakkab
nende konstruktsioonide osathtsus kirjakeeles vhenema. Esimeses eesti-
keelses tispiiblis (1739) ptakse saama-futuurumit teadlikult vltida, ehkki
ksikuid konstruktsioone, mis on ilmselt olnud rahvakeelsetega kige sarna-
semad, leidub sealgi. XVIII sajandi esimesel poolel vtsid rahvakeelelhedust
vrtustavad piiblitlkijad eesotsas Anton Thor Hellega teadlikult kasutu-
sele rahvakeelse taustaga vtma-tuleviku. (Habicht jt 2015: 43) XVIII sajandi
lpupoole, kui suureneb tlkelise valgustusliku kirjanduse ja ka ilukirjanduse
osathtsus, saavad saama-tuleviku konstruktsioonid taas sagedamini kasu-
tatavaks ja juurduvad eesti kirjakeelde, nii et neid vib leida ka XIX sajandi
lpul ja XX sajandi algul kirjutanud eestlastest autorite tekstidest. Mnin-
gane tagasilangus tabab neid konstruktsioone taas 1930. aastatel, mil neid kui
germanisme soovitatakse igekeelsuslikult vltida. Sellest hoolimata leidub
saama-futuurumi niteid nii XX sajandi teise poole kui ka XXI sajandi alguse
kirjakeeles, viimasel ajal ennekike hendis olema-verbiga.
Maailma keeltes on tulevikuvormid sageli analtilised ja sisaldavad mit-
meid lisathendusi vrreldes nt minevikuvormidega. Lisathendused kanna-
vad jlgi leksikaalsest lhtematerjalist. Tulevikust rkimine saab olla kas
kavandamine vi ennustamine (Dahl 2000: 309; Metslang 1994a: 539). Niisiis
viksid saama-tuleviku leksikaalsed taustthendused olla liikumine, nnestu-
32 KK 1/2017
mine, tenosus. Neid thendusi kajastab ka meie hpoteetiline grammatisat-
siooniahel (vt joonist 1).
Helle Metslang, kes on oma uurimustes korduvalt futuurumi problemaa-
tikat ksitlenud, juab jreldusele, et saama-tulevikku pole eesti keel kuigi-
vrd omaks vtnud ning nii keele uurijad kui ka harijad on suhtunud sellesse
konstruktsiooni enamasti kui vrmjulisse (Metslang 1997: 227). Seda ei saa
siiski elda saab olema -tpi futuurumikonstruktsiooni kohta, mida leidub
kirjakeeles rohkesti. Muude verbidega seoses pole konstruktsioon tepoolest
nii produktiivne (vt ka Prass 2011). Tulevikukonstruktsiooni lplikust juur-
dumatusest nii vana kirjakeele perioodil kui ka tnapeva keeles annab tun-
nistust see, et piir tenosuse ja tuleviku thenduse vahel on hajus (vt nidet
23) ning kik saama + Vma konstruktsioonid ei saa tulevikulist tlgendust. Sel-
lisena kuulub saama-futuurum eesti grammatilise ajassteemi perifeeriasse,
olemata tiesti regulaarne ajavorm. Metslangi vitel on saama-futuurum eesti
kirjakeelde juurutatud sellisena, nagu oleks saama teline, kaugele gramma-
tiseerunud abiverb, st futuurumi marker, milles ei ole varasemate thenduste
ja kasutuspiirangute jlgi. See ebaloomulik juurutamine sisaldabki tema arva-
tes vastuolu, mis takistab saama-futuurumi levikut. (Metslang 1997: 228229)
Samavrd tugev vib siin aga olla ka keelekorralduse ja keeletoimetamise
mju: saama-konstruktsioone on soovitatud normikirjakeeles pigem vltida
(vt Erelt 2011: 2324). Niisiis vib elda, et tuleviku tekkepind on eesti keeles
olemas olnud ning saksa keele mju on tulevikukonstruktsioonide kasutus
sagedust suurendanud.

3.2. Tulevikukonstruktsioon saama + Vma vanas kirjakeeles

XVIXII ja XIX sajandi kirjakeeles on tulevikku vljendav saama + Vma konst-

ruktsioon sagedane (vt ka Habicht 2001: 168172; Penjam 2008: 265), seda
alates XVII sajandi esimesest poolest, kui phjaeesti kirjakeeles levis saksa
werden-futuurumi otsese tlkevastena saama-tulevikukonstruktsioon. Gram-
matilise funktsiooni edasiarengu taustaks sobivad vimalikkuse ja resultatiiv-
suse thendusega saama-konstruktsioonid olid selleks ajaks samuti kasutusel.

(29) meije sahme wissist se igkawesse Ello ninck nnistusse sahma.

wir werden gewisz das Ewige Leben vnd die Seligkeit erlangen. (VAKK,
Stahl 1641, 445)
me saame kindlalt igavese elu ja nnistuse

Eelnevas lauses on kasutatud saama-tulevikukonstruktsiooni leksikaalse
saama-verbiga, mis esineb thenduses omandama. Sellel krge grammatisee-
rumisastmega konstruktsioonil on eesti keeles ka sobiv lhtekonstruktsioon,
mis ei ole siiski vana kirjakeele tekstides sagedane. Lhtekonstruktsioonis
vljendub sisuliselt modaalsele lhedane takistusest hoolimata vimalikuks
saamise, ldisemalt nnestumise thendus (vt Habicht, Tragel 2014: 831833).
Vormiliselt annab seda edasi saama-abiverb koos phiverbi ma-infinitiiviga, st
konstruktsiooni vorm on sama mis tulevikukonstruktsiooni puhul, nt

(30) .. temmast [elevandist] sas ennam abbi sa ollema, sest et jo enne mahhalas-
takse, enne kui waenlase liggisaabjudma. (VAKK, Masing 1818, 100)

KK 1/2017 33
 Ehkki tispiibli tlkimisega seoses arutati ka saama-futuurumi kasutus-
klblikkuse le ja otsustati seda vrmjulist vormi kirjakeeles vltida, leidub
vga ksikuid tulevikukonstruktsioone siiski ka esimeses eestikeelses tis-
piiblis (1739), nt

(31) Se sullane, kes targaste ommad asjad aiab, saab wallitsema perre poia lle..
(VAKK, Piibel 1739, Op 17:2)
Sulane, kes oma asju targasti korraldab, [hakkab] valitsema perepoja le

Varasemates eesti keele grammatikates on erinevalt tnapevastest
futuurum omaette ajavormina vlja toodud ning ka tekstides kasutatakse
seda tulevikule viitavates grammatilistes konstruktsioonides sagedasti kuni
XX sajandi alguseni, nt

(32) Lootus on, et eestuleval talvel kool korralikult ttama saab. (AJA1900\
aja0002)

Rahvakeelse saama + Vma konstruktsiooni kasutamisele on osutanud ka

Julius Mgiste, kes on toonud niteid varasematest tekstidest ja grammatika-
test, nt kui saan tulema, siis olen phiks teil; lammas saab kandma (Mgiste
1936: 77). Nendestki nidetest ilmneb seos resultatiivse thendusega.
Mgiste toob niteid ka Eesti murretes esineva saama-potentsiaali kohta,
nt ta sai papp olema ta vis (ilmselt) papp olla, ta sai seda tlema ta vis
(vist) seda elda, sii sai olema sii kla see vis olla see kla (Mgiste 1936:
78). Uiboaed kirjeldab selliseid konstruktsioone enda uuritud murdematerja-
lis kui mineviku sndmuse kontekstis tulevikulisusele osutavaid. saama-verb
on sellistes konstruktsioonides imperfekti vormis. (Uiboaed 2013: 154) Seda
tpi kasutusjuhud viks siinse t terminites lugeda episteemiliste hulka.
Just sellistelt rahvaprastelt konstruktsioonidelt on tulevikule leminek ka
loogilist grammatiseerumiskiku silmas pidades igati ootusprane.

3.3. Tulevikukonstruktsioon saama + Vtud vanas kirjakeeles

Lisaks tavaprasele aktiivi futuurumile leidub vanas kirjakeeles alates esi-

mestest kirjapanekutest hulgaliselt niteid futuurumi passiivi vormide kasu-
tamise kohta. Seda vib arvatavasti taas phjendada religioossete tekstide
stiilikaanoniga ning varasemate tekstide tlkelise pritoluga. Eeskujutarin
diks on siin saksa werden + mineviku partitsiip, nt Stahlil mnno Tttar
sahp sest Kurratist kurjast waiwatut. Meine Tochter wird vom Teuffel bel
geplaget. (VAKK, Stahl 1638, 49) Nii vib juba XVI sajandi lhikestes ksikir-
jalistes tekstides kohata niteid saama-passiivikonstruktsioonide kohta (33).
Konstruktsioon on vga sage ka XVII (34a) ja XVIII sajandi (34b) kirjakeeles.

(33) Jsa mede, egs sina olet, taiva sise, Pht sako sinu nimi ..
Meie isa, kes sa oled taevas, phitsetud saagu sinu nimi (VAKK, Vlcker 1585, 1)
(34a) Kui taema kaas say maha mattetuth, sysz say taema vche wra Hauwa
sisse pantuth. (VAKK, Mller 1601/4, 11)
Kui ta sai maha maetud, sai ta pandud vrasse hauda
(34b) Ussu lbbi langsid Jeriko Mrid mahha/ kui seitse Pwa nende mber sai
kidud. (VAKK, UT 1715, He 11:30)
34 KK 1/2017
 Sellised konstruktsioonid limuvad tihti pidama-konstruktsiooniga ning
on kasutusel veel ka XIX sajandi lpu tekstides (nites 35 on pidada-vorm
evidentsiaalsuse marker).

(35) Kuninga proua ei suutwat ennast liigutada ning pidada woodisse ja woodist
wlja kantud saama. (AJA1890\val0604)

saama-passiivikonstruktsioonid on grammatiliselt keerukad tervikud,
mis vivad lhtuda rahvakeeles olemas olnud aktiivivormis resultatiivsetest
konstruktsioonidest agent + saama + Vnud. Tulevikus lpetatava tegevuse
thendus on ka aktiivikonstruktsioonis olemas, mistttu vis kirjakeel selle
hlpsasti omaks vtta.
Saksa ja inglise keele mineviku kesksnu (millel puuduvad selgelt aktiivi
ja passiivi eristavad vormid) on nimetatud resultatiivseteks kesksnadeks
(Haspelmath 1994). Vib oletada, et eesti keele tud-partitsiibi resultatiivne
kasutus on kujunenud saksa keele toel. Seda tendavad selgelt vanema eesti
kirjakeele tekstid, kus resultatiivsed partitsiibikonstruktsioonid on saama-
verbiga seoses kige sagedamad. Eriti puudutab see tud-partitsiibiga konst-
ruktsioone, mis vljendavad tegevuse teostumist koos viitega tulevikulisusele
(nt 36).

(36) Ja kui nemmad pissut sawadkarristatud, tehhakse neile prrast rohkeste
head .. (VAKK, Piibel 1739, Trk 3:5)

Tuleviku abiverbina kasutamine on saama-verbi siinses artiklis ksitletud
funktsioonidest kige krgemal grammatiseerumisastmel (aeg kui grammati-
line kategooria), ehkki nagu eespool nidatud, on eesti kirjakeele algusaegade
kontaktimjuline grammatiseerumine tulevikukonstruktsioonide esinemis
sagedust kunstlikult suurendanud. Siiski on vhemalt saab olema futuurumi-
konstruktsioon ka tnapeva eesti keeles produktiivne. Jrjest rohkem leidub
aga kasutusjuhte ka dnaamiliste verbidega (vt Prass 2011: 42), mis vimal-
dab arvata, et praegune inglise keele mju hoiab tuleviku vljendamise malli
kirjakeeles alal ja isegi vimendab seda.

4. Kokkuvte

Artiklis andsime levaate eesti keele polseemse saama-verbi grammatiliste

funktsioonide kujunemisest. saama on eesti keeles vana ja tnapevaks pika
grammatiseerumistee lbinud verb, mis on algsest liikumisthendusega ise-
seisvast lekseemist arenenud modaalseks abiverbiks ning futuurumikonst-
ruktsioonides kasutatavaks abiverbiks. saama on nii vanemas kui ka tna-
pevases kirjakeeles olnud sagedase kasutusega, seda eriti tnu eri tpi
grammatilistele funktsioonidele, mida saama-konstruktsioonid vljendavad
ja millega on seotud ka eri kndeliste vormidega konstruktsioonid: ma-infini-
tiiv (latiivse lhtethendusega seos muutumisega, mis on suunatud protsess),
da-infinitiiv (objektilise lhtethendusega seos omandamisega, mis on objek-
tiga seotud protsess), nud-, tud-partitsiibid (resultatiivse lhtethendusega
seos muutumisega).

KK 1/2017 35
 Tabel 1.

Grammatilised konstruktsioonid, milles saama esineb

Thendus Konstruktsioon Nide
vimalikkus Agent + saama + Teema + Vda Nad saavad vilja ma.
vajalikkus Agent + saama + Vda Me ei saa siin olla.

tenosus Agent + saama + Vda Me saame nha.

tenosus Agent + saama + Vma Nad ei saa tagasi

prama.
resultatiivsus Teema + saama + Vtud Laul sai/saab lauldud.
(impersonaalne)
resultatiivsus Agent + saama + Vnud Ta saab snud.
(personaalne)
tulevik (staatiline) Teema + saama + Vma + Omadus Kontsert saab olema tore.
tulevik (dnaamiline) Agent + saama + Vma Ta saab ttama.

saama-verbi keerukat grammatiseerumiskiku pole senini phjalikumalt
avatud. Seetttu visandasime siinse ksitluse tarbeks lihtsustatud gramma-
tiseerumisahela, kuhu paigutasime olulisimad leksikaalsed ja grammatilised
thendused, mida saama-verb kannab (vt joonist 1). saama funktsioonide
arengut ksitlesime pankrooniliselt, st kasutasime vanu andmeid snkroo-
nilise kasutuse seletamisel ja tnapevaseid andmeid varasemate muutuste
tlgendamisel, arvestades seejuures vanimate kirjakeele tekstide tlkelist
algupra.
saama-verbi grammatiseerumine on kulgenud helt poolt grammatisee-
rumise universaalsetele seadusprasustele vastavalt, st algsest liikumis-
thendusega leksikaalsest ksusest on erinevate jrjest grammatilisemate
vaheastmete kaudu kujunenud tuleviku abiverb. Tulevikukonstruktsioon on
tnapeva kirjakeeles produktiivsena kasutusel saab olema hendis. Hooli-
mata keelekorralduse vastuseisust on seda tpi tulevikukonstruktsioonid
levinud ka dnaamilisi tegevusi vljendavate verbidega (saab tegema, saab
kavandama). Tuleviku abiverbi kujunemisel on theldatav ka vana kirjakeele
perioodil lbitud kontaktimjulise grammatiseerumise etapp, kus saksa keele
werden-futuurumi eeskujul veti religioossete tekstide tlkimisel tekkinud
funktsionaalse thiku titmiseks kasutusele tlkemjuline saama-tuleviku-
konstruktsioon, mis ei olnud judnud keeles loomulikul teel vlja areneda. Ka
vrmjulised tulevikukonstruktsioonid ei tulnud keeles kasutusele thjale
kohale, sest rahvakeeles olid vlja kujunenud poolabiverbi saama ja infini-
tiivi- vi partitsiibivormiga konstruktsioonid, mis vljendasid nnestumist,
resultatiivsust ja sedakaudu ka viidet tulevikulisusele (saab meile eldud,
t sai tehtud). Selliste rahvakeelsete konstruktsioonide olemasolu (nt lehm
saab lpsma, kas sa saad juba minema) helt poolt ja teisalt saksa keele mju
kinnistasid keeles selliseid grammatilisi konstruktsioone nagu osalejasisese
ja osalejavlise vimalikkuse (mees sai sealt lbi pugeda; ta saab selle maha
ma) ja vajalikkuse (riik ei saa keelduda) vljendamine ning sealt edasi epis-
teemiliste, kogu lausesisu tenosust hindavate konstruktsioonide kujune-
mine (tema ei saanud see olla). Et kirjakeeles uuendusena kasutusele vetud
saama-tulevikukonstruktsioon oli algusest peale vga sage, visid rahvakeel-

36 KK 1/2017
sed ksikkasutused tagaplaanile jda ja kirjakeelest kaduda. Tulevik on ka
konstruktsiooniliselt (saama-abiverb + ma-infinitiiv) selgelt eristunud, selle
motivatsioon episteemiliste kasutuste nol avaldub pigem tlgendustasandil
(see saaks teile liiga tegema).
Materjali esitades pdsime jrjestikku paigutada thenduslikult ja funkt-
sionaalselt kige tihedamini seotud valdkonnad. Arvatavat grammatiseerumis
ahelat tpselt jrgivat kirjeldust ei olnud vimalik pakkuda, sest grammati-
seerumisahel ei ole lineaarne. Materjali analsides torkas silma asjaolu, et
nnestumise thendus on saama-verbil kirjakeele dokumenteeritud andmete
phjal otsustades pidevalt olemas olnud (vt Habicht, Tragel 2014). Episteemi-
list kasutust esindavad nii Vda kui ka Vma konstruktsioonid, millest viimane
vimaldab mbertlgendust ka tpiliseks tulevikukonstruktsiooniks.
Kui vanemas eesti kirjakeeles on saama philiselt kasutusel resultatiivse-
tes ja tulevikukonstruktsioonides, siis tnapeva eesti keeles on kige sageda-
semad osalejavlist vimalikkust ja vajalikkust vljendavad modaalkonstrukt-
sioonid. Seejuures torkab modaalkonstruktsioonide juures silma nende eitus-
lembus. Seda saab seletada interpersonaalse, kommunikatiivse eesmrgiga:
keelekasutaja vahendab vastuvtjale teate sellest, et ta ei tule mingil phjusel
toime ja ootab reaktsiooni vi otsest abi.
Artiklis osutame ka sellele, et eesti saama-passiivikonstruktsioon kan-
nab endas tpoloogiliselt nii nn get-passiivi kui ka become-passiivi omadusi
ja thendusi, sest ka leksikaalsel saama-verbil on need mlemad thendu-
sed olemas. Seda (mitte tingimata ajalises jrgnevuses kujunemist) peaks
kajastama ka meie visandatud ahel joonisel 1, mis algab liikumise ja nnes-
tumise kui leksikaalsete lhtethendustega ja jaguneb konstruktsiooni sisu ja
vormi arvestades kaheks omandamise ja muutumise thenduse lahknemisega.
Omandamise thendusega on seotud vimalikkus ja osalejavline vajalikkus;
muutumise thendusega osalejasisene vajalikkus, tenosus, resultatiivsus ja
tulevik. Ahela funktsioonide hargnemine kajastab htlasi ka vormilist eris-
tust: omandamise thendusega algava haru modaalkonstruktsioonid vormista-
takse eesti keeles da-infinitiivis phiverbiga, muutumise thendusega harus,
mis lpeb tulevikuga, aga ma-infinitiivis phiverbiga. Omaette funktsiooni,
resultatiivsust, esindavad mineviku partitsiipidega -nud ja -tud moodustatud
konstruktsioonid.
Eesti keele saama-verbiga vormistatud erinevad konstruktsioonid vajak-
sid tulevikus siiski tunduvalt tpsemat kasutusphist analsimist, kui see
praeguses esmases kvalitatiivses sissevaates vimalikuks sai. Ssteemne kor-
puseuuring viks siinsete arutluskikude kinnitamiseks vi kummutamiseks
mndagi huvitavat pakkuda.

Klli Habichti uurimistd on toetanud Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu
Fondi kaudu (Eesti-uuringute tippkeskus) ning Eesti Haridus- ja Teadusministee-
riumi uurimisprojekt PUT475 Kirjakeele morfosntaksi varieerumise integreeri-
tud mudel: pilootuuring eesti keele nitel.

KK 1/2017 37
Vrguviited

CHILDES. http://childes.psy.cmu.edu/data/other/
Eesti kirjakeele korpus. http://www.cl.ut.ee/korpused/baaskorpus
Eesti murrete korpus. http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/
EKSS = Eesti keele seletav snaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss/
etTenTen veebilehtede korpus. http://www2.keeleveeb.ee/dict/corpus/ettenten/
about.html
Tartu likooli vana kirjakeele korpus (VAKK). http://www.murre.ut.ee/vakkur/
Korpused/korpused

Kirjandus

A h r e n s, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialek-

tes. Zweite umgearbeitete Auflage. Reval: In Commission bei Kluge und Strhm.
A u w e r a, Johan van der, P l u n g i a n, Vladimir 1998. Modalitys semantic map.
Linguistic Typology, nr 2, lk 79124.
D a h l, sten 2000. The grammar of future time reference in European languages.
Tense and Aspect in the Languages of Europe. Toim sten Dahl. Berlin: Mou-
ton de Gruyter, lk 309328.
D i e d r i c h s e n, Elke 2012. What you give is what you get? On reanalysis, semantic
extension and functional motivation with the German bekommen-passive con
struction. The Art of Getting: get verbs in European languages from a synch-
ronic and diachronic point of view. Toim Alexandra N. Lenz, Gudrun Rawoens.
Special Issue of Linguistics, kd 50, nr 6, lk 11631204.
E r e l t, Mati 2003. Syntax. Estonian Language. (Linguistica Uralica Supple-
mentary Series 1.) Toim Mati Erelt. Tallinn: Estonian Acadamy Publishers, lk
93129.
E r e l t, Mati 2011. Lause igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Tallinn: Emakeele
Selts.
E r e l t, Mati 2013. Eesti keele lausepetus. Sissejuhatus. eldis. (Tartu likooli
eesti keele osakonna preprindid 4.) Tartu.
H a b i c h t, Klli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosntaktili-
sest arengust ning Heinrich Stahli keele eriprast selle taustal. (Dissertationes
philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu likooli Kirjas-
tus.
H a b i c h t, Klli, T r a g e l, Ilona 2014. Verbiga saama vljendatud leksikaalsed
kategooriad ja konstruktsioonid. Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 826844.
H a b i c h t, Klli, P i i r o j a, Piret, T r a g e l, Ilona 2015. Eesti vtma-tuleviku lugu.
Emakeele Seltsi aastaraamat 60 (2014). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjas-
tus, lk 1950.
H a s p e l m a t h, Martin 1994. Passive participles across languages. Voice: Form
and Function. Toim B. Fox, P. Hopper. AmsterdamPhiladelphia: Benjamins,
lk 151177.
H e i n e, Bernd 1993. Auxiliaries: Cognitive Forces and Grammaticalization. New
York: Oxford University Press.
H e i n e, Bernd, K u t e v a, Tania 2002. World Lexicon of Grammaticalization.
Cambridge: Cambridge University Press.

38 KK 1/2017
H e i n e, Bernd, K u t e v a, Tania 2003. On contact-induced grammaticalization.
Studies in Language, kd 27, nr 3, lk 529572.
H e i n e, Bernd, K u t e v a, Tania 2005. Language Contact and Grammatical
Change. Cambridge: Cambridge University Press.
H o p p e r, Paul J. 1991. On some principles of grammaticalization. Approaches to
Grammaticalization. Kd I. Toim Elizabeth Closs Traugott, Bernd Heine. Ams-
terdamPhiladelphia: Benjamins, lk 1736.
K a n g a s n i e m i, Heikki 1992. Modal Expressions in Finnish. (Studia Fennica:
Linguistica 2.) Helsinki: Finnish Literature Society.
K e h a y o v, Petar, T o r n - L e e s i k, Reeli 2009. Modal verbs in Balto-Finnic.
Modals in the Languages of Europe. (Empirical Approaches to Language Typo-
logy 44.) Toim Bjrn Hansen, Ferdinand de Haan. BerlinNew York: Mouton de
Gruyter, lk 363401.
K l e t t e n b e r g, Reet 2007. Permissiivkonstruktsioon eesti kirjakeeles. Magistri-
t. Ksikiri T eesti ja ldkeeleteaduse instituudis. Tartu.
L i n d s t r m, Liina, T r a g e l, Ilona 2007. Eesti keele impersonaali ja seisundi
passiivi vahekorrast adessiivargumendi kasutuse phjal. Keel ja Kirjandus,
nr 7, lk 532553.
L i n d s t r m, Liina, T r a g e l, Ilona 2010. Possessive perfect construction in Esto-
nian. Folia Linguistica, kd 44, nr 2, lk 371400.
M e t s l a n g, Helle 1994a. Temporal Relations in the Predicate and the Gram-
matical System of Estonian and Finnish. (Oulun yliopiston suomen ja saamen
kielen laitoksen tutkimusraportteja 39.) Oulu: University of Oulu dissertation.
M e t s l a n g, Helle 1994b. Eesti ja soome futuurumita keeled? Keel ja Kirjan-
dus, nr 9, lk 534547; nr 10, lk 443453.
M e t s l a n g, Helle 1997. Eesti keele ja teiste soome-ugri keelte futuurumi aren-
guid. Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 226231.
M e t s l a n g, Helle 2011. Some grammatical innovations in the development of
Estonian and Finnish: Forced grammaticalization. Linguistica Uralica, nr 4,
lk 241256.
M g i s t e, Julius 1936. Eesti saama-futuurumi alguprast ja tarvitamisklblik-
kusest. Eesti Keel, nr 3, lk 6592.
N o l a n, Brian 2012. The get constructions of Modern Irish and Irish English: get-
passive and get-recipient variations. The Art of Getting: get verbs in European
languages from a synchronic and diachronic point of view. Toim Alexandra N.
Lenz, Gudrun Rawoens. Special Issue of Linguistics, kd 50, nr 6, lk 11111161.
P a j u s a l u, Renate, T r a g e l, Ilona, V e i s m a n n, Ann, V i j a, Maigi 2004. Tuum-
snade semantikat ja pragmaatikat. (Tartu likooli ldkeeleteaduse ppetooli
toimetised 5.) Tartu: Tartu likooli Kirjastus.
P e n j a m, Pille 2008. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid.
(Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu
likooli Kirjastus.
P r a s s, Kerli 2011. saama- ja hakkama-tulevik tnapeva eesti kirjakeeles. Oma
Keel, nr 2, lk 3947.
R o s s, Kristiina 2013. Vanad uuendused luna- ja phjaeesti keeles. Ema
keele Seltsi aastaraamat 58 (2012). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk
210224.
S a u k k o n e n, Pauli 1966. Itmerensuomalaisten kielten tulosijainfinitiiviraken-
teiden historiaa I. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

KK 1/2017 39
S w e e t s e r, Eve E. 1990. From Etymology to Pragmatics: Metaphorical and Cul-
tural Aspects of Semantics Structure. (Cambridge Studies in Linguistics 54.)
Cambridge: Cambridge University Press.
T r a g e l, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. (Dissertationes linguisticae Univer-
sitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu likooli Kirjastus.
T r a g e l, Ilona 2004. Tuumverbi ja da-infinitiivi hendid. (Tartu likooli eesti
keele ppetooli preprint I.) Tartu.
T r a g e l, Ilona 2007. Modaalverbide saama/saada ja vima/voida vastandkasutus
eesti ja soome keeles. Grammatika s kontextus j szempontok az urli nyel-
vek kutatsban. (Urlisztikai tanulmnyok 17.) Toim M. Csepregi, V. Maso-
nen. Etvs Lornd Tudomnyegyetem, Finnugor Tanszk, Budapest, 2004.
prilis 4-7. Etvs Lornd University, lk 331338.
T r a g e l, Ilona, H a b i c h t, Klli 2012. Grammaticalization of the Estonian saama
get. The Art of Getting: get verbs in European languages from a synchro-
nic and diachronic point of view. Toim Alexandra N. Lenz, Gudrun Rawoens.
Special Issue of Linguistics, kd 50, nr 6, lk 13711412.
T r a u g o t t, Elizabeth Closs 1989. On the rise of epistemic meanings in English:
An example of subjectification in semantic change. Language, kd 65, nr 1, lk
3155.
U i b o a e d, Kristel 2013. Verbihendid eesti murretes. (Dissertationes philologiae
estonicae Universitatis Tartuensis 34.) Tartu: Tartu likooli Kirjastus.

The verb saama to get in grammatical constructions

Keywords: polysemy, grammaticalisation, construction, verb saama to get, written

Estonian

In the present article an overview is given of the development of the grammati-

cal functions of the Estonian polysemous and polyfunctional verb saama get; can,
become. The article is a follow-up to an overview of the lexical usages of the same
verb (Habicht, Tragel 2014). saama is an old Estonian verb with a long history
of grammaticalization from a lexical motion verb to a modal auxiliary and to an
auxiliary verb used in future constructions. The verb saama is frequent both in
early and modern written Estonian, in particular due to the various grammatical
functions expressed by saama-constructions. The Estonian saama-constructions
contain non-finite verb forms such as the -ma infinitive (the original function of
which is lative, referring to change as a directed process), -da infinitive (the origi-
nal function of which is object, referring to acquisition as an object-bound process),
and -nud, -tud participles (the original function of theirs is resultative, referring
to a change). The Estonian passive construction of saama is a typological vessel of
the properties and functions of both get-passive and become-passive, because the
full verb of saama used to have and still has both of the meanings. Considering the
use of the word and its constructions from 16th to 21st centuries, we suggest a gram-
maticalisation chain for the Estonian saama.

Ilona Tragel (b. 1968), PhD, University of Tartu, Institute of Estonian and General
Linguistics, Associate Professor of General Linguistics; Estonian Institute / Beijing
Foreign Studies University, Lecturer of Estonian, ilona.tragel@ut.ee
Kulli Habicht (b. 1964), PhD, University of Tartu, Institute of Estonian and G
eneral
Linguistics, Senior Researcher, kulli.habicht@ut.ee

40 KK 1/2017