Académique Documents
Professionnel Documents
Culture Documents
SEERAQ’ (CUENTOS)
SEERAQ’ CHI RIXEB’ LI WIIB’ CHI SAAJ AL.
Sa’ jun li kutan, wiib’eb’ li saaj winq yookeb len chi seeraq’ik chi re li b’e, ut chi
maak’a’eb’ len sa’ xch’’ooleb’ naq ki’el chaq jun li xul sa’ li pim, ut ki’ok len
xchajb’al re sa’ xxikeb’ ut k’ajo’ len naq xe’xiwak xb’aan, xb’aan naq ink’a’ le
rilomeb’ ru li xul a’an li xe’ril. Ut li xul a’an kixye len reheb’ li wiib’ chi kok’
winq
chi jo’ka’in: moko us ta tex’aatinaq chi rix junaq li yib’ ruhil na’leb’, ut moko us
ta
naq jwal txik leech’ool chi rix junaq li ixqa’al, wi’ ink’a’ naru nakek’ul junaq li
ch’a’ajkilal chan reheb’ li al, jo’kan naq eb’ li al xe’sutq’iik sa’ li rochocheb’ chi
ink’a’ chik jultikeb’ re xb’aan li xxiweb’, jo’kan naq toj chalen anajwan ink’a’
chik
taawileb’ li saaj al chi aatinak chi rix li yib’aj na’leb’sa’ li na’ajej a’an. Jo’kan
naq
moko us ta li aatinak yib’ruhil na’leb’ sa’ junaq li na’ajej li ink’a’ taanaw chan ru
wank aran.
Sa’ jun len kutan, wank len jun qawa’chin yook chaq chi nume’k sa’ jun li
k’iche’, ak x’ok len q’ojyink, sa’ xmaak len xxiw ki’ok chaq len xhajb’al re sa’ li
k’iche’ a’an, chajcho’ chaq re chi xib’enk chan chan len k’aru yook rilb’al yal re
naq kinume’ chaq sa’ li na’ajej a’an, ab’an naq kihulak sa’ li xjunkab’al li qawa’
chin, ki’ok len chi war, ab’an sa’ li xwara ki’ok len chi matk’ek , kixk’ut len rib’
jun
li qawa’ chin chi ru saq saq len li raq’, ut saq saq len li xmach, ut ki’ok len chi
ch’olob’aak chi ru k’awut naq chajcho’k chaq re naq kinume’k chaq sa’ li tzuul
a’an, k’ajo’ naq xinaaxib’e chaq chan len re, wi’ yal yooqat chin xib’enkil sa’
junaq kutan moko tatink’e ta chaq chik chi nume’k aran chu’xk len re li qawa’
chin. Ka’ajwi’ tinye aawe wi’ tatnume’q wi’ chaq chik aran ink’a’ chik
tatk’ulunq,
naru nakatnume’k chaq ab’an ink’a’ chik tat eek’anq chaq, li qawa’ chin naq
kisaqew yook len xk’a’uxl xb’aan xhixjunil li k’aru kiyehe’k re xb’aan li qawa’
chin
ut jo’kan naq chalen anajwank maajun chik na’eek’ank naq naq na’uxk chaq
num’ek sa’ li tzuul a’an.
ROKSINKIL
Li k’anjel a’in xb’aanumank re naq eb’ li jalan jalanq laj k’utunel ut malaj eb’
litzolom tento te’xnaw naq naru te’xk’uub’ naab’al chi tasal hu yal rik’ineb’
lixk’a’uxleb’, moko aajel ta chik ru naq te’xsik’ junaq li tasal hu li
jalan
xe’b’aanunk re, naru b’an nake’xb’aanu rik’ineb’ xseeb’al li xch’ooleb’; li tasal
hua’in jwal nim xyaalalil cho’q qe sa’ komonil xb’aan naq chi sa’ a’in
natawmankk’iila na’leb’ re naq t
-
oksimanq cho’q reheb’ li kok’al sa’ li jalan jalanq chi
tzolle
b’aal.
Rik’in li tasal hu a’in aran naru naqataw naab’al xseeb’al li qach’ool wan naqwan
sut toj na’ajmank xloq’b’al naab’alaq li tasal hu re naq te’qajsi ru eb’ liqatzolom
ab’an ink’a’ wan sa’ quq chixjunil a’in wi’ na’ajmank xb’aanunkil. Li
qatenamit
tento taawakliiq wi’ laa’o too’okenq xk’uub’ankil li jalan jalanq china’leb’, jo’
kan ajwi’ aajel ru naq tqawaklesi li qach’ool ut li qak’a’uxl rik’in lina’leb’ a’in li
chan ru xwankatq chaq li k’iila na’leb’ li xe’xb’aanu chaq eb’ liqaxxe’ qatoon.
LI LOQ’LAJ NA’B’EJ.
At in loq’laj na’, Nawaj xk’eeb’al xsahil aach’ool Sa’ li loq’laj kutan a’in, Laa’at
jun na’b’ej jwal tz’aqal Laatuulanil.
At in loq’laj na’, nanb’anyoxi chawuNaq xakuy chaq li wilb’al sa’ linkach’inalToj
chalen toj sa’ li honal a’in.
At in loq’lj na’, maak’a’ junaq chaab’ilmaatan tink’e cho’q aawe sa’ li kutanka’in,
ka’ajb’anwi’ re xb’anyoxinkil cho’q aaweli usulal li xab’aanu chaq we rik’in
link’iiresinkil, b’anyox a na’.
LAJ TZOLONEL
Xhulak li honal, wakliiqo, ut t-ajq taxaq qu Xb’aan naq xhulak xhonalil naq
tooxikRik’in laj tzolonel, xb’aan naq ok re xk’eeb’alLi chaab’il na’leb’ cho’q qe
sa’ li honal a’in.
Aran naqil ru laj tzolonel rajlal li kutank Yook chi oyb’enink rajlal xb’aan naq naraj
Naq tootzol
o’q sa’ komonil, jo’ chan ru xb’aanu a’an.
B’anyox at tzolonel rik’in li qakaawresinkil li Nakab’aanu rajlal li kutank,
laab’aanuhom xkana sa’Li qach’ool li reetalil lak’anjel ut maajunwa tatsachq sa’Li
qach’ool.
Sa’ jun li kutan, wiib’eb’ li saaj winq yookeb len chi seeraq’ik chi re li b’e, ut chi
maak’a’eb’ len sa’ xch’’ooleb’ naq ki’el chaq jun li xul sa’ li pim, ut ki’ok len xchajb’al
re sa’ xxikeb’ ut k’ajo’ len naq xe’xiwak xb’aan, xb’aan naq ink’a’ le rilomeb’ ru li xul
a’an li xe’ril. Ut li xul a’an kixye len reheb’ li wiib’ chi kok’ winq chi jo’ka’in: moko us
ta tex’aatinaq chi rix junaq li yib’ ruhil na’leb’, ut moko us ta naq jwal txik leech’ool
chi rix junaq li ixqa’al, wi’ ink’a’ naru nakek’ul junaq li ch’a’ajkilal chan reheb’ li al,
jo’kan naq eb’ li al xe’sutq’iik sa’ li rochocheb’ chi ink’a’ chik jultikeb’ re xb’aan li
xxiweb’, jo’kan naq toj chalen anajwan ink’a’ chik taawileb’ li saaj al chi aatinak chi
rix li yib’aj na’leb’sa’ li na’ajej a’an. Jo’kan naq moko us ta li aatinak yib’ruhil na’leb’
sa’ junaq li na’ajej li ink’a’ taanaw chan ru wank aran.
Sa’ jun len kutan, wank len jun qawa’chin yook chaq chi nume’k sa’ jun li k’iche’, ak
x’ok len q’ojyink, sa’ xmaak len xxiw ki’ok chaq len xhajb’al re sa’ li k’iche’ a’an,
chajcho’ chaq re chi xib’enk chan chan len k’aru yook rilb’al yal re naq kinume’ chaq
sa’ li na’ajej a’an, ab’an naq kihulak sa’ li xjunkab’al li qawa’ chin, ki’ok len chi war,
ab’an sa’ li xwara ki’ok len chi matk’ek , kixk’ut len rib’ jun li qawa’ chin chi ru saq
saq len li raq’, ut saq saq len li xmach, ut ki’ok len chi ch’olob’aak chi ru k’awut naq
chajcho’k chaq re naq kinume’k chaq sa’ li tzuul a’an, k’ajo’ naq xinaaxib’e chaq chan
len re, wi’ yal yooqat chin xib’enkil sa’ junaq kutan moko tatink’e ta chaq chik chi
nume’k aran chu’xk len re li qawa’ chin. Ka’ajwi’ tinye aawe wi’ tatnume’q wi’ chaq
chik aran ink’a’ chik tatk’ulunq, naru nakatnume’k chaq ab’an ink’a’ chik tat eek’anq
chaq, li qawa’ chin naq kisaqew yook len xk’a’uxl xb’aan xhixjunil li k’aru kiyehe’k re
xb’aan li qawa’ chin ut jo’kan naq chalen anajwank maajun chik na’eek’ank naq naq
na’uxk chaq num’ek sa’ li tzuul a’an.
Sa’ jun len li k’aleb’aal wankeb’ len jun ch’uuteb’ li poyanam li nake’xk’uub’ rib’ re xik
chi yohob’k sa’ k’iche’, eb’ a’an nake’xb’aanu aj len wi’ chi chaab’il jo’ xk’ulub’ li loq’laj
tzuul taq’a, xb’een wa len nake’uutz’u’ujik sa’ junaq li junkab’al ut chi rix a’in naq ak
xe’xpatz’ li numleb’eb’ chi ru li Ajaw nake’xik len sa’ li jun junq chi tzuul taq’a, ab’an
toj xb’een wa nake’xk’ajb’a ajwi’ rix chixjunil a’in, ab’an wan len jun li saaj winq sa’
xyanqeb’ ink’a’ len kiwank sa’ xyanqeb’ sa’ li k’anjel li nake’xb’aanu sa’ li junkab’al
kixik len chirixeb’ yal chi kama’an, ab’an naq ke’xyoob’ len kub’eek sa’ li xb’een li
ochoch pek taawab’i xe’hulak len chixjunileb’ ab’an naq xe’hulak len sa’ xyi li tzuul
ke’xk’e len reetal naq li al li xko’o chi rixeb’ maak’a’ len chik sa’ xyanqeb’ ut xe’xk’oxla
naq li al a’in xk’ul yal sa’ xk’ab’a’ naq li al a’in ink’a’ xwank sa’ xyanqeb’ sa’ li k’anjel
li xe’xb’aanu re xyoob’aleb’ li xul, jo’kan utan toj chalen anajwan nak’eemank reetal
chixjunil li k’aru li wank arin sa’ xb’een li loq’laj ch’och’ arin tento roxloq’inkileb’ ut
ink’a’ xsachb’al ruheb’.
10 ADIVINANZAS
Q’EHINK (ADIVINANZAS)
Anihin laa’in:
Laa’in jun li ki’il q’een
Q’an wix ut q’an ajwi’
Xsa’ linsa’, jwal sa nake’ril
intzekankil eb’ eb’ li
poyanam, ut naq nakin
cheeko’ok nasaqo’k
nasaqo’k inmach.
Anihin laa’in:
Anihin laa’in:
Adivinanzas
TZ'UTUJIL ESPAÑOL
Naq k’aari q’an riij k’o jun runaaq’ Es amarrillo, tiene una pepita en
chipan k’in qas ki’. medio y es muy rico, ¿qué es?
R.. JA TAAPA'L R.. EL NANCE
Naq k’ari k’ix riij q’an coloriil in
Tiene espinas es de color amarrillo y
qas ki’ in konojolaal winaqi’ netijowi.
toda la gente le gusta comer, qué es.
R.. JA CH'OOB'
R.. LA PIÑA
R. JA XANA R. AL CEBOLLA
Ya’ ja nb’ix tre Q’anij nuyab’ii rkuneel ja
Siempre da sabor a las comidas y mi
rikiil in ja nutee’ q’anij nkanojb’ii pa
mama’ siempre pasa buscando en el
k’ayb’aal.
mercado.
R. JA XNAKAT
R. LA CEBOLLA
CANCIONES EN Q’EQCHI’
Sa naxye li son
Sa, sa, sa, naxye li son.
Sa’ naxye chan laj B’ex.
Us aj wi’ chan laj Lu’.
Nasaho qach’ool chankeb’
Li jun sumal ke’xik chi ab’ink son.
Li kaqi mansaan
At kaqi mansaan
Ok we cha tzekankil
Xb’aan naq tintz’okaaq
Re naq ink’a’ tatq’enaq’ok.
Li Xn’a li Tz’iib’
Aj Tzolonel
Xnume’ li jun-wiib’-oxib’-kahib-oob’
Waqib’- wuqub po.
Xnume’ li jun-wiib’-oxib’-kahib-oob’
Waqib’- wuqub po.
Xnume’ li jun-wiib’-oxib’-kahib-oob’
Waqib’- wuqub po.
Ink’a Naru, ink’a Naru chi tzolok.
Li Ch’ina’al ut li ch’ina’ixq’
Li patux, Li patux
Chanchan ajwi’ xyuwa’
Jo’ chi tzuul, jo’ taq’a
Jo’ chi ru ut jo chi rix.
TEATRO
El término teatro procede del griego theatrón,
que puede traducirse como el espacio o el sitio
para la contemplación.
Hoy se entiende que los miembros del reino fungi son organismos eucariontes cuyas
paredes celulares se encuentran formadas por quitina. Los hongos son osmótrofos
(desarrollan una digestión externa que implica la secreción de enzimas, luego
reabsorbidas).
Los animales generalmente incluidos en este reino son todos los seres vivos visibles
pertenecientes a especies dotadas filogenéticamente de la capacidad de
desplazamiento; esto ciertamente incluye a la totalidad del vertebrado y bueno
parte de los invertebrados, incluyendo a los insectos. Está concepción implica que
causar daño o muerte a este tipo de seres es considerado por el budismo como algo
negativo en un sentido kármico, especialmente si es hecho a propósito o con
premeditación.
Por lo general, los seres vivos que no son de mucha locomoción, tales como los
vegetales, no son incluidos en esta categoría por los budistas. En consecuencia, los
budistas no suelen considerar que causar daño o muerte a un vegetal sea algo
negativo en un sentido karma. De esta creencia proviene la predilección budista
por la dieta vegetariana, aunque no todas las escuelas o linajes son igualmente
estrictas en este sentido.
De igual forma, los seres vivos no visibles sin medios artificiales, tales como los
microorganismos, tampoco son considerados animales y, por lo mismo, su
alteración o eliminación no es considerado algo negativo en un sentido kármico.
Por este motivo, los budistas no ven problemas éticos en el empleo de antibióticos.
Obtienen la energía de la luz del Sol que captan a través de la clorofila presente
en el cloroplasto, y con ella realizan la fotosíntesis, mediante la cual convierten
simples sustancias inorgánicas en materia orgánica compleja. Como resultado de
la fotosíntesis desechan oxígeno (aunque, al igual que los animales, también lo
necesitan para respirar). También exploran el medio ambiente que las rodea
(normalmente a través de raíces) para absorber otros nutrientes esenciales
utilizados para construir, a partir de los productos de la fotosíntesis, otras
moléculas que necesitan para subsistir.