Académique Documents
Professionnel Documents
Culture Documents
INTRUDUDSAUN
1.1 ANTESEDENTE
Psikososial hanesan kondisaun ida ne’ebe mak akontese ba ema individu mak kobre
aspetu psikososial no sosiais vise versa. Meius psikososial ka konfuzaun relasaun social
ne’ebe mak kobre faktor psikologia(chapin 2011)
1
1.2 FORMULASAUN PROBLEMA
1.2.1 Saida mak psikososial?
1.2.2 Fisiologia psikososial nian?
1.2.3 Fator sira ne’be fo impaktu ba iha psikososial nian?
1.2.4 Oinsa bele kuidadus ba problema stress?
1.3 OBJETIVU
1.4 BENEFISIU
1.4.1 Ba estudante
Benefisiu husi traballu ne’e ba estudante atu nune’e bele aumenta ami nia
kapasidade ne’ebe klean kona ba nesesidade baziku humana psikososial.
1.4.2 Ba instituisaun
Benefisiu husi traballu ne’e ka rezultadu ne’e bele sai hanesan referensia ba iha
intituisaun no pesoal saude sira kona ba nesesidade baziku humanu psikososial.
1.4.3 Ba pasien
Benefisiu ba pasiente mak espera katak sira bele kompende no hatene oinsa atu
hadook an husi problema psiosial.
1.4.4. Ba universidade.
Benefisiu husi traballu ne’e sai hanesan referensia ida ba iha intituisaun
universidade nasional no halo kompleta rekezitu husi universidade hodi nune’e
bele atinji ita nia objetivu.
2
KAPITULU II
KONSEITU TEORIA
2.1 DEFINISAUN
Ema hanesan umanu ne’ebe mak uniku no implementa sistema nakloke no mos sempre
halo interasaun ba malu. Ema sempre esforsu atu manten nia ekilibriu moris, ekilibriu ne’ebe
manten husi kada individu hodi bele adapta aan ba nia ambiente, kondisaun ida ne’e hanaran
saudavel, enkuantu ema ida hateten moras se wainhira falla atu mantein nia ekilibriu ba nia an no
ambiente. (Tuir lian 8 Blackley 2009)
Geralmente psikososial hanesan ema ne’ebe lakon nivel koñesimentu no triste tebes
tamba buat ne’ebe nia hakarak la atinji to hamosu depresaun tauk nudar reasaun ne’ebe akontese
ba iha kondisaun moras. Tratamentu sistema kuidadu enfermagem nu’udar kliente ne’ebe tauk
kontra persepsaun no reasaun seluk. Tan ne’e mos sei sai nu’udar sofrementu ida ba pasiente
(Depkes 2011)
Psiko hanesan ema ho hanoin ida ne’ebe mak estra ordinaria husi hanoin normal. Psiko
la hanesan ho ema moras mental tamba nia hatene an hela asaun saida mak nia halo ema barak
neebe mak eselensia inklui ia kategoria psyko nia laran.
Sosial hanesan kominidade grupu ida, social mos hanesan sistema ne’ebe mak kontrola
moris iga grupu ida, komunudade ne’ebe mak ho montante boot, povu iha nasaun
ida.(suliswati,2011)
Ema mak seres biopsikososial ne’ebe uniku no impementa sistema nakloke no mos
sempre halo interasaun ba malu. Problema husi nesesidade bazika psikososial mak stress ne’ebe
responde ba mudansa husi ambiente, simplesmente sress hanesan kondisaun ida ne’ebe responde
ba mudansa isin nian atu atinji kondisaun normal. Maibe stress hanesan buat ne’ebe mak kauza
ba ema ida ne’ebe hetan stress. Stress bele mosu husi internal (tuir yeni 2011)
3
2.2 ETIOLOGIA
Tuir (sylula D. Elvira 2008) iha fator balun ne’ebe mak kauza bat auk no fator sira
seluk.
1. Fator orgaun biologia : nu’udar substansia kimika ne’ebe la efetivu no ekilibriuba iha
kakutak ne’ebe hanesan neurotransmite kauza tamba menus oxigeniu.
2. Fator psikoedukativu : nu’udar fator psikologia ne’ebe influensia ba iha deenvolvimentu
privadu ema ida-idak nian.
3. Fator predispozisaun : predispozisaun ne’e nudar presaun ba moris ne’ebe kauza tauk.
2.3 KLASIFIKASAUN
Iha teoria psikososial nian tuir Erick H. Erikson nia hanoin iha tolu (3) mak hanesan:
4
2.5 ANATOMIA FISIOLOGIA
ANATOMIA
Atu hatene klaru oinsa ita senti tauk mak tenki iha konsiensia akontesimentu tuir mai
ne’e
1. Estress aumenta: responde estimula ne’ebe husi hipotalamu no glandulas pitutaria mak
glandula adrenal hamosu stress kartilozas .
2. Fuan tuku-tuku ne’ebe lais: sistema tauk simpatikus isisn nian sei hetan respon
batimentu fuan no dada is fuan tuku-tuku ne’ebe lais, presaunran aumenta no
hiperventilasaun pulmaun.
3. Servisu kakutak sei paradu: kakutak hanoin preparadu kona ba buat ne’ebe lori ksolok
mudansa sentiment ba identifikasaun perigu potensial.
FISIOLOGIA
Tuir ( gisitum.2007) stress fiziku ka emosional be’ebe halo ativasaun amigdala ne’ebe
nudar parte husi sistema ne’ebe relasiona ho komponente emosional husi kakutak
- Ambiente foun
- Lakon autkonfiansa ho ida ne’e enfrenta dependente ne’ebe presiza ajuda husi ema
seluk
- Presija ajuda husi ema seluk
- Fahe malu ho ita nia parseira no familia
- Problema ekonomia
- Menus informsaun
- Ameansa ba moras ne’ebe grave liu
- Problema kurativu
5
KUIDADUS BA PROBLEMA STRESS
- Kontrola pasiente no halo relasaun komunikasaun ne’ebe presiza ajuda husi ema
selulk
- Gaba pasiente katak halo buat ruma ne’ebe positive
- Fo aimoruk no monitor ba nia impaktu
- Monitor loro-loron ba nia nivel konsiente no mudansa karakter
- Fo motivasaun no apoiu ba pasiente
6
KAPÍTULU III
KAZU
Sr A.B ho idade 50 anus, kazadu servisu hanesan agrikultor, hela iha Makalaku. Sr. A.B tama
iha ospital HOREX iha loron kinta-feira data 08 agustu 2019 oras 12:30otl. Pasiente mai ho
problema habun bubu semana ida ona, oin halai, muta, kaben mutin, ulun moras, han uitoan no
ulun moras besik semana ida ona, husi diagnostiku mediku hatudu katak pasiente sofre moras
Cirosis hepatica alkoholika. Observasaun sinais vitais presaun arterial : 110/80 mmhg, pulsu :
102×/mnt, respirasaun : 22×/mnt, temperature:37,4 0C.
A. ASSESMENTU
Data no oras tama ospital : 08 agustu 2019
Enfermaria : Medical internal
No. Registo :
Diagnostiku mediku : cirocis hepatika alcoholika
Data assesmentu : 13 agustu 2019 oras 12:30
1. Identidade
a. Identidade pasiente nian:
Naran : Sr. A.B
Tinan : 50 anus
Sexu :M
Status : Kazadu
Servisu : Agrikultor
Hela fatin : Makalaku
Religiaun : Katolika
Nasionalidade : Timorense
7
2. Keixa prinsipal :
pasiente hateten katak nia isin manas, sente kabun laran moras, senti ulun moras, toba
la diak, oin halai no han uitoan uitoan deit.
6. Examinasaun fiziku:
a. Kondisaun jeral:
Pasiente oin kamutis tamba menus deskansa
b. Konsiensia :
Komposmetis ho nia GCS 4,5,6
c. Observasaun sinais vitais:
PA: 100/70 mmhg
Pulse: 80×/mnt
R: 21×/mnt
T: 37,4 0C
d. Ulun :
Forma simetria, laiha kaspa.
e. Fuuk :
La monu no fu’uk ,mutin
f. Matan :
Visualisasi normal
g. Tilun :
Tilun tahan
- Sinistra no dextra, kor kinur hanesan isin kulit
- Palpasaun mamar la iha kanek ruma.
- Meatus tilun : la iha serumen
- Funsaun rona : rona ho diak
8
h. Inus :
- Inspesaun : la iha bubu no la iha sekret/inus ten.
- Palpasaun : la moras wainhira palpasi
- Funsaun horon : normal.
i. Ibun no nehan :
- Nehan : la kompletu no la kuak (caries)
- Saliva ibun : ibun kulit maran no la iha sariawan
- Nanal : nanal kinur
- Palatum : normal
- Tonsil : la iha inflamasaun
- Ibun leten/kraik/maksilar/mandibula : uza han hemu diak, normal.
j. Kakorok :
Palpasi Laiha bubu
k. Pulmaun :
Auskutasaun :
- Inspeksaun : simetria sinistra ho dextra
- Palpasaun : normal, la iha moras wainhira palpasi
- Perkusaun : abnormal
- Auskultasaun : wheezing (-), Ronchy (-)
l. Fuan :
- Auskultasaun : regular pulsation, la iha takikardia/arytmia.
m. Abdominal :
- Palpasaun : la iha mass ne’ebe kaer kona, kabun mamar
- Auskultasaun : peristaltik intestinu diak, la iha acites
n. Genitalia :
- Inspeksaun : mos, la iha deformitas.
- Funsaun : normal
o. Extremidade :
a. Extremidade superior: normal
b. Extremidade inferior: normal no pasiente livre movimentasaun.
9
7. Assesmentu funsional:
a. Padraun persepsaun saúde no jestaun saúde:
Pasiente hateten katak saude ne’e importante tamba ho nia kabun laran moras nia
hakarak hemu aimoruk hodi nune’e nia bele diak lalais.
b. Padraun aktividade loro-loron:
10
familia
5 Padraun - Ba halo to’os no natar no - Toba de’it ia kama
aktividade/imobilidade hala’o aktividade seluk-seluk leten
- Hein ajuda husi familia
11
8. Examinasaun diagnostiku:
Parameter Result Ref. range
WBC 4,5 x 10^9/L 4.0 – 10.0
Lymph % 0.8 x 10^9/L 0.8 – 4.0
Mid# 0.5 x 10^9/L 0.1 – 1.5
Gran# 3,2 x 10^9/L 2.0 – 7.0
Lymph% L 16,7 % 20.0 – 40.0
Mid% 12.8 % 3.0 – 15.0
Gran% H 70.5 % 50.0 – 70.0
HGB L 64 a/L 120 - 160
RBC L 3.05 x 10^12/L 4.00 – 54.0
HTC L 20.4 % 80.0 – 100.0
MCV L 67.1 Fl 27.0 – 34.0
MCH L 20.9 pa 320 - 360
MCHC L 313 a/L 11.0 – 16.0
RDW-CV H 21.1 % 35.0 – 56.0
RDW-SD
PLT 249 x 10^9/L 100 - 300
MPV 7.6 Fl 6.5 – 12.0
PDW 15.3 9.0 – 0.282
PCT 0.189 % 0. 108 – 0. 282
9. Programa terapia :
NS 0,9% 20 gts/min I.V
Injeksaun
Via oral
12
Naran : A.B Sala : Medicina interna
Tinan : 50 A R.M : -
B. ANALIZA DATA
2 13- 12.00 DS: px hateten katak nia tauk ho moras ida agora nia Hemoragia Diminuisaun
08- enfrenta, pasiente mos hatete katak nia kabun bubu perfusaun ba
19 no moras tesidu isin nia.
13
C. BAZEIA BA ANALIZA DATA IHA LETEN MAKA FORMULA DIAGNOSTIKU
ENFERMAGEM TUIR MAI NE’E :
14
D. INTERVENSAUN
15
E. IMPLEMENTASAUN
16
F.EVALUASAUN
A.problema kona ba
hanoin barak rezolvidu
ona.
P. intervensaun hapara.
17
KAPITULU IV
KOBERTURA
1.1 KONKLUSAUN
Ema mak hanesan seres biopsikososial ne’ebe uniku no implementa
sistema nakloke nomos sempre halo interaksaun ba malu.
Problema husi nesesidade bazika psikososial mak stress ne’ebe mak kauza
tamba mudansa husi ambiente. Simplesmente stress hanesan kondisaun ida ne’ebe
responde ba mudansa isin lolon atu atinji kondisaun normal. Maibe stress hanesan
buat ne’ebe mak bele kauza ba ema ida hodu bele hetan stress. Stress bele mosu
husi internal ( hanesan mudansa hormona moras nian) ka external (hanesan
temperature no digestivu).
1.2 SUJESTAUN
Nesesidade biopsikososial hanesan nesesidade ida ne’ebe importante ba ita
ema nia hanoin tan ne’e presija hadia ita nia ambiente social ho diak no halo
relasaun diak ho ema seluk.
18
REFERENSIA
19