Vous êtes sur la page 1sur 19

KAPITULU I

INTRUDUDSAUN

1.1 ANTESEDENTE
Psikososial hanesan kondisaun ida ne’ebe mak akontese ba ema individu mak kobre
aspetu psikososial no sosiais vise versa. Meius psikososial ka konfuzaun relasaun social
ne’ebe mak kobre faktor psikologia(chapin 2011)

Psikososial hanesan ema psikososial ne’ebe uniku no aplika ho sistema ne’ebe


nakloke no iha mos interasaun ba malu. Ema sempre esforsu atu manten ekilibriu no mos
ambiente (Tarwoto 2010)
Ema mak seres biopsikososial ne’ebe uniku no impementa sistema nakloke no mos
sempre halo interasaun ba malu. Problema husi nesesidade bazika psikososial mak stress
ne’ebe responde ba mudansa husi ambiente, simplesmente sress hanesan kondisaun ida
ne’ebe responde ba mudansa isin nian atu atinji kondisaun normal. Maibe stress hanesan
buat ne’ebe mak kauza ba ema ida ne’ebe hetan stress. Stress bele mosu husi internal (tuir
yeni 2011)
Psikososial katak liafuan ne’ebe hodi deskreve be relasaun entre kondisaun social
ema nian ho saude mental emosional liu liafuan ne’e psikososial ema nian konekta aspetu
psikososial. Psikososial mak hanesan mudansa individu moris ho karakter psikologiku no
mos sosial ne’ebe iha influensia ne’ebe mak diak. Problema mental no komunidade
ne’ebe iha influensia ne’ebe ma diak hanesan kauza akontesimentu social no gejolak
social iha komunidadebne’ebe hetan ka mosu probleman mental (Depkes 2011)
Psikososial hanesan problema ida ne’ebe mak mosu barak iha populasaun no mos
hanesan kapasidade iha individu ida-idak atu halo komunikasaun ho ema seluk. Ema
nudar umana biopsikososial ne’ebe mak uniku no sistema ne’ebe nakloke no mos iha
interaksaun. Nesesidade humana laos deit iha relasaun ka ligasaun fiziku hanesan han,
hemu, deskansa, eliminsaun maibe hanesan mos nesesidade ida atu nune’e bele iha
relasaun inetrasaun. Enkuantu humana ne’ebe sauadvel hanesan individu ne’ebe bele
hadia nesesidade fiziku ka bio ho nesesidade psikologia nian. La atinje nesedade fiziku
sei kauza ba iha problema psikologia nune’e mos fila fali ba. Ba iha baze humana sempre
esforsu atu mantein balansu husi kada individu atu nune’e bele konfortavel ho nia
ambiente nian iha espasu no mos la deskobre laiha kapasidade kauza individu falla atinji
balansu.

1
1.2 FORMULASAUN PROBLEMA
1.2.1 Saida mak psikososial?
1.2.2 Fisiologia psikososial nian?
1.2.3 Fator sira ne’be fo impaktu ba iha psikososial nian?
1.2.4 Oinsa bele kuidadus ba problema stress?

1.3 OBJETIVU

1.3.1 Objetivu geral


a. Atu hatene kona ba konseitu geral psikososial nian.

1.3.2 Objetivu espesifiku


a. Atu bele hatene nesesidade baziku humanu kona ba psikososial
b. Atu hatene kona ba fisiologia psikososial nian.
c. Atu hatene kona ba fator ne’ebe mak fo impaktu ba iha psikokosial nian.
d. Atu hatene kuidadus Ba problema stress.

1.4 BENEFISIU
1.4.1 Ba estudante
Benefisiu husi traballu ne’e ba estudante atu nune’e bele aumenta ami nia
kapasidade ne’ebe klean kona ba nesesidade baziku humana psikososial.

1.4.2 Ba instituisaun

Benefisiu husi traballu ne’e ka rezultadu ne’e bele sai hanesan referensia ba iha
intituisaun no pesoal saude sira kona ba nesesidade baziku humanu psikososial.

1.4.3 Ba pasien

Benefisiu ba pasiente mak espera katak sira bele kompende no hatene oinsa atu
hadook an husi problema psiosial.

1.4.4. Ba universidade.

Benefisiu husi traballu ne’e sai hanesan referensia ida ba iha intituisaun
universidade nasional no halo kompleta rekezitu husi universidade hodi nune’e
bele atinji ita nia objetivu.

2
KAPITULU II

KONSEITU TEORIA

2.1 DEFINISAUN

Ema hanesan umanu ne’ebe mak uniku no implementa sistema nakloke no mos sempre
halo interasaun ba malu. Ema sempre esforsu atu manten nia ekilibriu moris, ekilibriu ne’ebe
manten husi kada individu hodi bele adapta aan ba nia ambiente, kondisaun ida ne’e hanaran
saudavel, enkuantu ema ida hateten moras se wainhira falla atu mantein nia ekilibriu ba nia an no
ambiente. (Tuir lian 8 Blackley 2009)

Geralmente psikososial hanesan ema ne’ebe lakon nivel koñesimentu no triste tebes
tamba buat ne’ebe nia hakarak la atinji to hamosu depresaun tauk nudar reasaun ne’ebe akontese
ba iha kondisaun moras. Tratamentu sistema kuidadu enfermagem nu’udar kliente ne’ebe tauk
kontra persepsaun no reasaun seluk. Tan ne’e mos sei sai nu’udar sofrementu ida ba pasiente
(Depkes 2011)

Psiko hanesan ema ho hanoin ida ne’ebe mak estra ordinaria husi hanoin normal. Psiko
la hanesan ho ema moras mental tamba nia hatene an hela asaun saida mak nia halo ema barak
neebe mak eselensia inklui ia kategoria psyko nia laran.

Sosial hanesan kominidade grupu ida, social mos hanesan sistema ne’ebe mak kontrola
moris iga grupu ida, komunudade ne’ebe mak ho montante boot, povu iha nasaun
ida.(suliswati,2011)

Ema mak seres biopsikososial ne’ebe uniku no impementa sistema nakloke no mos
sempre halo interasaun ba malu. Problema husi nesesidade bazika psikososial mak stress ne’ebe
responde ba mudansa husi ambiente, simplesmente sress hanesan kondisaun ida ne’ebe responde
ba mudansa isin nian atu atinji kondisaun normal. Maibe stress hanesan buat ne’ebe mak kauza
ba ema ida ne’ebe hetan stress. Stress bele mosu husi internal (tuir yeni 2011)

3
2.2 ETIOLOGIA

Tuir (sylula D. Elvira 2008) iha fator balun ne’ebe mak kauza bat auk no fator sira
seluk.

1. Fator orgaun biologia : nu’udar substansia kimika ne’ebe la efetivu no ekilibriuba iha
kakutak ne’ebe hanesan neurotransmite kauza tamba menus oxigeniu.
2. Fator psikoedukativu : nu’udar fator psikologia ne’ebe influensia ba iha deenvolvimentu
privadu ema ida-idak nian.
3. Fator predispozisaun : predispozisaun ne’e nudar presaun ba moris ne’ebe kauza tauk.

2.3 KLASIFIKASAUN

Iha teoria psikososial nian tuir Erick H. Erikson nia hanoin iha tolu (3) mak hanesan:

1. Dezenvolvimentu privadu ba hamosu ba humanu akontese iha moris tomak


2. Dezenvolvimentu privadu ba ema nian determina husi servisu no la susesu ema ida-idak
iha ka hetan krize iha moris tomak.
3. Dezenvolvimentu privadu ema nian influensia husi intersaun social ho ema seluk

2.4 MANIFESTASAUN KLINIKU


- Sente la hakmatek ba nia aan
- Sempre fo presaun ba iha nia hanoin
- Ulun moras
- Fuan tuku-tuku makas no lais
- Dada is badak
- Kosar sai brak

4
2.5 ANATOMIA FISIOLOGIA
 ANATOMIA

Atu hatene klaru oinsa ita senti tauk mak tenki iha konsiensia akontesimentu tuir mai
ne’e
1. Estress aumenta: responde estimula ne’ebe husi hipotalamu no glandulas pitutaria mak
glandula adrenal hamosu stress kartilozas .
2. Fuan tuku-tuku ne’ebe lais: sistema tauk simpatikus isisn nian sei hetan respon
batimentu fuan no dada is fuan tuku-tuku ne’ebe lais, presaunran aumenta no
hiperventilasaun pulmaun.
3. Servisu kakutak sei paradu: kakutak hanoin preparadu kona ba buat ne’ebe lori ksolok
mudansa sentiment ba identifikasaun perigu potensial.

 FISIOLOGIA

Tuir ( gisitum.2007) stress fiziku ka emosional be’ebe halo ativasaun amigdala ne’ebe
nudar parte husi sistema ne’ebe relasiona ho komponente emosional husi kakutak

Responde psikologia ba tauk:

1. Kardiovaskular: presaun arterial aas, palpitasaun batimentu fuan pulsu aumenta


2. Gastrointernal : Anoreskia senti la konfortavel ba iha kabun sente manas iha
epigstrium oin halai no diarea.
3. Respirasaun: dada is lalais no badak
4. Neuromuscular: reflesaun aas reasaun diak barak no mantan fekit, isonoma, tremor,
be’e doko iha presaun momentu tarde (Stuart 2008)

2.6 FATOR NE’E BE HAMOSU STRESS

- Ambiente foun
- Lakon autkonfiansa ho ida ne’e enfrenta dependente ne’ebe presiza ajuda husi ema
seluk
- Presija ajuda husi ema seluk
- Fahe malu ho ita nia parseira no familia
- Problema ekonomia
- Menus informsaun
- Ameansa ba moras ne’ebe grave liu
- Problema kurativu

5
KUIDADUS BA PROBLEMA STRESS

- Kontrola pasiente no halo relasaun komunikasaun ne’ebe presiza ajuda husi ema
selulk
- Gaba pasiente katak halo buat ruma ne’ebe positive
- Fo aimoruk no monitor ba nia impaktu
- Monitor loro-loron ba nia nivel konsiente no mudansa karakter
- Fo motivasaun no apoiu ba pasiente

6
KAPÍTULU III

KAZU

Sr A.B ho idade 50 anus, kazadu servisu hanesan agrikultor, hela iha Makalaku. Sr. A.B tama
iha ospital HOREX iha loron kinta-feira data 08 agustu 2019 oras 12:30otl. Pasiente mai ho
problema habun bubu semana ida ona, oin halai, muta, kaben mutin, ulun moras, han uitoan no
ulun moras besik semana ida ona, husi diagnostiku mediku hatudu katak pasiente sofre moras
Cirosis hepatica alkoholika. Observasaun sinais vitais presaun arterial : 110/80 mmhg, pulsu :
102×/mnt, respirasaun : 22×/mnt, temperature:37,4 0C.

A. ASSESMENTU
Data no oras tama ospital : 08 agustu 2019
Enfermaria : Medical internal
No. Registo :
Diagnostiku mediku : cirocis hepatika alcoholika
Data assesmentu : 13 agustu 2019 oras 12:30

1. Identidade
a. Identidade pasiente nian:
Naran : Sr. A.B
Tinan : 50 anus
Sexu :M
Status : Kazadu
Servisu : Agrikultor
Hela fatin : Makalaku
Religiaun : Katolika
Nasionalidade : Timorense

b. Identidade enkarregadu nian:


Naran : Sra. C. I
Tinan : 51 anus
Sexu :F
Status : Kazada
Servisu : agrikultor
Hela fatin : Makalaku
Religiaun : Katolika
Nasionalidade : Timorense
Relasaun : Espoza

7
2. Keixa prinsipal :
pasiente hateten katak nia isin manas, sente kabun laran moras, senti ulun moras, toba
la diak, oin halai no han uitoan uitoan deit.

3. Istoria moras agora nian:


Pasiente hateten katak nia ulun moras ne’e kontinua nafatin no senti kabun laran
manas hela deit.

4. Istoria moras passadu:


Pasiente hateten katak nia nunka hetan moras iha kabuj laran foin mak sofre moras
hanesan ne’e.

5. Istoria moras familia :


Pasiente hateten katak iha nia familia laiha ema ida mak sofre moras hanesan
ne’ezfoin mak nia mesak.

6. Examinasaun fiziku:
a. Kondisaun jeral:
Pasiente oin kamutis tamba menus deskansa

b. Konsiensia :
Komposmetis ho nia GCS 4,5,6
c. Observasaun sinais vitais:
PA: 100/70 mmhg
Pulse: 80×/mnt
R: 21×/mnt
T: 37,4 0C
d. Ulun :
Forma simetria, laiha kaspa.
e. Fuuk :
La monu no fu’uk ,mutin
f. Matan :
Visualisasi normal
g. Tilun :
Tilun tahan
- Sinistra no dextra, kor kinur hanesan isin kulit
- Palpasaun mamar la iha kanek ruma.
- Meatus tilun : la iha serumen
- Funsaun rona : rona ho diak

8
h. Inus :
- Inspesaun : la iha bubu no la iha sekret/inus ten.
- Palpasaun : la moras wainhira palpasi
- Funsaun horon : normal.

i. Ibun no nehan :
- Nehan : la kompletu no la kuak (caries)
- Saliva ibun : ibun kulit maran no la iha sariawan
- Nanal : nanal kinur
- Palatum : normal
- Tonsil : la iha inflamasaun
- Ibun leten/kraik/maksilar/mandibula : uza han hemu diak, normal.
j. Kakorok :
Palpasi Laiha bubu

k. Pulmaun :
Auskutasaun :
- Inspeksaun : simetria sinistra ho dextra
- Palpasaun : normal, la iha moras wainhira palpasi
- Perkusaun : abnormal
- Auskultasaun : wheezing (-), Ronchy (-)
l. Fuan :
- Auskultasaun : regular pulsation, la iha takikardia/arytmia.

m. Abdominal :
- Palpasaun : la iha mass ne’ebe kaer kona, kabun mamar
- Auskultasaun : peristaltik intestinu diak, la iha acites
n. Genitalia :
- Inspeksaun : mos, la iha deformitas.
- Funsaun : normal
o. Extremidade :
a. Extremidade superior: normal
b. Extremidade inferior: normal no pasiente livre movimentasaun.

9
7. Assesmentu funsional:
a. Padraun persepsaun saúde no jestaun saúde:
Pasiente hateten katak saude ne’e importante tamba ho nia kabun laran moras nia
hakarak hemu aimoruk hodi nune’e nia bele diak lalais.
b. Padraun aktividade loro-loron:

No. Actividade loro-loron Iha uma Iha hospital


1. Padraun nutrisaun - Han hahan produtu lokal - Han hahan ne’ebe
hanesan etu, aifarina, talas, prepara husi hopital,
fehuk midar no modo tahan. han sei ajuda husi nia
Han loron ida dala tolu (3x familia.
sehari) ho porsaun ida hotu. - Iha hahan ne’ebe bandu
- La iha hahan ne’ebe hanesan : aimanas,
prohibidu. mina no hahan seluk.
Hemu - Hemu bee mutin loron ida - Hemu bee agua boot
agua boot ida, hemu kafe no loron ida la hotu,hemu
hemu tua jus buavita no ajuda
- La iha prohibidu (pamtangan) husi nia familia
- Bandu la bele hemu tua
no hemu kafe.
2. Padraun deskansa no - Total oras toba meio-dia 30 - Total oras toba meio-
toba minutus dia 15 no dala ruma la
- Frekuensia toba kalan 7-8 toba
oras - Toba kalan ±5 oras
- Kalan toba ho konfortavel - Kalan toba senti la
konfortavel
3. Padraun eleminasaun - Frekuensia soe bee kiik loron - Soe bee kiik loron ida
urina ida 6-8 x/loron ida +8
- La iha problema wainhira soe - Wainhira soe bee kiik
bee kiik senti moras oituan no
turu neneik
Fekal - Frekuensia soe bee boot loron - Dalaruma la soe bee
ida dala ida maibe iha dader bo’ot loron tomak
deit - Iha problema wainhira
- La iha problema wainhira soe soe be’e bo’ot
bee bo’ot
4. Padraun hygiene pessoal - Haris loron ida dala 2 no uza - Haris loron ida dala 1
sabaun no dalaruma la haris
- Haris mesak - Haris ajuda husi nia
- Kose nehan loron ida dala 2 familia
- Hatais loron ida troka dala ida - Kose nehan loron ida
- Hatais mesak dala 1 no dalaruma la
ose nehan
- Hatais loron ida la
troka
- Hatais ajuda husi nia

10
familia
5 Padraun - Ba halo to’os no natar no - Toba de’it ia kama
aktividade/imobilidade hala’o aktividade seluk-seluk leten
- Hein ajuda husi familia

c. Padraun papel no relasaun:


Pasiente hateten katak nia iha relasaun diak ho nia familia sira no nia familia sira
sempre fo hanoin diak ba nia hodi nune’e nia moras bele rekopera fila fali.

d. Padraun hanoin no persepsaun:


Pasinte hateten katak nia fiar ba maromak no reza nafatin espera katak nia bele
diak lalais hodi nune’e bele halo fila falu nia aktividade loron loron hanesan
agrikultor.

e. Padraun konseitu a’an:


Pasiente hateten katak nia la senti moe ho nia moras agora ne’e tamba nia fiar
kataj nia sei bele diak fia fali.

f. Padraun persepsaun ba nia a’an:


Pasiente hateten katak nia hakarak diak lalais hodi nune’e nia ele halo fila fali nia
aktividade hanesan bainbain.

g. Padraun seksual no reprodusaun:


Pasiente hateten hateten katak nia iha relasaun ne’ebe mak diak signifika orgaun
reprodusaun normal.

h. Padraun konfiansa no valor sira:


Pasiente hateten katak ho tratamentu ne’ebe mak nia hetan iha hospital nia espera
kataj nia moras bele rekopera fila fali.

11
8. Examinasaun diagnostiku:
Parameter Result Ref. range
WBC 4,5 x 10^9/L 4.0 – 10.0
Lymph % 0.8 x 10^9/L 0.8 – 4.0
Mid# 0.5 x 10^9/L 0.1 – 1.5
Gran# 3,2 x 10^9/L 2.0 – 7.0
Lymph% L 16,7 % 20.0 – 40.0
Mid% 12.8 % 3.0 – 15.0
Gran% H 70.5 % 50.0 – 70.0
HGB L 64 a/L 120 - 160
RBC L 3.05 x 10^12/L 4.00 – 54.0
HTC L 20.4 % 80.0 – 100.0
MCV L 67.1 Fl 27.0 – 34.0
MCH L 20.9 pa 320 - 360
MCHC L 313 a/L 11.0 – 16.0
RDW-CV H 21.1 % 35.0 – 56.0
RDW-SD
PLT 249 x 10^9/L 100 - 300
MPV 7.6 Fl 6.5 – 12.0
PDW 15.3 9.0 – 0.282
PCT 0.189 % 0. 108 – 0. 282

9. Programa terapia :
NS 0,9% 20 gts/min I.V
Injeksaun

Furosemid (40mg) 1×1 I.V

Ampicilin (1mg) 4×1 gr I.V

Via oral

Spirolactone (25mg) 2×1 P.O

Omeprazole (20mg) 2×1 P.O

Mtv 3×2 P.O

FA (5mg) 2×1 P.O

12
Naran : A.B Sala : Medicina interna
Tinan : 50 A R.M : -

B. ANALIZA DATA

No Data Oras Data fokus Etiologia Problema


1 13- 10.00 DS: px hateten katak sempre hanoin barak ba nia Menus deskansa Hanoin barak
08- kondisaun.
19
DS: observa px nia sinais vitais
PA: 100/70 mmhg
Pulse: 80×/mnt
R: 21×/mnt
T: 37,4 0C

2 13- 12.00 DS: px hateten katak nia tauk ho moras ida agora nia Hemoragia Diminuisaun
08- enfrenta, pasiente mos hatete katak nia kabun bubu perfusaun ba
19 no moras tesidu isin nia.

DO: observa px nia sinais vitais


PA: 100/70 mmhg
Pulse: 80×/mnt
R: 23×/mnt
T: 36,49 0C

13
C. BAZEIA BA ANALIZA DATA IHA LETEN MAKA FORMULA DIAGNOSTIKU
ENFERMAGEM TUIR MAI NE’E :

1. Menus deskansa asosia ho hanoin barak.


2. Diminuisaun perfusaun ba tesidu isin nia relasiona ho hemoragia.
3. Problema ba padraun deskansa no toba asosia no kabun bubu.
4. Problema ba padraun nutrisaun relasiona ho vontade han laiha.

14
D. INTERVENSAUN

No Data/loron/ Diagnostiku Objetivu Intervensaun rasionalizasaun assinatura


oras enfermagem kriteriu no enfermagem
rezultadu

1 Kuarta-feira Menus deskansa Objetivu : 1. Observa 1. Atu


14-08-2019 relasiona ho Halo asaun sinais hatene
14:00 otl hanoin barak durante 24 vitais kondis
oras pasiente pasiente aun
sei diak. nian. jeral
pasient
K.R: e nian.
- pasiente bele
hamnasa no
kontenti.
-Pasiente bele 2. haruka 2. atu
iha kapasidade pasiente nune’e
atu hamenus deskans pasient
no kontrola a barak. e bele
nia hanoin hakmat
barak ek

15
E. IMPLEMENTASAUN

No Diagnostiku Loron/data/ Implementasaun Resposta no Assinat


enfermage horas enfermagem rezultadu ura
m

1. Menus Quinta- feira 1. Halo obsrevasaun 1. PA.:


deskansa 15-o8-2019 sinais vitais 110/80
relasiona ho 18.00 otl mmhg
hanoin barak Pulse: 80×/mnt
R: 2O×/mnt
T: 37 0C

2. Haruka pasiente 2. Hodi


tenke deskansa nune’e
barak, no halo pasiente
komunikasaun bele diak
diak ho pasiente. lalais, no
mos
pasiente
bele sente
konfortavel
no nafatin
iha
esperansa
katak nia
sei
repokera
fila fali nia
saude.

16
F.EVALUASAUN

No Diagnostiku enfermagem Loron/data/ Evaluasaun Assinatura


horas

1 Menus deskansa relasiona Sesta-feira S. pasiente hateten katak


ho hanoin barak 16-08-2019 nia la hanoin barak ona.
08:00 otl
O. PA.: 110/80 mmhg
Pulse: 79×/mnt
R: 2O×/mnt
T: 37 0C.

A.problema kona ba
hanoin barak rezolvidu
ona.

P. intervensaun hapara.

17
KAPITULU IV

KOBERTURA

1.1 KONKLUSAUN
Ema mak hanesan seres biopsikososial ne’ebe uniku no implementa
sistema nakloke nomos sempre halo interaksaun ba malu.
Problema husi nesesidade bazika psikososial mak stress ne’ebe mak kauza
tamba mudansa husi ambiente. Simplesmente stress hanesan kondisaun ida ne’ebe
responde ba mudansa isin lolon atu atinji kondisaun normal. Maibe stress hanesan
buat ne’ebe mak bele kauza ba ema ida hodu bele hetan stress. Stress bele mosu
husi internal ( hanesan mudansa hormona moras nian) ka external (hanesan
temperature no digestivu).

1.2 SUJESTAUN
Nesesidade biopsikososial hanesan nesesidade ida ne’ebe importante ba ita
ema nia hanoin tan ne’e presija hadia ita nia ambiente social ho diak no halo
relasaun diak ho ema seluk.

18
REFERENSIA

.Tarwoto/wartonah kebutuhan dasar manusia dan proses keperawata, edisi, 5, halaman.217.

.http:/www scrib.com/doc 124/17/makalah psikososial.

.Tarwoto:wartonah(2011), kebutuhan dasar manusia dan proses kepetawatan edisi 5, Jakarta


samenta medika.

19

Vous aimerez peut-être aussi