Home Page

Page 1 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Algebra ja geomeetria
MTMM.00.271
<viktor.abramov@ut.ee>
Home Page


Page 2 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Sisukord
Sisukord 2
1 Aine MTMM.00.271 lhikirjeldus 4
Kirjandus 5
2 Maatriksi m~oiste 6
3 Tehted maatriksitega 10
4 Maatriksi determinant 17
5 Prdmaatriks 23
6 Lineaarv~orrandissteemid 26
7 Maatriksi omavrtused 30
8 Vektoralgebra 34
9 Sirge ja tasandi v~orrandid 52
9.1 Tasand . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52
9.2 Sirge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59
Home Page


Page 3 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
10 Koonusel~oiked 64
10.1 Ellips . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65
10.2 Hperbool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74
10.3 Parabool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82
10.4 Teist jrku joone m~oiste ja tpi mramine . . . . . . . . 85
11 Vastused 87
Home Page


Page 4 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
1. Aine MTMM.00.271 lhikirjeldus
1. Aine maht on 3 AP.
2. Kodutid on kaks: algebra, geomeetria
3. li~opilane on lubatud eksamile, kui m~olemad kodutd on esitatud
~oigeaegselt ja on arvestatud
4. Toimub viis (kaks algebras ja kolm geomeetrias) tunnikontrolli, mil-
lest igaks annab 2 p
5. Eksamihinne formeerub eksamit (maksimaalselt 90 p.) ja auditoor-
sete tunnikontrolltde (maksimaalselt 10 p.) alusel.
6. Eksam on kirjalik, li~opilane lahendab seitse lesannet, kusjuures
kaks nendest on teoreetilise iseloomuga.
Home Page


Page 5 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Kirjandus
[1] P. Puusemp, Lineaaralgebra, Avita, 2000.
[2] G. Kangro, K~orgem algebra, Tallinn, 1962.
[3] M. Kilp, Algebra I, Tartu, 1998
[4] . Lumiste, K. Ariva, Analtiline geomeetria, Tallinn, 1973.
[5] K. Kaarli, Algebra praktikum (kujutused, maatriksid ja determinan-
did). Tartu, 1981.
[6] K. Kaarli, Algebra praktikum (lineaarv~orrandissteemid). Tartu, 1986.
[7] L. Tuulmets, Analtilise geomeetria praktikum I, II, III (sobib iga
trkk).
[8] M. Abel, V. Laan, Algebra ja geomeetria harjutuslesanded, Tartu,
2006 (sobib ka 2005. aasta vljaanne).
[9] A. Parring, Algebra ja geomeetria, v~orgukonspekt
Home Page


Page 6 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
2. Maatriksi m~oiste
Denitsioon 2.0.1. Maatriksiks nimetatakse marsulgudesse paigutatud
reaalarvude tabelit, milles on eristatavad read ja veerud. Maatriksit, milles
on m rida ja n veergu, nimetatakse tpsemalt (m, n)-maatriksiks. Arvu-
paari (m, n) nimetatakse selle maatriksi m~o~otmeteks. Reaalarve, milledest
maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks.
Maatrikseid thistatakse tavaliselt suurte ladina thtedega
A, B, . . . , X, Y, Z.
Maatriksite elemente thistatakse vastavate vikeste ladina thtedega, mis
v~oivad olla varustatud ka indeksitega: a, b, c
1
, x
mn
.
Nide 2.0.2.
A =
_
_
2 1
10 15
6 0
_
_
, B =
_
2 2 6, 8 0, 5
_
, C =
_
10, 4 0, 7
3, 2 6
_
Kui A on mingi (m, n)-maatriks, siis v~oime ta kirjutada kujul
A =
_
_
_
_
a
11
a
12
. . . a
1n
a
21
a
22
. . . a
2n
. . . . . . . . . . . .
a
m1
a
m2
. . . a
mn
_
_
_
_
.
Home Page


Page 7 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Smbolit a
ij
, kus i = 1, 2 . . . , m ja j = 1, 2, . . . , n, nimetatakse maatriksi
A ldelemendiks, kusjuures interpreteerime jrgmiselt: a
ij
on maatriksi
element, mis seisab i-nda rea ja j-nda veeru ristumiskohal. Lhidalt saame
maatriksi A kirja panna tema ldelemendi a
ij
kaudu jrgmiselt: A = (a
ij
)
(eeldusel, et maatriksi m~o~otmed on juba kseeritud)
Nide 2.0.3. Olgu A (3, 2)-maatriks
A =
_
_
2 1
10 15
6 0
_
_
.
Jrelikult
a
11
= 2, a
12
= 1, a
21
= 10, a
22
= 15, a
31
= 6, a
32
= 0.
lesanne 2.0.4. Kirjutage vlja (3,3)-maatriksi, mille elemendid a
ij
aval-
duvad valemiga
a) a
ij
= i + j, b) a
ij
= i j, c) a
ij
= (i j)
2
.
11.0.2
Denitsioon 2.0.5. Maatriksit, mille ridade arv on v~ordne veergude ar-
vuga, s.t. m = n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, mille ridade
arv erineb veergude arvust, s.t. m ,= n, nimetatakse ristklikmaatriksiks.
Ruutmaatriksit m~o~otmetega (n, n) nimetatakse ka n-jrku maatriksiks.
Home Page


Page 8 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Ruutmaatriksi elemendid a
11
, a
22
, a
33
, . . . , a
nn
moodustavad ruutmaatriksi
peadiagonaali.
Denitsioon 2.0.6. Ruutmaatriksit
E =
_
_
_
_
_
_
1 0 0 . . . 0
0 1 0 . . . 0
0 0 1 . . . 0
. . . . . . . . . . . . . . .
0 0 0 . . . 1
_
_
_
_
_
_
nimetatakse hikmaatriksiks. Kasutades Kroneckeri smbolit

ij
=
_
1, kui i = j
0, kui i ,= j
,
saame hikmaatriksi lhidalt les kirjutada kujul E = (
ij
).
Denitsioon 2.0.7. Me nimetame (m, n)-maatriksit nullmaatriksiks, kui
selle maatriksi k~oik elemendid on nullid. Nullmaatriksi thiseks on .
Denitsioon 2.0.8. Me nimetame maatriksit A = (a
ij
) v~ordseks maatrik-
siga B = (b
kl
), kui neil maatriksitel on samad m~o~otmed ning hesugustel
kohtadel on v~ordsed elemendid a
ij
= b
ij
. Maatriksite A ja B v~ordsust
thistame A = B.
Home Page


Page 9 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Maatriksi A vastandmaatriksiks nimetatakse maatriksit, mille elementi-
deks on maatriksi A elementide vastandarvud. Maatriksi A vastandmaat-
riksi thiseks on A. Seega (m, n)-maatriks B = (b
kl
) on (m, n)-maatriksi
A = (a
ij
) vastandmaatriks, kui b
ij
= a
ij
.
Denitsioon 2.0.9. Maatriksi A transponeeritud maatriksiks nimetatak-
se maatriksit, mis saadakse maatriksi A ridade ja veergude ravahetamisel.
Maatriksi A transponeeritud maatriksi thiseks on A
T
.
Nide 2.0.10. Olgu antud (3, 4)-maatriks
A =
_
_
2 3 14 8
0 7 9 18
1 5 2 3
_
_
.
Siis
A
T
=
_
_
_
_
2 0 1
3 7 5
14 9 2
8 18 3
_
_
_
_
on (4, 3)-maatriks.
Denitsioon 2.0.11. Maatriksit Animetatakse smmeetriliseks, kui A
T
=
A ning kaldsmmeetriliseks, kui A
T
= A.
lesanne 2.0.12. Nidake, et kaldsmmeetrilise maatriksi peadiagonaali
elemendid on nullid.
Home Page


Page 10 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
3. Tehted maatriksitega
K~oigi (k~oikv~oimalike m~o~otmetega) maatriksite hulka thistame edaspidi
Mat abil ning k~oigi (m, n)-maatriksite hulka thistame edaspidi Mat(m, n)
abil.
Mistahes kahe (m, n)-maatriksi
A =
_
_
_
_
a
11
a
12
. . . a
1n
a
21
a
22
. . . a
2n
. . . . . . . . . . . .
a
m1
a
m2
. . . a
mn
_
_
_
_
ja B =
_
_
_
_
b
11
b
12
. . . b
1n
b
21
b
22
. . . b
2n
. . . . . . . . . . . .
b
m1
b
m2
. . . b
mn
_
_
_
_
korral nimetatakse nende summaks (m, n)-maatriksit, mida thistatakse
A + B abil ja deneeritakse valemiga
A + B =
_
_
_
_
a
11
+ b
11
a
12
+ b
12
. . . a
1n
+ b
1n
a
21
+ b
21
a
22
+ b
22
. . . a
2n
+ b
2n
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
a
m1
+ b
m1
a
m2
+ b
m2
. . . a
mn
+ b
mn
_
_
_
_
.
Maatriksite liitmisel on jrgmised omadused:
Maatriksite liitmine on assotsiatiivne, s.t. mistahes X, Y, Z Mat(m, n)
korral kehtib
(X + Y ) + Z = X + (Y + Z);
Home Page


Page 11 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Iga X Mat(m, n) ning nullmaatriksi Mat(m, n) korral kehtivad
X + = X, + X = X;
Iga X Mat(m, n) ning tema vastandmaatriksi
X Mat(m, n) korral kehtivad
X + (X) = , (X) + X = ;
Maatriksite liitmine on kommutatiivne, s.t. mistahes X, Y Mat(m, n)
korral kehtib
X + Y = Y + X.
Denitsioon 3.0.13. Maatriksite X, Y Mat(m, n) vaheks nimetatakse
(m, n)-maatriksit X Y := X + (Y ).
Denitsioon 3.0.14. Reaalarvu ja mistahes m~o~otmetega maatriksi A
korrutiseks nimetatakse maatriksit, mille elemendid saadakse maatriksi
A vastavate elementide lbikorrutamisel arvuga . Arvu ja maatriksi
A korrutise thiseks on A. Vastavalt denitsioonile on seega reaalarvu
R ja maatriksi A = (a
ij
) Mat(m, n) korrutiseks maatriks
A =
_
_
_
_
a
11
a
12
. . . a
1n
a
21
a
22
. . . a
2n
. . . . . . . . . . . .
a
m1
a
m2
. . . a
mn
_
_
_
_
Home Page


Page 12 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
ehk A = (a
ij
) Mat(m, n).
Denitsioon 3.0.15. Maatriksite
A =
_
_
_
_
a
11
a
12
. . . a
1q
a
21
a
22
. . . a
2q
. . . . . . . . . . . .
a
p1
a
p2
. . . a
pq
_
_
_
_
ja B =
_
_
_
_
b
11
b
12
. . . b
1r
b
21
b
22
. . . b
2r
. . . . . . . . . . . .
b
q1
b
q2
. . . b
qr
_
_
_
_
korrutiseks nimetatakse (p, r)-maatriksit
AB =
_
_
_
_
c
11
c
12
. . . c
1r
c
21
c
22
. . . c
2r
. . . . . . . . . . . .
c
p1
c
p2
. . . c
pr
_
_
_
_
,
kus
c
ij
:=
q

k=1
a
ik
b
kj
= a
i1
b
1j
+ a
i2
b
2j
+ + a
iq
b
qj
iga i ja iga j korral. (Maatrikskorrutamise nide)
Niteks kui A on (4, 2)-maatriks (neli ridu ja 2 veergu) ja B on (2, 3)-
maatriks (kaks ridu ja kolm veergu), siis korrutis A B on (4, 3)-maatriks,
mille elemendid c
12
, c
33
arvutame jrgmiselt:
c
12
= a
11
b
12
+ a
12
b
22
, c
33
= a
31
b
13
+ a
32
b
23
Home Page


Page 13 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 1: Maatriksite korrutamine
Home Page


Page 14 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
lesanne 3.0.16. Leidke maatriksite A ja B summa A+B, vahe AB
ning korrutised AB ja BA, kui
a) A =
_
_
4 2 3
4 5 2
2 3 1
_
_
, B =
_
_
1 3 2
3 4 1
2 5 2
_
_
b) A =
_
_
3 2 1
4 1 3
2 1 1
_
_
, B =
_
_
1 2 3
1 2 3
1 2 3
_
_
c) A =
_
1 2 5 3
_
, B =
_
_
_
_
2 3
1 0
2 4
1 5
_
_
_
_
lesanne 3.0.17. Leidke f(A), kui
a) f(x) = x
2
2x + 5, A =
_
4 3
2 1
_
;
b) f(x) = x
2
5x + 10, A =
_
4 3
2 1
_
;
c) f(x) = x
2
5x + 3, A =
_
2 1
3 3
_
Home Page


Page 15 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Denitsioon 3.0.18. Olgu A = (a
ij
) n-jrku ruutmaatriks. Peadiagonaali
elementide summat nimetatakse maatriksi jljeks ja thistatakse Tr A abil
(trace), st
Tr A = a
11
+ a
22
+ . . . + a
nn
=
n

i=1
a
ii
.
lesanne 3.0.19. Leidke korrutised AB ja BA, kui
A =
_
0 2
3 5
_
, B =
_
2 0
4 7
_
.
Arvutage Tr(AB), Tr(BA) ja veenduge selles, et Tr (AB) = Tr (BA).
Maatrikskorrutamise omadused
Maatriksite korrutamine on assotsiatiivne, s.t. mistahes kolme ruut-
maatriksi X, Y, Z korral
(XY )Z = X(Y Z).
Mistahes ruutmaatriksi X ning vastavahikmaatriksi E korral
X E = E X = X.
Mistahes kolme ruutmaatriksi X, Y, Z korral
(X Y )Z = XZ Y Z, X(Y Z) = XY XZ.
Home Page


Page 16 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Mistahes ruutmaatriksite X ja Y korral
(XY )
T
= Y
T
X
T
.
lesanne 3.0.20. Maatriksite korrutamine on mittekommutatiivne,
st ldiselt AB ,= BA. eldakse, et maatriksid A, B on kommuteeruvad
maatriksid, kui nad rahuldavad tingimust AB = BA. Leidke k~oik maat-
riksid X nii, et X, A on kommuteeruvad maatriksid, kus
A =
_
1 2
3 4
_
Home Page


Page 17 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
4. Maatriksi determinant
Olgu A teist jrku ruutmaatriks
A =
_
a
11
a
12
a
21
a
22
_
.
Teist jrku ruutmaatriksi A determinant on arv, mida thistame [A[ abil
ja deneerime valemiga
[A[ =

a
11
a
12
a
21
a
22

= a
11
a
22
a
12
a
21
.
Olgu A kolmandat jrku ruutmaatriks
A =
_
_
a
11
a
12
a
13
a
21
a
22
a
23
a
31
a
32
a
33
_
_
.
Maatriksi A determinant on arv, mida thistame [A[ abil ja anname vale-
miga
[A[ =

a
11
a
12
a
13
a
21
a
22
a
23
a
31
a
32
a
33

= a
11
a
22
a
33
+ a
12
a
23
a
31
+ a
21
a
32
a
13

a
31
a
22
a
13
a
12
a
21
a
33
a
11
a
23
a
32
.
Home Page


Page 18 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
lesanne 4.0.21. Arvutage jrgmiste maatriksite determinandid
a) A =
_
5 2
7 3
_
, B =
_
1 2
3 4
_
, C =
_
cos sin
sin cos
_
;
b) A =
_
_
2 5 6
1 2 5
1 3 2
_
_
, B =
_
_
2 1 3
5 3 2
1 4 3
_
_
, C =
_
_
4 3 5
3 2 8
1 7 5
_
_
11.0.3
Olgu A n-jrku maatriks
A =
_
_
_
_
_
a
11
a
12
. . . a
1n
a
21
a
22
. . . a
2n
.
.
.
.
.
.
.
.
.
a
n1
a
n2
. . . a
nn
_
_
_
_
_
.
Fikseerime maatriksi A mingi elemendi a
ij
, mis asetseb maatriksis i-nda
rea ja j-nda veeru ristumiskohal. Kui maatriksist A ra jtta i-s rida ja
j-s veerg, siis saadud (n1)-jrku ruutmaatriksi determinanti nimetatak-
se elemendi a
ij
tiendusmiinoriks ja thistatakse M
ij
. Arvu (1)
i+j
M
ij
nimetatakse elemendi a
ij
algebraliseks tiendiks.
lesanne 4.0.22. On antud maatriks
_
_
1 1 1
1 2 3
1 3 6
_
_
.
Home Page


Page 19 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 2: Tiendusmiinor
Leida elementide a
12
= 1, a
23
= 3, a
32
= 3 algebralised tiendid.
lesanne 4.0.23. On antud maatriks
_
_
_
_
1 1 1 a
2 2 1 b
3 2 1 c
1 2 3 d
.
_
_
_
_
Leidke selle maatriksi neljanda rea elementide algebralised tiendid.
Olgu A = (a
ij
) n-jrku ruutmaatriks. Fikseerime maatriksi A i-nda rea
(mis koosneb elementidest a
i1
, a
i2
, . . . , a
in
) ja arvutame selle rea elementi-
dele vastavad algebralised tiendid A
i1
, A
i2
, . . . , A
in
. Determinantide teooria
p~ohivalem vidab, et maatriksi A determinant on v~ordne summaga
[A[ = a
i1
A
i1
+ a
i2
A
i2
+ . . . + a
in
A
in
=
n

k=1
a
ik
A
ik
. (4.0.1)
Home Page


Page 20 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Analoogiline valem kehtib, kui maatriksis A kseerime j-nda veeru (mis
koosneb elementidest a
1j
, a
2j
, . . . , a
nj
) ja arvutame selle veeru elementide
algebralised tiendid A
1j
, A
2j
, . . . , A
nj
. Siis
[A[ = a
1j
A
1j
+ a
2j
A
2j
+ . . . + a
jn
A
jn
=
n

k=1
a
kj
A
kj
. (4.0.2)
Valemeid (4.0.1), (4.0.2) nimetatakse determinandi arenduseks i-nda rea
ja j-nda veeru jrgi.
lesanne 4.0.24. On antud maatriks
A =
_
_
_
_
1 1 1 a
2 2 1 b
3 2 1 c
1 2 3 d
.
_
_
_
_
Arvutage maatriksi determinant kasutades arendust neljanda veeru jrgi.
11.0.4
lesanne 4.0.25. On antud maatriks
A =
_
_
_
_
1 2 1 2
2 1 2 1
a b c d
2 1 1 2
.
_
_
_
_
Home Page


Page 21 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Arvutage maatriksi determinant kasutades arendust kolmanda rea jrgi.
11.0.5
lesanne 4.0.26. Leidke maatriksi A determinant arenduse rea v~oi veeru
jrgi abil
A =
_
_
_
_
2 5 1 2
3 7 1 4
5 9 2 7
4 6 1 2
_
_
_
_
11.0.6
Determinandi omadused:
1. Maatriksi ja transponeeritud maatriksi determinandid on v~ordsed,
s.t. [A[ = [A
T
[.
2. Maatriksi kahe rea (veeru) ravahetamisel muudab maatriksi deter-
minant mrgi.
3. Kui maatriksis mingit rida (veergu) korrutada mistahes arvuga, siis
maatriksi determinant korrutub sama arvuga.
4. Kui maatriksi mingile reale (veerule) liita mistahes arvuga korruta-
tud mistahes teine rida (veerg), siis uue maatriksi determinant on
v~ordne esialgse maatriksi determinandiga.
Home Page


Page 22 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
5. Kui determinandis on kaks hesugust rida (veergu), siis on determi-
nant null.
lesanne 4.0.27. Arvutada maatriksi A determinant
A =
_
_
_
_
2 5 4 3
3 4 7 5
4 9 8 5
3 2 5 2
_
_
_
_
.
11.0.7
Home Page


Page 23 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
5. Prdmaatriks
Olgu An-jrku maatriks. Maatriksi Aprdmaatriksiks nimetatakse sellist
n-jrku maatriksit B, mis rahuldab tingimust AB = E = BA, kus E
on n-jrku hikmaatriks. Me nimetame n-jrku maatriksit A regulaarseks
(singulaarseks), kui detA ,= 0 (detA = 0). Kui maatriksi A prdmaatriks
eksisteerib, siis prdmaatriksit thistame A
1
.
Prdmaatriksi omadused:
1. Kui n-jrku maatriksil A leidub prdmaatriks, siis nii maatriks A
kui ka tema prdmaatriks on regulaarsed.
2. Maatriksi ja prdmaatriksi determinandid on teineteise prdar-
vud, s.t. detA detA
1
= 1.
3. Kui ruutmaatriksil on olemas prdmaatriks, siis on ta mratud
heselt.
4. Regulaarsete n-jrku maatriksite Aja B korral kehtib valem (AB)
1
=
B
1
A
1
.
5. Maatriksi A
1
prdmaatriks on maatriks A, s.o. (A
1
)
1
= A.
6. hikmaatriksi E prdmaatriksiks on tema ise, s.o. E
1
= E.
Home Page


Page 24 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
7. Maatriksi transponeerimine ja prdmaatriksi leidmise operatsioon
on vahetatavad ehk kommuteeruvad, s.o. (A
T
)
1
= (A
1
)
T
.
Kehtib vide, et iga regulaarne maatriks omab prdmaatriksit. Olgu A
ij
n-jrku maatriksi A = (a
ij
) elemendi a
ij
algebraline tiend. Maatriksi A
prdmaatriksi arvutame jrgmise valemi jrgi
A
1
=
1
detA
_
_
_
_
A
11
A
12
. . . A
1n
A
21
A
22
. . . A
2n
. . . . . . . . . . . .
A
n1
A
n2
. . . A
nn
_
_
_
_
T
.
lesanne 5.0.28. Leidke jrgmiste maatriksite prdmaatriksid:
a) A =
_
_
2 5 7
6 3 4
5 2 3
_
_
,
b) B =
_
_
3 4 5
2 3 1
3 5 1
_
_
. Vastus 11.0.8
lesanne 5.0.29. Lahendage maatriksv~orrand AX = B, kus X on otsitav
maatriks ja A, B on antud maatriksid
A =
_
_
1 2 3
3 2 4
2 1 0
_
_
, B =
_
_
1 3 0
10 2 7
10 7 8
_
_
. 11.0.9
Home Page


Page 25 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
lesanne 5.0.30. Lahendage maatriksv~orrand X A = B, kus X on otsitav
maatriks ja A, B on antud maatriksid
A =
_
_
5 3 1
1 3 2
5 2 1
_
_
, B =
_
_
8 3 0
5 9 0
2 15 0
_
_
. 11.0.10
Home Page


Page 26 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
6. Lineaarv~orrandissteemid
V~orrandissteemi
_

_
a
11
x
1
+ a
12
x
2
+ . . . + a
1n
x
n
= a
1
,
a
21
x
1
+ a
22
x
2
+ . . . + a
2n
x
n
= a
2
,
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
a
i1
x
1
+ a
i2
x
2
+ . . . + a
in
x
n
= a
i
,
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
a
m1
x
1
+ a
m2
x
2
+ . . . + a
mn
x
n
= a
m
.
nimetatakse lineaarv~orrandissteemiks. V~orrandissteemis x
1
, x
2
, . . . , x
n
on tundmatud ehk otsitavad, tundmatute kordajad a
ij
on reaalarvud.
Reaalarve a
1
, a
2
, . . . , a
m
nimetatakse lineaarv~orrandissteemi vabaliikme-
teks.
Lineaarv~orrandissttemi nimetatakse homogeenseks, kui vabaliikmed on
v~ordsed nulliga, st a
1
= a
2
= . . . = a
m
= 0, ja mittehomogeenseks,
kui vhemalt ks vabaliige on nullist erinev. Lineaarv~orrandissteemiga
assotsieerub kaks maatrksit. Tundmatute kordajatest moodustame kaks
maatriksit
A =
_
_
_
_
a
11
a
12
. . . a
1n
a
21
a
22
. . . a
2n
. . . . . . . . . . . .
a
m1
a
m2
. . . a
mn
_
_
_
_
,
Home Page


Page 27 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit

A =
_
_
_
_
a
11
a
12
. . . a
1n
a
1
a
21
a
22
. . . a
2n
a
2
. . . . . . . . . . . . . . .
a
m1
a
m2
. . . a
mn
a
m
_
_
_
_
Maatrikseid A,

A nimetatakse vastavalt lineaarv~orrandissteemi maatrik-
siks ja tema laiendatud maatriksiks. Reaalarve x
1
=
1
, x
2
=
2
, . . . , x
n
=

n
nimetatakse lineaarv~orrandissteemi lahendiks, kui nende arvude asen-
damisel v~orranditesse tundmatute asemel saame samasused, st
_

_
a
11

1
+ a
12

2
+ . . . + a
1n

n
a
1
,
a
21

1
+ a
22

2
+ . . . + a
2n

n
a
2
,
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
a
i1

1
+ a
i2

2
+ . . . + a
in

n
a
i
,
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
a
m1

1
+ a
m2

2
+ . . . + a
mn

n
a
m
.
Lineaarv~orrandissteemi nimetatakse vastuoluliseks, kui tal ei ole lahen-
deid.
Lineaarv~orrandissteemi elementaarteisendused on jrgmised teisendused:
1. lineaarv~orrandissteemi v~orrandite mberpaigutamine;
2. tema mistahes v~orrandi korrutamine nullist erineva reaalarvuga;
Home Page


Page 28 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
3. tema mingile v~orrandile teise mistahes reaalarvuga lbikorrutatud
v~orrandi liitmine.
Lineaarv~orrandissteemile elementaarteisenduste rakendamisel saadud uuel
lineaarv~orrandissteemil on samad lahendid, mis esialgsel ja ainult need,
st v~orrandissteemi lahendihulk jb samaks. Lineaarv~orrandissteemide
lahendamise meetod, mis baaserub elementaarteisendustel, nimetatakse
Gaussi meetodiks v~oi elimineerimismeetodiks
lesanne 6.0.31. Lahendage lineaarv~orrandissteem Gaussi meetodil, st
leidke ldlahend ja ks erilahend
_
_
_
3x
1
2x
2
+ 5x
3
+ 4x
4
= 2
6x
1
4x
2
+ 4x
3
+ 3x
4
= 3
9x
1
6x
2
+ 3x
3
+ 2x
4
= 4
lesanne 6.0.32. Lahendage lineaarv~orrandissteem Gaussi meetodil, st
leidke ldlahend ja ks erilahend
_
_
_
9x
1
3x
2
+ 5x
3
+ 6x
4
= 4
6x
1
2x
2
+ 3x
3
+ x
4
= 5
3x
1
x
2
+ 3x
3
+ 14x
4
= 8
lesanne 6.0.33. Lahendage lineaarv~orrandissteem Gaussi meetodil, st
Home Page


Page 29 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
leidke ldlahend ja ks erilahend
_

_
2x
1
x
2
+ x
3
+ 2x
4
+ 3x
5
= 2
6x
1
3x
2
+ 2x
3
+ 4x
4
+ 5x
5
= 3
6x
1
3x
2
+ 4x
3
+ 8x
4
+ 13x
5
= 9
4x
1
2x
2
+ x
3
+ x
4
+ 2x
5
= 1
Home Page


Page 30 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
7. Maatriksi omavrtused
Olgu antud n-jrku ruutmatriks
A =
_
_
_
_
a
11
a
12
. . . a
1n
a
21
a
22
. . . a
2n
. . . . . . . . . . . .
a
n1
a
n2
. . . a
nn
_
_
_
_
.
Moodustame maatriksi A E, kus on mingi reaalarv. Seega
A E =
_
_
_
_
a
11
a
12
. . . a
1n
a
21
a
22
. . . a
2n
. . . . . . . . . . . .
a
n1
a
n2
. . . a
nn

_
_
_
_
.
Maatriksi A E determinant on n-astme polnoom
P
A
() = [A E[ = (1)
n

n
+ p
n1

n1
+ . . . + p
1
+ p
0
,
kus kordajad p
n1
, p
n2
, . . . , p
1
, p
0
on maatriksi A elementidest moodusta-
tud avaldised. Polnoomi P
A
() nimetatakse maatriksi A karakteristlikuks
polnoomiks. Niteks kui A on teist jrku ruutmaatriks
A =
_
a
11
a
12
a
21
a
22
_
,
Home Page


Page 31 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
siis
P
A
() =
2
+ p
1
+ p
0
=

a
11
a
12
a
21
a
22

= (a
11
)(a
22
) a
12
a
21
=
2
(a
11
+ a
22
) + a
11
a
22
a
12
a
21
.
Seega teist jrku ruutmaatriksi korral
p
1
= (a
11
+ a
22
) = Tr A, p
0
= a
11
a
22
a
12
a
21
= [A[,
ja
P
A
() =
2
(Tr A) +[A[.
Kui A on kolmandat jrku ruutmaatriks
A =
_
_
a
11
a
12
a
13
a
21
a
22
a
23
a
31
a
32
a
33
_
_
,
siis selle maatriksi karakteristliku polnoomi
P
A
() =
3
+ p
2

2
p
1
+ p
0
kordajad p
2
, p
0
avalduvad maatriksi A elementide kaudu jrgmiselt
p
2
= Tr A, p
0
= [A[,
Home Page


Page 32 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
ja kordaja p
1
jaoks on kaks ekvivalentset valemit (esimeses kasutatakse
maatriksi jlje m~oistet ja teises maatriksi teist jrku peamiinori m~oistet)
p
1
=
1
2
[(Tr A)
2
Tr A
2
] , p
1
=

a
11
a
12
a
21
a
22

a
11
a
13
a
31
a
33

a
22
a
23
a
32
a
33

.
Mainime, et maatriksi A teist jrku miinoreid
M
1
=

a
11
a
12
a
21
a
22

, M
2
=

a
11
a
13
a
31
a
33

, M
3
=

a
22
a
23
a
32
a
33

,
nimetatakse maatriksi A teist jrku peamiinoriteks. Seega karakteristli-
ku polnoomi kordaja p
1
on v~ordne teist jrku peamiinorite summaga.
V~orrandi
(1)
n

n
+ p
n1

n1
+ . . . + p
1
+ p
0
= 0
juuri nimetatakse maatriksi A omavrtusteks. Kui A on 2. jrku ruut-
maatriks, siis selle maatriksi karakteristlik v~orrand on ruutv~orrand

2
(Tr A) +[A[ = 0,
ja maatriksi omavrtused arvutame jrgmise valemi jrgi

1,2
=
Tr A
2

_
(Tr A)
2
4
[A[.
Home Page


Page 33 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
S~oltuvalt lalpool kirjutatud ruutv~orrandi diskriminandist maatriksi oma-
vrtused on kas reaalarvud v~oi kompleksarvud. Kui diskriminant on mit-
tenegatiivne
D = (Tr A)
2
4 [A[ 0,
siis ruutv~orrandil on kaks reaalset lahendid ja seega maatriksil on kaks
omavrtust ja nad on reaalarvud. Kui
D = (Tr A)
2
4 [A[ < 0,
siis maatriksil on kaks omavrtust, kuid nad on kompleksarvud.
Kui A on 3. jrku ruutmaatriks, siis selle maatriksi karakteristlik v~orrand
on kuupv~orrand

3
p
2

2
+ p
1
p
0
= 0.
Home Page


Page 34 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
8. Vektoralgebra
Ristkoordinaadissteem kolmem~o~otmelises ruumis koosneb kolmest sir-
gest, kusjuures nad on paarikaupa risti ja l~oikuvad hes punktis O, l~oike-
punkti O nimetatakse koordinaadissteemi alguspunktiks. Igal sirgel on
mratud positiivne suund ja m~o~othik. Sirgeid nimetatakse koordinaat-
telgedeks, kusjuures OX on abstsisstelg, OY on ordinaattelg ja OZ on
aplikaattelg. Kui ruumis on antud ristkoordinaadissteem, siis ruumi iga
punkt P on heselt mrastud ristkoordinaatidega x, y, z, kus x on punk-
ti P ristprojektsioon abstsissteljele, y on punkti P ristprojektsioon or-
dinaatteljele ja z on punkti P ristprojektsioon aplikaateljele. Kirjutame
P(x, y, z). Kui P
1
(x
1
, y
1
, z
1
), P
2
(x
2
, y
2
, z
2
) on ruumi punktid, siis kaugus d
punktide P
1
ja P
2
vahel on mratud valemiga
d =
_
(x
2
x
1
)
2
+ (y
2
y
1
)
2
+ (z
2
z
1
)
2
.
L~oigu P
1
P
2
keskpunkti P(x, y, z) koordinaadid avalduvad jrgmiselt
x =
x
1
+ x
2
2
, y =
y
1
+ y
2
2
, z =
z
1
+ z
2
2
.
lesanne 8.0.34. On antud kolmnurga tipud A(3, 2, 5), B(1, 4, 3),
C(3, 0, 1). Leidke selle kolmnurga klgede keskpunktide koordinaadid.
11.0.11
Home Page


Page 35 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 3: Ristkoordinaadid kolmem~o~otmelises ruumis
Home Page


Page 36 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
lesanne 8.0.35. On antud kolmnurga tipud A(2, 1, 4), B(3, 2, 6),
C(5, 0, 2). Leidke tipust A t~ommatud mediaani pikkus. 11.0.12
Olgu A, B ruumi punktid. Seotud vektor

AB on suunatud l~oik alguspunkti-

ga punktis A ja l~opp-punktiga punktis B. Kui teame, et vektori alguspunkt
on A, siis tleme, et vektor a on rakendatud punktist A. L~oigu AB pikkust
Joonis 4: Vektor
nimetatakse seotud vektori

AB pikkuseks ja thistatakse [

AB[. Kui seotud

vektori pikkus on 1, siis teda nimetatakse hikvektoriks. Seotuid vektoreid

AB ja

CD nimetatakse kollineaarseteks, kui l~oigud AB ja CD asuvad kas
hisel sirgel v~oi paralleelsetel sirgetel. Seotud vektor

AB on v~ordne seotud
vektoriga

CD, kui
[

AB[ = [

CD[, st. pikkused on v~ordsed;

vektorid

AB,

CD on kollineaarsed ja samasuunalised

AB

CD.
Home Page


Page 37 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
V~ordsete seotud vektorite klassi thistame a ja selle klassi seotud vektori

AB kohta tleme, et see on vektor a rakendatud punktist A. Nimetame

vektori x ja vektori y vaheliseks nurgaks (x, y) nurka, mis tekib l~oigu
AB pramisel mber punkti A lhemat teed pidi l~oigule AC. Vectori a
Joonis 5: Vektorite vaheline nurk
projektsiooniks pr

b
a vektori

b sihile nimetame arvu [a[ cos , kus on vek-

tori a ja vektori

b vaheline nurk, st = (a,

b). hikvektorid

i,

j,

k on
ristkoordinaadissteemi baaasivektorid, O;

i,

j,

k on ristkoordinaadiss-
teemi ristreeper. Iga vektor a on esitatav kujul a = x

i + y

j + z

k, kus
x, y, z on reaalarvud. Kordajaid x, y, z nimetatakse vektori a koordinaati-
Home Page


Page 38 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 6: Vektori projektsioon teise vektori sihile
Home Page


Page 39 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
deks (antud ristreeperi suhtes). Kirjutame
a = x

i + y

j + z

k a = (x, y, z).
Kahe vektori a,

b skalaarkorrutiseks nimetatakse arvu

<a,

b >= [a[ [

b[ cos (a,

b).
Vektor a on risti vektoriga

b parajasti siis, kui <a,

b >= 0. Vektori pikkus

avaldub jrgmiselt [a[
2
=< a, a >. Kui vektorite a,

b koordinaadid mingi
ristreeperi suhtes on antud
a = (x
1
, y
1
, z
1
),

b = (x
2
, y
2
, z
2
),
siis kehtib
<a,

b >= x
1
x
2
+ y
1
y
2
+ z
1
z
2
. (8.0.3)
lalpool esitatud valem (8.0.3) on vektorite skalaarkorrutamise valem
ristkoordinaatides.
lesanne 8.0.36. Leidke parameetrite , vrtused nii, et vektorid
a = 2

i + 3

j +

k,

b =

i 6

j + 2

k,
oleksid kollineaarsed.
Home Page


Page 40 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
lesanne 8.0.37. Leidke vektoriga a = (6, 2, 3) samasuunaline hik-
vektor e
a
, st e
a
a, [e
a
[ = 1.
lesanne 8.0.38. On antud kaks vektorit
a = (3, 5, 8),

b = (1, 1, 4).
Leidke [a +

b[, [a

b[.
lesanne 8.0.39. On antud vektor a = 16

i 15

j + 12

k. Leidke vektori

b koordinaadid, kui

b a, [

b[ = 75.
lesanne 8.0.40. Vektorid a = (2, 3, 6),

b = (1, 2, 2) on rakenda-
tud hest ja samast punktist. Leidke vektor c, kui ta asub nurga (a,

b)
nurgapoolitajal ja tema pikkus on 75.
lesanne 8.0.41. On antud a = 3,

b = 4, = (a,

b) =
2
3
. Leidke
1. <a,

b >;
2. [a +

b[
2
;
3. < 3a 2

b, a + 2

b >.
lesanne 8.0.42. On antud kolm hikvektorit a,

b, c, mis rahuldavad tin-

gimust a +

b +c =

0. Arvutage <a,

b > + <

b, c > + <c, a >.

Home Page


Page 41 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
lesanne 8.0.43. On antud vektorid a = (4, 2, 4),

b = (6, 3, 2). Ar-

vutage
1. <a,

b >;
2. < 2a 3

b, a + 2

b >;
3. [a +

b[
2
.
lesanne 8.0.44. Kolmnurga tipud on A(1, 2, 1), B(3, 1, 7), C(7, 4, 2).
Leidke kolmnurga ABC sisenurkade koosinused. Nidake, et kolmnurk
on v~ordhaarne.
lesanne 8.0.45. Leidke vektor x, kui x a, x

b ja < x, c >= 6, kus

a = (2, 3, 1),

b = (1, 2, 3), c = (2, 1, 1).
lesanne 8.0.46. Leidke vektori a = (5, 2, 5) projektsioon vektor

b =
(2, 1, 2) sihile.
Denitsioon. Kolmevektorilist vektorssteemi x, y, z nimetatak-
se parema ke kolmikuks, kui vaadelduna vektori z l~opp-punktist
toimub vektori x pre vektorini y lhemat teed pidi kellaosuti
liikumise suunale vastupidises suunas. Vaata joonis 8.
Denitsioon. Vektorite x, y vektorkorrutiseks, mida thistame x
y abil, nimetatakse vektorit, mis mratakse kolme tingimusega:
Home Page


Page 42 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
1. [x y[ = [x[[y[ sin (x, y), kus (x, y) on nurk vektorite x ja y
vahel;
2. vektor x y on risti nii vektoriga x, kui ka vektoriga y;
3. vektorssteem x, y, xy on parema ke kolmik. Vaata joo-
nis 7.
Vektorkorrutamisel on jrgmised omadused:
1. vektorid x, y on kollineaarsed vektorid parajasti siis, kui x y =

0,
st kui vektorite x, y vektorkorrutis on v~ordne nullvektoriga;
2. vektorite x, y vektorkorrutise pikkus [x y[ on v~ordne vektoritele
x, y ehitatud rpkliku pindalaga S
rk
(x, y), st [x y[ = S
rk
(x, y).
Vaata joonis 9;
3. vektorkorrutamine on kaldsmmeetriline, st x y = y x;
4. suvaliste vektorite x, y, z korral ja suvalise reaalarvu korral keh-
tivad valemid
(x) y = x (y) = (x y)
(x +y) z = x z +y z
x (y +z) = x y +x z.
Home Page


Page 43 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 7: Vektorkorrutis
Home Page


Page 44 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 8: Parema ke reegel
Home Page


Page 45 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 9: Geomeetriline interpretatsioon
Home Page


Page 46 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Kui kolmem~o~otmelises ruumis on kseeritud ristreeper ja vektori x rist-
koordinaadid on x
1
, x
2
, x
3
, vektori y ristkoordinaadid on y
1
, y
2
, y
3
, st
x = (x
1
, x
2
, x
3
), y = (y
1
, y
2
, y
3
),
siis vektorkorrutise x y ristkoordinaadid avalduvad vektorite x, y rist-
koordinaatide kaudu jrgmiselt:
x y =
_

x
2
x
3
y
2
y
3

x
1
x
3
y
1
y
3

x
1
x
2
y
1
y
2

_
,
v~oi
x y =

i

j

k
x
1
x
2
x
3
y
1
y
2
y
3

.
lesanne 8.0.47. On antud [a[ = 1, [

b[ = 2, = (a,

b) =
2
3
. Arvutage
1. [a

b[
2
;
2. [(2a +

b) (a + 2

b)[
2
.
lesanne 8.0.48. On antud vektorid a = (3, 1, 2),

b = (1, 2, 1). Ar-

vutage
1. a

b;
Home Page


Page 47 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
2. (2a

b) (2a +

b).
Teoreetilise mehaanika staatika osas vektorkorrutamist kasutatakse j~ou
momendi arvutamiseks. Oletame, et meil on vaadeldavale masspunktile
P rakendatud j~oud

F ja me tahame leida selle momendi punkti A suhtes.
J~ou moment punkti A suhtes on v~ordne vektorkorrutisega

M
A
(

F ) =

AP

F .
Vaatleme punkti P, muille mass on m ja mis liigub mda mingit trajek-
toori r = r(t), kus t on aeg, kiirusvektoriga v, kus
v =
dr
dt
.
Selle masspunkti liikumishulk on

K = mv.
Masspunkti liikumishulga momendiks mingi tsentri suhtes nimeta-
takse vektorkorrutist

L = r

K = r (mv).
lesanne 8.0.49. J~oud

F = 3

i+2

j4

k on rakendatud punktile A(2, 1, 1).

Leida j~ou moment alguspunkti suhtes.
Home Page


Page 48 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
lesanne 8.0.50. J~oud

F = 2

i4

j+5

k on rakendatud punktile A(4, 2, 3).

Leida j~ou moment punkti P(3, 2, 1) suhtes.
lesanne 8.0.51. Masspunkt massiga m liigub mda trajektoori
r = r(t) = (a cos t, b sin t, c t),
kus a > 0, b > 0, c > 0 on antud arvud. Leidke masspunkti liikumishulga
moment.
lesanne 8.0.52. Kasutades vektorkorrutamist arvutage kolmnurga ABC
pindala S

, kui
A(1, 2, 0), B(3, 0, 3), C(5, 2, 6).
Segakorrutamine antakse vektorkorrutamise ja skalaarkorrutamise kau-
du. Kuna vektorkorrutamine on antav vektorruumis E
3
, siis on ka sega-
korrutamine antav ainult vektorruumis E
3
.
Denitsioon. Kolme vektori x, y, z E
3
segakorrutiseks nimeta-
takse reaalarvu, mida thistatakse xyz abil ja mis antakse vale-
miga
xyz :=< x y, z > .
Omadus 1. Segakorrutamine s~oltub vektorite jrjekorrast jrgmiselt:
xyz = yzx = zxy = yxz = zyx = xzy.
Home Page


Page 49 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Thistame vektoritele x, y ja z ehitatud rptahuka ruumala V
rt
(x, y, z)
abil.
Omadus 2. Vektorite a,

b, c segakorrutise absoluutvrtus v~ordub nende

vektoritele ehitatud rptahuka ruumalaga (vt joonis 10) ehk
[a

bc[ = V
rt
(a,

b, c).
Joonis 10: Rptahuka ruumala
Home Page


Page 50 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Omadus 3. Vektorite x, y, z segakorrutis v~ordub nulliga parajasti siis,
kui vektorid on komplanaarsed.
Kui x = (x
1
, x
2
, x
3
), y = (y
1
, y
2
, y
3
), z = (z
1
, z
2
, z
3
) on antud ristkoordi-
naatidega, siis kehtib valem
xyz =

x
1
x
2
x
3
y
1
y
2
y
3
z
1
z
2
z
3

.
lesanne 8.0.53. On antud kolm vektorit
a = (1, 1, 3),

b = (2, 2, 1), c = (3, 2, 5).
Leida vektorite segakorrutis a

bc. Vastus 11.0.13.

lesanne 8.0.54. Nidake, et punktid A(1, 2, 1), B(0, 1, 5), C(1, 2, 1),
D(2, 1, 3) asuvad hisel tasandil.
lesanne 8.0.55. Leida tetraeedri (vt joonis 11) ruumula, kui tetraeedri
tipud asuvad punktides A(2, 1, 1), B(5, 5, 4), C(3, 2, 1), D(4, 1, 3). Vas-
tus 11.0.14
Home Page


Page 51 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 11: Tetraeeder, ruumala V =
1
6
[a

bc[
Home Page


Page 52 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
9. Sirge ja tasandi v~orrandid
9.1. Tasand
Tasand kolmem~o~otmelises eukleidilises ruumis on heselt mratud jrg-
miste andmetega:
punkt P ja vektor

N ,=

0,
punkt P ja kaks mittekollineaarset vektorit a,

b;
kolme punktiga A, B, C, mis ei asu hisel sirgel.
Olgu antud ruumi punkt P(x
0
, y
0
, z
0
) ja vektor

N = (A, B, C). Ruumis
leidub ainult ks tasand , mis lbib punkti P, st P , ja on risti
vektoriga

N. Vektorit

N nimetatakse selle tasandi normaalvektoriks. Kui
tasand on mratud esimeses punktis esitatud andmetega, st punktiga
P(x
0
, y
0
, z
0
) ja normaalvektoriga

N = (A, B, C), siis selle tasandi kirjelda-
miseks kasutame v~orrandit
: A(x x
0
) + B(y y
0
) + C (z z
0
) = 0.
lalpool kirjutatud v~orrandi saab esitada kujul
Ax + By + C z + D = 0, (9.1.1)
Home Page


Page 53 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 12: Tasand ja tema normaalvektor
Home Page


Page 54 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
kus D = Ax
0
By
0
C z
0
. V~orrandit (9.1.1) nimetatakase tasandi
ldv~orrandiks.
Kui on antud punkt P(x
0
, y
0
, z
0
) ja kaks mittekollineaarset vektorit a =
(a
1
, a
2
, a
3
),

b = (b
1
, b
2
, b
3
), siis ruumis leidub ks ja ainult ks tasand ,
mis lbib punkti P ja on paralleelne vektorite paariga a,

b. Sellisel ju-
hul vektoreid a,

b nimetatakse tasandi rihiks. kui rihi vektorid a,

b
on rakendatud tasandi mingist punktist A, siis nad asuvad tasandil (vt
joonis 13). Kui tasand on mratud punktiga P(x
0
, y
0
, z
0
) ja rihi vekto-
Joonis 13: Tasandi riht
Home Page


Page 55 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
ritega a,

b, kus a = (a
1
, a
2
, a
3
),

b = (b
1
, b
2
, b
3
), siis tasandi kirjeldamiseks
kasutame tasandi parameetrilist v~orrandit
x = a
1
u + b
1
v + x
0
, (9.1.2)
y = a
2
u + b
2
v + y
0
, (9.1.3)
z = a
3
u + b
3
v + z
0
, (9.1.4)
kus u, v on parameetrid. Kui tasand on mratud punktiga P(x
0
, y
0
, z
0
)
ja rihi vektoritega a,

b, siis tasandi kirjeldamiseks v~oime kasutada ka

tasandi ldv~orrandit. Selleks moodustame rihi vektorite vektorkorrutise

N = a

b. Vektorkorrutise denitsioonist jreldub, et

N on tasandi
normaalvektor. Seega antud juhul tasandi ldv~orrand on

a
2
a
3
b
2
b
3

(x x
0
)

a
1
a
3
b
1
b
3

(y y
0
) +

a
1
a
2
b
1
b
2

(z z
0
) = 0.
Kasutades determinandi m~oistet selle v~orrandi saab esitada kompaktsel
kujul

x x
0
y y
0
z z
0
a
1
a
2
a
3
b
1
b
2
b
3

= 0.
Kui kolm punkti A, B, C ei asu hisel sirgel, siis ruumis leidub ks ja ainult
ks tasand , mis lbib antud kolme punkti. Selle tasandi kirjeldamiseks
Home Page


Page 56 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
kasutame ldv~orrandit. Kui punktide koordinaadid on
A(x
1
, y
1
, z
1
), B(x
2
, y
2
, z
2
), C(x
3
, y
3
, z
3
),
siis kasutades determinandi m~oistet tasandi ldv~orrandi v~oime kirjutada
kompaktsel kujul jrgmiselt

x x
1
y y
1
z z
1
x
2
x
1
y
2
y
1
z
2
z
1
x
3
x
1
y
3
y
1
z
3
z
1

= 0.
lesanne 9.1.1. Koostada tasandi ldv~orrand, kui tasand lbib punkti
A(2, 1, 1) ja tasandi normaalvektor on n = (1, 2, 3). Vastus 11.0.17.
lesanne 9.1.2. Koostada tasandi parameetriline ja ldv~orrand, kui ta-
sand lbib punkti A(3, 4, 5) ja tasandi riht on a,

b, kus a = (3, 1, 1),

b =
(1, 2, 1). Vastus 11.0.18
lesanne 9.1.3. Koostada tasandi ldv~orrand, kui tasand lbib kolme
punkti A(3, 1, 2), B(4, 1, 1), C(2, 0, 2). Vastus 11.0.19
Kui tasand on mratud ldv~orrandiga : Ax +By +C z +D = 0 ja
punkt Q(x
q
, y
q
, z
q
) / ei asu tasandil , siis punkti Q kauguse d tasandist
arvutame jrgmise valemi jrgi
d =
[Ax
q
+ By
q
+ Cz
q
+ D[

A
2
+ B
2
+ C
2
.
Home Page


Page 57 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
lesanne 9.1.4. Leidke punkti P(1, 1, 2) kaugus tasandist, mis lbib
kolme punkti A(1, 1, 1), B(2, 1, 3), C(4, 5, 2). Vastus 11.0.20.
Olgu antud kaks tasandit

1
: A
1
x + B
1
y + C
1
z + D
1
= 0,

2
: A
2
x + B
2
y + C
2
z + D
2
= 0.
On ilmne, et tasandid on paralleelsed, kui tasandite normaalvektorid

N
1
=
(A
1
, B
1
, C
1
) ja

N
2
= (A
2
, B
2
, C
2
) on kollineaarsed, st

N
1
|

N
2
. Sellest jrel-
dub, et tasandid on paralleelsed parajasti siis kui kehtib
A
1
A
2
=
B
1
B
2
=
C
1
C
2
,=
D
1
D
2
.
Kui kehtib
A
1
A
2
=
B
1
B
2
=
C
1
C
2
=
D
1
D
2
,
siis tasandid htivad.
Kahe l~oikuva tasandi
1
,
2
vaheliseks nurgaks nimetatakse nurka , mis
rahuldab tingimust
cos =
[ <

N
1
,

N
2
> [
[

N
1
[ [

N
2
[
,
Home Page


Page 58 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
kus

N
1
,

N
2
on tasandite
1
,
2
normaalvektorid. Seega 0 <

2
. hti-
vate tasandite korral = 0. Kui iga tasand on mratud ldv~orrandiga

1
: A
1
x + B
1
y + C
1
z + D
1
= 0,

2
: A
2
x + B
2
y + C
2
z + D
2
= 0,
siis tasandite normaalvektorid on

N
1
= (A
1
, B
1
, C
1
) ja

N
2
= (A
2
, B
2
, C
2
).
Seega tasandite vahelise nurga arvutame jrgmise valemi jrgi
cos =
[A
1
A
2
+ B
1
B
2
+ C
1
C
2
[
_
A
2
1
+ B
2
1
+ C
2
1
_
A
2
2
+ B
2
2
+ C
2
2
.
lesanne 9.1.5. On antud tasandid
1
: x

2 y + z 1 = 0,
2
:
x +

2 y z +3 = 0. Nidake, et tasandid
1
,
2
on l~oikuvad tasandid ja
leidke tasandite vaheline nurk. Vastus 11.0.21
lesanne 9.1.6. Koostada tasandi v~orrand, kui ta lbib punkti P(3, 2, 7)
ja ta on paralleelne tasandiga 2x 3z + 5 = 0. Vastus 11.0.22
Home Page


Page 59 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
9.2. Sirge
Sirge kolmem~o~otmelises eukleidilises ruumis on heselt mratud jrgmiste
andmetega:
punktiga A ja vektoriga s ,=

0,
kahe punktiga A ,= B,
kahe l~oikuva tasandiga
1

2
,= .
Olgu antud punkt A ja vektor s ,=

0. Ruumis leidub ks ja ainult ks sirge

L, mis lbib punkti A ja on paralleelne vektoriga s. Sellisel juhul vektorit
s nimetatakse sirge L sihivektoriks. Kui A(x
0
, y
0
, z
0
), s = (s
1
, s
2
, s
3
), siis
sirge L kirjeldamiseks kasutame kas sirge parameetrilist v~orrandit
x = s
1
t + x
0
, (9.2.1)
y = s
2
t + y
0
, (9.2.2)
z = s
3
t + z
0
, (9.2.3)
kus t R on parameeter, v~oi sirge kanoonilist v~orrandit
x x
0
s
1
=
y y
0
s
2
=
z z
0
s
3
.
Kui ruumis on antud kaks punkti A ,= B, siis ruumis leidub ks ja ainult
ks sirge L, mis lbib punkte A ja B. Olgu A(x
0
, y
0
, z
0
), B(x
1
, y
1
, z
1
). An-
tud juhul sirge L kirjeldamiseks v~oime kasutada sirge kanoonilist v~orrandit
Home Page


Page 60 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
kujul
x x
0
x
1
x
0
=
y y
0
y
1
y
0
=
z z
0
z
1
z
0
.
Kui on antud kaks l~oikuvat tasandit
1
,
2
, st tasandite normaalvektorid

N
1
,

N
2
on mittekollineaarsed, siis tasandite l~oikejoon on sirge L =
1

2
ja L on heselt mratud. Olgu

1
: A
1
x + B
1
y + C
1
z + D
1
= 0,

2
: A
2
x + B
2
y + C
2
z + D
2
= 0.
Sirge L =
1

2
kanoonilise v~orrandi koostamiseks leiame sirge L si-
hivektori ja he punkti koordinaadid. Sihivektori koordinaatide arvuta-
miseks moodustame tasandite normaalvektorite

N
1
= (A
1
, B
1
, C
1
) ja

N
2
=
(A
2
, B
2
, C
2
) vektorkorrutise s = (s
1
, s
2
, s
3
) =

N
1

N
2
, kus
s
1
=

B
1
C
1
B
2
C
3

, s
2
=

A
1
C
1
A
2
C
3

, s
3
=

A
1
B
1
A
2
B
3

.
On ilmne, et s on tasandite l~oikesirge L sihivektor. Sirge L he punkti
koordinaatide arvutamiseks moodustame lineaarv~orrandissteemi
A
1
x + B
1
y + C
1
z = D
1
,
A
2
x + B
2
y + C
2
z = D
2
,
Home Page


Page 61 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
ja leiame selle ssteemi he erilahendi. Kuna s ,=

0, siis selle vektori v-
hemalt ks koordinaat on nullist erinev. Olgu niteks s
3
,= 0. Fikseerime
vabalt z = z
0
, kus z
0
on mingi reaalarv, ja lahendame v~orrandissteemi
kahe tundmatuga x, y (nt Crameri valemite jrgi)
A
1
x + B
1
y = C
1
z
0
D
1
,
A
2
x + B
2
y = C
2
z
0
D
2
.
Olgu x
0
, y
0
selle v~orrandissteemi lahend. Seega ruumi punkt A koordi-
naatidega (x
0
, y
0
, z
0
) asub sirgel L ja sirge kanooniline v~orrand on
x x
0
s
1
=
y y
0
s
2
=
z z
0
s
3
.
lesanne 9.2.1. Koostada sirge kanooniline v~orrand, kui ta lbib punkte
A(1, 2, 1), B(3, 1, 1).
lesanne 9.2.2. On antud kolmnurga tipud
A(3, 6, 7), B(5, 2, 3), C(4, 7, 2).
Koostada tippu C lbiva mediaani parameetriline v~orrand.
lesanne 9.2.3. Koostage sirge kanooniline v~orrand, kui sirge lbib punkti
P(3, 4, 7) ja ta on paralleelne x-teljega.
Home Page


Page 62 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
lesanne 9.2.4. Koostada sirge kanooniline v~orrand, kui sirge on tasan-
dite
1
: x 2y + 3z 4 = 0,
2
: 3x + 2y 5z 4 = 0 l~oikesirge. Vastus
11.0.24
Olgu antud sirged
L
1
:
x x
1
l
1
=
y y
1
l
2
=
z z
1
l
3
,
ja
L
2
:
x x
2
m
1
=
y y
2
m
2
=
z z
2
m
3
.
On ilmne, et sirged on paralleelsed, kui sihivektorid s
1
= (l
1
, l
2
, l
3
) ja s
2
=
(m
1
, m
2
, m
3
) on kollineaarsed, st
l
1
m
1
=
l
2
m
2
=
l
3
m
3
.
Sirged L
1
, L
2
on kiivsirged, kui

x
2
x
1
y
2
y
1
z
2
z
1
l
1
l
2
l
3
m
1
m
2
m
3

,= 0.
lesanne 9.2.5. On antud sirged
x + 2
2
=
y
3
=
z 1
4
,
x 3
l
=
y 1
4
=
z 7
2
.
Home Page


Page 63 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Parameetri l millise vrtuse korral antud sirged on l~oikuvad sirged? Vastus
11.0.23
Olgu sirge L lbib punkti A, s sirge L sihivektor, punkt P ei asu sirgel L.
Punkti P kauguse d sirgest L arvutamiseks kasutame valemit
d =
[

AP s[
[s[
.
lesanne 9.2.6. Arvutage punkti P kaugus d sirgest L, kui
1. P(1, 2, 5), L : x = t, y = 2t + 1, z = t + 3; Vastus 11.0.15
2. P(7, 9, 7), L :
x2
4
=
y1
3
=
z
2
. Vastus 11.0.16
Home Page


Page 64 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
10. Koonusel~oiked
Olgu antud kahekatteline koonus. L~oigates kahekattelist koonust tasandi-
tega s~oltuvalt tasandi asendist koonuse suhtes saame erinevaid l~oikejooni.
Kui tasand on risti koonuse smmeetriateljega, siis l~oikejoon on ringjoon.
Kui nd l~oiketasandit veidi prame, siis l~oikejoon muutub jooneks, mi-
da nimetatakse ellipsiks (vt joonis 14, 2). Kui l~oiketasand on paralleelne
Joonis 14: Parabool, ellips, hperbool
koonuse moodustajaga (vt joonis 14, 1), siis l~oikejoont nimetatakse pa-
rabooliks. Kui l~oiketasand on paralleelne koonuse smmeetriateljega (vt
Home Page


Page 65 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
joonis 14, 3), siis l~oikejoon koosneb kahest harust ja joont nimetatakse
hperbooliks.
10.1. Ellips
Joonis 15: Ellips
Fikseerime tasandil kaks erinevat punkti F
1
, F
2
ja reaalarvu a > 0 nii, et
reaalarv a rahuldab tingimust a > c, kus 2c = [F
1
F
2
[ ja [F
1
F
2
[ on l~oigu
F
1
F
2
pikkus. Olgu P tasandi mingi punkt ja r
1
, r
2
selle punkti kaugused
vastavalt punktidest F
1
ja F
2
. Ellipsiks nimetatakse tasandilist joont, mille
iga punkt P rahuldab tingimust
r
1
+ r
2
= 2a,
Home Page


Page 66 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
st ellipsi suvalise punkti kauguste summa kahest kseeritud punktist on
konstantne ja on v~ordne 2a. Punkte F
1
, F
2
nimetatakse ellipsi fookusteks
ja arvusid r
1
, r
2
nimetatakse punkti P fokaalraadiusteks. Denitsioonist
jreldub, et v~oime ellipsit joonestada nii, nagu nidatakse joonisel 16.
Joonis 16: Ellipsi joonestamine
Olgu O ellipsi fookustega mratud l~oigu F
1
F
2
keskpunkt. Joonisel 17
neme, et ellips on smmeetriline punkti O suhtes. Punkti O nimetatak-
se ellipsi keskpunktiks. Kui tasandiline joon on smmeetriline mingi sir-
ge suhtes, siis vastavat sirget nimetatakse joone smmeetriateljeks. Joone
l~oikepunkte smmeetriateljega nimetatakse joone tipudeks. Joonisel ne-
me, et ellipsil on kaks smmeetriatelge, kusjuures m~olemad lbivad ellipsi
keskpunkti. Esimene smmeetriatelg on fookuseid F
1
, F
2
lbiv sirge ja tei-
Home Page


Page 67 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
ne on sellega risti. Ellipsil on neli tippu A, B, C, D. L~oigu AB pikkust
nimetatakse ellipsi suuremaks teljeks, l~oigu OA pikkust suuremaks pool-
teljeks (kehtib [OA[ =
|AB|
2
), l~oigu CD pikkust viksemaks teljeks ja l~oigu
OC pikkust viksemaks poolteljeks (kehtib [OC[ =
|CD|
2
). Nd tasan-
Joonis 17: Kanooniline koordinaadissteem
di ristkoordinaadissteemi konstrueerime jrgmiselt: koordinaadissteemi
alguspunkti paigutame ellipsi keskpunkti ja koordinaattelgedeks v~otame
ellipsi smmeetriatelgi (vt joonis 17). Sellisel viisil konstrueeritud koordi-
Home Page


Page 68 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
naadissteemi nimetatakse ellipsi kanooniliseks koordinaadissteemiks.
Arvutame ellipsi keskpunkti, fookuste ja tippude koordinaadid kanoonili-
ses koordinaadissteemis. On ilmne, et O(0, 0). Kuna [F
1
F
2
[ = 2c fookus-
te koordinaadid on F
1
(c, 0), F
2
(c, 0). Ellipsi denitsioonist jreldub, et
[F
1
B[ + [F
2
B[ = 2a, kuid [F
2
B[ = [F
1
A[. Seega [F
1
A[ + [F
1
B[ = 2a,
st [AB[ = 2a ja [AO[ = [OB[ = a. Jrelikult ellipsi suurem telg on
v~ordne arvuga 2a ja suurem pooltelg on v~ordne a. Sellest jreldub, et
x-teljel asuvate tipude koordinaadid on A(a, 0), B(a, 0). Tipu C kor-
ral kehtib [F
1
C[ + [F
2
C[ = 2a. Kuna kolmnurk tipudega F
1
, C, F
2
on
v~ordhaarne kehtib [F
1
C[ = [F
2
C[ ja jrelikult [F
1
C[ = [F
2
C[ = a. Kasuta-
des Pythagorose teoreemi tisnurksest kolmnurgast OCF
2
leiame [OC[ =
_
[F
2
C[
2
[F
2
O[
2
=

a
2
c
2
. Thistades [OC[ = b saame
b =

a
2
c
2
.
Seega y-teljel asuvate tipude koordinaadid on C(0, b), D(0, b) ja ellipsi
viksem telg on v~ordne arvuga 2b, viksem pooltelg on v~ordne b.
Ellipsi v~orrand kanoonilises koordinaadissteemis on
x
2
a
2
+
y
2
b
2
= 1,
ja lalpool kirjutatud v~orrandit nimetatakse ellipsi kanooniliseks v~orrandiks.
Home Page


Page 69 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Ellipsi ekstsentrilisuseks nimetatakse arvu
e =
c
a
(0 < e < 1).
Sirgeid l
1
, l
2
, mis on paralleelsed y-koordinaatteljega ja on mratud vr-
randitega
x =
a
e
, x =
a
e
,
nimetatakse ellipsi juhtsirgeteks. Kui P on ellipsi punkt, mille abstsiss
on x
0
, siis punkti P fokaalraadiuste r
1
, r
2
arvutamiseks v~oime kasutada
valemeid
r
1
= [a + ex
0
[, r
2
= [a ex
0
[.
Olgu P ellipsi mingi punkt, F ellipsi fookus (kas F
1
v~oi F
2
), l fooku-
sega F samapoolne juhtsirge. Kui r on punkti P fookusega F mratud
fokaalraadius, d on punkti P kaugus juhtsirgest l, siis kehtib valem
r
d
= e.
Ellipsi parameetriliseks v~orrandiks nimetatakse v~orrandit
_
x = a cos t,
y = b sin t,
kus 0 t 2 . Parameetrit t nimetatakse astronoomias ekstsentriliseks
anomaaliaks (eccentric anomaly Wikipedia, Ellips).
Home Page


Page 70 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 18: Ellips
Home Page


Page 71 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 19: Polaarkoordinaadid
Home Page


Page 72 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 20: Ellips polaarkoordinaatides
Polaarkoordinaadid tasandil on mratud, kui on antud punkt O (poo-
lus) ja punktist O lhtuv poolsirge (polaartelg). Kui P on tasandi mingi
punkt, siis punkti P polaarkoordinaate thistatakse r, ja nimetatakse
polaarraadiuseks (r) ning polaarnurgaks () (vt joonis 19). Kui tasandil
on antud ellips ja tasandi polaarkoordinaadissteemi konstrueerime nii, et
poolus asetseb ellipsi vasakpoolses fookuses F
1
, polaartelg lhtub sellest
fookusest ja lbib teist fookust F
2
, siis ellipsi v~orrand sellises polaarkoor-
dinaadissteemis on
r =
p
1 e cos
,
kus p = b
2
/a on ellipsi fokaalparameeter, r on polaarraadius ja on po-
Home Page


Page 73 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
laarnurk.
lesanne 10.1.1. Koostada ellipsi kanooniline v~orrand, kui fookuste va-
heline kaugus on 6 ja ekstsentrilisus on 3/5. Vastus 11.0.25
lesanne 10.1.2. Koostada ellipsi kanooniline v~orrand, kui juhtsirgete
vaheline kaugus on 16 ja suurem telg on 8.
lesanne 10.1.3. Koostada ellipsi kanooniline v~orrand, kui juhtsirgete
vaheline kaugus on 32 ja ekstsentrilisus on
1
2
.
lesanne 10.1.4. Koostada ellipsi kanooniline v~orrand, kui viksem pool-
telg on 4 ja juhtsirgete v~orrandid on x = 8.
lesanne 10.1.5. On antud ellips
x
2
a
2
+
y
2
b
2
= 1.
Leida, millise tingimuse korral sirge y = k x + m on ellipsi puutujasirge.
Vastus 11.0.26
lesanne 10.1.6. Kasutades eelmises lesandes leitud tingimust leida el-
lipsi
x
2
20
+
y
2
5
= 1
puutujad, mis lbivad punkti A(10/3, 5/3). Vastus 11.0.27
Home Page


Page 74 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
lesanne 10.1.7. Kui joone v~orrand on F(x, y) = c, kus c on konstantne
arv, siis selle joone puutujasirge v~orrand joone punktis A(x
0
, y
0
) on
F
x
(x
0
, y
0
)(x x
0
) +
F
y
(x
0
, y
0
)(y y
0
) = 0.
Kasutades lalpool esitatud v~orrandit koostada ellipsi
x
2
a
2
+
y
2
b
2
= 1
puutuja v~orrand ellipsi punktis M(x
0
, y
0
).Vastus 11.0.28
lesanne 10.1.8. On antud ellips
x
2
25
+
y
2
16
= 1.
Koostada ellipsi v~orrand polaarkoordinaatides, kui polaartelg htib rist-
koordinaadissteemi x-teljega ja poolus asub ellipsi vasakpoolses fookuses
F
1
. Vastus 11.0.29
10.2. Hperbool
Fikseerime tasandil kaks erinevat punkti F
1
, F
2
ja reaalarvu a > 0 nii, et
reaalarv a rahuldab tingimust a < c, kus c =
1
2
[F
1
F
2
[. Olgu P tasandi
Home Page


Page 75 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 21: Hperbool
Home Page


Page 76 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
mingi punkt ja r
1
, r
2
selle punkti kaugused vastavalt punktidest F
1
ja F
2
.
Hperbooliks nimetatakse tasandilist joont, mille iga punkt P rahuldab
tingimust
[r
1
r
2
[ = 2a.
Punkte F
1
, F
2
nimetatakse hperbooli fookusteks ja arvusid r
1
, r
2
nimeta-
takse punkti P fokaalraadiusteks. Seega hperbooli suvalise punkti korral
fookusteni leitud kauguste vahe absoluutvrtus on jv suurus 2a.
Olgu O hperbooli fookustega mratud l~oigu F
1
F
2
keskpunkt. Hperbool
on smmeetriline punkti O suhtes. Punkti O nimetatakse hperbooli kesk-
punktiks. Hperboolil on kaks smmeetriatelge, kusjuures m~olemad l-
bivad hperbooli keskpunkti. Esimene smmeetriatelg on fookuseid F
1
, F
2
lbiv sirge ja teine on sellega risti. Kuna hperbooli l~oikepunkti smmeet-
riatelgedega nimetatakse tipuks, siis joonisel neme, et hperboolil on kaks
tippu A, B. L~oigu AB pikkust nimetatakse hperbooli reaalteljeks.
Nd tasandi ristkoordinaadissteemi Oxy konstrueerime jrgmiselt: koor-
dinaadissteemi alguspunkti paigutame hperbooli keskpunkti ja koordi-
naattelgedeks v~otame hperbooli smmeetriatelgi (vt joonis 23). Sellisel
viisil konstrueeritud koordinaadissteemi nimetatakse hperbooli kanoo-
niliseks koordinaadissteemiks.
Home Page


Page 77 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 22: Hperbooli smmeetriateljed
Home Page


Page 78 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 23: Kanoonilised koordinaadid
Home Page


Page 79 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Hperbooli v~orrand kanoonilises koordinaadissteemis on
x
2
a
2

y
2
b
2
= 1,
kus b =

c
2
a
2
. lalpool kirjutatud v~orrandit nimetatakse hperbooli
kanooniliseks v~orrandiks. Punkte C(0, b), D(0, b) nimetatakse hperbooli
ebatippudeks ehk imaginaarseteks tippudeks (vt joonis 24). Hperbooli
ekstsentrilisuseks nimetatakse arvu
e =
c
a
(e > 1).
Sirgeid A
1
, A
2
, mis on mratud vrranditega
A
1
: y =
b
a
x, A
2
: y =
b
a
x,
nimetatakse hperbooli asmptootideks (vt joonis 24). Sirgeid l
1
, l
2
, mis
on paralleelsed y-koordinaatteljega ja on mratud vrranditega
l
1
: x =
a
e
, l
2
: x =
a
e
,
nimetatakse hperbooli juhtsirgeteks.
Olgu P hperbooli mingi punkt, F hperbooli fookus (kas F
1
v~oi F
2
),
l fookusega F samapoolne juhtsirge. Kui r on punkti P fookusega F m-
ratud fokaalraadius, d on punkti P kaugus juhtsirgest l, siis kehtib valem
r
d
= e.
Home Page


Page 80 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 24: Ebatipud ja asmptoodid
Home Page


Page 81 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Parempoolse haru parameetriliseks v~orrandiks nimetatakse v~orrandit
_
x = a cosh t,
y = b sinh t.
Kui tasandil on antud hperbool ja tasandi polaarkoordinaadissteemi
konstrueerime nii, et poolus asetseb hperbooli parempoolses fookuses
F
2
, polaartelg lhtub sellest fookusest ja htib ristkoordinaadissteemi
x-teljega, siis hperbooli parempoolse haru v~orrand sellises polaarkoor-
dinaadissteemis on
r =
p
1 e cos
,
kus p = b
2
/a on hperbooli fokaalparameeter, r on polaarraadius ja on
polaarnurk.
lesanne 10.2.1. Koostada hperbooli kanooniline v~orrand, kui selle foo-
kused asetsevad x-teljel ja
a) fookuste vaheline kaugus on 6 ja ekstsentrilisus e =
3
2
;
b) juhtsirgete vaheline kaugus on
228
13
ja fookustevaheline kaugus on 26;
c) asmptootide v~orrandid on y =
3
4
x ja juhtsirgete vaheline kaugus
on
64
5
.
Home Page


Page 82 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
lesanne 10.2.2. Koostada hperbooli kanooniline v~orrand, kui hper-
booli ekstsentrilisus on

2 ja hperbool lbib punkti M(5, 3).
lesanne 10.2.3. Koostada hperbooli kanooniline v~orrand, kui hperboo-
li asmptootide v~orrandid on y =
2
3
x ja hperbool lbib punkti M(9/2, 1).
10.3. Parabool
Fikseerime tasandil punkti F ja sirge L, kusjuures sirge ei lbi punkti F ja
punkti F kaugus sirgest L on p. Parabooliks nimetatakse tasandilist joon,
mille iga punkt P asub v~ordsel kaugusel sirgest L ja punktis F, st parabooli
iga punkt P rahuldab tingimust r = d, kus r on kaugus punktide P ja F
vahel, d on punkti P kaugus sirgest L. Punkti F nimetatakse parabooli
fookuseks, sirget L nimetatakse parabooli juhtsirgeks ja arvu p nimetatakse
parabooli fokaalparameetriks. Seega parabool on selline k~overjoon, mille
iga punkt asub v~ordsel kaugusel juhtsirgest ja fookusest.
Sirge, mis lbib punkti F ja on risti sirgega L, on parabooli smmeetriatelg
(joonisel neme, et parabool on smmeetriline selle sirge suhtes). Parabooli
l~oikepunkti smmetriateljega nimetatakse parabooli tippuks. Kui ristkoor-
dinaadissteem Oxy tasandil on konstrueeritud nii, et alguspunkt asub pa-
rabooli tipus ja x-teljeks on v~oetud parabooli smmeetriatelg, kusjuures
x-telg on suunatud sinnapoole, kuhu avanevad parabooli harud (vt joo-
nis 25). Sellisel viisil konstrueeritud ristkoordinaadissteemi nimetatakse
Home Page


Page 83 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Joonis 25: Parabool
Home Page


Page 84 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
antud parabooli kanooniliseks koordinaadissteemiks. Parabooli v~orrand
kanoonilistes koordinaatides on
y
2
= 2px.
Fookuse F koordinaadid on (
p
2
, 0). Juhtsirge v~orrand on
x =
p
2
.
lesanded:
lesanne 10.3.1. Koostada parabooli v~orrand, kui parabooli tipp asetseb
koordinaatide alguspunktis, parabool on smmeetriline y-telje suhtes ja l-
bib punkti (4, 8).
lesanne 10.3.2. Leida parabooli fokaalparameeter ja asend koordinattel-
gede suhtes:
a) y
2
= 4x, b) x
2
= 5y.
lesanne 10.3.3. Leida ellipsi
x
2
100
+
y
2
225
= 1 ja parabooli y
2
= 24x
l~oikepunktid.
lesanne 10.3.4. Koostage parabooli x
2
= 4y puutuja v~orrand, kui puu-
tuja lbib punkti (0, 1).
Home Page


Page 85 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
10.4. Teist jrku joone m~oiste ja tpi mramine
Olgu tasandil antud ristkoordinaadissteem Oxy. V~orrandiga
: a
11
x
2
+ 2a
12
xy + a
22
y
2
+ 2a
1
x + 2a
2
y + a = 0, (10.4.1)
mratud tasandilist joont nimetatakse teist jrku jooneks. Teist jrku
joone v~orrandi vasakpool on teise astme polnoom
f(x, y) = a
11
x
2
+ 2a
12
xy + a
22
y
2
+ 2a
1
x + 2a
2
y + a,
st vhemalt ks arvudest a
11
, a
12
, a
22
on nullist erinev.
Ellips, hperbool ja parabool on teist jrku jooned. Nende kanooniliste
v~orrandite kuju on lihtne ja kompaktne selle prast, et kanooniline koordi-
naadissteem on konstrueeritud vastavate joonte smmeetriatelgede abil.
Suvalises koordinaadissteemis ellipsi, hperbooli ja parabooli v~orrand on
kujuga (10.4.1). Teist jrku joonte teoorias heks thtsamaks ksimuseks
on jrgmine: antud teist jrku joone v~orrandi (10.4.1) jrgi leida kas joon
on ellips, hperbool v~oi parabool. Selleks moodustame teist jrku joone
v~orrandi kordajatest kaks maatriksit
A =
_
a
11
a
12
a
12
a
22
_
,

A =
_
_
a
11
a
12
a
1
a
12
a
22
a
2
a
1
a
2
a
_
_
.
Home Page


Page 86 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Thistame = [A[, s = TrA, = [

A[. Seega
:=

a
11
a
12
a
21
a
22

,
:=

a
11
a
12
a
1
a
21
a
22
a
2
a
1
a
2
a

,
s := a
11
+ a
22
.
Arve , s, nimetatakse teist jrku joone v~orrandi ortogonaalinvarianti-
deks ja need arvud ei s~oltu ristkoordinaadissteemi valikust, st nendel
arvudel on ks ja sama vrtus k~oikides ristkoordinaadissteemides. Osu-
tub, et joone tp on heselt mratud ortogonaalinvariantide jrgmiste
kombinatsioonidega:
> 0, s < 0 ellips:
x
2
a
2
+
y
2
b
2
= 1;
< 0, ,= 0 hperbool:
x
2
a
2

y
2
b
2
= 1;
= 0, ,= 0 parabool: y
2
= 2px.
lesanne 10.4.1. On antud teist jrku joon
x
2
4xy + 4y
2
+ 4x 3y 7 = 0.
Leida joone tp.
Home Page


Page 87 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
11. Vastused
Vastus 11.0.2.
a) A =
_
_
2 3 4
3 4 5
4 5 6
_
_
, b) A =
_
_
1 2 3
2 4 6
3 6 9
_
_
, c) A =
_
_
0 1 4
1 0 1
4 1 0
_
_
,
Vastus 11.0.3.
a) [A[ = 1, [B[ = 40, [C[ = 100.
Vastus 11.0.4.
[A[ = 4a c d
Vastus 11.0.5.
[A[ = 5a 5b 5c 5d
Vastus 11.0.6.
[A[ = 9
Home Page


Page 88 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Vastus 11.0.7.
[A[ = 4
Vastus 11.0.8.
a) A
1
=
_
_
1 1 1
38 41 34
27 29 24
_
_
, b) B
1
=
_
_
8 29 11
5 18 7
4 3 1
_
_
Vastus 11.0.9.
X =
_
_
6 4 5
2 1 2
3 3 3
_
_
Vastus 11.0.10.
X =
_
_
1 2 3
4 5 6
7 8 9
_
_
Home Page


Page 89 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Geomeetria
Vastus 11.0.11.
(2, 1, 1), (1, 2, 2), (0, 1, 2)
Vastus 11.0.12. Kolmnurga tipust A t~ommatud mediaani pikkus on 7.
Vastus 11.0.13. a

bc = 7.
Vastus 11.0.14. V = 3
Vastus 11.0.15. d =
_
35
6
.
Vastus 11.0.16. d =

22.
Vastus 11.0.17. x 2y + 3z + 3 = 0
Vastus 11.0.18. x + 4y + 7z + 16 = 0
Vastus 11.0.19. 3x + 3y + z 8 = 0
Vastus 11.0.20. d = 4.
Vastus 11.0.21. =

3
Home Page


Page 90 of 90
Go Back
Full Screen
Close
Quit
Vastus 11.0.22. 2x 3z 27 = 0
Vastus 11.0.23. l = 3
Vastus 11.0.24.
x2
2
=
y+1
7
=
z
4
Vastus 11.0.25.
x
2
25
+
y
2
16
= 1.
Vastus 11.0.26. k
2
a
2
+ b
2
= m
2
Vastus 11.0.27. x + y 5 = 0, x + 4y 10 = 0
Vastus 11.0.28.
x
0
x
a
2
+
y
0
y
b
2
= 1
Vastus 11.0.29. r =
16
53 cos