Valdo Ruttas 13.

juuni 2011 Talgujate kujundlikkuse seminaril

Miks kujundlikkuse teema on aktuaalne?

Tnapeva iseloomustab pre arutlusvimelt

kujutlusvimele kui kultuuriloome alternatiivsele dominandile Mtopoeetiline renessanss Vime(kus) = pidev valmidus teotsemiseks Foresight - foresighting Haridusparadigma: in-, hind- ja fore-sight

Vrtuseline tundmus
KUJUTLUS ARUTLUS Intuitsioon Diskursiivsus Diskreetne Pidev

Kujutlus ja ppevormide rotatsioon

Kaemus /arutlus kui klassikalises filosoofias detailselt

vaadeldud ( Vt Lenin: Elavalt kaemuselt abstraktsele mtlemisele ja sealt praktikale niisugune on te tunnetamise, objektiivse reaalsuse tunnetamise tee) Mistmine/ kujutlus kui postklassika teema

G.P.tedrovitski kujutluse funktsioonist

Mtlemise allikas pole snaline kne Mtlemine areneb skematiseerimise funktsioonil, ettekujutuse

funktsioonil KOGEMUSE SKEMATISEERIMINE ON NGEMISE TINGIMUS Inimestel pole teist viis nha ja mista kui refleksioon ja skematiseerimine Skeem ja smbol. Nende hine vli on mistmine mistmise vli. Skematiseerimine ja smboliseerimine on kaks maailma organiseerimise strateegiat. Skeemiks vib nimetada ainult sellist mrgilist vormi, mis on vetud koos selle kasutamistega selle mistjate ja interpreteerijate poolt.

Mittediskursiivse mtlemise organisatsiooni karakteristikud

MITTEDISKURSIIVSE HIKU (KVANDI) EHITUS SKEEM (G.P.tedrovitski jrgi) Mttetegevus SMBOL (M.K.Mamardavili ) Teadvuse sfr

RUUMILISUS/ Topoloogilisus

FORMATIIVSUS

Situatsioon

Sndmus

MEELEVALDSUS/ Suvalisus

Organisatsioon

Variatsioon

VISIOONI KUJUNEMINE

Visiooni kujunemise eelduseks on liidri eriline tundlikkus ja avatus keskkonnast saabuvatele nrkadele signaalidele
Visiooni tekkimiseks vajalik: vime eristada thenduslikke signaale mrast TAJUMINE Visiooni kujundamiseks vajalik vime selekteerida, sorteerida , klassifitseerida neid signaale nende mrgi (+/ -) ja olulisuse jrgi ANALS

visioon =sntees anals

tajumine
KESKKOND

Visioon on tajutud ja analsitud info baasil loodud positiivne tulevikuline tervikngemus SNTEES

ARENGURINGID
I.PLAN II.DO

KOGEMUS

ANALS KONTSEPTSIOON

IV.ACT

III.CHECK

JUURUTAMINE

Demingi tskkel

Invicta arenguring

O.I.Genisaretski kujutlusvime loomusest

Kujutlusvime on oma lesandelt ja loomult

loominguline, produktiivne (vrd.Lev Vgotski) Ksimus on selles, kuidas situatiivset kreatiivsust seostada translatiivsusega, produktiivsust reproduktiivsusega Teadus on vaikselt omandanud kogu kujutlussmbolilise sfri, seejrel pedagoogika ttles selle didaktiliselt mber ja ehitas les ainetundide konveieri.

Teaduse arengu etapid

1. Klassikaline teadus

V.Lepski 2010

Juhtimise paradigmad
Subjekt objekt

2. Mitteklassikaline teadus

Subjekt+subjekt

3. Postmitteklassikaline teadus

Subjekt-polsubjektne keskkond

EPOHHAALSEDPARADIGMALISED IDEEDE ISEARENGU ASTMED

I EPOHI/PARADIGMA MISTMISASTMED: Mehhanitsistlik determinism XIX sajand (klassikaline ratsionaalsus) KOKKUHOID (optimeerimine) Vahendite piiratus

II EPOHI/PARADIGMA MISTMISASTMED: Iseregulatsioon XX sajand (mitteklassikaline ratsionaalsus) KOKKUMNG (dnaamiline tasakaal) Inimesed omavahel. Vrtused. Klbelisus.

IDEE TAGASIPRDUNUNA OMA TEISITIOLEMISEST

IDEE OMA TEISITIOLEMISES

FUNKTSIONAALSUS

UUENDUSLIKKUS (tegevuslik)

IDEE ISEENESES

MRATLETUS (kvalitatiivkvantitatiivne) Ruumiline. Aeg on igavene

KESTLIKKUS (ajaline mratletus) Protsessuaalsus

III EPOHI/PARADIGMA MISTMISASTMED: Orgaaniline harmoonia. XXI sajand (postmitteklassikaline ratsionaalsus) KOKKUKLAMINE (AUTOPOIESIS) Inimkond loodusesloodusega. Vimekusehpe. Vabanemine. RESONEERUVUS , HAAKUVUS, SIDUSUS (omavnkesagedustega Universumis) MUUTLIKKUS (DNAMISM) (Rtm, tempo, pulss, dnaamika)

SISULISE MISTMISE ASTMED

MAAILM

Isearenev ssteem Arendav ssteem Tegevus

Harmoonia

Iseorganiseeruv ssteem
Organisatsioon

Kitumine
Otstarve

Struktuur
Koostis

Funktsioonid
Omadused Materjal Vorm Sisu

Oleg Genisaretski kujutlusest ja reflekteeritud mtopoetismist

Antiiksed mdid (tragdiad) on headeks seeliste

smbolite allikateks selleks, et mtestada mistahes elusituatsioone ja probleeme Kujutlus asetab inimese vimalike eluilmade olukorda ja vimaldab neid katsetada Seelis-ikooniline kontakt kujuteldavate eluilmadega viib kikvimalikele vrtuselistele lbielamistele. V.R.: Narratiiv: L.Vgotski kogutud teoste vljaandmise lugu